Vaba eestlane , January 22, 1987

              VABA EESTLANE neljapäeval 22. jaanuaril 1987 - Thursday, January 22. 1987 Nr. 6
on kaks
^,Vaba Eestlane'' nr. 1 aastast
1952 ja Vaba Eestlane-'nr; I,
mis ilmunud 1987. aastal. Esime­ne
neist lehtedest oh šuüremä-kaustal
ine j a 8-leheküljel ine, teine
pisut väiksenia kaustaga, kuid
12-leheküljeline. Esimese esikül­jel
on pilt, mis kujutab inglise
sõdureid kuulipildujaga valvel
Suessi kanali juures ja artiklid
,,Free Eurppe laiaulatuslikud
ülesanded'', ,,Veel 40.000 immi-
%i"anti Kanadasse'', , , M . Litvinov
s u r n u d ' T s i v i i l i s i k u d K^^
repatrieerumisele" ,,pSta[in taob
kiilu Jaapanis'' ja , ,Uued kokku­põrked
Suessi piirkonnas'', teise
leheesikülge ilustavad aupeakon-sul
L Heinsoo, Kanada Eesti
V õ i t l e j a t e Ühingute Liidu
esimehe Ü . T a m r e ja Eestlaste
Kes|krtõükogu esimehe L . Leivati
pildid ja nende kolme mehe läki-
Mõlemad lehed on oma aja
sed nii sisult, kui ka komposit­sioonilt,
mis on ka arusaadav, ku­na
neid lahutab vahepeal 35 aasta
jooksul ilmunud 3295 „yaba
Eestlase'' eri numbrit ning endiste
toimetajate asemel on tulnud uued
toimetajad. Kuid kõige olulisem
on jäänud — lehe rahvuslik ja
sõltumatu hpiak,:mis taotleb kogu
eestlaskonna ühendamistv eestluse
säilitamist ning jõudude koonda­mist
Eesti vabastamiseks.
" Käesolevate ridade ki rj utajai on
õnn olnud tõotada 35 aastat oma
remast elueast. ,, Vaba
Eestlase" juures — tegevtoimeta­jana,
peatoiitietajanä ja viimased
viis aastat juhtkirjaniku-kommeh-taatorina,
See on olnud huvitav ja
yaheldusrikas eluperiood, kus
suure töökoorma tasuks onolnud
sisemine rahuldustunne önia
panusest eesti rahvale, eesti ühis­konnale
ja eestlusele. Töö ajalehe
juures 1952;. aastast alates on
viinud toimetaja lähemasse kon­takti
eesti ühiskondliku ja rah-
' vüslikü ulesehitamjsega ning
vabadusvõitlusega Kanadas kuid
see ori andnud võimaluse Icäasa
elada ja lähemalt jälgida ka Kana­da
kiiret arenguprotsessi pärast
Teisti maailmasõda, eriti Kanada
poliitiliste: parteide oniavahelist
võitlust võiniu pärast ;
Kui meenutada meie ühiskond­liku
elu arenemist viimase 35
aasta jooksul, siis kerkivad sil­made
ette Eesti Maja ostntine ja
laiendamine, Eesti Kodu ja Eha-i
tare rajamine, koolide asutamine,
noorsootöö organiseerimine, kiri­kute
muretsemine. Jõekääru,
Seedrioru ja Kotkajärve asütami-
V ne, Toronto Eesti Ü^^
^ orgahiseeriminev Tartu Collegel
ehitamiiie ja paljud teised
algatused ja suurüritused, mille­dele
,,Vaba Eestlane" on kaasa
löönu|d. Mälu on registreerinud kä
suured Vabariigi aastapäeva aktu­sed
Massey Hallis Ülemaailmsed
Eesti Päevad, kontserdid, näitu­sed,
teatrietendused, spordi võist-luised,
laulupeod jne, mis on and­nud
tunnistuse meie rahva
vitaalsusest ja mitmekülgsetest
võimetest. Kõiki neid algatusi ja
üritusi on „Vaba Eestlane" onia
lugejatele lähemalt tutvustanud i
nende teostamist tiivustanud ning
oma juhtkirjade ja kommentaarir
dega eesti ühiskond
j a tasakaalustanud ning meie
vabadusvõitlust ergutanud.
