Vaba eestlane , January 9, 1979

              XEBOSEUUl)
logenemiuie Viete»
maailmale ümsellt
iseks ja siinpool
ei ole ikkagi vee!
liks inimesed põge^
lismi eest oma elis
Teataval määrall
riumiks Jäänud kui°
issiline põgenemine
|tud. Tõenäoliselt oss
lise peale väljas
lehed, kes saada-fvad
Vietnami ran-ja
võtavad seal ui-sommade
eest pea°
fiestes kalapaatides
jenikiid. Vietnam!
ind põgenikel on
Isidcniete kanda ar»
teada, rnüläl ja: kii=
Ivad saabuvad ning
|a rannakaitse tõttu
võimalik raimasll
Ida.
fgenike ti^agiline
ati tunnistns lääne-avale
moraalile ja
kiyistimiid süda-fakaks
meeleldi nä-
"põgenike traagika
toimnks tJbendrH-ja
mujal vabas
iadseid demonst^
need toimnsiö
ijali mH ühendrüw
)n Lõuna-Viet-pmi
ohust päästm!-
ol hukka mõistet!.
Idemonstratsiooniöe
fstu ei tunne keegi
ig' läänemaailm
laseb tnbandeid
ida.
liim katsub ennast
5ga, et põgenike
[ ei leidu võimalusi,
aktid need ümber,
lunud aastal saa-
131.000 juuti, keUe-
Illid läsnenikidcsse
ksse ja tbendrüki-jdub
ruumi juudi
peaks seda loo­ka
Vietnami põ-politseiyõimud,
fau-fld
ja^ president
lõrvalugu uurinud
Ijon on sattunud
rda. Kõik senised
la väited cn ümber
mgressi Esindaja-iomisjon
on tidnud
(rabava väitega, et
jey Õswald ei oi»
lidendi autole tulis^
tegi ka üks teine
(ennast mõrvamis-robuga
kaetud
t: komisjon- leiabj
tõrvajaks ei olnud
Isakaaln kaotanud
oli tegemist van-lobad
baseeru»
^spertide analüüsi''
id on põhjalikult
limlse momendist
ning on jõudnud
idendi autole ei tu-klm
vaid ssli lasku,
Lee Harvey Os-^
häoliselt surmasid
üks lask tuli eest-
{:õrVal asnvalt mu»
talt. Akustika eks-kvsjas
mivõrd kind-fisukohad
põbjusta-mõrvaloo
uurimi^
ledy langes mõr-iss
1963. aasta no-s^
da rakendatud
ülsmk^litTm!!?
ihtimisei jõudis ot-lld
oli ainus presi»
^Ing et tal ei olnud
eksperdid ja oms!
j)lnud selle otsusega
hd, et siin eli te»;e-
/andenõusfa, mW^-
oUa KGB, Castro,
|afia Ja mõnede ist»
5gi FBI Ja OA.
|l*u loo uurimisel o i
lööda mfed^d Jack
?nnedy mõrvaloos*
teatavasti Pallase
kes hf-lis pärast
|a Dallase nolftsei-ja
ti»listas sea!
kri Gswald! surnuks
11 Oswald pelJt^e!»
ekuulamiscle vfidi.
I ta surmas Öswald!
(Järg&S)
W. ja 21. J s m dlr..M.:ito Stokholmis ESTOSO
Mefeala:;ja moaste mtmll^^^ juht Evelyn
evasest pidustuse pnnast;
Knna rae^ oi^
iek, :l|saks kolm Itoip
S8sti Kunstide
moodustud
(Bt teina iküinsti^ogusse on kingitud
üle 4Ö feiiis^ isite
Ite ja ikunst^ ipoolt 10.000.—
doUad vääituses. '
Erme selle aasta loppii täienes.
me %gu.naärgaÄalt^^^^3^ feim-
D. Kaasik'ult kaäie pas-
A. Voimnilt, Ludmii-
2a Saaniüdnit õlimaaliga A. Tam^
melt, iinoolihaaSiga samalt kunsfe.
nikult, keraamifea-ktopositsioo-niga
E. Woitikiit/Ä^^ A.
Vommilt jne.
EJ^K. avaldab tänu eelpool
mötetnid kinkyatöler keÜ^ kaas­abil
täienes (kunstikogu mitme
\iue kunstiteosega.
Kui niöie fcaotüem© omale tul©i
¥ikus lomstimuuseumi, siis selle
ikunstikogii üles^taanisel pn olu­line
iga ^gstlase, kimstii^
" kunstniku Ja :tamst&
kunstlt&[^te iklniläi^^ päran-damise
või üra. 3?ahalise äm
ga kunstiteoste pstmisgiks. Sellisel
teel aitame kaasa
säilitamiseks, et! iieed ei satuikš
valjaspoole meie rahvusgmppi.
