1985-04-23-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
YABA Ä S T I ^ E teisif^ aprillii 1985 — Tubsday, April 23> 1985 Nr. 31 Nr.31 lesti SpordiMt qsA's kiis 16 iüdu^tt senise iegevösamamde lai """^ Senine esinaine Eda Treuimith ütles aruannete puhul, et Spordiliit on tegutsenud edukalt, noorte osa- G"tt üritustest on kasvanud ja liidu itkojmagaön liitunud uusi noorema põlve sportlasi. Tähtsamateks üritusteks 1984. aastal olid «osavõtt ••0LOr -S^-st ja X X X Eesti Mängud Lakewoodis, eriti viiniane oli iillatavait õnnestunud nii sisuliselt kui ka majanduslikult ^ ' Koosolekul esitasid onia aru^ ded liidu liikmesorgaiiisatsioonid. 1985. ä. tegevuslcavas on suuremate ürituste korraldamine, spordialade arendamine 'ja toetamine liidu poolt, koostöö liikmesorganisa^ sioonide üritustega, ICanädaorgar l pišatsioonidega^ Balti Spordi Föde-ratsiöoriiga jt. ::läai^ifflifeeö: Eesti , ;f • .se-3.: augusÄ • \ Senine esinaine Eda Treumuth OIU ohiud liidu esinaiseks viis aastat,, millise aja jooksul liit 011 saavutanud väärtuslikke kontakte eesti noorema põlve sportlaste ja spordir EESTI VABÄDUSRISTi KAVALERID 10 Uueks esimeheks valiti dr. Ants kelle: tegevus liidu Juaires algas 1960. a. keffgejÕMstil Tema perekond on sportlikestiiri-tüstest osa võtnud palju aastaid. Teisteks jühatuseliiknieteks valiti Andrus Ers, Merike .Käo, Lembit : •Puström..;^ •••^ ^. [ Juhatusse kuuluvad abiesiinehed Heino Maasikas, Carl :Sk Eda Treumuth, sekretär- Aiiu-Irfa Oj amaa, laekur Raimörid Pais, äbi-laekur Merike Käo,. liikmed Virve- Kai fiüHa, Andrus Ers, Toomas Kuusalu, Jaak Leino, Jürl Lü^ask, Herbert: Lääne, Aino Mere, Eric Pällop, Lembit Puström, Ferdinand Rikkav Alfred . Skonberg, Hans Treumuth, Voldemaj^ Vaher, Mo Na\ge ja'Matti Verderc : Tallinna lahe jääl lõppesid märtsi • lõpul N ; Liidu meistrivõistlused jääpurjetamišes, DN-klassis omandas kuldmedali Tallinna kalevlane Veikkö Vooremaa, hõbemedaü A. Vilde ja pronksmedali R. Kõiv. Monotüüp-XV-klassis said kuldmedali :|. Petshonkin-—T, Vihman, hõbemedali A. R a u d ^ , Kristju-han ja pronksmedali T. Sahtel-—V. Vähi. Mõlemas klassis esikohtadele tulnud on eestlased.; Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel. Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,, 405 lehekülge. Eesti Vabadusristide Origmaalkujutused värvitrükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi, samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult Eesti iseseisvuse sünnÜugu, mille omamin© ikestatud Eestis on poüitiline kuritegu; - Kirjastus Vä1is^Ee$ti&EMP Tellimine saata VABA EE^ hiimaga $50^ RAAMAT SAADETAKSE VÄUAÕHUlPOSTIGA 2i.M4. märtsil toimwsidW pegi ülikooli spordihaD^ Kanada meeste korvpalli meistrivõistlused. Võistlusest võtsid osa Alberta, Sas-kalschewan, Manitoba, Ontario ja Nova Scootia mee^skonnad. Onta-riot eamdas,,Estonia" meeskond, kus treeneriks on Harry Liiv ja tuli Kanada meistriks. ,,Estonia** oli edlikaš, võites Manitoba 109:102, Saskatchewani 119i96, Alberta 116:95 ja Nova. Scotia 108:97; Finaalis võitis Nova Scotiat 138:87. „Estpnia^ on kolm korda varem oänud Kanada meister, õige paljw kordi aga Oiiitario meistrikSo TOETAGE POLIITVANOE ¥€ibca Eestlase talituses on saadaval Eesti vastupanuliikumise krooniikad I ja II kõide^ uksikköite lUnd $20.00, Mart Nikluse ja Jüri Kuke ^,Kaks kes ei alistunud*^ $34.00, NiUuse ja Jüri Kuke mälestusi^^ 34 marki poognas, poogna hind $3.00, Mart Nikluse kirjaümbrikud tema sunnitöövangla aadressigai Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle ParekI, TO Madissoni, HeildAhoneni ja Arvo Pesti vabastaniisenõüdega postkaardid saatmiseks ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja • NSVL ülemvalitsej ale Konstantin Tshernenkole Moskvasse/- , Tasuta tellimistele lisada $0.50 saatekulu 01.