1987-01-22-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval 22. jaanuaril 1987 - Thursday, January 22. 1987 Nr. 6
on kaks
^,Vaba Eestlane'' nr. 1 aastast
1952 ja Vaba Eestlane-'nr; I,
mis ilmunud 1987. aastal. Esimene
neist lehtedest oh šuüremä-kaustal
ine j a 8-leheküljel ine, teine
pisut väiksenia kaustaga, kuid
12-leheküljeline. Esimese esiküljel
on pilt, mis kujutab inglise
sõdureid kuulipildujaga valvel
Suessi kanali juures ja artiklid
,,Free Eurppe laiaulatuslikud
ülesanded'', ,,Veel 40.000 immi-
%i"anti Kanadasse'', , , M . Litvinov
s u r n u d ' T s i v i i l i s i k u d K^^
repatrieerumisele" ,,pSta[in taob
kiilu Jaapanis'' ja , ,Uued kokkupõrked
Suessi piirkonnas'', teise
leheesikülge ilustavad aupeakon-sul
L Heinsoo, Kanada Eesti
V õ i t l e j a t e Ühingute Liidu
esimehe Ü . T a m r e ja Eestlaste
Kes|krtõükogu esimehe L . Leivati
pildid ja nende kolme mehe läki-
Mõlemad lehed on oma aja
sed nii sisult, kui ka kompositsioonilt,
mis on ka arusaadav, kuna
neid lahutab vahepeal 35 aasta
jooksul ilmunud 3295 „yaba
Eestlase'' eri numbrit ning endiste
toimetajate asemel on tulnud uued
toimetajad. Kuid kõige olulisem
on jäänud — lehe rahvuslik ja
sõltumatu hpiak,:mis taotleb kogu
eestlaskonna ühendamistv eestluse
säilitamist ning jõudude koondamist
Eesti vabastamiseks.
" Käesolevate ridade ki rj utajai on
õnn olnud tõotada 35 aastat oma
remast elueast. ,, Vaba
Eestlase" juures — tegevtoimetajana,
peatoiitietajanä ja viimased
viis aastat juhtkirjaniku-kommeh-taatorina,
See on olnud huvitav ja
yaheldusrikas eluperiood, kus
suure töökoorma tasuks onolnud
sisemine rahuldustunne önia
panusest eesti rahvale, eesti ühiskonnale
ja eestlusele. Töö ajalehe
juures 1952;. aastast alates on
viinud toimetaja lähemasse kontakti
eesti ühiskondliku ja rah-
' vüslikü ulesehitamjsega ning
vabadusvõitlusega Kanadas kuid
see ori andnud võimaluse Icäasa
elada ja lähemalt jälgida ka Kanada
kiiret arenguprotsessi pärast
Teisti maailmasõda, eriti Kanada
poliitiliste: parteide oniavahelist
võitlust võiniu pärast ;
Kui meenutada meie ühiskondliku
elu arenemist viimase 35
aasta jooksul, siis kerkivad silmade
ette Eesti Maja ostntine ja
laiendamine, Eesti Kodu ja Eha-i
tare rajamine, koolide asutamine,
noorsootöö organiseerimine, kirikute
muretsemine. Jõekääru,
Seedrioru ja Kotkajärve asütami-
V ne, Toronto Eesti Ü^^
^ orgahiseeriminev Tartu Collegel
ehitamiiie ja paljud teised
algatused ja suurüritused, milledele
,,Vaba Eestlane" on kaasa
löönu|d. Mälu on registreerinud kä
suured Vabariigi aastapäeva aktused
Massey Hallis Ülemaailmsed
Eesti Päevad, kontserdid, näitused,
teatrietendused, spordi võist-luised,
laulupeod jne, mis on andnud
tunnistuse meie rahva
vitaalsusest ja mitmekülgsetest
võimetest. Kõiki neid algatusi ja
üritusi on „Vaba Eestlane" onia
lugejatele lähemalt tutvustanud i
nende teostamist tiivustanud ning
oma juhtkirjade ja kommentaarir
dega eesti ühiskond
j a tasakaalustanud ning meie
vabadusvõitlust ergutanud.
yaram
silmade ette manalasse varisenud
silmapaistvad inimesed, kellega
ajakiijanikutöö toimetaja lähemasse
kontakti on viinud. Elavate
kujudena registreerib minevikku
suunduv pilk selliseid mehi nägu
Johannes Markus, Juhan Hölberg,
Juhan Müller, Aksel Luitsalu, Artur
Ekbauni,OtmarPel lo, Rudolf
Lipp, Andres Laur, kolleegid
Karl Eerme, Endel Käreda ja E.
Wöitk ning selliseid naisi nagu
Helene Johani ja Johanna Päts.
