Vaba Eestlane, January 03, 1968

              Nr 1
Järgmine
Toronto Eesti Seltsi loeng
neljapäeval i jaannuaril
kell 8 õhtul
Eesti Majas
teemal
„Kodu
kujundamine"
Kõneleb arh Henno Sillaste
Eesti Päevad Rootsis
kutsuvad
Tehkem 1968 aasta maikuul
Sokholm eestlaste kogunemispai-gaks- '
Rootsi kuningriigi pealinna
külastava eestlase käsutuses sei-sab
nägemiseks ja läbi elamiseks
Mitmetuhandepealine eesti ühis-kond
sugulased ja tuttavad oma
kodude organisatsioonide ettevõ-tete
ajakirjanduse ja kultuurielu-ga
Vabade eestlaste Uks suure
maid keskusi ulatab Teile terekäe'
Kevadine Põhjamaade Veneet-sla- "
— Stokholm — maalima kau-neimaid
pealinnu on end ehtinud
kevadrüüsse ja tervitab Teid oma
maalilise vanalinna sätendavate
vete valgete laevade moodsa teh
nika Ja vaba skandinaavia vaimu- - j
ga
Teie Stokholmi-reis- i peasihiks
on aga Eesti Päevad vaba eesti
kultuuri Ja eestlaste kohtumise-päeva- d
selle mere ääres mille
vastaskaldal asub KoduEesti
Eesti Päevad toimuvad Eesti Va-bariigi
50 Juubeliaasta kõrgpunk-tina
lehekuul Ja tahavad Teile pak-kuda
järgmist:
4—19 mall: Eesti eslnduskuns-tinäitu- s
väljapanekutega nime-kail- t
vaba eesti kunstnikelt üle
maailma
4— 10 mail: Eesti raamatunäi-tus
8 mall: Rootsikeelne eesti kir-janduse
õhtu
9 mail: Eestikeelne eesti kirjan-dusõhtu
10 mail: 1) Kultuurikongressi
avamine Kongress käsitleb kahte
peateemat: Eesti noorte arengu-probleemid
ja kultuurielu küsimu-sed
— ettekannetega me ühiskon-na
ja kultuurielu eriteadlastelt
2) Idla ansambli liikumislavas-tu- s
11 mail: 1) Kultuurikongress
2) Pidulik kontsert Stokholmi
kontsertmajas Hubert Aumere
Naan Põllu Stokholmi Eesti
Meeskoori jt kaastegevusel
3) Eesti noorte koosvübimine
diskussiooniga ja noorte pidu
4) Eesti Päevade pidu solistide
Ja rahvatantsijate kaastegevusel
12 mail: 1) Kultuurikongressi
lõpetamine
2) Teatrietendus Ilmar KUlvetl
algupärand väliseestlaste teemal:
„Lamp ei tohi kustuda!"
Eesti Päevade kava Ja organisa-toorsete
küsimuste kohta annab
meelsasti informatsiooni Eesti
Päevade büroo c'o Eesti Kultuuri
Koondis Regeringsg 24-1- 1 Stok-holm
C Sweden
Eesti Päevade peatolmkond soo-vib
Teile õnnerikast Juubeliaastat
1968 ja head kohtumist lehekuul
Stokholmis!