— $0.50 Tasuta Tasuta HANS MEREri KaleV; Estienne. yöimlefad kes;sõitsid^.Floridasse. Mayf air •West'Macipet .eWi Kanada esimesed noorte tennise meistrivõistlused. Toronto eesti noor tennisemängija Laura Randmaa' yõiüs nii iikšlk- kui ka paarismängus ja tuli kahekordseks Kanar da meistriks. Nüüd 13-aaštane Laara Randmaa on kolmd järgrie-yäl aastal, alates 11-aastaselt inh nud oma vanuseklassis kahekord-sekis Kanada meüstriks; seekord väga .ülekaalukalt /, vastasmä: :-võjtes. • Floridas asuvas Disney World'i EPCOTeenter'is toimub praegu' aastapikkune kümne rahvuse pidustus. .Sealses Gardens Theatre'is toimus veebruaris Cana-da Wõrldfest. Selles esinesid Les Sortileges, Wakami Wailers, Luc. 'LaroGhe, Gran B.ards,"Kalev lEs- ; tienne' ja Kanada kindralkuberneri valveüksus. Esinejaile lisaks oli ka mitmesuguste rakenduskunsti alade taidureid. • - iüks imponeerivamatest meelela-hutuškohtadest Floridas on Epcot CenterOriandos, Selle kavandi koostas Walt Disney enne oma SUF-ma 1966, aastal. (Epcot tähendab* Environmental Prototype Commu-nity of Tomorrow.) Pärast tema surma siiski ehitati Walt Disney unistus fantastiliseks meelelahutuspaigaks, mis avati 1. oktoobril 1982. Epcot koosneb kahest osast, „Tuleviku maailm" ja„Maailm^- näitus", kus tuuakse esile käJinrie maa eri^kultuuri ja tahelepanuväär- • Kanada põhimotiiviks seal on Chateau Laurier Ottawast. Maade paviljonid on koondatud kauni kunstliku sise-j arve ümber, mille keskpunktiks on ameerika georgia stiilis ehitus_, ülimoodsa tehnikaga varustatud hiigellavaga. Sellel laval esinesid EvelynKoopi Kalev Estienne esihemišrühmad veebruari-kuu vältuses neli korda päevas ja viis päeva nädalas. Sellele lisandusid veel kahel, korral televisioonisaated neüde esinemisest. Evelyn Koopi esinemisrühmad olid kutsutud sinna koos paari deiste kanada laulu- ja tantsurühmadega. Disneylandi Jcoöstajad andsid eesti tiidrukutele keskse osa esinemistel, mis saavutas suurepärase mö ju publiku hulgas. Kostsid väljendused ^ nagu' „suurepärane esinemine", „üleöotuste meeldejääv" ja ,,elegatne ja meeldiv". 'Paijud tulid publiku hulgast korduvalt esi-. nemisi jälgima. -Need 22 tüdrukut, kelledest mõned vaheldusid, andsid suurepärase panuse, esiridades Kanadat Epcot Centeris •—• Anieerika ühes tuntumas ja kaunimas kultuurikeskuses: Estonia mässust, sajaist, Berliinisto ^^^^^^ K^^ 272 lk. (koites raam^ Saadaval „ talituses HIND $25.-^ pluss saatekulu $1.50 99 iQB • o o MüÜF^ „Väba Eestlase'* talituses i S B i g D B i i i o i i i i o o D a D a a a a a a a a a n i i a o i B O D i i n o o B a D a a a a a a a i i i s i D o o o D o a D P O B D o o E i i D i i o c g o a i i D B « lao • 0 a a . et • •. a . a a B a D 0 n o o o D o o tl D . o m • n 0 ' m • a a ' a - a a a a a a - a a 0 o V a • D mD . , (S B : . .0. 0 a a a a. o C O B 0 0 o m@ii ga vastik. Polnud sellega harjunud, kuid pikapeale maitses väga hästi. V o a a o o a o a a a a a a a a i i i a i a i i B a i D O o a n o o a D a Q a a a a i i n i a i D i i i o a a a D a a D a a a o D D a a a o a a a a a a a o o l 1 • Gatshmasse, oma väeossa, jõudsin tagasi septembris ja siia jäime peatuma pikemaks ajaks. Linn OQ purustatud. Balti ja Varssavi raudteejaamad olid kannatada saanud, kuid töötasid. Kuna raudtee Gatshina j a Pihkva vahel oli lõhutud, toimus järelvedu ja rinde varustamine veoautodega. Raudtied parandati ja sellega oli juba jõutud nii kaugele, et seal l i i : kus roobastel liikuv suur auto, mil- Je taga' mõni vagun. l oktoobril sadas paksu lund, mis muutis maanteel liikumise tülikaks. Teed olid paksu lumega kaetud ja