1986-06-11-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
toiei&sva skauüiku noortetöö 4®-aastast jeubelit, möödub
50 aastat .Eesti Sakutide Maleva kõigi aegade siaurimast
suiirlaagrist Haapsalu Paralepas. 10.—20, juuIinS 1936
kerkis imaheda veega Haapsalu lahe kaldale Paralepa
lis^iaalasedi See oli suursündmus Haapsalule, Buille^e
ke arv talvel oli 4500, suvitushooaja kõrgpunktil paar tu- Haridusminister kolonel Aleksander Jaakson suurlaagri avaparadil möödub i Soome
hat rohkeni. Veel olulisem suursündmus oli see eesti skau- esindusest. Taamal taanlased oma lipuga. Esireas skautide peastaabi ülem Koik, suur-tidele,
kes 1930.st aastast alates majanduslikult ebavõrd» i^gn juht Herbert Michelson, suurlaagri vaneoi prof. Karl Saral, haridusminister koi
ses voBtluses noorkotkastega olid suutnud üles ehitada Jookson, skautide peavanem - endine haridusminister Nikolai Kann. Soomlased kü-luiselt
haridusministri #javäe vormile vihjates
laager pii kavatsetud juulis 1940, kuid siis oli juba Eestis ^^id sõjaHselt vallutama hakata? Sellest küsimusest sai naerulagin kui laagrit külasta-nõukogude
okupatsioon. ^^jj haridusministeeriumi noorteosakonna juhataja — jälle kolonel — Vellerind,
Haapsuiu-Paraiepa suudaager oli veel skauiHkuit agar ja peab kbos Meil-oli.kõrgemaid ohvitsere, nii' pal^^ neile hakati andma tsivül-ametikohtä,
arvult kolmas Pirita 1926 ja Pärnu- oma Lembitu Maleva poistega Kol-
Valgeranna 1932 järele. Skaudijuh- kajärve metsas täpselt 50 aastat hjl-tide
aastakoosolekuga 1935. a. ok- jem Paralepa-nimelist mälestuslaag-toobris
Haapsalus algas suurlaagri nt
ettevalmistamine kohapeal, kus se- Aegajalt kohtab siin-seal hallipäi-da
juhtis suurlaagri peasekretär ja seid mehi, kes vaatavad teineteisele
Haapsalu linnasekretär Akssel Vai- hoolega silma ja küsivad: „Kas me
gur. Läänemaa Skaudisõprade Selts polnud kunagi koos Paralepas?" - v
Haapsalu-Uuemõisas asuva Scouts- Paralepa on saanud sümboliks, mil- . '
pataljoni abiga ja Haapsalu linna- lest kõrgemat kodumaal toimunud * " - —'^^^
valitsus» eesotsas linnapea ja Skau- eesti skautlusel polnud. Paralepa on
tide Maleva vanem dr. Hans Alver, ka tähiseks noorkotkaste liikumise-lisaks
kõik Haapsalu organisatsioo- le. 1936. aasta suvel Viljandi lähe-nid
— tegid oma parima suurlaag-dar Männimäel toimunud juhtide-rl
õnnestumiseks. Riigiraudteede laagri esindusrühm eesotsas pea^
Valitsus korraldas erironge Tallin- staabi ülema skm Johannes Teder-na-
Haapsalu liinil, külaliste ja juht- sooga külastas Paralepa suurlaagrit,
konna toitlustamiseks tossasid laag- Seda külaskäiku võib pidada mur-ris
sõjaväe välikatlad, vajalikud ranguliseks noorkotkaste organisat-veod
itoimusid scoutspataljoni auto- sJconi isoleeritud rahvusliku hoiakna
dega, Haapsalu tuletõrje tankauto suhtes. Paralepa järele •valmis öt-varustas
laagrit joogiveega linna ar- sus, et noorkotkad tuleb registree- Ü
teesla-kaevust. Lisaks paljudele ker- rida rahvusvahelises skaudiliikumi-getele
ehitustele püstitati Paralepa ses, juhtidel tuleb osaleda rahvus-metsa
eesti esimene skaudilare. vahelistel Gilwell-kursustel ja noor-
Laagri elanikkond koosnes väga tel käia teiste rahvaste skautide
enesekindlatest ja toredatest pois- suurlaagrites ja jamboreedel.
test, vaatamata, et eesti osavõtjate Kuigi noorkotkaste ^skaudiks Suurlaagri avaparaadi ,Jennufoto" on tehtud kõrge männi ladvast, sest ühtegi
jaoks mingit vaiikMt ei tehtud. Lau- saamine" toimus riigivõimu abiga j^^^^ j j^^j^^^i lükunud. Uputusepäeval oli lipuväljak mõned tunnid vee all
päeval andis te poistevägi ennenäh- ja pool-surveliselt, ei ole sellest ©
tamatult rõkkava lõkkeõhtu ja pü- skautide poolel tekkinud mingit
hapäeval sõideti erirongiga Tallin- paksu verd ja ühine eesti skautlus
na tervitama Vabariigi presidenti ja paguluses on mõlema organisatsioo-
Eesti Skautide Maleva auvanemat ni tegevuse päris loomulik järg.