Kõik nad olid omal ajal aktiivsed
eesti ühiskonnas ning nende nimed
esinesid sageli Vaba Eestlase"
veergudel.
Kuna ,,Vaba Eestlase" rajamine
uhtus selle momendiga, mil
Kanadas hakati pärastsõjaaegse
suure immigratsiooni raamides
rõhku panema etniliste; gruppide
osatähtsusele siinses ühisk()nnas,
siisiegi .ka v^Vaba^Eestlase" toi-:
nietus aktiivselt kaasa selle
arengu-protsessi. Etniliste lehtede
toimetajate tuivustamiseks
Kanada elu pülsilöökidcgä tegid
eriti suure töö ,,Canadian Seene"
ümber koondunud prominentsed
kanadaläsed, kes ci. tegelenud
mitte ainult lehtedeie jagatava
informatsiooniteenindüsega, vaid
v i i s i d / ka toimetajaid o m a
kodudesse, tutvustades neid siinse
maa koduse iiiilj()öga: t rael ii -
sioonide ja kommetega.
Etniliste ajalehtede toimetajad
omakorda hakkasid oma selga
sirgu ajama Etnilise Pressi klubi
moodustamisega, mille juhatus
pidas etnilise a.jakirjanduse huvi-des
tihedat kontakti provintsivalit-süstega
ja keskvalitsusega Ottawas.
V,Vaba Eestlase" toimetajad
on aktiivselt osa võtnud Etnilise
Pressiklubi tegevusest ning nende
ridade kirjutaja on kuulunud
ülekanadalise Etnilise Pressi Föderatsiooni
juhatusesse.
Kanada liberaalide ja konservatiivide
parteide vahelisest võitlusest^
võimu pärast said etniliste
lehtede toimeta.jad eriti üksikasjalise
ja huvitava pildi kui Kanada
poliitilise ielu areenile kerkis konservatiivide
partei juht John Die-fenbaker.
Konservatiivid taipasid,
et võimule tulekuks ei piisa neil
ainult prantslastest ja ahglösaksi-dest
vaid, et kjiäsa tuleb tõmniata
ka nn. , ,kolmas jõud" — pärast
Teist maaiInüasõda immigräntide-na
Kanadasse saabunud üustulnu-kadv
nende hulgas kä eestlased ja
teised balti rahvad. Dieferibakeri
staap hoidis etniliste toimetajatega
tihedat köritakti ning paljud
pressikpriverentsid, irtformat-sioonikoösolekud
ning kokteil-koosviibimised
Torontos ja Ottawas
andsid etnilistele toimetajatele
võrdlerriisi üksikasjai ise
ülevaate siinse deniokraatliku süsteemi
eesriidetagusest sõjast järgmise
valitsuse moodustamiseks.
,,Kas sa teadsid noore reporterina
Tallinnas 1932. aasta sügisel
tööle asudes, et sa olid sattunud
ühe huvitavama elukutse juurde
maailmas?" esitas; iriülle hiljuti
küsimise üks vana sõber. Kahtlemata
olin m a selles teadlik, kuid
siis ma ei teadnud, et ajakirjaniku
elu ei ole mitte ainult huvitav vaid
ka erakordseU rikas, eriti siin
Kanadas pikkade aastakümnete
jooksul, andes võimalusi anda endast
palju teistele, eesti ühiskonnale
ja eestlusele, hoolimata
sellest, et oma isiklik heaolu on
tulnud sageli öhvefdada altruist-
, likule i d e o l o o g i a l e . - • '
'•tiiuHisüisn iirkidcL';ä. Pikül Ki\v\ A r r n . 1 \ d i a \'oUu jii Huniics-()|;i ühel Ta1ih;ifj;j
Asunud ,,Vaba Eestlase" toimetaja
kohale 1975. aastal, algas
huvipakkuv kuid töörohke, ajajärk.
Peatoimetaja Karl Arro kõrval
oli see kaasaaitamine kindlailmelise
ja -suunalise eesti ajalehe
toimetustöös, mis- sellisena oli
pälvinud arvuka lugejaskonna hea
hinnangu ja tunnustuse. Ajalehe
eesmärk oli siinse Kanada eesti
ühiskonna teenimise kõrval hõlmata
kogu eestluse tegevust,
püüdlusi globaalses ulatuses. See
oli läbinisti eesti ajaleht, mis suunas
eestlaste mõtteid rahvuslike ja
rahvuskultuuriliste eesmärkide
suunas, mille ülimaks eesmärgiks
oli iseseisev Eesti.