libedad, sõidukid sageli maanteekraavis. See muutis rinde varustamise raskeks mispärast varsti andis end tunda toidu napu-pus, nii inimestel kui ka hobustel. Hobustel oli kaeru, aga koresöö-dust tuli puudus. Toodi kohale okste! purustamise masm, millega jahvmati pehmeid.lehtpuu oksi hobustele söödaks. Sõdurite toidu puudujääki hakati täiendama hobuse lihaga, mis minule algul oli vä- Gatshina noored neiud ja naised rääkisid naljalugusid punaarmeest Ja venelastest. Gatshina linna servas asus kartulipõld ülesvõtmata kartulitega. Sealt käisid linua elanikud kartuleid võtmas, mis oH äga Nii inimestele kui ka hobustele suure hädaohuga seotud, sest,puna-: hakati toitu otsima kolhoosidest ja armee oli vagude vahele päiguta-sovhoosidest. Maal ringi sõites koh- nud miine mis surmasid ning vi-tasin mitmel pool eestlasi. Eriti gastasid paljusid kartuli võtjaid, palju oli neid Gatshina ja Janibur- Samasuguseid miine olid vankad gi vahelistel raudteejaamade asu- toppinud kõik teeääred täis. lates. Need kõik olid kas vanad Nende miinide kohta rääkisid mehed,'naised, lapsed või noored eesti tüdrukud, et enne Sooine.Tal-abielunaised. Noored mehed olid vesõda ei osanud venelased miini-kõik punaväkke mobiliseeritud või dega midagi teha, sealt nad õppisid varjasid ennast. Need, kellega kok- ja nüüd topiyad neid ka^ sinna kuku puutusm rääkisid kõik head, hu neid vaja ei olegi toppida, aktsendita eesti keelt. Sama lugu Veel rääki$id nad, kuidas kõik oli ka varem. Pihkva ja Luuga va- vähegi suutelised kohapealsed ini-hel kohatud eestlastega, kus nii va- mesed ja Leningradist massiliselt nemad kui ka lapsed rääkisid head toQdud naised olid saadetud Gatshi-eesti keelt. na ümbrusesse kaevikuid kaevama. Gatshinas elas võrdlemisi palju Nende kohta oli järgmine laul: eestlasi, eriti endise keiserliku lossi „Petrogradsksi damatshki rie kapai-ümbruses ja Tsarskoje Selo poolsel te jamotshki, pridut nemetskie linna serval. Nagu mujal olid ka tankotshki pereidut vashi jamot-siin järele jäänud amult vanad me^ shki"(Peö:ogradi daamid ärge kae-hed, naised ja lapsed, ke,s samuti vake augukesi, tulevad saksa tanki-rääkisid laitmatut eesti keelt. Sa- kesed Ja lähevad üle teie augukes^ mai ajd asus Gatshinas ka eestlas-test).^ test koosnev 183. Julgestuspataljon. Varem kokkupuutunud eestlased Neist üks osa asus linna pargis ja ka Gatshina eestlased olid enda-tsaari lossi laheduses, millises tee- le toiduaineid varunud ja päris nis selkorral ka praegune Eesti suurt nälga nad ei tundnud. Nad Ohv. Kogu sekretär ül.-ltn. E. Rei- oskasid ka nüüd seda endale pare-naš. . mini hankida. Vene maarahvas oli Samas üksuses teenisid veel en- juba esimesel sõjakuul näljas. Nad distest sõpradest Eesti kaitseväest korjasid sakslaste kottitešt maha saadik Ollimar Kõva, endine jahi- pudunenud kaerateri, jahvatasid sõber ja ta vend Lembit Kõva, need : käsikivil jahuks, segasid praegune „Kivioja peremees". Siis maltsheinaga ja küpsetasid sellest veel Petseri päivilt tuttav noor- pliidiraual leiba, mis nägi välja mees K. Nurmis. Temaga otsisime must nagu karu sitt. Sõid kõike, üles ja külastashne tihti Gatshina nagu hauast väljakaevatud hobuse eestlasi. Ta langes vaenlase püstol- liha, hiljem ka hobuste soolikaid kuulipilduja valangust. _ jne, . Kompanii ülemkokaks oh 60- aastane Ida-Friisi sakslase, kes oli rahuajal omanud suure veoäri ja nüüd vabatahtlikult oma veoautodega rindele, tulnud. Ta oli väga oSav kokk ja oskas ka hobuse l i hast maitsvat toitu valmistada, mida minagai sööma „õppisin". Sakslased vahnistasid, lisaks kompanii toidule, oma lemmiktoitu •—• präe^ tüd kartuleid. Nad sõid seda suure isuga ja pakkusid ka minule: Ütlesih: „Hobuse liha ,harjutasite' mind