New Yorgis viibis rootsi laevas
„WhitM Ocean" merd sõitev Enn
Kuuse kelle alaline elukoht
Perth'is Austraalias Peale tema
teenib selles laevas mis ühendust
peab USA Ja Austraalia vahel veel
kolm eestlast nimelt I mehaani-kuna
Kuressaare mees Veesaar
III tüürimehena Saaremaalt päri-nev
Guutman Ja mootorlmees En
no Tlkkan Kaks esimest elavad
Rootsis viimase kodu on Argen-tiinas
kus elab ta ema
2 magamistoaga
KORTER
eesti korterlmajas 2378 Queen St
E välja üürida kuni 1 okt käes-olev- al
aastal Hei tel 699-907- 1
A ALFRED-AASLEP- P
MAALER
Kõik valis- - ja sisetöõd
ODAV HIND
KORRALIK TOO CL 5-64- 51
ÄHP!-23j£-
Va LJ
Andres Raudsepp oma meeleolu-lauludeg- a
lõi Eesti Korporatsioo
nide Liidu uue-aast- a vastuvõtu
ballil üle3 meeleolu
Foto: E Lligand
(Sajandi suurform
Eesti Looduse" novembrikuu numbris kirjeldab Eilart sa-jandi
suurtormi Eestis Selle artikli juurde on avaldatud järgmi-sed
lühisõnumid: „Kõike kahju mis augustikuu torm tegi ei saa-gi
kokku õtta Mõnes osas on siiski püütud teha Ametliku
arvestuse järgi iis raju näiteks 800000 ruutmeetrit katuseid lõh-kus
40000 ruutmeetrit aknaid kiskus puruks 4938 kilomeetrit
elektri- - ja 1283 kilomeetrit sideliine tormist murti üle miljoni
tihumeetri metsa Nende purustuste tagajärjed olid paljudel"
lõib-oll- a vahetult kõige tuntavamad"
Edasi Jätkab loodusteadlane J
Eilart Vabariigis valitses 3- -4
augustil erakordselt kuum ilm
öödki õhkusid soojusest augus- -
til kujunes aga Ilmajaama teatel
Varssavist lõuna pool tsüklon
mis hakkas liikuma põhja poole
Ja pühapäeva hommikul andis
Tallinna ilmajaam juba tormi- -
hoiatuse augusti hommikul oli
tsükloni tsenter Tallinna lähistel
Ajuti eriti kõige ägedama maru
ajal kella 20—22 vahel oli tuule
tugevus 12 palli (30—35 meetrit se-kundis)
Vihmaveejoad kihutasid
mööda tänavakoridore kiirusega
120—130 kilomeetrit tunnis
Üldiselt oli tuule tugevus Põhja-Eesti- s
10 palli (kiinis seega 20
—25 ms)
Selle loodusestiihia peamine ras-kuspunkt
langes Loode-Eestil- e
Tn1HnnnMaapa!n vahnmjltVii
nii Ida- - kui Lõuna-Eest- i suunas
tormi tugevus pikkamööda rau-ges
Tartu Juures Tõraveres mõõ-deti
maksimaalseks tuule kiiru-seks
ainult 21 'ms Metsade ja
hoonete tõsisemate kahjustuste
joon läbis umbes Paide piirkonda
Värskas ei märgatud enam Tilngtt
tormi oli ainult vihmane ja vilu
Ilm Tormlheited olid juba suhte-liselt
harvad Alutagusel
Eesti välisilmes põhjustas torm
palju muutusi Vihm rullis maha
odra- - Ja nlsupõlde Ja tuul rabas
valminud rukkipeadest terad maa
peale hunnikusse Vaarika istan-dused
jäid paiguti päris raagu
kaotanud nii viljad kui ka lehed
Rõhul Lõuna-Eest- l sordikatse-punkt- i
aedades Jäi agronoom K
Pilvistu arvates saamata umbes
kolmandik saagist Vabariigi suu-rimas
Rõngu sovhoosi 123 hektari
suuruses viljapuuaias varises eriti
„antonovka" Rohkesti oli vigasta-tud
viljapuid
Side ja transport kannatasid
raskelt Tallinnal katkes ühen-dus
kõigi linnadega