Konstantin Pätsi. Sel päeval juhtus
midagi, mis polnud suurlaagri ka- ÜLESKUTSE
vas. Tuul keeras läände ja paisutas „PARALEFLASTELE*^
vee sõbralikus Haapsalu lahes nii ^ , ^ . . . « .
kõrgeks, et osa all-Lgreid uppus. J""''"' Pf^^ Kanadas te=
Laagrisse 1 jäänud valvemeeskond f"'f^ skautuksus Lemb.tu
nHiictic Ton; « « o Ma ev oma suvelaagrit, mis Para-paastisialunna
sõitnute telgid la . , . . . «•
yvja^r.a line,ppau pp woo. als«aj «ja. n. wd.i jju« vu.b» ^e^l.i. tahistami°
Uks soome skaudijuhi oli suur- f^' ••Paralepa" nime.
laagrisse külla tellinud oma pruudi 'r^^^^' °" P°';
CCSrr SKAUTI D£
5SUURLMGER
HAAPSALU
1956 HAAPSALU
EEST! SKAUTIDE
iSUURLMGER
SUURLÄACEH
ja skautiik laulatus toimus vanas «d" toimetaja Heino Jõe Laager p j y ^^gy ggsti teatasid, etskautidel on 3. suurlaager Haapsalus 10.-20.3
u,.„„„ 1 , . , . . . ., saadab ktna Ukud ku lakutsed koi- c SrVA"'f'rK'- . 7 T kidele teadLievatele Paralepa suur. lini 1936 - Paralepa
lahkus kirikust labs tervitavate . . ., {^..«r.^.»^ kaasjuhtide spaleeri. ^^^^S**'^^ osavõtjaile, mis Kanadas
PAR/^LEPA MEHED
võib põhjustada ka külastusi. Teäs-tel
maadel asuvatele I^aral^pa-pois°
tele on lahke soovitus —
kontakt kirja teel Kotkajärve Pa-
Saatus on laiali pillutanud kogu ralepaga!
eesti rahva ja Paralepa laagri pere Foto, lühike laagrimälestus» mär
ci moodusta siin mingit erandit, kus — kus ja mSs keegi Paralepas
Suurlaagri vanem prof. Karl Saral oli, tingimata aga aadress annab
mri Siberis nälga, mehi ja poisse Kotkajärve Paralepale võimaluse
on langenud sõjataiidriteL Suur- ka omalt poolt teile tervitusi saata,
laagri juht Herbert Michelson, keU Skautlusel on imepärane omadus
lelt veet aastate eest ilmus males- jääda paljudeks aastateks ilusa mä-tusraamatuid.
veedab puhkepäevi lestusena südamesoppi ja sealt aeg-t^
hendriikides. Laagra peasekretär ajalt tõusta teadvusesse. Soojenda-
Aksel Vaigur elab Rootsis, Helsin- me suurlaagri poolsajandi juubeli
borgis. Tema vend Johannes Vai- puhul seda südamesoppi! Heino Jõe
gur, kes pani püsti Eesti esimese postiaadress on 106 Magwood
skiiudiiare Paralepa metsa, viibib Court, Toronto, Ontario M6S 2M6,
samuti Rootsis. Laagri postkontori Canada.
ülem Harald Neidre pidas hiljuti Tuletame meelde Paralepa suur»
7^0. sünnipäeva Torontos ja annetas lõket — Hans Roosi lõkkevana
sünnipäevakingituse $885.— To- ametis juhtimas laagrivanem prof.