sööma, aga hobuse rasvaga praetud kartulid minul kõrist alla ei lähe." Kord nägin kui al.ohv. Schul-mann sai kodust pakikese, milles oli ka pisikene tükikene seapekki. Järgmisel õhtul oli jälle praetud kartulite söömine. Kui mina ruumi läksin hüüdis Max Bauer: „Johan-nes, tule söö nüüd, need on praetud 'Schulmannile saadetud pekiga". Läksin ja nuusutan, lõhnas tõesti isuäratavalt, nii et ei jõudnud kiusatusele vastu panna ja hakkasin suure isuga sööma. Kui söök söödud küsisid kamraadid, et kuidas maitses? Vastasin, et väga maitsev. Nad pahvatasid naerma. Nüüd oli mul selge, et need kartulid olid ka praetud hobuse rasvaga. Maitses hea, nüüd oli ka see „amet" sakslastelt õpitud. VE • saada, sest ei olnud "kuigi mugav tunne neid oma krae vahel kanda. Kord tuli sõber Grabovsky minu juurde ja ütleb, et tema on sauna leidnud ja kutsus seda vaatama. Rõõmuga läksin kaasa ühe majani, kuhu ta mind sisse kutsus. „See on ju elumaja," ütlesin temale. „Tule edasi" ja viis mind väiksesse kööki, kus -oli pisikene tugevate raudadega plüt. „Toome raudadele kive ja kütame pliidi tuliseks, puid saame sellest pommi tabamusest lõhutud majast. Tore mõtel Kütame ,sauna' kuumaks, riputame pesu ja rõivad pliidiraudade kohale, leili visates kõrbevad täid ja teised ei julge saunast lõhnavasse pesusse tul-la," lausus sõber, Mina olin asjaga' nõus ja varsti oligi saun" köetud, taid hävitatud ja ise ka korralikult puhtaks pestud. Sama sõber Y ü s mind linna serval, meie asukoha läheduses asuva venelaste varjendi (punker) juurde ja lausus: „Johannes, laseme sellest sauna teha." Hea mõte. Leidsin venelase, kes ehitas varjendisse sauna kerise, tegi jiava ja asetas paar lauda põrandale, et jalgadega savisse ei takerduks või koguni põlvini sisse ei vajuks. Sama venelane jäi,meile ka saunakütjaks, veetoo-jaks jne. Sauna ehitamise ja säü-namehe ameti eest sai ta tasu leiva ja sigarettide näol. Lisaks muudele pahedele lisaa^ dus uus täide näol. Suvisel soojal ajal oli võimalik ennast ja pesu pesta ning maal ka vahel saunas käia. Gatshinas, hilissügisel ja tal-'. vel ei olnud algul seda võimalust, mille tõttu algas täide nuhtlus. M i dagi tuli ette võtta, et neist lahti VABA EESTLANE" on valvel ee^konua üldhuvide eest! m "S i M ESTO motsi Maako Elmar tõepoolest mu skaüi jõudsalt ri esitas kuuluvat kantava s näitle j aos lahe kee lusiooni^t petunni" nes siiski näitlejave mistest es desse kai mulje, et voolamist üldpeäl esitati mit meheüldti dajaist. Ja kinnitasid,, ti ühisko Kahjuks eil mehe esin lepanelikku pani autol seisukohta mingit koi Võib-olla l põlvkonna et rahvuslik muutuda k jandustlug arvamise t^ just nurisec mõtleniisevil need, kes •keelt valda\ sed olla, o paljude mci aus pilkami loogiline ig seks pidada pfantsuskee jalikud tead . ajaloost. Ni et Ameerik nud ja üles . onia vanem orul õUejo ainult inglis olla rahvus põhilises tä Peale paa tud laulu, m gustanud m arusaamatuk oli mõeldud ja poolt esi hundumängu näidata, et osavõtt ja ? mängumõõg easki tunnet tekitada, või heiteks noo mänguteema valitud vaiki si vacstepatu Järve käp elektrienergi taheti 20.. j noortele soo olemast kult kult passiivse lepärast, et . lapseeas idea sid kasvatad uus sugupõlv ti ühiskonda semaks kül põlvkond, ke j ai siiralt pid mi positiivsek VABA] TOIMET avatu( reedeni Telefonid: KUUJ VABAl on tasuv Kuuli tiks toll ül esiküljel Kuulutusi] nädala esin esmasp.. hoi nädala teisel mäp. hor tel. Väljasj Leida Mari Postiaadresj 9 Parravanj Willowdale
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 23, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-04-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850423 |
Description
Title | 1985-04-23-06 |
