Vaba eestlane , February 17, 1981

              •Vmk EESTLANE teisipäeval, 17/veebruarü 1981 - Tuesday, Febmary 17, im Nr. 13
VMADE EESTLASTE EMLESANDJi^
VABAgESTLANi
VÄLJAANDJA:. O/Ü Vaba Eesüane, 135 Tecumseth St. Toftmtos,
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto Oat. M&J 3M7
TELEFONID: toimetus 364:;7521, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 3S4-7675
TELLIMISHINNAD Kaaadas: aastas $38—, poolaastas $21.^ ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.^, poolaastas $33.^
ja veerandaastas $17.—
TEIIimiSHINNADvmjaspool Kanadat: U poolaas»
tas ;$22(.— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga ÜSA-s: aastas
$67—f-poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18y50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesše: aastas $76.—,
' $38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 50 €.
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St.
Toronto Ont. M6J 2H2
Kesk-Ameerikas viimasel ajal elus oma osatähtsust. Tegelikult
toimuvad pinevad sündmused on oligi seMe koostöö tekkimisel üheks
julitinud üldise tähelepanu sellele suuremaks põhjuseks Ühendriikide . • ,, . •. ^. / - •—— -•—-
piirkoimale ja Lõuna-Ämeerika on mõjuvõimu langus ^^^^1"*^?""^- SMB-QQ^^ ^kS&Qrdid
Jäänud Nikaraagua ja Salvadori muste mõjutamisel ning sealsed ^ r
poliiiiliste spektaaklite tulemusena omapärased arusaamad N. Liiduga
rohkem kõrvale ning eemaldunud koostöö Ja sõpruse otsimisel. Ladi-tähtsate
sündmuste fookusest. Euid na-Ämeerikas on ühendriikide po-see
oleks poliitliselt suur ja andeks- lutika sihitult üles ja alla kõikunud
andmatu viga kui läänemaailm ning sealsetel elanikel on põhjust
eesotsas Ameerika ühendriikidega murelikult küsida; kas ühendriiki-laheks
Lõuna-Ameerika sündmus- des üldse taibatakše ja aru saadak-test
ja arenguprotsessist ükskõik- se, mis läänemaailmas praegu toe­selt
mööda ning hakkaks lõunas mub ja mis siin mängus on. Kui
asuvatele naabritele alles siis lähe- endine president Garter inimõi-
Eesti Vabariigi Tartu ülikooli endisi kasvandikke selle 61-se aastapäeva tähistamisellnglišmaalj Lon­donis,
,6, detsembril 1980. Vasakult istuvad: Leida Kukas, Leida Krass, dr. Jaak Taul (end. EV. Tartu
ülikooli õppejõud), mag. Salme Fruuden (võttis osa ülikooli avamisest 1. 12; 1919.), mag. Salme Aare-asadi.
Seisavad: Gerda Sultson, Herta Hilbronn-Hves, Henny Valk-Mester (võttis osa ülikooli avami­sest
1. 12. 1919.), William Stockholm, Harald Osi, Väino Pärtel, Helbe Sepp, Ilmar Kurvet, Albert Ker-son,
Helmi Bauman-Tam, Tiit Reigo, Alma Tinni-Goodwin. Foto: H. Heinastu
Ronald Reagani Valgesse Majja tulekul on Euroopa ajakirjanduses avaldatud uufe presidendi võimaliku
välispoliitilise liini kohta analüüse Ja vaatlusi, katsudes kmdlaks määrata, mida võib ühendriikide uuelt
administratsioonilt oodata maaUma tüliküsimuste lahendamiseks Ja N. Liidu agressiivse välispoliitika pii­ramiseks.
On loomulik, et need vaatlused käsitavad praegust olukorda peamiselt Euroopa vaatepunktist
lähtudes Ja on paiguti kritiseerivad nii N. Liidu kui ka ühendriikide suhtes.