Saanud enesele ajalehes eesti
ühiskondliku tegevuse ja kultuurisündmuste
vaatleja koha, tähendas
see, Toronto eesti ühiskondliku
elu aktiivsusega arvestades,
suuremat tööd kui esialgul võisin
arvata, kuigi olin aktiivselt ühiskondlikest
sündmusist ennegi osa
võtnud. Toimetaja kohustused viisid
aga kõigi ürituste jä algatuste
juurde, sellejuures katsudes olla
kõigi suhtes asjalikult erapooletu
ja sageli jättes kirjelduse repor-taazhi
tasemele; vestlusis aga
lastes küsitleval endal ise otsustada,
millest ta pidas vajalikuks rääkida,
seda vaid omalt poolt soovitud
suunas juhendades. Nii olingi
äkki toimetajana kõigi teenistuses,
kel pidi olema aega seitse päeva
nädalas igal kellaajal uudiste ja
teadete vastuvõtmiseks või oma
arvamise avaldamiseks, kui küsitleja
sedas vajalikuks pidas.
See oli huvitav kogemus — ^nd
otse jäägitult anda ühiskonnale,
sest ajaleht pidi olema kõigest
teadlik ja huvitatud. Ajalehe toimetaja
oli keskne isik, kelle
südameasjaks oli iga sündmuse,
nJr suure kui väikse juures olemine,
selle jälgimine, selle tuuma
avamine ja eestlaskonnale edasi
andmine. Need üritused on säilitanud
eesti ühiskonna mitmepalgelisuse,
alates lasteaia i|oortega,
kelle elu olen aastate kaupa kaasa
elanud^ jätkates koolidega, edasi
noorteorganisatsioonide tegevusega
ja muude kultuuri-üritustega,
eesti kooride ja seltside tegevusest
kuni kiriklike sündmusteni. Kõik
leidsid toimetaja ajatabel is samaväärse
koha. kuna mu eesmärk oli
kõigist kirjutada,, kes ühel või teisel
viisil teenisid eestluse säilitamise
ja viljelemise eesmärke.
Prof. V. Rand on siin kordi rääkinud
oma globaalse,eestluse teooriast,
ct seda pagulaskonnas
rakendada. See eesmärk sai mulle
omaseks, kui hiljem peatoimetaja
K. Arro lahkus aktiivsest toimetustööst
ja jäin üksinda kaks korda
nädalas ilmuva ajalehe toimetaja
kohale, esialgul üsna kartliku tun-dega^
et kas suudan sellele tööle
vastu panna.
Igal toimetajal on soov lehte kujundada
mõneti omanäoliseks,
teha seda „oma leheks". Katsusin
,,Vaba Eestlase" juures teostada
globaalse eestluse eesmärke ja
püüdlusi, hakates avaldama rubriigiti
eriasukohamaade eestlaste
tegevuse ülevaateid, üsna väikes-testki
sündmusist. Sel õli suurem
tulemus kui esialgul isegi võisin
oodata — pagulakond on väga tutvustega
läbi põimitud. Rootsi ja
L ä ä n e - S a k s a m a a ,, baasi-maadena"
andsid edasised USA,
Kanada, Inglismaa ja Austraalia
eesti ühiskonnad. Omaaegsed tutvused
on aga mõnes osas säilinud
ja ollakse huvitatud nende sageli
nime-tuttavate tegevusest ja elust.
Teine suurem rubriik oli kodumaa
uudiste laiendamine. Kuna
pagulaskond on kõik kodumaalt
pärit ja igal on seal sugulasi või
vanu sõpru, kes peavad elama
sealse rezhiimialust elu, siis huvitavad
kodumaa uudised lugejaid
enam kui olin arvanudki, ehkki
mõnel puhul märgiti, et need olevat
negatiivse iseloomuga. See
aga polnud sealsete inimeste, vaid
nõukogude ühiskonna vabadust
lämmatavast loomusest tingitud.
Sellega oligi leht jõudnud globaalse
eestluse teenimiseni ja toimetaja
võis vastu võtta tunnustavaid
hinnanguid. Globaalne
eestlus koosneb erimaadeleäsu-jäänud
eestlas-
Km Pärihhf
Kuidas siis ikkagi
on selle
lumaansusega
Viimased kuud on; toonud mit-meid
teateid nagu oleks N. Liidus
kehtiv rezhiim hakanud ümber
vaatama suhtumist erimeelsetesse.
Poliitvangide olukorda olla
leevendatud, kedagi vabastatud,
kedagi Läände Iubatdd emigreeruda.
Midagi nagu toimuks.
Loen detsembrikuus ilmunud
Russkaja MõsFi (nädalaleht Vene
mõte Pariisis). On infot eestlas-testki:
,,Lagle Parek asub praegu Tallinna
vanglas, kuhu ta toodi nais-poliitvangida
laagrist. Talle on
tehtud ettepanek kirjutada armuandmispalve,
mis kindlustaks kohese
vabanemise. Lagle Parek ei
kavatse taolist palvet esitada."
Ja veidi allpool suur peallciri
, Kahetsus?"
mille all Keston College'i materjalil
põhinev artikkel õpetaja Harri
Mõts^nikust.