OCR text | YABA Ä S T I ^ E teisif^ aprillii 1985 — Tubsday, April 23> 1985 Nr. 31 Nr.31 lesti SpordiMt qsA's kiis 16 iüdu^tt senise iegevösamamde lai """^ Senine esinaine Eda Treuimith ütles aruannete puhul, et Spordiliit on tegutsenud edukalt, noorte osa- G"tt üritustest on kasvanud ja liidu itkojmagaön liitunud uusi noorema põlve sportlasi. Tähtsamateks üritusteks 1984. aastal olid «osavõtt ••0LOr -S^-st ja X X X Eesti Mängud Lakewoodis, eriti viiniane oli iillatavait õnnestunud nii sisuliselt kui ka majanduslikult ^ ' Koosolekul esitasid onia aru^ ded liidu liikmesorgaiiisatsioonid. 1985. ä. tegevuslcavas on suuremate ürituste korraldamine, spordialade arendamine 'ja toetamine liidu poolt, koostöö liikmesorganisa^ sioonide üritustega, ICanädaorgar l pišatsioonidega^ Balti Spordi Föde-ratsiöoriiga jt. ::läai^ifflifeeö: Eesti , ;f • .se-3.: augusÄ • \ Senine esinaine Eda Treumuth OIU ohiud liidu esinaiseks viis aastat,, millise aja jooksul liit 011 saavutanud väärtuslikke kontakte eesti noorema põlve sportlaste ja spordir EESTI VABÄDUSRISTi KAVALERID 10 Uueks esimeheks valiti dr. Ants kelle: tegevus liidu Juaires algas 1960. a. keffgejÕMstil Tema perekond on sportlikestiiri-tüstest osa võtnud palju aastaid. Teisteks jühatuseliiknieteks valiti Andrus Ers, Merike .Käo, Lembit : •Puström..;^ •••^ ^. [ Juhatusse kuuluvad abiesiinehed Heino Maasikas, Carl :Sk Eda Treumuth, sekretär- Aiiu-Irfa Oj amaa, laekur Raimörid Pais, äbi-laekur Merike Käo,. liikmed Virve- Kai fiüHa, Andrus Ers, Toomas Kuusalu, Jaak Leino, Jürl Lü^ask, Herbert: Lääne, Aino Mere, Eric Pällop, Lembit Puström, Ferdinand Rikkav Alfred . Skonberg, Hans Treumuth, Voldemaj^ Vaher, Mo Na\ge ja'Matti Verderc : Tallinna lahe jääl lõppesid märtsi • lõpul N ; Liidu meistrivõistlused jääpurjetamišes, DN-klassis omandas kuldmedali Tallinna kalevlane Veikkö Vooremaa, hõbemedaü A. Vilde ja pronksmedali R. Kõiv. Monotüüp-XV-klassis said kuldmedali :|. Petshonkin-—T, Vihman, hõbemedali A. R a u d ^ , Kristju-han ja pronksmedali T. Sahtel-—V. Vähi. Mõlemas klassis esikohtadele tulnud on eestlased.; Kordustrükk samanimelisest teosest, mis ilmus Tallinnas aastal 1935 Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse väljaandel. Suures formaadis, eeskujulikus trükitehnikas, nägusas köites,, 405 lehekülge. Eesti Vabadusristide Origmaalkujutused värvitrükis. Teos sisaldab elulood koos piltidega kõige vapramatest kangelastest ja poliitikutest, kes lõid iseseisva Eesti Vabariigi, samuti välismaiste ajalooliste isikute nimed, kes rahvusvaheliselt kaasa aitasid Eesti iseseisvuse teostumisele. Teos on tegelikult Eesti iseseisvuse sünnÜugu, mille omamin© ikestatud Eestis on poüitiline kuritegu; - Kirjastus Vä1is^Ee$ti&EMP Tellimine saata VABA EE^ hiimaga $50^ RAAMAT SAADETAKSE VÄUAÕHUlPOSTIGA 2i.M4. märtsil toimwsidW pegi ülikooli spordihaD^ Kanada meeste korvpalli meistrivõistlused. Võistlusest võtsid osa Alberta, Sas-kalschewan, Manitoba, Ontario ja Nova Scootia mee^skonnad. Onta-riot eamdas,,Estonia" meeskond, kus treeneriks on Harry Liiv ja tuli Kanada meistriks. ,,Estonia** oli edlikaš, võites Manitoba 109:102, Saskatchewani 119i96, Alberta 116:95 ja Nova. Scotia 108:97; Finaalis võitis Nova Scotiat 138:87. „Estpnia^ on kolm korda varem oänud Kanada meister, õige paljw kordi aga Oiiitario meistrikSo TOETAGE POLIITVANOE ¥€ibca Eestlase talituses on saadaval Eesti vastupanuliikumise krooniikad I ja II kõide^ uksikköite lUnd $20.00, Mart Nikluse ja Jüri Kuke ^,Kaks kes ei alistunud*^ $34.00, NiUuse ja Jüri Kuke mälestusi^^ 34 marki poognas, poogna hind $3.00, Mart Nikluse kirjaümbrikud tema sunnitöövangla aadressigai Mart Nikluse, Enn Tarto, Lagle ParekI, TO Madissoni, HeildAhoneni ja Arvo Pesti vabastaniisenõüdega postkaardid saatmiseks ENSV asehaldurile Karl Vainole Tallinnasse ja • NSVL ülemvalitsej ale Konstantin Tshernenkole Moskvasse/- , Tasuta tellimistele lisada $0.50 saatekulu 01.