yaram
silmade ette manalasse varisenud
silmapaistvad inimesed, kellega
ajakiijanikutöö toimetaja lähe­masse
kontakti on viinud. Elavate
kujudena registreerib minevikku
suunduv pilk selliseid mehi nägu
Johannes Markus, Juhan Hölberg,
Juhan Müller, Aksel Luitsalu, Ar­tur
Ekbauni,OtmarPel lo, Rudolf
Lipp, Andres Laur, kolleegid
Karl Eerme, Endel Käreda ja E.
Wöitk ning selliseid naisi nagu
Helene Johani ja Johanna Päts.
Kõik nad olid omal ajal aktiivsed
eesti ühiskonnas ning nende ni­med
esinesid sageli Vaba Eest­lase"
veergudel.
Kuna ,,Vaba Eestlase" rajami­ne
uhtus selle momendiga, mil
Kanadas hakati pärastsõjaaegse
suure immigratsiooni raamides
rõhku panema etniliste; gruppide
osatähtsusele siinses ühisk()nnas,
siisiegi .ka v^Vaba^Eestlase" toi-:
nietus aktiivselt kaasa selle
arengu-protsessi. Etniliste lehtede
toimetajate tuivustamiseks
Kanada elu pülsilöökidcgä tegid
eriti suure töö ,,Canadian Seene"
ümber koondunud prominentsed
kanadaläsed, kes ci. tegelenud
mitte ainult lehtedeie jagatava
informatsiooniteenindüsega, vaid
v i i s i d / ka toimetajaid o m a
kodudesse, tutvustades neid siinse
maa koduse iiiilj()öga: t rael ii -
sioonide ja kommetega.
Etniliste ajalehtede toimetajad
omakorda hakkasid oma selga
sirgu ajama Etnilise Pressi klubi
moodustamisega, mille juhatus
pidas etnilise a.jakirjanduse huvi-des
tihedat kontakti provintsivalit-süstega
ja keskvalitsusega Otta­was.
V,Vaba Eestlase" toimetajad
on aktiivselt osa võtnud Etnilise
Pressiklubi tegevusest ning nende
ridade kirjutaja on kuulunud
ülekanadalise Etnilise Pressi Fö­deratsiooni
juhatusesse.
Kanada liberaalide ja konserva­tiivide
parteide vahelisest võitlu­sest^
võimu pärast said etniliste
lehtede toimeta.jad eriti üksikasja­lise
ja huvitava pildi kui Kanada
poliitilise ielu areenile kerkis kon­servatiivide
partei juht John Die-fenbaker.
Konservatiivid taipasid,
et võimule tulekuks ei piisa neil
ainult prantslastest ja ahglösaksi-dest
vaid, et kjiäsa tuleb tõmniata
ka nn. , ,kolmas jõud" — pärast
Teist maaiInüasõda immigräntide-na
Kanadasse saabunud üustulnu-kadv
nende hulgas kä eestlased ja
teised balti rahvad. Dieferibakeri
staap hoidis etniliste toimetajate­ga
tihedat köritakti ning paljud
pressikpriverentsid, irtformat-sioonikoösolekud
ning kokteil-koosviibimised
Torontos ja Otta­was
andsid etnilistele toimetaja­tele
võrdlerriisi üksikasjai ise
ülevaate siinse deniokraatliku süs­teemi
eesriidetagusest sõjast järg­mise
valitsuse moodustamiseks.