Nõmmel ei leitud mõnest telefonl-kõnepunk- tl kabiinist Jälgegi
Haapsalust ei saanud paljud auto-bussid
väljuda sest puud olid sul-genud
teed Rängalt kannatas
ühendus Rohukülast Hiiumaale
Aegnalt tuli pühapäevapuhkajaid
Leiti H Visnapuu pere-konnaarhi- iv
Sirbis ja Vasaras" 12 nov lei-dub
järgmine sõnum: Kirjandus-loolis- e
üllatuse valmistas hiljuti
H Visnapuu perekonnaarhiivi leid-mine
mis läbi kahe aastakümne on
säilunud kultuurihuviliste inimeste
hoolel Rohke materjal sisaldab
peamiselt kirjavahetust aga ka
senitundmata fotosid isiklikke ja
ajaloolisi dokumente ning muud
olulist mis võimaldab selgitada
luuletaja eluloo üksikasju
Leiu põhiosaks cn hoolikalt säi-litatud
kirjavahetus H Visnapuu
ja tema kauaaegse muusa Ingi
(Hilda Franzdorf-Visnapuu- ) vahel
mis algas 1917a Loomingulooliselt
olulisemad lõigud sellest huvita-vast
kirjavahetusest tulevad aval-damisele
1968 Keeles ja Kir-janduses""
Siia võib lisada et H
VABA EESTLANE kolmapäeval 3 Jaanuaril 1968 — Wednesday January 3 1968 Lk 5
i
t
Hümniga E V juubeliaastasse
J
seda
3
I
I
I
5 j
6
1
j
I
i
I
I
a
(Algus lk 1)
Eeskavalise osa ja hea meeleolu
eest hoolitsesid oma ettekanne
tega Montrealist kohale saabu-nu- d
bariton Arno Niltof keda
klaveril saatis Aino Kurg Ja
Andres Raudsepp oma menukate
meeleolulaolodega
Südaöötunnl ja uue aasta saabu-misel
esines lühikese momendiko-has- e
sõnavõtuga Ants Sulev kelle
kõnele järgnes vahetult hümn ja
kaksteist gongilööki mis kuuluta-sid
uue aasta algust Meeleolukül-lane
pidu millest võttis osa küla-lisi
ka ühendriikidest Montrealist
Hamiltonist Ottawast ja mujalt
lõppes kell 2 hommikul
Nii mõnedki torontolased võtsid
uut aastat vastu Hamiltonis kus
eestlastele aastavahetusballid
Eestis
hakata tagasi ransportima heli-kopteriga
Rajud paiskas katuseid
majadelt Pelgulinnas Ja mujal
Rebituna jäi maha E Enno
skväär Haapsalus Sel äreval ööl
ei maganud keegi
Kõige raskemini ja silmanähta-vamalt
kannatasid metsad ja par-gid
Ainuüksi Läänemaa metsama
jandis hinnatakse tormikahjustust
enam kui 800000 tihumeetrile Po-pulaarsed
Paralepa rannamets
Pirlta-Mcrlvälj- a Saku Klooga
Laulasmaa Lohusalu Rannamõisa
ja Paunküla puhkemetsad vajavad
taastamiseks ilmselt aastaküm-neid
Võõrpuuliikidest paisati eriti
rohkesti ümber lehist (Rannamõi
sa teel Lalises jm)
Hõrenesid metsad Arbu ja An
na ümbruses uhked kuusikud
Huuksis
Kõrvuti on nii tuulemurdu kui ka
kõrgete Juuremätastega mahare- -
bitud puid Kord on torm neid
teiste hulgast välja noppinud tei
sal jälle maha sirutanud tervete
lankidena Eriti on ohvriks lange
nud puhkemaastlku ja asulalähi
seld metsi Nooremad puud on re
bestatud vanemate mahalangemi
se prantsatustes
Oma pargiliku ilme on täiesti
kaotanud Haapsalu Lossipark ja
Keskväljakul olev puistu ning Pa
dise park mille põlissarel on hei
detud kloostl vallikraavidesse
Raskelt kannatasid Keila-Jo- a
Vääna Laimetsa ja Sargvere (Pai
de rajoon) Saku Kadrioru Paide
Vallimäe Tartu Toomemäe Ja
Tähtvere Aruküla (Harju rajoon)