Essti Kunstide Keskuse nim®
kogude
T. Mefc^a seletas,^ ta kutsu-ä
SfcoifclK)Ä
koosoleMe R-vto rato
ala Ikoordin^rijans.
juliatadad ja nende abilised. Koos^
o !^ oli rothton ülevaadete tege-.
misöks seni teihtud tööst ja sellest
mida tuleks teha, rohkem üld-joonte
ilma peeaisustesse tungi­mata,
Samal ajalkoopteeriti
juurde uusi insmesi.
tJks ikoosoiefe peeti laeval Ahve»
namaale sõites. ,
,See: oli sspiia- ireisüaev, • niida
saab kasutada lõbureisiks M
ESTO-80 aJaS.
Torontos tegutseb suurte teatrite kõrva! ka rida ^ikesi nja, afr
tiimteatrdd» miie teatriknns taoüosed j a k^^ saavutused s&g^
l i laetavad šuujri. Ü^s s Ä e i d on
asukohaga Š Aliesaisdäp Stoee4/TWP igsä
õhtul Vicor Hugo , J^ariisl jumalaema kiriku" dramatiseering tüfc»
lig^ .iEsmeradda ja Noi^eDameMürakas"^'^'©»^ muusikajuhi
ja hetkel jooksva aaelõiraama munsiks ailiriks .oa eestlanna Ws
Urve
toamuJks me laevasõit
sikautide maailmalaagrit ja
sellele järgnevat ESTOSO pidus-tust.
Sõit tolmuks Ahvenamaa
saai^stikus sihtpiÄ Marien«
TOOMAS METSALA
ham> kus. ööb|t#se liaeval, kurn
laev peab Roots! maapinnast cü©»
ma eemal 24 tundi, et osa saada
,Kanadas elavad lätlased on m?
Janud stipendiumifondi, mille ^
märgiks on tiivustada ja äratada
läti noorte; h\dgas huvi läti aja­loo
õppimise vastju. Fondi sumr
snadest antaikse majandusl|kfcu
toetust neaidele ajaloo üliõpilaste^
Se, kelledel on õpingud pooleli! viõi
kes kavatsevad 1979. aastal ii(na
öpingiüd alustada. Toetusi antaik-se
ka ajalcx)liste uurimuste tectö^
feamiseks suve hooajal. Aastane
stipendiuni on umb^ 3000 dolla­rit.
Lisatoetusi antakse vastavalt
uurimuse tähtsusele ning uurimis­töö
ajalisele kestvusele.
kasutamise : ja.
0tmise võimalikest, sest Eootsis
on alkohoolsete jookide hinniad
jthtsalt l a n t o ü i s ^ -IsS^sval • on'
656 kabiihlkohta.
:: Senel.'koo®olefeuil'"sel ©t:.to
lupeoa^uš on eeltööd täiesti koiv
ras. SeUetks ajaks oli s^gistreeri-tud
32 koori, ikusjuuir^ Toronto
omM veel seafcoid puudusid.
Laulude noodiraamat on ilmu­nud,
messihaSI laulupeoks r^
serveeritud^
üldjuhid olid koosöSefea
TemaU oai kogemusi J
te staap olemas ja ideed juba ole­mas
valguspeo probleeanide lahen-damisetes.
üldkava on juba val^
mis ja, selle kestvuseiks on eitte-nähtud
kokku (kaiks tundi rahva­tantsu
ja võsmleimist viahedumisi,
finaal aga koos. T. M e t ^ a arvas,
et esialgsete arvestuste jäs?el võib
võimlejaid olla 200^-^50, rahva-tantsijaid
kimi 5ö6,keHestuimb^
pooled tulevad
ne |>ool P.-Ameerikast.
peo ämetliloäks n ^ on
ESTC^ao litamislavastus, mille
toimikofhda kuuluvad kunstilise
i?hi j a kavandajam S. Idla, rahva
tantsu a M — Udo Tch^ Ingrid
suurel
^orraldataikse Stokholmis
^riesinemised rahvatantssjai-
•feja võimlejai©.'
Kuidas aga töö on arenenud ta
csna alal rahvatantsu koordinee-rijaSia
P.-Ameerikas, siis seletas
ta, et feõigepeält on informatsioon
ja l^vad välja saadetud ning
Ä d tacataikse esinevaid tantsu^
gyppfPe registreerima. Ameerika
osas on s s d ä j Ä osaliselt t
tud ja Mvi üldiselt y a ^ Ka.
nadas pole ametlikii registreeri­tusega
veel alustatud.