,,Kas sa teadsid noore reporte­rina
Tallinnas 1932. aasta sügisel
tööle asudes, et sa olid sattunud
ühe huvitavama elukutse juurde
maailmas?" esitas; iriülle hiljuti
küsimise üks vana sõber. Kahtle­mata
olin m a selles teadlik, kuid
siis ma ei teadnud, et ajakirjaniku
elu ei ole mitte ainult huvitav vaid
ka erakordseU rikas, eriti siin
Kanadas pikkade aastakümnete
jooksul, andes võimalusi anda en­dast
palju teistele, eesti ühiskon­nale
ja eestlusele, hoolimata
sellest, et oma isiklik heaolu on
tulnud sageli öhvefdada altruist-
, likule i d e o l o o g i a l e . - • '
'•tiiuHisüisn iirkidcL';ä. Pikül Ki\v\ A r r n . 1 \ d i a \'oUu jii Huniics-()|;i ühel Ta1ih;ifj;j
Asunud ,,Vaba Eestlase" toi­metaja
kohale 1975. aastal, algas
huvipakkuv kuid töörohke, aja­järk.
Peatoimetaja Karl Arro kõr­val
oli see kaasaaitamine kindlail­melise
ja -suunalise eesti ajalehe
toimetustöös, mis- sellisena oli
pälvinud arvuka lugejaskonna hea
hinnangu ja tunnustuse. Ajalehe
eesmärk oli siinse Kanada eesti
ühiskonna teenimise kõrval hõl­mata
kogu eestluse tegevust,
püüdlusi globaalses ulatuses. See
oli läbinisti eesti ajaleht, mis suu­nas
eestlaste mõtteid rahvuslike ja
rahvuskultuuriliste eesmärkide
suunas, mille ülimaks eesmärgiks
oli iseseisev Eesti.
Saanud enesele ajalehes eesti
ühiskondliku tegevuse ja kultuuri­sündmuste
vaatleja koha, tähen­das
see, Toronto eesti ühiskondli­ku
elu aktiivsusega arvestades,
suuremat tööd kui esialgul võisin
arvata, kuigi olin aktiivselt ühis­kondlikest
sündmusist ennegi osa
võtnud. Toimetaja kohustused vii­sid
aga kõigi ürituste jä algatuste
juurde, sellejuures katsudes olla
kõigi suhtes asjalikult erapooletu
ja sageli jättes kirjelduse repor-taazhi
tasemele; vestlusis aga
lastes küsitleval endal ise otsusta­da,
millest ta pidas vajalikuks rää­kida,
seda vaid omalt poolt soovi­tud
suunas juhendades. Nii olingi
äkki toimetajana kõigi teenistuses,
kel pidi olema aega seitse päeva
nädalas igal kellaajal uudiste ja
teadete vastuvõtmiseks või oma
arvamise avaldamiseks, kui küsit­leja
sedas vajalikuks pidas.
See oli huvitav kogemus — ^nd
otse jäägitult anda ühiskonnale,
sest ajaleht pidi olema kõigest
teadlik ja huvitatud. Ajalehe toi­metaja
oli keskne isik, kelle
südameasjaks oli iga sündmuse,
nJr suure kui väikse juures olemi­ne,
selle jälgimine, selle tuuma
avamine ja eestlaskonnale edasi
andmine. Need üritused on säilita­nud
eesti ühiskonna mitmepalgeli­suse,
alates lasteaia i|oortega,
kelle elu olen aastate kaupa kaasa
elanud^ jätkates koolidega, edasi
noorteorganisatsioonide tegevuse­ga
ja muude kultuuri-üritustega,
eesti kooride ja seltside tegevusest
kuni kiriklike sündmusteni. Kõik
leidsid toimetaja ajatabel is sama­väärse
koha. kuna mu eesmärk oli
kõigist kirjutada,, kes ühel või tei­sel
viisil teenisid eestluse säilita­mise
ja viljelemise eesmärke.
Prof. V. Rand on siin kordi rää­kinud
oma globaalse,eestluse te­ooriast,
ct seda pagulaskonnas
rakendada. See eesmärk sai mulle
omaseks, kui hiljem peatoimetaja
K. Arro lahkus aktiivsest toime­tustööst
ja jäin üksinda kaks korda
nädalas ilmuva ajalehe toimetaja
kohale, esialgul üsna kartliku tun-dega^
et kas suudan sellele tööle
vastu panna.