ja teised pargid
Kirna pargis (Paide rajoon)
murdusid 300 aasta vanused
(aastaringide järgi) üle 4-mce- t-! rise ümbermõõduga tammed
Samas lähedal ei pidanud vastu
j ka loodusmälestusena kaitsev
I Vangla hiigelkaskede grupp Kuus
'põllskõlvu lamavad maas Ena-- I masti on puud tasased maal lan-igenu- d
vastavalt tuule suunale lää-nest
itta Kiruvere Järve Umber
ja mujal on aga langemissuundi
määranud peamiselt pinnavor-mid
Tormimurd pole olnud lau
! sane Ta Jõudu Jaotasid reljeef Ja
metsamassiivid"
Visnapuu perekond koosnes ainult
temast endast ja ta abikaasast Hil-da
Franzdorf-Visnapuus- t lapsi
neil ci olnud
Pr Hilda Visnapuu suri Eestis
saksa okupatsiooni ajal H Visna-puu
vend Eduard Visnapuu muu-sikakriitik
ja ametimees Autori-kaitse
ühingus jäi Eestisse temast
ei ole aga viimaseil aastail midagi
VtltllHfl nlntlri V(iU nn aoa lama
abikaasa sündinud Lille Tari elus
ja viibis hiljuti küla USA--s oma
'poja arhitekt Herk Visnapuu juu
res
esinduslikus Royal Connaught'1
hotellis on kujunenud juba niivõrd
xumuiKS ei tänavu teatas seuesi
ette ka Hamiltoni päevaleht The
Hamiltoni Speetator" oma selts-kondlike
uudiste rubriigis Külali-si
oli 300 umber — Hamiltoni oma
rahva kõrval pidulisi Torontost-S- t
Catharinesist USAst ja isegi
Montrealist
Külalisi tenitas Hamiltoni Eesti
Seltsi esimees Valter Tera ku
na teadustajana asendas haiges-tunud
Edgar Klnku Leida Jani
Torontost
Eeskavalises osas paelusid Vine
Ruhno akrobaatilised tantsud ja
hoogsa jalakeerutuse rütmi eest
hoolitses Bcrnhard Ruhno orkes-ter
Uus aasta võeti vastu hümni
helidega
USA piirab välis-investeeringuid
WASHINGTON - ühendriikide
valitsus on teinud teatavaks et ta
kavatseb hakata drastilise1! pidur
dama ühendriikide kapitali välja
voolu teistesse riikidesse millega
taotletakse ühendriikide rahvus
vaheliste väljamaksude tasakaa
lustamlst ühendriikide rahvusva
heliste kohustuste bilanss on vu
masel ajal pidevalt olnud defitsi!
dis ning möödunud aastal lõpnus
see ligemale 3 miljardi dollariMsc
puudujäägiga Selline olukord
võib nõrgestada ühendriikide dol
lari positsiooni maailma rahatu-rul
eriti kus Prantsusmia presi
dent de Gaulle teeb kõik võima
liku ühendriikide i!iajanduse kah-- 1
justamiseks Kanada majandus-likkudes
ringkondades kardetak
se et kapitali väljavoolu kitsenda-mine
ühendriikides võib mõju
avaldada ka Kanada majanduselu- - ' kuna ameeriklased piiravad
oma kapitali voolu Kanadasse
Majandusringkondades märgitak-se
et ühendriikide investeeringu-te
piiramine avaldab eriti suurt
mõju Lääne-E- u roopas Ja Lõuna-Aafrika- s
kuhu ameeriklastel ei
lubata enam mingisuguseid sum-masid
Investeerida Mis puutub
Kanadasse siis investeerisid
ameeriklased 1967 a jooksul Ka-nadft- s
asuvatesse ettevõtetesse li-gemale
1 miljard dollarit Kõik
tundemärgid lasevad oletada et
see summa käesoleval aastal tun-duvalt
väheneb
USA postmark eesti
rakenduskunstniku
kavandi järele
New YORK — Nagu ühendriiki-de