Üldtuntud faktide kõrval on ar-tiklis
paar tõsiasja, mis Lääne eestikeelsesse
pressi pole veel sattunud.
Need tõsiasjad aitavad,kummutada
nõukogude propagan-davalet,
mis Mõtsniku kohta ka
Läänes levitatud.
57 aastane pastor Hariti Mõtsnik
toötaib praegu koristajana ühes vanadekodus.
Kahe kõrgemar hari-
' dušega mees koristajaks! On mille
eest tänada nõukogude võimu.
Harri Mõtsnik väidj^b, et tema
armuandmispalve ja kirjad nõude^
ga mitta avaldada Läänes tema
kirjutisi, on KGB poolt koostatud.
Vägivallaga on sunnitud teda neile
oopustele" alla kirjutema..
Humaansus Gorbatshovi-moodi
ei vaja kommentaare.
test ja nende tegevusest. Ajalehe
ülesanne on olnud neid siduda ja
tugevdada hoidas neid eesti ühiskonna
liikmeina. Tojmetajana
olen katsunud eestlust teenida.
HANNES OJA
Nr. 6
Tagasimõt
enne raadi
Istun Ameerika Hääle 'stuudioi
ja saateni jääb parajasti kümmJ
minutit aega. Washingtonis on hi^
lisõhtu, Eestis aga hommik, nin^
minu ühemeheprogrammi ülesandeks
on lähetada vara virguvaila
kuulajaile värskeid päevauudiseiq
ja kommentaare otse hommikukohvi
kõrvale. Sellest siis saat(
nimetuski — Breakfast Show.
Stuudiosse tulvab meeleolul
muusikat, riiis lõõgastab, ega häij
ri mõtete kulgu. Insener klaaspai
neeli taga on juba võtnud rutiini-kohase
hääleproovi, käsikirjale-hed
on rau ees laual numereeritult
pakis, viimse minuti muutused" ja
parandused tehtud, seitse töötund
seljataga. Nüüd polegi eetrisse
mineku eelrainutite vältel muuq
teha kui lasta mõtetel uidelda ku-j
hu nad ise soovivad. Mõnikord
tammuvad nad igapäevastel prakj
tilistel asjatoimetustel,; teinekord
nendel inimestel kes kaugel häma j
rai varahommikul valmistuvaq
mind kuulama. Või siis jälle reisil
radadel, ehk teab kus mujal.
Seekord meenub järsku ükv
unenägu: Olen mikrofoni ees
saade algab ja avastan, et käsiki
r i , mida lugema pean, on araabia
keelne. Olin võõrast osakonnas
läbi lipsanudv sealse saate kaas*
krahmanud ja enda oma sinna jät
nud. Paanika... siis kergendustun
deline virgumine. Ja seejärele üks
teine unenägu samal alateadvuse
liinil: Olen 15-aaštase ajavahemi
ku järele taas tagasi Torontos
Vaba Eestlasev toimetuses. La
dumismasin. on käsikirjapuuduse
tõttu seisma jäänud, kuid kõrgeta
sulisel, ametiüliingusse kuuluva
ladujal , ,tund jookseb". Leht on
teadagi vaene, ega jõua enevSele
seda tühjalt jooksmist lubada
Kust võtta kohe paugupealt tööd
sellele kratile? Jälle hetkeline paa
nika. Siis aga meenutatakse kus
kilt: Võta midagi täitematerjai
virnast! Ma ju ometigi mäletan
hästi, kuhu see , ,silo'' minust jäi
See oli kirjutuslaua parempoolsel
serval, vastu seina ja sisaldas
. tegelikult veelgi rohkem kui selle
kõrguse järele võis arvestada. Kä
sikirjad olid õhukesel , ,siidpabe
ril-' — postikulude vähendamf
seks, sest need ei olnud toimetu
/ses kirjutatud, vaid lähetatud Lõu
na-saksamaalt, Kempteni nimeli
sest linnast. Ja neid tuli pea igal
nädalal juurde — virn pigem
kasvas kui kahanes. Harva sisal
das' see midagi, mis oleks otseko
he pidanud lehte minema, sest ki
jutaja elas eestlaste tegevusest
eemal — saksa ühiskonnas. Aga
selles oli valida korralikus, harva
redigeerimist vajavas sõnastuses
peaaegu kõike, mis ;,maailmas j
selle sees peitus" — Bulgaaria
majandusprobleemidest kuni uute
arheoloogiliste väljakaevamisteni
Hiinas.
See hea abiline pagulaslehe toi
metajale oli Leho Lumiste. Isikl
kult ei ole ma teda kunagi koha
nud ja nüüd on ta juba aastaid sur
' nud. Ma aga usun, et ta käsikirju
leidub veel praegugi kui mitte ot
seselt toimetuselaual, siis vähe
mait kuskile sahtlitesse-riiulitele
unustatult kindlasti.