Igal toimetajal on soov lehte ku­jundada
mõneti omanäoliseks,
teha seda „oma leheks". Katsusin
,,Vaba Eestlase" juures teostada
globaalse eestluse eesmärke ja
püüdlusi, hakates avaldama rub­riigiti
eriasukohamaade eestlaste
tegevuse ülevaateid, üsna väikes-testki
sündmusist. Sel õli suurem
tulemus kui esialgul isegi võisin
oodata — pagulakond on väga tut­vustega
läbi põimitud. Rootsi ja
L ä ä n e - S a k s a m a a ,, baasi-maadena"
andsid edasised USA,
Kanada, Inglismaa ja Austraalia
eesti ühiskonnad. Omaaegsed tut­vused
on aga mõnes osas säilinud
ja ollakse huvitatud nende sageli
nime-tuttavate tegevusest ja elust.
Teine suurem rubriik oli kodu­maa
uudiste laiendamine. Kuna
pagulaskond on kõik kodumaalt
pärit ja igal on seal sugulasi või
vanu sõpru, kes peavad elama
sealse rezhiimialust elu, siis huvi­tavad
kodumaa uudised lugejaid
enam kui olin arvanudki, ehkki
mõnel puhul märgiti, et need ole­vat
negatiivse iseloomuga. See
aga polnud sealsete inimeste, vaid
nõukogude ühiskonna vabadust
lämmatavast loomusest tingitud.
Sellega oligi leht jõudnud glo­baalse
eestluse teenimiseni ja toi­metaja
võis vastu võtta tunnusta­vaid
hinnanguid. Globaalne
eestlus koosneb erimaadeleäsu-jäänud
eestlas-
Km Pärihhf
Kuidas siis ikkagi
on selle
lumaansusega
Viimased kuud on; toonud mit-meid
teateid nagu oleks N. Liidus
kehtiv rezhiim hakanud ümber
vaatama suhtumist erimeelsetes­se.
Poliitvangide olukorda olla
leevendatud, kedagi vabastatud,
kedagi Läände Iubatdd emigreeru­da.
Midagi nagu toimuks.
Loen detsembrikuus ilmunud
Russkaja MõsFi (nädalaleht Vene
mõte Pariisis). On infot eestlas-testki:
,,Lagle Parek asub praegu Tal­linna
vanglas, kuhu ta toodi nais-poliitvangida
laagrist. Talle on
tehtud ettepanek kirjutada armu­andmispalve,
mis kindlustaks ko­hese
vabanemise. Lagle Parek ei
kavatse taolist palvet esitada."
Ja veidi allpool suur peallciri
, Kahetsus?"
mille all Keston College'i mater­jalil
põhinev artikkel õpetaja Har­ri
Mõts^nikust.
Üldtuntud faktide kõrval on ar-tiklis
paar tõsiasja, mis Lääne ees­tikeelsesse
pressi pole veel sattu­nud.
Need tõsiasjad aitavad,kum­mutada
nõukogude propagan-davalet,
mis Mõtsniku kohta ka
Läänes levitatud.
57 aastane pastor Hariti Mõtsnik
toötaib praegu koristajana ühes va­nadekodus.
Kahe kõrgemar hari-
' dušega mees koristajaks! On mille
eest tänada nõukogude võimu.
Harri Mõtsnik väidj^b, et tema
armuandmispalve ja kirjad nõude^
ga mitta avaldada Läänes tema
kirjutisi, on KGB poolt koostatud.
Vägivallaga on sunnitud teda neile
oopustele" alla kirjutema..
Humaansus Gorbatshovi-moodi
ei vaja kommentaare.
test ja nende tegevusest. Ajalehe
ülesanne on olnud neid siduda ja
tugevdada hoidas neid eesti ühis­konna
liikmeina. Tojmetajana
olen katsunud eestlust teenida.