W d aSgav 19^9' on Tomito
eesti rahvatantsijatele 30. juu­beliaasta,
mistõttu on rahva­tantsu;
eeloleval • >aastaS isna
ette näha.
Iris Pääbo on Toronto eestlaš-l kuvad sealt
konnale vähem tuntud, kuna ta va- teemi abü.,
nemate surm aastate eest paiskas
perekonna neli orvuks jäänud last
eemale eesti ühisk<mna eluringist.
Perekond selevastu on hästi tun­tud.
Irise emaj aEst; Ja pkiüst He^^
lene Uesson-Ptäbo,
linna notar UessÖni perekonnast;
isa keemik J Ü d P ä^
lust tuntud õpetajate perekonnast.
Mõlemad vanemad surid Torontos
paremates eluaastates.
Iris P^bo on- sündinud Rooi-õppmud
Toronto konserva­tooriumis
klaverit ja komppsit-siopm,
arendades nii emalt päri­tud
annet; ja jätkates lapsena ^o-dus
alustatui õpinguid.
SaaU mahu^ Istuma 300
vaatajat, kes osava lav«daijundi&>;
sega on peaaegu pjdgutatud la^l
vale ja iihendatud sea| tolmuy®-
on TJSiSB. .iKungla,, raih-vatantsulavastus
j a suvel toimub
Seedriorul P.-Ameerika Rahva­tantsu
päevad, kuhu on jufea osa
ESTOeo kava sisse põimitud. Ta
julgeb loota, et P.-Ameerska tant­sijad
sellest osa võtaivad ja tant­sijate
pere mõnesajaliseks jnoo-düstavad.
Kuid tõsine treening
haikkab peale juba jniüiüd, sest sü­gise
alguseks peavad tantsud öle-maselged.
T.:Metsalal ei o b . üM
rahvatantsijate töö juhtida, vaid
j Ta ori « M u s Mglise ja ungari pä-ritoiuga
Peter Faultejriga, kes pn
Tegelased ilmuvad lavale otse saa­list
ja situatsioon tekitab
tunde, nap oleks teatrifeülaline
^ osalline Parüsi Iniiilsa kirifea
ümber rusuvates «fean^ajatüist^'
sündmustes. TWP teater asul) 12
Alexader Street, Toronto all-linnas
Yonge—Cöliege piirkonnas. Teatrid
etendused toimuvad igal õhtul, välr
jäanratud esmaspäeval, keai 83
ja pileteid võib saada teatri kas­sast
kohapeal. Mugavam pn i)üetid
reserveerida teMoni teel — 92&-
)oeiiilcist@ kink
•..üldiselt-; T. • Ätsala,' et
praegune peatohn^^ osi väga
võimöline s@da pidusttast organi­seerin^.
Teetud protsent l ^ t u ^
pileteist reserveerltaifcse P.-Amee-rikia
eestlastele, mida saab koh&-
1 ^ feomiteede k^mdu^^t^
T. Metsala tutvus Btcikholnii
lähedal olevale Ešso-mpotorhotel-lidega,
mis asuvad paarikümne
minutilise sõidu kaugusel ja malk-savad
148 Rootsi krooüii kahde
inimesele öojräevas. Meed m' mlt^
mekorruselised hotellid ja näefv^
välja nagu H6liday-to iiotellid
siinsel mandrü. Selle hirnia sisse
kuulub ka hommikusöök. Nende
Idla, dekoraatorina Henry Eic-hiprnjs^
miajandusliku külje to
raldajana Endel Kunt^^ Toim-konda
küiilub rahvatantsuala
T. Metsala.: -
. T. Metsalafl^
kokkulepe E . ; Idlagsw kes koos^
oma assištemdi' i&:^.-^f^eei^.
tulevad se:
TWP teatri tehnüiseks direktoriks
ja loob teatri laivakujundüsed. Pe­rekonnal
on kaks last. Teatri muu­sikajuhina
ja komponistma debü­teerib
Iris Pääbo selle lavastusega.
Samal ajal pn ta tegelasena laval,
kuna väiketeatris tuleb osalistel
tegeleda^^^^ iSesannetega,
TWP on professionaalne teat^
alates 1963 ja opereeribHetendustest
laekuva tulu kõrval ka toetustega.
Lavatükk on dramatiseeritud A.