Sellele mõeldes meenuvad jälk
rõõmud ja mured endistel aegade
' ,,Vaba Eestlase" juures. Suui
rõõm kui ostsime ajalehe Andres
Laurilt ja see sai lehemeeste end
omandiks. Entusiasmi periood
mis sellele järgnes ja mõnda ae]
kahtlemata ka lehe sisust positii
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-01-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870122 |
Description
| Title | 1987-01-22-04 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval 22. jaanuaril 1987 - Thursday, January 22. 1987 Nr. 6 on kaks ^,Vaba Eestlane'' nr. 1 aastast 1952 ja Vaba Eestlane-'nr; I, mis ilmunud 1987. aastal. Esimene neist lehtedest oh šuüremä-kaustal ine j a 8-leheküljel ine, teine pisut väiksenia kaustaga, kuid 12-leheküljeline. Esimese esiküljel on pilt, mis kujutab inglise sõdureid kuulipildujaga valvel Suessi kanali juures ja artiklid ,,Free Eurppe laiaulatuslikud ülesanded'', ,,Veel 40.000 immi- %i"anti Kanadasse'', , , M . Litvinov s u r n u d ' T s i v i i l i s i k u d K^^ repatrieerumisele" ,,pSta[in taob kiilu Jaapanis'' ja , ,Uued kokkupõrked Suessi piirkonnas'', teise leheesikülge ilustavad aupeakon-sul L Heinsoo, Kanada Eesti V õ i t l e j a t e Ühingute Liidu esimehe Ü . T a m r e ja Eestlaste Kes|krtõükogu esimehe L . Leivati pildid ja nende kolme mehe läki- Mõlemad lehed on oma aja sed nii sisult, kui ka kompositsioonilt, mis on ka arusaadav, kuna neid lahutab vahepeal 35 aasta jooksul ilmunud 3295 „yaba Eestlase'' eri numbrit ning endiste toimetajate asemel on tulnud uued toimetajad. Kuid kõige olulisem on jäänud — lehe rahvuslik ja sõltumatu hpiak,:mis taotleb kogu eestlaskonna ühendamistv eestluse säilitamist ning jõudude koondamist Eesti vabastamiseks. " Käesolevate ridade ki rj utajai on õnn olnud tõotada 35 aastat oma remast elueast. ,, Vaba Eestlase" juures — tegevtoimetajana, peatoiitietajanä ja viimased viis aastat juhtkirjaniku-kommeh-taatorina, See on olnud huvitav ja yaheldusrikas eluperiood, kus suure töökoorma tasuks onolnud sisemine rahuldustunne önia panusest eesti rahvale, eesti ühiskonnale ja eestlusele. Töö ajalehe juures 1952;. aastast alates on viinud toimetaja lähemasse kontakti eesti ühiskondliku ja rah- ' vüslikü ulesehitamjsega ning vabadusvõitlusega Kanadas kuid see ori andnud võimaluse Icäasa elada ja lähemalt jälgida ka Kanada kiiret arenguprotsessi pärast Teisti maailmasõda, eriti Kanada poliitiliste: parteide oniavahelist võitlust võiniu pärast ; Kui meenutada meie ühiskondliku elu arenemist viimase 35 aasta jooksul, siis kerkivad silmade ette Eesti Maja ostntine ja laiendamine, Eesti Kodu ja Eha-i tare rajamine, koolide asutamine, noorsootöö organiseerimine, kirikute muretsemine. Jõekääru, Seedrioru ja Kotkajärve asütami- V ne, Toronto Eesti Ü^^ ^ orgahiseeriminev Tartu Collegel ehitamiiie ja paljud teised algatused ja suurüritused, milledele ,,Vaba Eestlane" on kaasa löönu|d. Mälu on registreerinud kä suured Vabariigi aastapäeva aktused Massey Hallis Ülemaailmsed Eesti Päevad, kontserdid, näitused, teatrietendused, spordi võist-luised, laulupeod jne, mis on andnud tunnistuse meie rahva vitaalsusest ja mitmekülgsetest võimetest. Kõiki neid algatusi ja üritusi on „Vaba Eestlane" onia lugejatele lähemalt tutvustanud i nende teostamist tiivustanud ning oma juhtkirjade ja kommentaarir dega eesti ühiskond j a tasakaalustanud ning meie vabadusvõitlust ergutanud. yaram silmade ette manalasse varisenud silmapaistvad inimesed, kellega ajakiijanikutöö toimetaja lähemasse kontakti on viinud. Elavate kujudena registreerib minevikku suunduv pilk selliseid mehi nägu Johannes Markus, Juhan Hölberg, Juhan Müller, Aksel Luitsalu, Artur Ekbauni,OtmarPel lo, Rudolf Lipp, Andres Laur, kolleegid