Kommentaarid
I>fäib, et Torontos on kõige pa­remad
võimalused ajakirjkndusc
veergudele pääseda või tej^visioo-'
ms oma nägu näidata kui saV oled
homoseksuaal yõi vähemalt võitled
nende huvide eest. Selline mulje
jääb kui jälgida kogu seda tormi
veeklaasis^ mis on järgnenud poUt^
seivõimu^e suuremale aktsioonile,
homosekšuaalide lõbumajade pal­jastamiseks
ja süüdlaste vastutusele
võtmises.
Politseivõimud. rakendasid selle
pikemat aega ettievalmistatud ope­ratsiooni
läbiviimiseks 150 meest
ja arreteerisid üle 250 isiku, kel­ledest
20 võetakse vastutusele lõ­bumajade
pidamises, 14 iiimfistus-ainete
tarvitamises |a ülejäänud
nende majades viibimise pärast.
Arreteeriniised ja läbiotsimised vii­di
läbi kiire ja jõulise aktsioonina,
millega paratamatult kaasusid uste
lahtimurdmised, ^ piltide seintelt
mahakiskumised ja mõned teised
siidikindaid hüljates tehtud aktsioo­nid,
mis ilmselt olid vajalikud kii­reks
ja põhjalikuks tegutsemiseks;
Sellele politseiaktsioonile on-"
nüüd järgnenud ajalehtedes juht­kirju,
ning televisioonis jutuajtimi-si
ja kommentaare, mis suures ena­muses
mõistavad politsei ja Toron­to
politseiülema Jaek Ackroyd'i te­gevuse
karmilt hukka. Linna süda­mes
tegutsevate homoseksuaalide
lõbumajade ja nende pidajate revi­deerimisele
võtmist sarjatakse kui
kõige suuremat inimõiguste ja isi­kuvabaduste
rikkumist ja mõned
skribendid kirjutavad iseci põlasta­valt,
et Toronto on küll väiksest
lehmalirinast kasvanud suurlinnaks,
kuid siin valitseb ikkagi veel Jch-malinna
mentaliteet Asjale suure-vallutusiega.
Paljud vaatlejad arvavad, et Ror
nema kui see on juba liiga hilja, guste küsimuse oma välispoliitika- naid Reagani võimuletulek ei tä>
Kõik informeeritud ja selge pii- le vundamendikiviks paigutas, siis henda täispööret USA välispoliiti-guga
poliitilised vaatlejad võivad võõrdus ta sellega Tshiilist Ja^Ar- kas. Oma konservatiivsusega esin-silma
pilgutamatult kinnitada, et gentiinast, kes peavad meeleheit^ dab ta poliitilist liini, mis on juba
Lõuna-Ameerika on, vümasel ajal likku võitlust kommunistide Ja varem aastate jooksul ilmnenud, vr j - . , ;
hakanud eemalduma Ameerika marksistidega nmg kes ei saa jul- kuid arvatakse, et Reagan jääb sel- ^ L^^" ^^^^^^
ühendriikidest ning on hakanud ise ma vaenlast .ärvestadses alati sil- le liini juurde järjekindlamalt, "^^tunud EJKK jätkamisest järel-oma
Jõudusid organiseerima ning mas pidada inimõiguste reegleid. Ameeriklased mõistsid pingelõd- mängi-endile
poliitlist ja majanduslikku Argentiinlased on eriti niures venduse all kolnie tähtsamat as- ^^^^^ propaganda huvi-tulevikku
kujundama. Selle suure praeguste Kesk-Ameerika sünd- pekti: majanduslik ja tehniline ^tjj^j^ „
ümberorganiseerimise töö eesotsas muste pärast Ja arvavad,- et kui koostöö, relvade kontroU ja män- , .f,. ^"^«opa väikestele rii-
« — i i r * x v i ™ i o , n v « « , ,rr_-.i. « mt^ ^ n r r i i ^ T r n i r , , ^ « r i o c « , 0 0 ^ ^ . 0 ^10616 ja erapooletutele suursüud"
