Vaba eestlane , April 23, 1985

              Nr., 31
Nr. 31
VABA EEOTANE teisipäeval, 23. aprillil 15'85 Tuesday, April 23,1985 Lk. 3
fltaarid
ieb
lige
liikide omavahelin©
Istide vastu voitlemi-id
kuigi efektiivne;
[oristid on varjupai-rantsusmaal,
Jugos-l.
Terroristid on sa­distes
riikides, kui
seega raskendades
lernatsionalism on
is Jälgede segami-stnud
lõpuks ka va-üne-
Saksamaa on
sõlminud leppe ja
|ie, et terroriste tä­itub
Itaalia valitsus
utakse juurde His -
felaavia.
Hkides on tegutse­ta
sisedistsipliiniga
^iiste sidemetega
[ee grupp (Red Är-
^eFraction). Peale
nimetatuga, tegut-is
kohalikud terro-fii
on Lääne-Saksa-
[einhof • gäng jä
Action Directe ja
[ähemtuntuid terro-
Jne-Saksamaal saa-lu
sellegaj et kid-
I pankuri, ärimehe
[nõudsid tema va-suurt
lunaraha,
iiuldati j a nii said
iskapitaii. Kui mõ-
[angi langes, siis
led kindnäppisid
fdtuntud isiku ja
eest — kaaslaste
Üst. Seesugust tak-ei
olnud terroristi-se
mingit riisikot,
U isiku omaksed)
btele järele "andsM
povid rahuldas.
la opositsioonijiiM
ikidnäppijad said
simehed vahaks,
|7iimseks, sest va­ia
taktikat järsult
rroristidele mitte
Istas vastuaktsioo-
Buback mõrvati
siis pankur Jür-
^tur Schleyer kid-mmase
kolm ihu-lhtmõrvati.
Scl!-
leteistkümne ter-hastamist
(nende
faader-gängi liik-
H aga otsustanud
lõpetada, riskides
msed said maa-
?es küllaldaselt
[t —neliTerroris-msa
reisilennuki,
|uma Mogadishu
liias. Nõuti ühe-
|se vangist vahas-
•vu reisijate elu
tsamaalt lendas
iljaõppe saanud
suurepärase öise
rallutas ja reisi-
)peratsiooni läbi-kidnäppijat
sur-
Martin Schleye-
Prantsusmaalt.
jValitsuse res®-
lolid ootamatult
^terroristide
Järgmisel hom-
Baader-Meinhof
(Baader> Enss-
^angikongis sujr-
(Järg lk. 3)
r ~"
id the Occupied
fäkisid advokaat
Paul Kamenar
ik Treiman näi-längude
avatse-rahvatantsijad
Je rahvariietes
la lippudeta ega
(sugust tantsu.
kaebasid olüm-le
diskrimineeri-
>htuprotsess on
imenar soovitas
ra kongressüiik-
.koopiat; neil on
et ei osteta
|id kaupu ning
juhtida inimõi-
|'3alü rii>:ides.
I
27. ja- 28. apr.
: dr. R. PahapsM, t®L 921-7777
4 |a 5. mail . " '
dr. Ä. Rebane, tel 461-6383
Rööviti i@i»iiieSnnetus@
BOCJOTA — Columbia taluni­kud
röövisid raskelt vigastada saa-
TORONTO Um
nud lennuõnneüise ohvreid ja jät- Montrealis tegutseb „Kuppari
sid nad siis^ dzhunglisse surema, -..g ^ r -n x- n i . • il
Lennuõnnetusel hukkus 46 inimest. Montreali Eestl SeltSl poolt
rühmajuht Helle Leitham.
rahvatantsurühm, kes esines rahvatantsudega
EV 67. aastapäeva aktusel. Paremalt esimene
Foto: Meeme Sultson
ies: Imna testamendi tegemine on
teatud mõttes tõsine toiming, on
parem kui alustame selleainelist
SUVINE KELLAAEG
28. aprillist 27. oktoobrini 1 m.
Linnapea on välja kuulutanud suvise kellaaja
(Daylight Saving Time) Toronto liimas 1985.
aastaks alustades pühapäeval, 28. aprillil keU 2
öösel ja lõpetades pühapäeval, 27. oktoobril
kell 2 öösel.
Kellad ja käekeUad tuleb tiks ttöndl edasi lökatai.