Karl Eerme, Endel Käreda ja E. Wöitk ning selliseid naisi nagu Helene Johani ja Johanna Päts. Kõik nad olid omal ajal aktiivsed eesti ühiskonnas ning nende nimed esinesid sageli Vaba Eestlase" veergudel. Kuna ,,Vaba Eestlase" rajamine uhtus selle momendiga, mil Kanadas hakati pärastsõjaaegse suure immigratsiooni raamides rõhku panema etniliste; gruppide osatähtsusele siinses ühisk()nnas, siisiegi .ka v^Vaba^Eestlase" toi-: nietus aktiivselt kaasa selle arengu-protsessi. Etniliste lehtede toimetajate tuivustamiseks Kanada elu pülsilöökidcgä tegid eriti suure töö ,,Canadian Seene" ümber koondunud prominentsed kanadaläsed, kes ci. tegelenud mitte ainult lehtedeie jagatava informatsiooniteenindüsega, vaid v i i s i d / ka toimetajaid o m a kodudesse, tutvustades neid siinse maa koduse iiiilj()öga: t rael ii - sioonide ja kommetega. Etniliste ajalehtede toimetajad omakorda hakkasid oma selga sirgu ajama Etnilise Pressi klubi moodustamisega, mille juhatus pidas etnilise a.jakirjanduse huvi-des tihedat kontakti provintsivalit-süstega ja keskvalitsusega Ottawas. V,Vaba Eestlase" toimetajad on aktiivselt osa võtnud Etnilise Pressiklubi tegevusest ning nende ridade kirjutaja on kuulunud ülekanadalise Etnilise Pressi Föderatsiooni juhatusesse. Kanada liberaalide ja konservatiivide parteide vahelisest võitlusest^ võimu pärast said etniliste lehtede toimeta.jad eriti üksikasjalise ja huvitava pildi kui Kanada poliitilise ielu areenile kerkis konservatiivide partei juht John Die-fenbaker. Konservatiivid taipasid, et võimule tulekuks ei piisa neil ainult prantslastest ja ahglösaksi-dest vaid, et kjiäsa tuleb tõmniata ka nn. , ,kolmas jõud" — pärast Teist maaiInüasõda immigräntide-na Kanadasse saabunud üustulnu-kadv nende hulgas kä eestlased ja teised balti rahvad. Dieferibakeri staap hoidis etniliste toimetajatega tihedat köritakti ning paljud pressikpriverentsid, irtformat-sioonikoösolekud ning kokteil-koosviibimised Torontos ja Ottawas andsid etnilistele toimetajatele võrdlerriisi üksikasjai ise ülevaate siinse deniokraatliku süsteemi eesriidetagusest sõjast järgmise valitsuse moodustamiseks. ,,Kas sa teadsid noore reporterina Tallinnas 1932. aasta sügisel tööle asudes, et sa olid sattunud ühe huvitavama elukutse juurde maailmas?" esitas; iriülle hiljuti küsimise üks vana sõber. Kahtlemata olin m a selles teadlik, kuid siis ma ei teadnud, et ajakirjaniku elu ei ole mitte ainult huvitav vaid ka erakordseU rikas, eriti siin Kanadas pikkade aastakümnete jooksul, andes võimalusi anda endast palju teistele, eesti ühiskonnale ja eestlusele, hoolimata sellest, et oma isiklik heaolu on tulnud sageli öhvefdada altruist- , likule i d e o l o o g i a l e . - • ' '•tiiuHisüisn iirkidcL';ä. Pikül Ki\v\ A r r n . 1 \ d i a \'oUu jii Huniics-()|;i ühel Ta1ih;ifj;j Asunud ,,Vaba Eestlase" toimetaja kohale 1975. aastal, algas huvipakkuv kuid töörohke, ajajärk. Peatoimetaja Karl Arro kõrval oli see kaasaaitamine kindlailmelise ja -suunalise eesti ajalehe toimetustöös, mis- sellisena oli pälvinud arvuka lugejaskonna hea hinnangu ja tunnustuse. Ajalehe eesmärk oli siinse Kanada eesti ühiskonna teenimise kõrval hõlmata kogu eestluse tegevust, püüdlusi globaalses ulatuses. See oli läbinisti eesti ajaleht, mis suunas eestlaste mõtteid rahvuslike ja rahvuskultuuriliste eesmärkide suunas, mille ülimaks eesmärgiks oli iseseisev Eesti. Saanud enesele ajalehes eesti ühiskondliku tegevuse ja kultuurisündmuste vaatleja koha, tähendas see, Toronto eesti ühiskondliku elu aktiivsusega arvestades, suuremat tööd kui esialgul võisin arvata, kuigi olin aktiivselt ühiskondlikest sündmusist ennegi osa võtnud. Toimetaja kohustused viisid aga kõigi ürituste jä algatuste