et seal Ida-Saksamaad tunnusta- tunne seda poliitikat. Omal kohal ma sära ja valjema kellakõla and­takse
iseseisva riigina ja et tun- on ainult Prantsusmaa, kuid see miseks korraldasid homoseksuaalid
nustatakše ka praegusi Euroopa soovib arendada iseseisvat valis- 3j» "^nde toetajad kohe järomisel
piire kõigi N. Ludu sõjaaegsete ja julgeolekupolütikat. ^htul kiiremas korras sirare tänava-demons^
ratsiooni. kus politseid sõi-
Prantsusmaa on esitanud ett^- mati natsideks, lõhuti autosid ja «k-paneku
euroopa relvastuse vähen- naid ja sõimati kõige nilbemate sõ-damise
konverentsi kokkukutsu-' niadega möödakäijaid. Kõige selle
homoseksuaalide ja nende suurte
toetajaskonna poolt ülesnuhuiud
N. Liit kütis neist heaks
seisavad omavahel kokkuleppe Ja marksistid kogu Kesk-Ameerika gureeglid kolmandas maailmasi
Icoostöö leidnud kaks suuremat Ja oma kontrolli alla saavad, feiis on
varem üksteisega rivaliseerinud neü võimalik sinna kontsentreeri-
Lcuna-Ameerika rüki Argentiina Ja da suuri Jõudusid ning hakata äh-
Brasiilia, kes möödunud aasta vardama Mehhiko Ja Venetsueela
mais sõlmisid kaugeleulatuvad suuri õliallikäid, kuid samuti ka
miseks.
USA on sellega nõustunud. Ka
Varssavi liidu maad on teinud ette­paneku
relvastuse vähendamise
museks, kus nad omasid hääleõigu-kaks
se samavõrdseina suuri
afääri puhul on ainult üksikud
hääled julgenud politsei tegevust
õigustada, nende hulgas ka Metro<^
konverentsi pidamiseks. N. Liit Toronto linnapea Paul Godfrev,
. _^.55id^ga; soovib p ä e v ^ ^^
esimest, aga kolmanda üle oi ta Sellest vaatenurgast lähtudes ongi ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ pidamine on Torontos
nr^.ni*.nf*.^rini,H ; erapöoletud seda kokkulepet väär- on omad aatomrel- seadusega keelatud ja politsei täi-tusükuks
pidanud ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^-^^^
. . . . . EJKK oli täbtis ka Lääne-Sak4 ""^^^ ^^^^ võetakse kõik nõukogude ainult oma kohust,
kokkulepped tuumaenergia valja- pa„ama kanali Ja Lõuna-Ämeeriica sekkumine Angoola ja Etioopia ^^^j LiiduvaUtsus nt^i nL.h,^^^ ^^^"^^^ ^""^ Vuv^m, samuti ei Politseivõimude tegevuse hukka-arendamiseks,
tehnoloogia vaheta- mandrü asuvaid riike. Sellest võib sündmusisse pingelõvenduse „män- . ' tunnustade s e J «nf P°°^^^*^ Prantsusmaa ettepane- mõistmine homoseksuaalide urgaste
miseks ning kaubavahetuse suu- järeldada, et neü on palju selgem gureeglite'* hülgamine. Samal aja] ^ j saksamaa TPLZ vl^^ konverentsi poolt vastuvõe-. paljastamise pärast näitab eriti ku-rendamiseks.
Lisaks omavahelisele
otsustasid Argentiina Ja Brasiilia matorkavalt toetab ja soodustab
rajada Ladina-Ameerika rükide praegu Salvadoris võimule pürgi-ühisturu,
millele pandi alus kau- vaid kommuniste,
banduslilai organisatsiooni Latin
American Integration Ässoei
pilt tulevikku kui ameeriklastel Ja on ajaloo irooniaks, et lõvendus oli , — ^ .... , mu uu
kanadalastel, kus massiij^e^dla sü- USA-Ie vätimatu, mis võimaldas iT^l^l'cT" !!L'- ^uvad,
„auga" Vietnamist välja tulla.