Roy. V. HendersoB:
CityClerk
7Algus lk ž>: ;
enesetapp. Melmliof
enese tapnud juba vareni. Seekord
kogu gäng lagunes. Ja RAF liik-med,
kes sel ajal vangis i ^ s i d , 16- sisest omal vnsil rõõmu; sest päe- välja olukorrad ja pudid, mis and- S^^^S^
naljasrteigi. See trikk vad^^ n i v^npnikpan nr, Vnii,n,ir.^ir c i ^ w n i o H V i v,n.,jf«l ^ / ^ . o ^ , . ^ * ^ . ^^^^^^^
see üksikute inimeste juures ja
just Quebeci provintsis. Tä selgitas,
IKUSt
, ,^1 1 J . M • f. . . . , , vestlust naljadega. J. Ridali arva- Yiimasel Tartu Instituodi loenguõhtul — 2. aprilli
Moodunud on' talvekuud ja ilmu- neljakümne aasta tagasi. Vahepeal .p. on tpcfa^i^mii vain . , , « i.« ^ ji« • * ^ " i . i «
tarna hakkab end kevad. Montreali on unmienud detailid, kuid on s M - 1^ 1 » 4^^^^^ dr. HanS Sepp lopllküSt diagüOOSlSt, tahelepanC-pensionärid
tunnevadkevadelähene- nud üldpilt. Jutustustest koorusid järelejäävä pärandi anda sellele, ^^^^Ä ja kohtuafStiteadusMku patoloOgia^Ä^
jpetasid oma naijasneigi. see iriKK yade pikenemisega on kojuminek sid küllaltki huvitava ja dramaati- lirük^Lir^i^i^
I ^ Ä ^ T a ^ " " S S S ^ r ' s ü n d m u s t e s t . Z^ J ^^
Terroristidele Järeleandmine pole Montreali Pensionäride Klubi esi-lahendus.
Vankumatu kindel vastu- ^ene reedene ettekamie sattus 1. . . n t vu. M^maa a . u i a . ™ e sim Uiki testamente: esimene on
emusi ja võidab lõ- märtsile. Selleks puhuks oü ette-puks
terrorismi. See on taktika, mi- lähtud National Füm Board'i po-da
lisraeU valitsus on kasutanud, puiaarteaduslik füm „Vaaraode
kuid läinud isegi kangemale — kät­tetasumiseni,
silm-silma, hammas-hamba
vastu.
Väga oluline oli asukoht, kust kee- et toiming on vÕMlemisi lihtiie ja kes ön-Ädinud Rakveres, Une järjestus jne.
gi liikuma sai, kas rannaäärne ^ggu J^JIJJ^JJ^^^JJ^^ olemas kolme õppinud Tartu Ja Hamburgi- üli- Loengu teises osas näidatigi va-koht
või sisemaa asula:KõiMde siht iii]^te5,|.gjj^^^^^^^^^ koolides, lõpetanud Bonni ülikooli lik pilte tegelikust kohtupraktikas
omakäega kirjutatud paber ja va- aast^
rustatud-enda aukirjaga, teine on treening patoloogia erialal järgnes
nn. inglise vormis testament, mida Toronto haiglais ja instituutides,
saab teha kodus või advokaadi juu.
VA'ÄA ^^..^^.r.A • M i A M • r V ^ res ja seHel peab olema kaks tun- organi^^^
thiw-^^^^^^ olid kanada nkuid jne. Iga sõiduk, mis vett _pi- ^stajat, kolmas on nn. notariaalne mitmes presidendiks ja Juhatusliik- J^^^^^^^ üles seatud, valgus-arheoloogid.
Füm andis tõetruu pü- das ja otse ara ei lagmiemid, voe- testament, mis tehakse notari kon-^eks. f r ^ ^^
oli igal juhul pääseda lääne poole
— vee äärde; ehk avaneb seal või­malus
kodumaalt lahkumiseks. Sel-maa",
mis näitas ühe egiptuse leks kasutati igasuguseid veesõidu-vaarao
templi väljakaevamise keid: mootorpaate, purjekaid, au-kaasa
arvatud põnev näide nar»
kootiliste ainete üle püri tuleSaisd
elava inimese kõtiiis.