ronto Eesti Skaudfisõprade Seltsile. Sarali kõigi aegade laagrihüüdu
Laagri ajalehe „Hõissa poisid!" „Hüppa, hüppa, hüooa. hÜDoa —
'EESTI
„ „ P4l!«f(«tESIISItttn|f!Pl
urlaagris oli oma postkontor kõikide postioperatsioonidega. Suuriaagrist
mõlemad toimetajad Heino Jõe ja suurde laagri Paralepa!" ja teeme saadetud tähitud kiri pastor Tammarule. Ümbriku nurgal suurlaagri märk. Suurlaagri
Juhan Kõkla^o^^^
. Esimeiree iieBst on
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 11, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-06-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860611 |
Description
| Title | 1986-06-11-04 |
| OCR text | toiei&sva skauüiku noortetöö 4®-aastast jeubelit, möödub 50 aastat .Eesti Sakutide Maleva kõigi aegade siaurimast suiirlaagrist Haapsalu Paralepas. 10.—20, juuIinS 1936 kerkis imaheda veega Haapsalu lahe kaldale Paralepa lis^iaalasedi See oli suursündmus Haapsalule, Buille^e ke arv talvel oli 4500, suvitushooaja kõrgpunktil paar tu- Haridusminister kolonel Aleksander Jaakson suurlaagri avaparadil möödub i Soome hat rohkeni. Veel olulisem suursündmus oli see eesti skau- esindusest. Taamal taanlased oma lipuga. Esireas skautide peastaabi ülem Koik, suur-tidele, kes 1930.st aastast alates majanduslikult ebavõrd» i^gn juht Herbert Michelson, suurlaagri vaneoi prof. Karl Saral, haridusminister koi ses voBtluses noorkotkastega olid suutnud üles ehitada Jookson, skautide peavanem - endine haridusminister Nikolai Kann. Soomlased kü-luiselt haridusministri #javäe vormile vihjates laager pii kavatsetud juulis 1940, kuid siis oli juba Eestis ^^id sõjaHselt vallutama hakata? Sellest küsimusest sai naerulagin kui laagrit külasta-nõukogude okupatsioon. ^^jj haridusministeeriumi noorteosakonna juhataja — jälle kolonel — Vellerind, Haapsuiu-Paraiepa suudaager oli veel skauiHkuit agar ja peab kbos Meil-oli.kõrgemaid ohvitsere, nii' pal^^ neile hakati andma tsivül-ametikohtä, arvult kolmas Pirita 1926 ja Pärnu- oma Lembitu Maleva poistega Kol- Valgeranna 1932 järele. Skaudijuh- kajärve metsas täpselt 50 aastat hjl-tide aastakoosolekuga 1935. a. ok- jem Paralepa-nimelist mälestuslaag-toobris Haapsalus algas suurlaagri nt ettevalmistamine kohapeal, kus se- Aegajalt kohtab siin-seal hallipäi-da juhtis suurlaagri peasekretär ja seid mehi, kes vaatavad teineteisele Haapsalu linnasekretär Akssel Vai- hoolega silma ja küsivad: „Kas me gur. Läänemaa Skaudisõprade Selts polnud kunagi koos Paralepas?" - v Haapsalu-Uuemõisas asuva Scouts- Paralepa on saanud sümboliks, mil- . ' pataljoni abiga ja Haapsalu linna- lest kõrgemat kodumaal toimunud * " - —'^^^ valitsus» eesotsas linnapea ja Skau- eesti skautlusel polnud. Paralepa on tide Maleva vanem dr. Hans Alver, ka tähiseks noorkotkaste liikumise-lisaks kõik Haapsalu organisatsioo- le. 1936. aasta suvel Viljandi lähe-nid — tegid oma parima suurlaag-dar Männimäel toimunud juhtide-rl õnnestumiseks. Riigiraudteede laagri esindusrühm eesotsas pea^ Valitsus korraldas erironge Tallin- staabi ülema skm Johannes Teder-na- Haapsalu liinil, külaliste ja juht- sooga külastas Paralepa suurlaagrit, konna toitlustamiseks tossasid laag- Seda külaskäiku võib pidada mur-ris sõjaväe välikatlad, vajalikud ranguliseks noorkotkaste organisat-veod itoimusid scoutspataljoni auto- sJconi isoleeritud rahvusliku hoiakna dega, Haapsalu tuletõrje tankauto suhtes. Paralepa järele •valmis öt-varustas laagrit joogiveega linna ar- sus, et noorkotkad tuleb registree- Ü teesla-kaevust. Lisaks paljudele ker- rida rahvusvahelises skaudiliikumi-getele ehitustele püstitati Paralepa ses, juhtidel tuleb osaleda rahvus-metsa eesti esimene skaudilare. vahelistel