PiotroTyski ja CLuscombe poolt
«p^eaK b seda ft^r«tvvev,g« ema tP> .-AA^^mrAJei^efir ika ja lõika.b.. . Hugo ^urfceoses.t v. .ä.lj^a
S Tingi
sõitmist ja kohapeal õpetuse ju-
¥ i k s B d f i yi^
konverents Skciiidl^
soovitas feõigepeailt [pöörduda su­gulaste
j a tuttavate poole ja küsi.
da neilt öömaja
T. Metsala
mumide Mnnad olid eksikomr
Sooines ilmus kasettina viis ja
pool tundi soome koorilaulu, nais
helilindistajtud mees-, sega-, nais-,
noorte- ja lastekooride esitusel.
M i k läidud on socMiie heiloc^ate
laululoomingust. 'Ligemale kahe
sastase töö tulemuseks on kogUr
tud kuude kassetile 146 laulu,
mida esitavad 40 koori. tMdpeal*
kirjaks sellele l2|/uludekpgule on
antud nimi .vKoorüaulude maa".
Hiljuti esitatud laulude kõrvale
€31 asetatud ka Heikki Klemeti
1939-ndaü aastaü juhatatud koo- , ... ^ ^ .
rilauae. Laulude valiku on teinud 5?^® soodne tunstikaart
pemetti^kopli i ^ o r W Kan- a l a l i s e k s sõitmast
feainen. Kui kasettidel on hea ini-nek,
võidakse neist valmistada ka
heliplaadid. Soomlased on koori-
[aijlu armastajad, praegu j laula­vad
mitmesugustes koorides um-
1 ^ 50.000 soomlast.
Esimene kašettidei kompldkt
kingiti Socone presidendüe Urho
Kekkosele, teise sai oma 70-aasta-seks
sünnipäevad^ hõimurahva
Selleks ©ijalks peavad sim tantsud
selged oleima. Siis tolmuvad To­rontos
ja USA-s suuremad tree-ningupä^
vad tantsüstiii koordi­neerimiseks,
sest probleem ef
seisne üiksi tanitsude õppimises,
vaid seMe ühtse stiili andmises.'
Võimlemise ala! tehakse Jaanua-;
ris videotape, mis saadetaks®
kõiikjaie, kus võimlejaid on. Võim.
ruumide (kvaliiteet on iraieüe täiesti lemise treaiingupäeva korraldab
vastuvõetav. Kuid peaikomitee E. Koop võibolla imõne Tbr<^
hendamist ning koordineerimist.
Kanadas töötavad praegu rahva^
tantsunihnml Mont^^^ Toron­tos,
Hamiltonis j a Vancouveris;
P.-Ontarios on nende tegevus soi­kunud,
kuid ehk on võinmlik elus­tada.
Sellevastu cn ühendriikides
üttes sellejuures, eS meefl po-
He mitte lõbureisid, vaid oma
Igapäevase töö kõrvalt võetud
aeg töö, mida teinekord tu­leb
alata otse lennuväljalt ko­hale
jõudes ja jälle tunni lõpul
Seda esitavad 'kümmekond näitle­jat,
kellele massistseenides lisan­dub
mitukümmend elusuuruses
nukku, kes ilmuvad lavale ja lah-
Vues Balti uurimuste konv©»
rents Skandinaavias toimub käeS"
oleval aastal 14. kuni 17. j u u i p i
Stoikhohnis. Konverentsi organi-seerib
Balti Teaduste Instituut
koostöös Stoikholmi ülikooliga.
Majandusliku toetuse konverentsi
korraldamiseks annavad Rootsi
haridusministeerium ja Stoikhol­mi
linn. Konverentsi pidulik ava­mine
(toinnib reedel, 14. juunil
Rootsi KuniriglikusAkadeendaSo
Petlemmcs
Insurance
Ägency
23 WESTMOHE Dr.,
Resdale. Önft. M9V SYT
145-4622
Missouri-Oõlumbia ülikooli ast=
ronoom prof, Peterson ennustab,
et hele täht, mis kaks tuhat aas­tat
tagasi juhatas kolmele targale
'teed Jeesuse sõime juurde
lemmas, ümub taevalaotusse jäS-le
1982. aastal.
tud.
Traosport Stokholmis on väga
hea allmaaraudt^ kasutades. On
Eesti koorilaulu
õustav Emesaks.
isa, professor
(Algus lk. 2}
kättemaksuks Kennedy sumami^e
eest on nativiae ja iaVsik. Kui nüüd
lõpuks on jõutud ametlikult van­denõu
teooria juurde, siis rIi Ruby
Mndlasti ühel või teisel viisil selle f
vandenõuga seotii. Kuid Ruby suu
on igaveseks suletud. Ta suri vang­las
väbjahaigusesse ning politsei­võimud
ei osanud temalt enne te­ma
surma sajandi suuremat sala­dust
• vrSia pigistada. Kuld" ei ole
võimalik, et nad pidasid Jtubyt
süütuks lolliks, kes läks omd käel
avalikule sõidukie. Kuid enamus
esinemis&ohti, väljaarvatud laulu-rahvar
ja valguspidu on jalakäigu
kaugusel. Kuid viimasedki asuvad
võrdlemisi lähedal.