— $0.50 Tasuta Tasuta HANS MEREri KaleV; Estienne. yöimlefad kes;sõitsid^.Floridasse. Mayf air •West'Macipet .eWi Kanada esimesed noorte tennise meistrivõistlused. Toronto eesti noor tennisemängija Laura Randmaa' yõiüs nii iikšlk- kui ka paarismängus ja tuli kahekordseks Kanar da meistriks. Nüüd 13-aaštane Laara Randmaa on kolmd järgrie-yäl aastal, alates 11-aastaselt inh nud oma vanuseklassis kahekord-sekis Kanada meüstriks; seekord väga .ülekaalukalt /, vastasmä: :-võjtes. • Floridas asuvas Disney World'i EPCOTeenter'is toimub praegu' aastapikkune kümne rahvuse pidustus. .Sealses Gardens Theatre'is toimus veebruaris Cana-da Wõrldfest. Selles esinesid Les Sortileges, Wakami Wailers, Luc. 'LaroGhe, Gran B.ards,"Kalev lEs- ; tienne' ja Kanada kindralkuberneri valveüksus. Esinejaile lisaks oli ka mitmesuguste rakenduskunsti alade taidureid. • - iüks imponeerivamatest meelela-hutuškohtadest Floridas on Epcot CenterOriandos, Selle kavandi koostas Walt Disney enne oma SUF-ma 1966, aastal. (Epcot tähendab* Environmental Prototype Commu-nity of Tomorrow.) Pärast tema surma siiski ehitati Walt Disney unistus fantastiliseks meelelahutuspaigaks, mis avati 1. oktoobril 1982. Epcot koosneb kahest osast, „Tuleviku maailm" ja„Maailm^- näitus", kus tuuakse esile käJinrie maa eri^kultuuri ja tahelepanuväär- • Kanada põhimotiiviks seal on Chateau Laurier Ottawast. Maade paviljonid on koondatud kauni kunstliku sise-j arve ümber, mille keskpunktiks on ameerika georgia stiilis ehitus_, ülimoodsa tehnikaga varustatud hiigellavaga. Sellel laval esinesid EvelynKoopi Kalev Estienne esihemišrühmad veebruari-kuu vältuses neli korda päevas ja viis päeva nädalas. Sellele lisandusid veel kahel, korral televisioonisaated neüde esinemisest. Evelyn Koopi esinemisrühmad olid kutsutud sinna koos paari deiste kanada laulu- ja tantsurühmadega. Disneylandi Jcoöstajad andsid eesti tiidrukutele keskse osa esinemistel, mis saavutas suurepärase mö ju publiku hulgas. Kostsid väljendused ^ nagu' „suurepärane esinemine", „üleöotuste meeldejääv" ja ,,elegatne ja meeldiv". 'Paijud tulid publiku hulgast korduvalt esi-. nemisi jälgima. -Need 22 tüdrukut, kelledest mõned vaheldusid, andsid suurepärase panuse, esiridades Kanadat Epcot Centeris •—• Anieerika ühes tuntumas ja kaunimas kultuurikeskuses: Estonia mässust, sajaist, Berliinisto ^^^^^^ K^^ 272 lk. (koites raam^ Saadaval „ talituses HIND $25.-^ pluss saatekulu $1.50 99 iQB • o o MüÜF^ „Väba Eestlase'* talituses i S B i g D B i i i o i i i i o o D a D a a a a a a a a a n i i a o i B O D i i n o o B a D a a a a a a a i i i s i D o o o D o a D P O B D o o E i i D i i o c g o a i i D B « lao • 0 a a . et • •. a . a a B a D 0 n o o o D o o tl D . o m • n 0 ' m • a a ' a - a a a a a a - a a 0 o V a • D mD . , (S B : . .0. 0 a a a a. o C O B 0 0 o m@ii ga vastik. Polnud sellega harjunud, kuid pikapeale maitses väga hästi. V o a a o o a o a a a a a a a a i i i a i a i i B a i D O o a n o o a D a Q a a a a i i n i a i D i i i o a a a D a a D a a a o D D a a a o a a a a a a a o o l 1 • Gatshmasse, oma väeossa, jõudsin tagasi septembris ja siia jäime peatuma pikemaks ajaks. Linn OQ purustatud. Balti ja Varssavi raudteejaamad olid kannatada saanud, kuid töötasid. Kuna raudtee Gatshina j a Pihkva vahel oli lõhutud, toimus järelvedu ja rinde varustamine veoautodega. Raudtied parandati ja sellega oli juba jõutud nii kaugele, et seal l i i : kus roobastel liikuv