Vietnamist auga pääsemisel laskis
tud otsused oleksid juriidiHselt si-|nkalt seda kahepalgelise mis va-kirjutatud
õiguse jälgimiseks-inim- ^^^'^^ J, , , , 1"'"^ ''""^^^ ühiskonnas noljfsei
õiguste poliitikat Ida-Saksamaal "^"^^^ mõlemad pooled on tegevusesse suhtumisel. Ühest.kui-
Samas EJKK'i' lõpudeklaratsioonis '^'''^'^ "^"^^^ üksmeelsed, on jest haüsetakse, et kuritegevus võ-
Paljud tundemärgid lasevad ole-
• • • t V ' JK • • Urn • '
USA samal ajal N. Liidu Angoolas- j^jj^j^^^^i kohe Saksamaa om h "^^^^"^^ suurendava tegevuse aren^ tab üha šiiui'emad mõõtmed j^^^^ tap^
se ja Etioopiasse. Kui ameerikla- j-^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^' damine või vastastikuse informatvmised, vägistamised ja muni\^^
^' tada, et Ladina-Ameerika riigid sed olid vabanenud Vietnamist, vur^i^o i^hi hi A t '.siooni vahetamine riikide sõjalisest teod muutuvad oma iseM^
i. . , ....... , . . . . . .i;^ r..A 4«n. xroef.^o M J^uroopa unisiurumaadele oh — t o o r e m a i k s , kuid teisest küljest
tuleb seega alguspunkti ta- tõuseb kohe äge protestitorm koi
ilhrrv^r!^ gasi: usaldüse puudus jä suurriiki-^f^^^^^
runmana rakendama preventiiv-ation'i
rajamisega. See organisatsi- ^^^.^^^ ühendriikide asemel tihe- olid nad jälle valmis vastama N. tähfiraa fp QTT !-„^^ olukorrast,
oon, mille inkmeskonda ^.^^^ Majanduslikku ja poüitUist Ludu väljakutseUe mujal. Siis poi- tippkon^^^^^^^^^ futona ^õik tuh
rüki, taotleb liikmesriikide vahel j^^^^^^g ^ ^.^^ nud enam vaja N- Liidu vaikimist Siirad iseseisva
mist ja reguleerimist ning
disliku integreerumise
inist. Peale Lõuna-Ameerika
de kuulub süa koostööliitu veel ";ars;;!miUs"ed"7uuiärõn ndate aastate alul. Seda kinnitavad ^ ^ " 1 1 6 tulekut tõleit pöÕtartegTvus''tetarsTmäŠu^^ ^ Homoseteaaalide IShumaja^
Mehhiko. Venetsueelale ,a Mehhi- ühendriüddes president Reagani USA poolt enam-vähem toetatud sefataLe u T v S i s l S L iS^ "l-^o^ra Kesk-Idas.- ta.tsm.sel kateufakse alat, Iteeda
kole langevad siin eriti tähtsad „,„mi«i fcahtlAmata Tshiüi võimuhaaramine ia uue aa- ^^^^^^ ^^'^ _vaüspoUitilis_e limi s immoigiiste kaistva maski van«
iUesanded teiste liikmesriikide va- ^„„tnnnd - kuid kas ühendrügid tomisõjastrateegia skitseerimine: """^^^^ena^ Seinale maaUtakse N. mt relvastub ja tõmbab oma k»M unustatakse .sealjuures, et ka
võimaldada p,„„, aatomsõda ei hävita enam kõike, Ji^^^J ZHT.^J: ttk
del. m ostmiseks madalate pr.;: ttrl^:• - ' ' " « f --^--^^ võib siiski olla hoopis teistsuguse selline areng mõlemale homosek.uaa.ide afääri puhul on
rustamiseks õliga ja
majanduslikult
^^^^ ei ole jäänud hiljaks Ladina-Ämee- aatomsõda ei hävita enam kõike, TTT^^; —^r^^ J « koore alla. USA relvastub ja nõuab inimõigustel pn oma piirid, mis on
kehvematele rüki- l " " ! ! ! .^^^^^^^ .Pdn võidak.P nilrata . . d . vni^nk: hindlusest. Reagam võimule tulek sama ka oma liitlastelt. Ajajooksul määritletud seadu.sfega. Praeguse
^ tide otsimisel Ja nende probleemi­dele
ja muredele õige hinnangu
On loomuik Ja loogüine, et selle andmisel, sündmuste praegune
sentidega krediite.
koostöölise protsessi tulemusena
kaotavad Ameerika ühendrügid
üha suuremal määral Lõuna-Amee­rika
poliitilises Ja majanduslikus
käik näitab, et sellele küsimusele
tuleb- vastata Jaatavalt.