HANNES OJA
Nr. 6
Tagasimõt
enne raadi
Istun Ameerika Hääle 'stuudioi
ja saateni jääb parajasti kümmJ
minutit aega. Washingtonis on hi^
lisõhtu, Eestis aga hommik, nin^
minu ühemeheprogrammi ülesan­deks
on lähetada vara virguvaila
kuulajaile värskeid päevauudiseiq
ja kommentaare otse hommiku­kohvi
kõrvale. Sellest siis saat(
nimetuski — Breakfast Show.
Stuudiosse tulvab meeleolul
muusikat, riiis lõõgastab, ega häij
ri mõtete kulgu. Insener klaaspai
neeli taga on juba võtnud rutiini-kohase
hääleproovi, käsikirjale-hed
on rau ees laual numereeritult
pakis, viimse minuti muutused" ja
parandused tehtud, seitse töötund
seljataga. Nüüd polegi eetrisse
mineku eelrainutite vältel muuq
teha kui lasta mõtetel uidelda ku-j
hu nad ise soovivad. Mõnikord
tammuvad nad igapäevastel prakj
tilistel asjatoimetustel,; teinekord
nendel inimestel kes kaugel häma j
rai varahommikul valmistuvaq
mind kuulama. Või siis jälle reisil
radadel, ehk teab kus mujal.
Seekord meenub järsku ükv
unenägu: Olen mikrofoni ees
saade algab ja avastan, et käsiki
r i , mida lugema pean, on araabia
keelne. Olin võõrast osakonnas
läbi lipsanudv sealse saate kaas*
krahmanud ja enda oma sinna jät
nud. Paanika... siis kergendustun
deline virgumine. Ja seejärele üks
teine unenägu samal alateadvuse
liinil: Olen 15-aaštase ajavahemi
ku järele taas tagasi Torontos
Vaba Eestlasev toimetuses. La
dumismasin. on käsikirjapuuduse
tõttu seisma jäänud, kuid kõrgeta
sulisel, ametiüliingusse kuuluva
ladujal , ,tund jookseb". Leht on
teadagi vaene, ega jõua enevSele
seda tühjalt jooksmist lubada
Kust võtta kohe paugupealt tööd
sellele kratile? Jälle hetkeline paa
nika. Siis aga meenutatakse kus
kilt: Võta midagi täitematerjai
virnast! Ma ju ometigi mäletan
hästi, kuhu see , ,silo'' minust jäi
See oli kirjutuslaua parempoolsel
serval, vastu seina ja sisaldas
. tegelikult veelgi rohkem kui selle
kõrguse järele võis arvestada. Kä
sikirjad olid õhukesel , ,siidpabe
ril-' — postikulude vähendamf
seks, sest need ei olnud toimetu
/ses kirjutatud, vaid lähetatud Lõu
na-saksamaalt, Kempteni nimeli
sest linnast. Ja neid tuli pea igal
nädalal juurde — virn pigem
kasvas kui kahanes. Harva sisal
das' see midagi, mis oleks otseko
he pidanud lehte minema, sest ki
jutaja elas eestlaste tegevusest
eemal — saksa ühiskonnas. Aga
selles oli valida korralikus, harva
redigeerimist vajavas sõnastuses
peaaegu kõike, mis ;,maailmas j
selle sees peitus" — Bulgaaria
majandusprobleemidest kuni uute
arheoloogiliste väljakaevamisteni
Hiinas.
See hea abiline pagulaslehe toi
metajale oli Leho Lumiste. Isikl
kult ei ole ma teda kunagi koha
nud ja nüüd on ta juba aastaid sur
' nud. Ma aga usun, et ta käsikirju
leidub veel praegugi kui mitte ot
seselt toimetuselaual, siis vähe
mait kuskile sahtlitesse-riiulitele
unustatult kindlasti.
Sellele mõeldes meenuvad jälk
rõõmud ja mured endistel aegade
' ,,Vaba Eestlase" juures. Suui
rõõm kui ostsime ajalehe Andres
Laurilt ja see sai lehemeeste end
omandiks. Entusiasmi periood
mis sellele järgnes ja mõnda ae]
kahtlemata ka lehe sisust positii