suur auto, mil- Je taga' mõni vagun. l oktoobril sadas paksu lund, mis muutis maanteel liikumise tülikaks. Teed olid paksu lumega kaetud ja libedad, sõidukid sageli maanteekraavis. See muutis rinde varustamise raskeks mispärast varsti andis end tunda toidu napu-pus, nii inimestel kui ka hobustel. Hobustel oli kaeru, aga koresöö-dust tuli puudus. Toodi kohale okste! purustamise masm, millega jahvmati pehmeid.lehtpuu oksi hobustele söödaks. Sõdurite toidu puudujääki hakati täiendama hobuse lihaga, mis minule algul oli vä- Gatshina noored neiud ja naised rääkisid naljalugusid punaarmeest Ja venelastest. Gatshina linna servas asus kartulipõld ülesvõtmata kartulitega. Sealt käisid linua elanikud kartuleid võtmas, mis oH äga Nii inimestele kui ka hobustele suure hädaohuga seotud, sest,puna-: hakati toitu otsima kolhoosidest ja armee oli vagude vahele päiguta-sovhoosidest. Maal ringi sõites koh- nud miine mis surmasid ning vi-tasin mitmel pool eestlasi. Eriti gastasid paljusid kartuli võtjaid, palju oli neid Gatshina ja Janibur- Samasuguseid miine olid vankad gi vahelistel raudteejaamade asu- toppinud kõik teeääred täis. lates. Need kõik olid kas vanad Nende miinide kohta rääkisid mehed,'naised, lapsed või noored eesti tüdrukud, et enne Sooine.Tal-abielunaised. Noored mehed olid vesõda ei osanud venelased miini-kõik punaväkke mobiliseeritud või dega midagi teha, sealt nad õppisid varjasid ennast. Need, kellega kok- ja nüüd topiyad neid ka^ sinna kuku puutusm rääkisid kõik head, hu neid vaja ei olegi toppida, aktsendita eesti keelt. Sama lugu Veel rääki$id nad, kuidas kõik oli ka varem. Pihkva ja Luuga va- vähegi suutelised kohapealsed ini-hel kohatud eestlastega, kus nii va- mesed ja Leningradist massiliselt nemad kui ka lapsed rääkisid head toQdud naised olid saadetud Gatshi-eesti keelt. na ümbrusesse kaevikuid kaevama. Gatshinas elas võrdlemisi palju Nende kohta oli järgmine laul: eestlasi, eriti endise keiserliku lossi „Petrogradsksi damatshki rie kapai-ümbruses ja Tsarskoje Selo poolsel te jamotshki, pridut nemetskie linna serval. Nagu mujal olid ka tankotshki pereidut vashi jamot-siin järele jäänud amult vanad me^ shki"(Peö:ogradi daamid ärge kae-hed, naised ja lapsed, ke,s samuti vake augukesi, tulevad saksa tanki-rääkisid laitmatut eesti keelt. Sa- kesed Ja lähevad üle teie augukes^ mai ajd asus Gatshinas ka eestlas-test).^ test koosnev 183. Julgestuspataljon. Varem kokkupuutunud eestlased Neist üks osa asus linna pargis ja ka Gatshina eestlased olid enda-tsaari lossi laheduses, millises tee- le toiduaineid varunud ja päris nis selkorral ka praegune Eesti suurt nälga nad ei tundnud. Nad Ohv. Kogu sekretär ül.-ltn. E. Rei- oskasid ka nüüd seda endale pare-naš. . mini hankida. Vene maarahvas oli Samas üksuses teenisid veel en- juba esimesel sõjakuul näljas. Nad distest sõpradest Eesti kaitseväest korjasid sakslaste kottitešt maha saadik Ollimar Kõva, endine jahi- pudunenud kaerateri, jahvatasid sõber ja ta vend Lembit Kõva, need : käsikivil jahuks, segasid praegune „Kivioja peremees". Siis maltsheinaga ja küpsetasid sellest veel Petseri päivilt tuttav noor- pliidiraual leiba, mis nägi välja mees K. Nurmis. Temaga otsisime must nagu karu sitt. Sõid kõike, üles ja külastashne tihti Gatshina nagu hauast väljakaevatud hobuse eestlasi. Ta langes vaenlase püstol- liha, hiljem ka hobuste soolikaid kuulipilduja valangust. _ jne, . Kompanii ülemkokaks oh 60- aastane Ida-Friisi sakslase, kes oli rahuajal omanud suure veoäri ja nüüd vabatahtlikult oma veoautodega rindele, tulnud. Ta oli väga oSav kokk ja oskas ka hobuse l i hast maitsvat toitu valmistada, mida minagai sööma „õppisin". Sakslased vahnistasid, lisaks