juurde, sellejuures katsudes olla kõigi suhtes asjalikult erapooletu ja sageli jättes kirjelduse repor-taazhi tasemele; vestlusis aga lastes küsitleval endal ise otsustada, millest ta pidas vajalikuks rääkida, seda vaid omalt poolt soovitud suunas juhendades. Nii olingi äkki toimetajana kõigi teenistuses, kel pidi olema aega seitse päeva nädalas igal kellaajal uudiste ja teadete vastuvõtmiseks või oma arvamise avaldamiseks, kui küsitleja sedas vajalikuks pidas. See oli huvitav kogemus — ^nd otse jäägitult anda ühiskonnale, sest ajaleht pidi olema kõigest teadlik ja huvitatud. Ajalehe toimetaja oli keskne isik, kelle südameasjaks oli iga sündmuse, nJr suure kui väikse juures olemine, selle jälgimine, selle tuuma avamine ja eestlaskonnale edasi andmine. Need üritused on säilitanud eesti ühiskonna mitmepalgelisuse, alates lasteaia i|oortega, kelle elu olen aastate kaupa kaasa elanud^ jätkates koolidega, edasi noorteorganisatsioonide tegevusega ja muude kultuuri-üritustega, eesti kooride ja seltside tegevusest kuni kiriklike sündmusteni. Kõik leidsid toimetaja ajatabel is samaväärse koha. kuna mu eesmärk oli kõigist kirjutada,, kes ühel või teisel viisil teenisid eestluse säilitamise ja viljelemise eesmärke. Prof. V. Rand on siin kordi rääkinud oma globaalse,eestluse teooriast, ct seda pagulaskonnas rakendada. See eesmärk sai mulle omaseks, kui hiljem peatoimetaja K. Arro lahkus aktiivsest toimetustööst ja jäin üksinda kaks korda nädalas ilmuva ajalehe toimetaja kohale, esialgul üsna kartliku tun-dega^ et kas suudan sellele tööle vastu panna. Igal toimetajal on soov lehte kujundada mõneti omanäoliseks, teha seda „oma leheks". Katsusin ,,Vaba Eestlase" juures teostada globaalse eestluse eesmärke ja püüdlusi, hakates avaldama rubriigiti eriasukohamaade eestlaste tegevuse ülevaateid, üsna väikes-testki sündmusist. Sel õli suurem tulemus kui esialgul isegi võisin oodata — pagulakond on väga tutvustega läbi põimitud. Rootsi ja L ä ä n e - S a k s a m a a ,, baasi-maadena" andsid edasised USA, Kanada, Inglismaa ja Austraalia eesti ühiskonnad. Omaaegsed tutvused on aga mõnes osas säilinud ja ollakse huvitatud nende sageli nime-tuttavate tegevusest ja elust. Teine suurem rubriik oli kodumaa uudiste laiendamine. Kuna pagulaskond on kõik kodumaalt pärit ja igal on seal sugulasi või vanu sõpru, kes peavad elama sealse rezhiimialust elu, siis huvitavad kodumaa uudised lugejaid enam kui olin arvanudki, ehkki mõnel puhul märgiti, et need olevat negatiivse iseloomuga. See aga polnud sealsete inimeste, vaid nõukogude ühiskonna vabadust lämmatavast loomusest tingitud. Sellega oligi leht jõudnud globaalse eestluse teenimiseni ja toimetaja võis vastu võtta tunnustavaid hinnanguid. Globaalne eestlus koosneb erimaadeleäsu-jäänud eestlas- Km Pärihhf Kuidas siis ikkagi on selle lumaansusega Viimased kuud on; toonud mit-meid teateid nagu oleks N. Liidus kehtiv rezhiim hakanud ümber vaatama suhtumist erimeelsetesse. Poliitvangide olukorda olla leevendatud, kedagi vabastatud, kedagi Läände Iubatdd emigreeruda. Midagi nagu toimuks. Loen detsembrikuus ilmunud Russkaja MõsFi (nädalaleht Vene mõte Pariisis). On infot eestlas-testki: ,,Lagle Parek asub praegu Tallinna vanglas, kuhu ta toodi nais-poliitvangida laagrist. Talle on tehtud ettepanek kirjutada armuandmispalve, mis kindlustaks kohese vabanemise. Lagle Parek ei kavatse taolist palvet esitada." Ja veidi allpool suur peallciri , Kahetsus?" mille all Keston College'i materjalil põhinev artikkel õpetaja Harri Mõts^nikust. Üldtuntud faktide kõrval on ar-tiklis paar tõsiasja, mis Lääne eestikeelsesse pressi pole veel sattunud. Need tõsiasjad aitavad,kummutada nõukogude propagan-davalet, mis Mõtsniku kohta ka Läänes levitatud. 