Gilwell-kursustel ja noor- Laagri elanikkond koosnes väga tel käia teiste rahvaste skautide enesekindlatest ja toredatest pois- suurlaagrites ja jamboreedel. test, vaatamata, et eesti osavõtjate Kuigi noorkotkaste ^skaudiks Suurlaagri avaparaadi ,Jennufoto" on tehtud kõrge männi ladvast, sest ühtegi jaoks mingit vaiikMt ei tehtud. Lau- saamine" toimus riigivõimu abiga j^^^^ j j^^j^^^i lükunud. Uputusepäeval oli lipuväljak mõned tunnid vee all päeval andis te poistevägi ennenäh- ja pool-surveliselt, ei ole sellest © tamatult rõkkava lõkkeõhtu ja pü- skautide poolel tekkinud mingit hapäeval sõideti erirongiga Tallin- paksu verd ja ühine eesti skautlus na tervitama Vabariigi presidenti ja paguluses on mõlema organisatsioo- Eesti Skautide Maleva auvanemat ni tegevuse päris loomulik järg. Konstantin Pätsi. Sel päeval juhtus midagi, mis polnud suurlaagri ka- ÜLESKUTSE vas. Tuul keeras läände ja paisutas „PARALEFLASTELE*^ vee sõbralikus Haapsalu lahes nii ^ , ^ . . . « . kõrgeks, et osa all-Lgreid uppus. J""''"' Pf^^ Kanadas te= Laagrisse 1 jäänud valvemeeskond f"'f^ skautuksus Lemb.tu nHiictic Ton; « « o Ma ev oma suvelaagrit, mis Para-paastisialunna sõitnute telgid la . , . . . «• yvja^r.a line,ppau pp woo. als«aj «ja. n. wd.i jju« vu.b» ^e^l.i. tahistami° Uks soome skaudijuhi oli suur- f^' ••Paralepa" nime. laagrisse külla tellinud oma pruudi 'r^^^^' °" P°'; CCSrr SKAUTI D£ 5SUURLMGER HAAPSALU 1956 HAAPSALU EEST! SKAUTIDE iSUURLMGER SUURLÄACEH ja skautiik laulatus toimus vanas «d" toimetaja Heino Jõe Laager p j y ^^gy ggsti teatasid, etskautidel on 3. suurlaager Haapsalus 10.-20.3 u,.„„„ 1 , . , . . . ., saadab ktna Ukud ku lakutsed koi- c SrVA"'f'rK'- . 7 T kidele teadLievatele Paralepa suur. lini 1936 - Paralepa lahkus kirikust labs tervitavate . . ., {^..«r.^.»^ kaasjuhtide spaleeri. ^^^^S**'^^ osavõtjaile, mis Kanadas PAR/^LEPA MEHED võib põhjustada ka külastusi. Teäs-tel maadel asuvatele I^aral^pa-pois° tele on lahke soovitus — kontakt kirja teel Kotkajärve Pa- Saatus on laiali pillutanud kogu ralepaga! eesti rahva ja Paralepa laagri pere Foto, lühike laagrimälestus» mär ci moodusta siin mingit erandit, kus — kus ja mSs keegi Paralepas Suurlaagri vanem prof. Karl Saral oli, tingimata aga aadress annab mri Siberis nälga, mehi ja poisse Kotkajärve Paralepale võimaluse on langenud sõjataiidriteL Suur- ka omalt poolt teile tervitusi saata, laagri juht Herbert Michelson, keU Skautlusel on imepärane omadus lelt veet aastate eest ilmus males- jääda paljudeks aastateks ilusa mä-tusraamatuid. veedab puhkepäevi lestusena südamesoppi ja sealt aeg-t^ hendriikides. Laagra peasekretär ajalt tõusta teadvusesse. Soojenda- Aksel Vaigur elab Rootsis, Helsin- me suurlaagri poolsajandi juubeli borgis. Tema vend Johannes Vai- puhul seda südamesoppi! Heino Jõe gur, kes pani püsti Eesti esimese postiaadress on 106 Magwood skiiudiiare Paralepa metsa, viibib Court, Toronto, Ontario M6S 2M6, samuti Rootsis. Laagri postkontori Canada. ülem Harald Neidre pidas hiljuti Tuletame meelde Paralepa suur» 7^0. sünnipäeva Torontos ja annetas lõket — Hans Roosi lõkkevana sünnipäevakingituse $885.— To- ametis juhtimas laagrivanem prof. ronto Eesti Skaudfisõprade Seltsile. Sarali kõigi aegade laagrihüüdu Laagri ajalehe „Hõissa poisid!" „Hüppa, hüppa, hüooa. hÜDoa — 'EESTI „ „ P4l!«f(«tESIISItttn|f!Pl urlaagris oli oma postkontor kõikide postioperatsioonidega. Suuriaagrist mõlemad toimetajad Heino Jõe ja suurde laagri Paralepa!" ja teeme saadetud tähitud kiri pastor Tammarule. Ümbriku nurgal suurlaagri märk. Suurlaagri Juhan Kõkla^o^^^ . Esimeiree iieBst on |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-11-04