K.Ä.
ildv reivakcaubeindy§
Pärsia lahe riikides
BEIRUT — Beirutis ilmuv era-
- • ^ mõjuga kindlustades maailma olu- poolele ääretult raskeks. Kolmanda' iga lugeja-kuulaja silmade ja kõrva-
1. ' niaailma enesetunde suurenemine de ette kandunud nalju kaitsekõne-
USÄ-l tuleb vastata joule « a . „^ kahtlemata üks tegur, milles homoseksuaalide urgaste kaits-põhüiselt
saanud paremini hak- väljendub mõju Wrriikide suhe-kama
Kremliga. tesse ja liitlassuhetesse. Vaaüejad o"*»» moned^^
kinnitavad, et on tulnud aeg, suur- ^jjjfi*?^"""^ koige^julmemat ja
A-pommilennukiga, mis on võime- Nii oli see näiteks Eisenhoweri, rükide ümberkorraldamiseks,
line kandma kuut aatompommi ja Nixoni ja Fordi ajal. Koriservatiiv-
USA vastas tegelikult jõuga juba
Tshiilis, Uruguays ja Argentiinas.
NATO kaitset on tugevdatud F-lil
® ühendriikide Iisraeli saatkonna j^jjj^ lennuulatus on 3000 km Neid sete presidentidega on ka kergem
kultuuriüse osakonna patronaazhi muuhulgas ka Shotimaal kust relvakontroUi kokkuleppe läbi vii-all
on praegu koostamisel rändnäi- ^^^^ võimelised tungima'süga- mine Kongressis.
tus sellel maal esinemiseks. Näitu- vale N. Liidu alale. NATO otsustas Reagani võimule tulek võib li-das
ameerika ametivõimude poolt
koostatud rapordi, mis ajalehe ar­vates
on mõeldud Ronald Reagani
valitsusele kasutamiseks. Nimelt
on Pärsia lahe äärseis riikides sün-gel
viisil täitunud patsifistide vana
väide, et relvad on selleks, et neid
kasutatakse. Kaheksa rannikuriiki
sociation of Women Artists, Inc.
Selle eeltööd on olnud käimas juba
mõnda aega. Eestlasist kunstni­kest
on zhüriist läbi pääsenud Ilse
Leetaru graaMine töö ^ kivid ja
kännud kuivanud järvepõhjas.
N. Liit soovib
Soomest margariini
õudsemat mõrva, kus kolm homo-seksuaali
vägistasid ja mõrvasid
väikese portugali päritoluga saapa-viksija
poisi, kes teenis YoiigeM tä-naval
saapapuhastamiseea omale
kooliraha. Inimõigustest ja pakitses
vast liberaalsusest ülekeevatel aja­lehtedel
ja maailmaparandajatel
oleks vist ka põhjust raha teist kül­ge
vaadata ja oma raevu politsei-pooletu
päevaleht ,,MNahar" aval- ^^^^^^^^^^ ^^f" ainult aasta,, tagasi tugevdada oma sada rahvusvahelisele poliitikale
kaitset keskkaugusega rakettidega, ettenägelikkust ja vähendab Carte- HELSINGI — Soome ühistegelik
mis asetatakse Euroopasse. ri^JaletüüpUist saamatust ja köh- Qsyusü^^
Nii oli USA siirdunud juba enne metust.EJKK-le võib see siiski tä- sõlminud 2()müjõnilisekoW
Reagani võimule tulekut Reaga- hendadasügavkülmutust, võimalik^
ni aega". USA on hüljanud Euroo- et koguni lõppu. ^ JSooihes^ ^ • ^ '^.^'•^^'y.-::-^^^^^^^^^^^
ja Julgeoleku- ja Koostöö konve- p^^i^ sündmused ja Ma-Saksa- ^"^^ ^^^^^