kompanii toidule, oma lemmiktoitu •—• präe^ tüd kartuleid. Nad sõid seda suure isuga ja pakkusid ka minule: Ütlesih: „Hobuse liha ,harjutasite' mind sööma, aga hobuse rasvaga praetud kartulid minul kõrist alla ei lähe." Kord nägin kui al.ohv. Schul-mann sai kodust pakikese, milles oli ka pisikene tükikene seapekki. Järgmisel õhtul oli jälle praetud kartulite söömine. Kui mina ruumi läksin hüüdis Max Bauer: „Johan-nes, tule söö nüüd, need on praetud 'Schulmannile saadetud pekiga". Läksin ja nuusutan, lõhnas tõesti isuäratavalt, nii et ei jõudnud kiusatusele vastu panna ja hakkasin suure isuga sööma. Kui söök söödud küsisid kamraadid, et kuidas maitses? Vastasin, et väga maitsev. Nad pahvatasid naerma. Nüüd oli mul selge, et need kartulid olid ka praetud hobuse rasvaga. Maitses hea, nüüd oli ka see „amet" sakslastelt õpitud. VE • saada, sest ei olnud "kuigi mugav tunne neid oma krae vahel kanda. Kord tuli sõber Grabovsky minu juurde ja ütleb, et tema on sauna leidnud ja kutsus seda vaatama. Rõõmuga läksin kaasa ühe majani, kuhu ta mind sisse kutsus. „See on ju elumaja," ütlesin temale. „Tule edasi" ja viis mind väiksesse kööki, kus -oli pisikene tugevate raudadega plüt. „Toome raudadele kive ja kütame pliidi tuliseks, puid saame sellest pommi tabamusest lõhutud majast. Tore mõtel Kütame ,sauna' kuumaks, riputame pesu ja rõivad pliidiraudade kohale, leili visates kõrbevad täid ja teised ei julge saunast lõhnavasse pesusse tul-la," lausus sõber, Mina olin asjaga' nõus ja varsti oligi saun" köetud, taid hävitatud ja ise ka korralikult puhtaks pestud. Sama sõber Y ü s mind linna serval, meie asukoha läheduses asuva venelaste varjendi (punker) juurde ja lausus: „Johannes, laseme sellest sauna teha." Hea mõte. Leidsin venelase, kes ehitas varjendisse sauna kerise, tegi jiava ja asetas paar lauda põrandale, et jalgadega savisse ei takerduks või koguni põlvini sisse ei vajuks. Sama venelane jäi,meile ka saunakütjaks, veetoo-jaks jne. Sauna ehitamise ja säü-namehe ameti eest sai ta tasu leiva ja sigarettide näol. Lisaks muudele pahedele lisaa^ dus uus täide näol. Suvisel soojal ajal oli võimalik ennast ja pesu pesta ning maal ka vahel saunas käia. Gatshinas, hilissügisel ja tal-'. vel ei olnud algul seda võimalust, mille tõttu algas täide nuhtlus. M i dagi tuli ette võtta, et neist lahti VABA EESTLANE" on valvel ee^konua üldhuvide eest! m "S i M ESTO motsi Maako Elmar tõepoolest mu skaüi jõudsalt ri esitas kuuluvat kantava s näitle j aos lahe kee lusiooni^t petunni" nes siiski näitlejave mistest es desse kai mulje, et voolamist üldpeäl esitati mit meheüldti dajaist. Ja kinnitasid,, ti ühisko Kahjuks eil mehe esin lepanelikku pani autol seisukohta mingit koi Võib-olla l põlvkonna et rahvuslik muutuda k jandustlug arvamise t^ just nurisec mõtleniisevil need, kes •keelt valda\ sed olla, o paljude mci aus pilkami loogiline ig seks pidada pfantsuskee jalikud tead . ajaloost. Ni et Ameerik nud ja üles . onia vanem orul õUejo ainult inglis olla rahvus põhilises tä Peale paa tud laulu, m gustanud m arusaamatuk oli mõeldud ja poolt esi hundumängu näidata, et osavõtt ja ? mängumõõg easki tunnet tekitada, või heiteks noo mänguteema valitud vaiki si vacstepatu Järve käp elektrienergi taheti 20.. j noortele soo olemast kult kult passiivse lepärast, et . lapseeas idea sid kasvatad uus sugupõlv ti ühiskonda semaks kül põlvkond, ke j ai siiralt pid mi positiivsek VABA] TOIMET avatu( reedeni Telefonid: KUUJ VABAl on tasuv Kuuli tiks toll ül esiküljel Kuulutusi] nädala esin esmasp.. hoi nädala teisel mäp. hor tel. Väljasj Leida Mari Postiaadresj 9 Parravanj Willowdale |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-23-06