Kevade
^ di, kuidas üldse teostub teadushk ti kasutusele, riskides enda kui ka toris ia ku«; on vaiaM ka kaks turi- T^^^^
ära- aladel, nagu soolte ja neerude järjesti „lä-kiri
testamendist jääb siis notari oMes samal ajal ka Toronto East ^^^^
Sisukat ettekamiet Jälgis publüc Ju^^^^
huviga. Seda viimast .testamendi moodust
V ^^^^^^^ p^^ ainult Quebeci
Pensionäride Klubi järjekordiie provints^^ •
Euroopa kohalikud ja RAF terro- lisi oskusi ja teadmisi, suurt hoolt si alustajaist saavutasid siiski oma nõhi^^novitn^ viimast ffriini.
ristid koondavad ridu, konsoMee- ja tähelepanu, et kaevamisetöös, lõppsihi. ponjai soovitas viimast tuupi,
dvad IRM (International Revolu- midagi ei puruneks ega kaotsi ei
tionary Movement) rahvusvahelist läheks. See töö nõuab kannatlikkust
organisatsiooni Ja värbavad uusi ja püsivust. Hüjem tuleb kokkukor-liikmeid
rahu-aktivistide seast. Vai- jatud esemete Mldudešt ehitada —
mis uuteks aktsioonideks USA ja kokku liita origüi'aalne ese või ehi-
NATO sõjaliste seadmete vastu. tus. Tunniajaline füm andis hea
General HoSpitaTi patoloogia kordse suurehduisem.
osakonna juhataja ja laboratoo- Ladusate seletuste juures üllatas
irlumide direktor. eestÜ5:eelsete oskussõnade olemas-
Ta on avaldanud teaduslikke töid, olu nii, et väga harva tuli inglis-
' S ! : ! ! ! : ! f ^ L ^ L ^ ! ! ± ^^^^^^r^!"^}' tament ja seUe täitmine.-See'aine, le täitmine, kus pärami
vestlus OÜ 22. märtsü; Julius Ridal Vestieja jätkas, et testamendi te- esinenud loengutega^^k
oh valinud vestluse teemaks: ,,Tes- «^^^«^"''^v.o ^ , , v i , , i r . i i i o i A vdf^^^ . , T
et Saksamaal asuVa RAF tuumaks
on 40 terroristi, koos umbes 150
sümpatiseerija-abistajaga. Peale­selle
muidugi veel teisi gänge.
Terrorismi isitematbionaalsus ei
piirdu ainult Euroopaga. Ameerika
mandril pole senini olnud kuulda
EÄF (Puna-armee) nime> kuid
andmeid on, et USA-s on RAF ra­kuke
olemas, samuti Kanadas. Ja
Igalpoo! maailmas — Peruus Ja
Bangladeshis. j
Kanada omaaegne FLQ on ikka­gi
yeel elus jä ,Direct ÄctionV mis
tegutseb Vancouveris ;Ja Torontos
(Otton-Industries pommitamine)
pole sugugi oma tegevust lõpeta­nud.
Siinjuures on huvitav — kas
selle gängi nimi —^Direct Action •—
on Juhuslik kokkusattuvus, või su­gulus
Prantsuse Aetion Directe-ga?
RükidevaheliniB koostöö terroris-tutvustas
paraUeelselt praegusaeg­set
Egiptust.
gijrsurma puhul läheb Ipkr^s^^ Loengu kõrval olid välja
' " -." ius^^ntakse L^jeijg^ diagnoos" tugi- mõned näidised kohtupraktücas ka-toi
kokku arvuka kuulajaskonna, üle pärijale või pärijaile. See as- valguspiltidele, mille abü sai sutatud fotodest. Osavõtjad, arv^
kes soovisid teada rohkem seUe te- jakäik võib kesta ühest kuust kuni arusaadavaks kuldas mõned haigu- üle 50-e, tänasid lektorit huvitava
gemisest ja täitmisest. Enne veel kuue kuuni. Seüe toiminguga on sg^j end ilmutavad inimese keha ja mõneti ka ettevaatusele manit-kui
vestleja asus oma aine juurde, ühenduses mitmesugused rükükud kudedes, kuidas leitakse seos tekki- seva loengu eest.
Järgneval reedel OÜ kavas males- oü tal varuks terve rida lõbusaid asutused, tuleb tasuda tulumaks ja
tustekogumik, kus kõnelejad rääki- naljalugusid, mis seotud kohtuga pärandusmaks. Pärandusmaksu
sid oma kodumaalt lahkumisest üle ja advokaatidega. Seletuseks ta üt- suurus oleneb mitmesugustest asja-
, oludest ja päranduse suurusest. Sa­muti
märkis ta,, et pärandusmaks
eksisteerib ainult Quebeci provint­sis.