Uudiseks on, et vElguspIdu on
siseruumi paigutatud, kuna see
kahel viimasel valguspeol on jäär
nud ,jräästa alla". See toimub
suurel Jäästaadionil, mis mahu­tab
12.000 inimest
üldikoosolekule järgnes feolm
kokfcusaanüst Ernst Idlaga.
Kuigi meie kuulus spordijuht
on juba iile aašiaktumise
jõudnud, on ta fantastiliselt
heas vormis ja noormslik.
ülikooli juures.
Sellega ei piirdu siiski Miv®r
tantsude pppiniine, sest llssy^
Kuid ta on rõõmus, ©t aastate
jooksul ta on Torontos välja kas­vatanud
mitoned raihvatantsijad,
.kes siit mujalö asudes on edasi
viljelenud eesti rahvatantsu ja tee­vad
seda nü nagu tema neid To­rontos
õpetas. Selletõttu teatud
alus hilisemaks Icopirdineerimi-sskf
on.ju|>a.mifemel juhul ole­mas.
• •.'
_ STOKHOLM — Läti.RahvusM OQ sisse mänginud Lä^st toliui
raadiosaate Niedre protsess! kohta ja saatnud vastava materjali
rootsi ajalehtedele. Selle järg! pole Niedre end süüdi tunnistanud
spionaazhis. Küll aga on, ta toonud Lätist välja materjali, mis tn <osii
oma
$3S..
;i8
lio.s@
E I R S P O S T I O
$53..o asns
128..
$15..
58.
$30.
$16.56
: Aktsia hind 29. dets. 17.64.
14S King^ž^. W., Room ^1900
õhtul 92S-6B12
Kohus on talle splgeks toimud, et Läti Rahvusfondi juhatus rõhu-see
materjal olevat „kahjulik" tab, et organisatsioonü pole min-
N. Lüduie. Raadiosaate väideti, geid suhteid GIA-ga, lagu venela-et
Läti Rahvusfond Stokholmis ole- sed väidavad,
vat Niedre „spipneerimise". taga. , — .
Raadiosaates: tunnistas Skudra
end süüdi „äraand!ikes tegudes*'
ja palus kerget karistust.
Ruas oletatavasti ,Jendasid
Talle mõisteti kaksteist aastat p ^ " , sest puuduliku „revolutsi-sunnitööd.
oonillse valvsuse" tõttu kirjutati
Niedre viimased sSnad tohta ^^yfm^^m^: .
ees anti edasi Järgnevalt: ..Maka- MI^^^-^'"^
hetsen, et ma a 1969 M s i n Läti ^fStHtT^'"^^ V ^ '
Rahvusfondi. Nad soovisid saada ^iÄrfr^!^*^'^?^^' ;
fotosid. Ma I^ahetsen et ma ilma ^ Ä S ^ ^ a S l t "
tontrolto^a yotsm kaasa mater- ^ ^ , « 1 8 laiemas ulatuses."
jah, m« todra m#e andis ja ^ r5h«nistele Tapspiesana)
mjs nagu hüjem se^. sisaMas pidi tõeliselt tekstfe olem
^S ^ ^an'd m'eMid' *m^ }ü, te ma"al^t TaTl a-- ^^y^ . ^^m>m,^ (apsprie^saja. a). Nagu
toomme on kahjustanud N. Lutu.' ^ajaande toimetaja S. Papins
Läti Rahviisfonfl väidai), et trükiviga lugedes saanud südaane-
Ikohtnprotsess on organiseeritod, haiglasse. Mis sai
et hirmutada pagnlaslätlasl, kes trükivea SKseladujast v6i ämroik-viimasel
ajal ikka snoremal ar- 'o''^'J'^!e*eada,
Aadressi muudatus 40 centl. tnssiknumbri liind 40 c ^ .
Eaaa^ aaiiressldele palume wSM6& .JPOSTAL CODE" Ici
USA aadressidele „ZIP CODS"
Pangatsbekk T O I posti rahakaart kirjutada
Free EstoDiaa PabUsh«« nimeie.
VABA EESTUNi
.>'|
3 M 5 -
197
tavalise / feiripostiga alatss
Tellimisd feattake lisan e «^vin Juures
/