57 aastane pastor Hariti Mõtsnik toötaib praegu koristajana ühes vanadekodus. Kahe kõrgemar hari- ' dušega mees koristajaks! On mille eest tänada nõukogude võimu. Harri Mõtsnik väidj^b, et tema armuandmispalve ja kirjad nõude^ ga mitta avaldada Läänes tema kirjutisi, on KGB poolt koostatud. Vägivallaga on sunnitud teda neile oopustele" alla kirjutema.. Humaansus Gorbatshovi-moodi ei vaja kommentaare. test ja nende tegevusest. Ajalehe ülesanne on olnud neid siduda ja tugevdada hoidas neid eesti ühiskonna liikmeina. Tojmetajana olen katsunud eestlust teenida. HANNES OJA Nr. 6 Tagasimõt enne raadi Istun Ameerika Hääle 'stuudioi ja saateni jääb parajasti kümmJ minutit aega. Washingtonis on hi^ lisõhtu, Eestis aga hommik, nin^ minu ühemeheprogrammi ülesandeks on lähetada vara virguvaila kuulajaile värskeid päevauudiseiq ja kommentaare otse hommikukohvi kõrvale. Sellest siis saat( nimetuski — Breakfast Show. Stuudiosse tulvab meeleolul muusikat, riiis lõõgastab, ega häij ri mõtete kulgu. Insener klaaspai neeli taga on juba võtnud rutiini-kohase hääleproovi, käsikirjale-hed on rau ees laual numereeritult pakis, viimse minuti muutused" ja parandused tehtud, seitse töötund seljataga. Nüüd polegi eetrisse mineku eelrainutite vältel muuq teha kui lasta mõtetel uidelda ku-j hu nad ise soovivad. Mõnikord tammuvad nad igapäevastel prakj tilistel asjatoimetustel,; teinekord nendel inimestel kes kaugel häma j rai varahommikul valmistuvaq mind kuulama. Või siis jälle reisil radadel, ehk teab kus mujal. Seekord meenub järsku ükv unenägu: Olen mikrofoni ees saade algab ja avastan, et käsiki r i , mida lugema pean, on araabia keelne. Olin võõrast osakonnas läbi lipsanudv sealse saate kaas* krahmanud ja enda oma sinna jät nud. Paanika... siis kergendustun deline virgumine. Ja seejärele üks teine unenägu samal alateadvuse liinil: Olen 15-aaštase ajavahemi ku järele taas tagasi Torontos Vaba Eestlasev toimetuses. La dumismasin. on käsikirjapuuduse tõttu seisma jäänud, kuid kõrgeta sulisel, ametiüliingusse kuuluva ladujal , ,tund jookseb". Leht on teadagi vaene, ega jõua enevSele seda tühjalt jooksmist lubada Kust võtta kohe paugupealt tööd sellele kratile? Jälle hetkeline paa nika. Siis aga meenutatakse kus kilt: Võta midagi täitematerjai virnast! Ma ju ometigi mäletan hästi, kuhu see , ,silo'' minust jäi See oli kirjutuslaua parempoolsel serval, vastu seina ja sisaldas . tegelikult veelgi rohkem kui selle kõrguse järele võis arvestada. Kä sikirjad olid õhukesel , ,siidpabe ril-' — postikulude vähendamf seks, sest need ei olnud toimetu /ses kirjutatud, vaid lähetatud Lõu na-saksamaalt, Kempteni nimeli sest linnast. Ja neid tuli pea igal nädalal juurde — virn pigem kasvas kui kahanes. Harva sisal das' see midagi, mis oleks otseko he pidanud lehte minema, sest ki jutaja elas eestlaste tegevusest eemal — saksa ühiskonnas. Aga selles oli valida korralikus, harva redigeerimist vajavas sõnastuses peaaegu kõike, mis ;,maailmas j selle sees peitus" — Bulgaaria majandusprobleemidest kuni uute arheoloogiliste väljakaevamisteni Hiinas. See hea abiline pagulaslehe toi metajale oli Leho Lumiste. Isikl kult ei ole ma teda kunagi koha nud ja nüüd on ta juba aastaid sur ' nud. Ma aga usun, et ta käsikirju leidub veel praegugi kui mitte ot seselt toimetuselaual, siis vähe mait kuskile sahtlitesse-riiulitele unustatult kindlasti. Sellele mõeldes meenuvad jälk rõõmud ja mured endistel aegade ' ,,Vaba Eestlase" juures. Suui rõõm kui ostsime ajalehe Andres Laurilt ja see sai lehemeeste end omandiks. Entusiasmi periood mis sellele järgnes ja mõnda ae] kahtlemata ka lehe sisust positii |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-01-22-04