Oma vestluse lõpetas J. Ridal
veel paari lõbusa looga. Järgnes
rida küsimusi, millele ta püüdis
•vastata.' •
: Vestlus võiboUa aitab; neid ini-
. mesi;kel veel oma testament tege-
Laupäeval, 13. aprlllM pidasid Kanada SkauMcjOn- mata ja on oinu^
Froviiitsi:skautjuMd oma 74-nda aastakoosolekuo-^"^^^^^^^^^^;/'^^:^^^'^^^^^^^^^^^^^^:^^
gist abikaasadega ja külalistega Skyline Hotellis ^
oli osa võtma palutud ka Eesti Skautide Malev Kanadas ^^"^^^ePe^^^^^
V kutulek märtsis leidis aset 29.'märt-sü.
Vestluse aineks oH meie tun-seal
k«r-EESTIS^^^-^l!^^
SKAUDID KANADAS. on möödunud rohkem kui 100 aas-
• tai (1983). Vestlejaks OÜ
ISTLANÜ
Maksab Kanadasg
$54.
$30.
$l6w
Yäljaspoõl Eanadfii^
$68^
$37..
mi (kui internatsionaalse ilmuvu- Juht EgbertRunge abikaasaga.
se) vastu on hädavajalik. See peab '
haarama kSiki riike ja olema ab- Kui 1983. aastal Eesti Skautide
soluutne Elektroonika, kompuuterid Malev Kanadas sõlmis skaurtiku te-ja
telex on avanud enneolematuid gevuse lepingu Kanada Skautidega
võimalusi terrorismi kontrollimi- (Boy Scouts of Canada),' siis oli ^"^'^ ^^^^^ suutnud oma skaut- Hoo vel, Sisse juhatuses ta tutvustas
seks ja likvideerimiseks. üheks eesmärgiks — tiheda koos- ^"^^ tugevamalt tutvustada, kui üldist mäjandusükku ja hariduslüc-
Samas teame aga, et on suur arv töö arendamisega saavutada' tun- oleksime tegutsenud eraldi. ku olukorda nendel aastatel (1902),
rüke, mis ei ühine seUe plaaniga, nustust Eesti skautlusele. tunnetus oli maleva juhu, mü J. Koort hakkas, õppima skulp-vaid
õhutavad, õnetavad, toetavad Paistab, et see leping hakkab tutvustati laupäeva õhtu- tuuri ja ka maali Peterburis Stieg-terroriste
Ja luMvad nekde operat- nüüd vüja liandma ja on kasuks vastuvõtud kui EESTI SKAU- litz'i kiinstikoolis.
mõlemale'poolele, KANADAS esindajat, kus Sealne konsei^vatüvne õhkkond
peokõnelejaks OÜ Kanada skautide sundis aga J. Koort'! koos oma ka-
Nü OE eefeti skautide nimi inntuü president Glaude taylor (Air Ca- kaasaegsega (N. Triik ja K.
heas valguses kõrgemas Kanada nada Chairmän), keüel ka taskus Mägi) siirduma Pariisi (1905), kus
I KLASSI POSTILE LISADA SAÄTEKIJLÜJÄRGMI^^
^ :V •:. Sahadasj'• ' USAHK
I Massi postiga (kii1pc)stiga)s 1
aastas $59w
•4-
+
$41
%10M
sioone.
skautide juhtkoimasj nii peakor- eesti skautide Maailmalaager „Ees- Jätkas oma õpinguid skulptuuri
teri-, provintsi- km ka kohalikul ti Lipp" märk. Ja maali alalv Vestleja; mainis, et
Lääne-Saksamaa valitsuse julge
samm andis hea näite, kuidas ter­rorismi
vastu peab võitlema: Ter­roristidega
ei suhelda, ei kaubelda,
vaid tegutsetakse.