rentsi juba enne Reagani. USA-le ^jj^^ hoiaku tugevnemine ^ oh äge- ^^^^^^^ ekspordiks vahele; ^e ja komhiunistlilm
oli 1975. aastal tähtis, et EJKK ^^^^^ Saksamaad jälle vastumisi*'"^^"^'^^^^^ ^^^^"^^ loa-saamiseks, l^orrad lähemas tulevikus? Sellele
on vähem kui kümne aasta jooksul suur kui lääne tööstusriikide ja lülitatakse ruttu välja päevakor- jugoslaavia tasakaalustav mõiütus ^""^ ^^^^^^ maatalunduslücud küsimusele on praegu raske anda
va-kulutanud
üle 350 müjardi dollari sotsialismimaade maksude vaja- rast, kuna see ™<^^"stab ainult -^^ .^jg^j^g j^-^jg
sõjalisteks vajadusteks oma julge- ^dus samal seitsmel aastal, tõdeb väikese vähetähtsa punkti suurrii- ^el on nõrgenUd Tito pärandust
oleku nimel Rapordis öeldakse, et ajalehe kolumnist Michel Äbu kide suhete organiseerimises. Car- ggg^jjy j^aa on* rahvusvaheliselt
alates 1974 on need riigid investee- Zhaudi. ter kasutas EJKK osana oma inim- raugastunud
rinud 350 miljardi dollarit sõjalis- Kuna Pärsia lahe^ p
teks otstarveteks. Selles arvestuses leb pool läänemaailmaie vajalikku N. Liidu suhtumine EJKK-sse on Poola endine juht EdwardGierektuses soome toode. Näib, et Soome '''^^^^i^^^^l^^^^
on nii relvad, sõjavägi kui ka sõja- õli, siis samaaegselt on lääne relvar kaugemas aspektis sama kui oli euroopalik rügimees, kes toi-, on nõukogude rahvale nagu sahver, kapitalistlik Ameerika ja kom-lised
ehitused. tööstused seal suurimaiks äritse- USÄ-1. Venelastele on see tähtis mis ida ja lääne vahel vahendaja- kust käiakse lisa toomas, kui puu- Hiina jälgivad vaatamata
Summa on kokku kolm korda nii jaiks. « vaid sellest aspektist, na. Uus juht Stanislaw Kania ei dus laulale tuleb. I {J^gVk.
ettevõtted on varem palunud luba kindlat vastust, kuna mõlema suur-margariini
ekspordiks, mistõttu ypi^w vahelised suhted ori arengu-vastava
litsentsi - otsustamine toi- järgus ja ei ole veel kaugeltki välja
muvat samaaegselt. OTK poolt kristalUseerunud. See-kristalliseeni-eksporditav
margariin on 80%'ula- seda raskem ja võtab pik-
Nr. 13
21. y.
tel. 493|
28. vi
dr. J.
Kl
23 W
Kl
TOR
Pidu
437
Tel.
pealiskal
üksteisti
gnga ui
ku sajaj
tada.
Knidl
judel rii
suunas,
hei SÕI
med 19
he aasti
vahel
miime
koostöf
. majand)
kaitse
mõlemi
kaa^a
pool m^
Amej
Jangtse
vad lol
vintsi
andmcf
analüüsi
arvutitel
üle 7<
nõuandl
ja ajaki
lastasidi
äniecril
Ameeril
hematel
120 hiil
uuiiva<
vad. tu^
sõjaväel
New
laamivi
koolidel
na teadl
lastega
teadlast
Scci
,v seks 0 !
resti
se Was
Ameeril
et kiirel
üha ri
Moskv£
kardetal
imbuni
ideed v|
ohustac
ühiskoi
seisavat
re pro!]
lastele
kas va|
last ka
šinateg|
^ kaatne,!
ameeril
vaja SÕI
tegatül
kuid
ja Venel
ja Hiinj
vad
See v5|
imagim
praegnš
ilmas oi
peavad
tele rel
lema.