ajaleh märed märgivad on
ühenduses postitariifide tõusuga
välja antud kolm täiesti uue ka-vandiga
postmarki milledest ühe
autoriks on meie noorema gene-ratsiooni
lootustandev rakendus-kunstni- k
Jaan Born Washingto-nist
Jaan Born on rakenduskunsti
firma Graphichouse Ltd kunstili-seks
direktoriks ja tema kavand
10-sendis-ele õhuposti margile kuju-tab
viiekümnest valgest tähest ja
sõnadest US AIR MAIL moodusta-tud
Mercury maailmaruumi kapsli
stiliseeritud kujundit
Rakenduskunstnik Jaan Born on
ka varem tähelepanu äratanud
üleriiklikult levinenud kavandite-ga
milledest näiteks Uks omapära-seim
oli vahutav õllekann National
Draft Peer'i õllepurgil Tema uus
õhuposti margi kavand teeb tule-vikus
kahtlemata palju kõrgemaid
lende
Kohalik eestlaskond tunneb Jaan
Bornl kui Baltimore Eesti Majas
korraldatavate pidude dekoraato-rit
Eesti Maja osatähc kunstilise
vormi kujundajat organisatsiooni-de
bülletääni kaanesümboli loojat
ja heatahtlikku nõuandjat või
kaasaaitajat ka igas teises üritu
ses kus on vaja tööle julgelt käed J
külge lüüa
Snniltage
VABA EESTLAST"
ma finradHe ta tmtavaM?
Vajatakse vanemat daami
LASTE JUURDE
Bloor— Jane rajoonis kes elaks kohapeal Hei tel 766-130- 1
B-w?- rr " tiH i bbbbbbbbbbbbbbH
BBBBBBvt ' wBwaB bbbbbbbbbbbbbbbbbbH
BawBv bBBbBbBwW £WEBiBmrPT 1 vlVV -v-'jtBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBmV
I bbbV Hnrtclti iBBaBrlRš %bbbbbbbbBb
n I bbLbbLV f- - JKlBBrBr bbbbbbbbbbbH
bV bbbLLH &h f J& JsA "v bbbbbbbbbbI
Mt '(BBal bbV BBBBBBBn2ViilIri
BBH bbbbbvV" 'Ti&i j BBBBBBBl
mLflV' liitki! Iik V
5 Xo _fÄSi3E „i 'Jfi
HELISEVA MULKU ULDi: AASTASSi: — E S S Kahi uue-aast- a
ballil Torontos esinesid hass Esko Lukst-p- p ja sopran Sihia IVreni
keda nänni pildil koos Vaike Tensudaga kes saatis soliste klaeril
VABA EESTLASE
tellimiste astuuitmine ja uuendamine Eesti Vabariigi
juubeliaastaks on alanud
Hoolimata elukalliduse üldisest tõusust jäävad
VAKA KESTIASE tellimishinnad 1968 a
ENDISEKS
Seda võimaldab tellijaskonna pidev suurenemine viimase
kolme aasta jooksul ja lootus selle tendentsi Jatknmiue
TASUTA
igale tellijale VABA EESTLASE TÄHTRAAMAT 1968
SOODUSTATUD HINNAGA — $5
on VABA EESTLASE tellijal! võimalik osta ergon-typ- ei kirjastuse] ilmunud J Suveti suurt
EESTI-INGLIS- E SÕNARAAMATUT
otse meie talituselt (Hinna võib tasuda koos ajalehe telli-misrahai-ra
ührl ja Kamal tshekil)
VABA EESTLANE
ilmub
kaks korda nädalas
maksab Kanadas:
Aastas $15 —
Poolaastas $8 —
Veerandaastas $5 —
Väljaspool Kanadat ja kiripost:
Aastas Sl 6 Kiripostl lisamaks UIIE3 Kt't"š
Poolaastas 5050 TÜoSrAonstoJsa I5n0gcHsmmaaulja7lf) CKjantpalds as Veerandaastas S5 — uaades $uo
Aadressi muudatus 25 centl
l tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
7JP CODE- - number
TELLI MINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavalisckiripostiga alates "
196 Tellimise katteks lisan } siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas)
Nimi
Aadress
44