Sama prinstiip on kahtlematult
aiHumõjuv ka nende riikide vastu. Maleva juht on' osa võtnud juba
mis toetavad ja juhivad terrorismi kahest Kanada skautide aastakoos- M. LiidlS S ^ fW
maailmas. ^ olekust Ottawas, kinkides möödu- |.ü<ai*iVffs©h>
JTa lõpuks - pikemast prespektii- sügisel peastaabi liikmeile ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
vist maailma olukorda hinnates, Maailmalaager „Eesti Lipp" laagri- LONDON - Religioosne ja po- CsS'
peame kuU nenüma,' et kogu laa- j^ärgid. IJitiline tagakhK.min.\T 1 V ± L n
^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^-y^
.LENNUPOSTIGA aast^ .$132.-5 poolaaartas $69.-
aastas $36.^
Xrr.r - -•»'•
$24.—
• '$12rf-"-
nemaailm on juba aastakümneid
väljapressija küüsis, hurmunult
tükk-tükilt lunatasu makstes, et
ajapikendust osta, salamisi päästa
vale imele lootes!
Läänemaailm on terrorismi küü-
J. Koort oü aastatel 1902—1915
maalis tugevam kui skulptuuris.
Sealts edasi kuni 1924. aastani oli
aga,pidev tõus skulptuuri osas. See
oü ka kunstniku kõige loovamaks
perioofüks. Hüisemad aastad, kuni
surmani 1935 Moskvas,
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 ceBti
.:• ; - USA aadffessidde „ZIP CODE*^:' /
Kanada aadressidele pal^^^^
I pangatehekk või rahakaart kirjutada
FSm ESTONIAN FÜBLISIH»^
mei(
. ^^f!!"^^ Jaga^iusamine^
tuntakse, seüeks on nuud võrdne raskemate tingib
meie juhid ja skaudid temud head ga Stalini ajal, vä,idab üks juhtiv puutub keraamikasse
tood Eesti nime ja saatuse väärikal N. Liidu dissident. Ludmüä Aleks- Vestleja ise^^^^ Koort'i
tutvustamisel ja esmemid tubhde seva. Moskvast eksüü, saadetud kui mitmekülgset ja andekat isücu-meeste
ja poistena skautideel suur- ,,Helsingi valvurite" grupi esimees pärast kunstnikku, k
sis nagu oli Lääne-Saksamaa Peter J^''^!l^^^f ^^^".^^ ^^""^^^S'- muudatusel Kremli ütses lihtsus, suursugune üu ja
kete tagajä-rjel on meü nüüd sel nemisele.- •• luues
supvelGuelph'is peetaval VI Kana-'
da rahvuslikul • jamboreel GJ85
matu, võimetu, valmis rääkima,
kauplema, andestama ja 1 unusta­ma
. . . kuni leiti valem: Terrorls-tMega
ei suhelda ega
Kui Sda-Šaksamaal ühendrilldöe
major Arthur Nicholson venelaste
poolt mõrvati, siis lausus presi­dent,
et see õnnetu juhus näitab ku!
vajalik on Nõukogudega rääkimine.
Mida? Millest?
Aga nii m©
avatud uksed: eesti skautidele või­maldati
saata suur skautrühm esin-dusüksusena
ja meie juhte võetak­se
seal vastu kahel käel!
Et Eesti Skautmalev OÜ esime­ne
skautÜku tegevuse lepingu sõl­mija
igat laadi skulptuuriga;
portreepäid, portreebüste,
relje&^e, häuanionumente, mäles-ÄmCideiBS"
mÖÖdunyd -'^p^^ ja hoonete dekoratšioö-vi
»tyr<仫duffiiu<uj ne. Ununstada ei saa ka tema mit-meiaa^
iset keraamikat erüiste mas­side
ja glasuuridega, samuti tema
kõrgeklassilisi maale (linnavaated,
maasikud, liUed ja natüürmordid).
"^^^^t^üse lõpul kõneleja näitas
'^i'yik"le fotoprozhektoriga: J.
LOS ANGELES — Möödunud
aasta parimaks fümiks tunnustati
W. A. Mpzarti elule baseeruv
„Amadei!s"; parimaks näitlejaks on
selle peategelane F. Mufray Abra- j ^ ^ , , .
ja praegu üks tugevamaid etni- ham. Parimaks näitlejatariks valiti ^^^^^^^^^
lisi skautgruppe, kes tegutseb Sally Field filmiosa i.Places in the" ^
VABÄEESTLANi
955lissüe St., Don Mills^Ont. M3B 2i\ä3
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7 poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alateä . . . . . . . . . . . . . . ..
19 ....... Tellunise katteks lisan $.......... aiinjuures
rahas /tsbskiga /
peiress.sils tim° Heart"..(Paigad •südames) eest.-