Vaba eestlane , September 5, 1986

              Esti
Erika Salumäe uuendas oma
jalgrattasõidu maailmarekordit 200
m lendstardist.
Tal oli lühem tervislik'pau§5 ku­na
ta murdis talvel teist korda
rangluu ja paranemine nõudis neli
kuud. Ta oli siiski harjutanud juba
kipsis käega ja jõudis esimesele tõ­sisemale
treeningule alles 8. mail.
Juuni lõpuks oli ta jälle suurvormi
saavutanud. i
Ta kuulub ainsa siaissportlasena
meeste gruppi, kes oma treeningu-võtted
olevat üle võtnud idasaksa
sportlastelt. Meestega harjutamine
tähendab ühise plaani järgi tööta­misi.
Suurem kaal .on. just jõutree-ninguteä,
miisesr lai; varem puudus
tuli. Kui eelmistel aastatel iga kol­me
päeva tagant oli puhkepäev,
siis nüüd on puhkepäev kui sõidab
ainult 50 km.
Ta ütleb, et talle on tähtis, et
pääseb olümpiamängudele ja selle­ga
on seotud asjaolu, et välja pää­seb
see grupp kes on parim.
Moskva Hea Tahte (Sõpruse)
mängudel saavutati mitmeid uusi
maailmarekordeid ja rekordidest
paremaid tulemusi. Erika Salumäe
sõitis 200 m veerandfinaalis amee­riklanna
Renne Duprelliga ning
võitis mõlemad sõidud, teisel päe­val
võistles venelanna Natalja
Krushelnitskajaga, võites jälle mõ­lemad
sõidud, millega kindlustas
enesele teise koha. Finaalis tuli
Estival -86: laskevõištiused: toi»
musid Malmös Limhamni laskera­jal
samaaegselt noorte spordivõist,
lustega Lundis. taskevõistluse teos­tajaks
oli Malmö Eesti LaskurkJu-bi„
Kütt^' ja selle energiline esi^
mees. Johnny Kivimets. Kohtuni­kuks
oli Rein Kaldjärv Lundist
Limhamns Skytteförening oli and^
nud oma klubiruumid võistlejate
ja eesti publiku kasutada ja isegi
eesti lipp peamastis ei puudunud.
Laskevõistlus toimus väikeseka­liibrilise
vintpüssiga laskmises poo­ks
^ rahvusvahelises täismatshis
(3 X 20 lasku, kai. 22 l.r. Võistlus
oli individuaalne ja kahes klassis:
seeniorid (üle 21 aasta) ja juunio-
(15—21 aastatj
Meoe lüooaeg algab 23. se
Võistluste tulemused olid järg­mised:'
';;. •
Seeniorid: i ) Johnny Kivimets,
504 p, 2) Enn Kaldjärv 498 p, 3)
Ilmar Märdla 482 p. ,
luumörid: 1) Jan Kivimets
p, 2) Paul Kivimets 455 p.
.. ... , (Hwy 7 ja Jane St.). Mängud toimuvad iga teisipäeva oiitul. sSrt S S eesti^äntcluga noormehi, te tahavad holdt ma^^^^^^ ^ f ^ ^ Kivimets v õ t t i ^ ä e v a k o hÄ
tus, seejärel aga ulid kaks vo.tu $250.00 la see katab ka särgi ning sukad. Lähemat informatsiooni
mng Hea Tahte Mängude esikoht ^^^^ ^J^^.,. ^^^^ ^.^^^ - - ^ •
^•'f! . , 2211 nom Mills, Ont. M3A
Tema panm aeg 200 m distant- "
on
sist oli 1 1,489. ka endine oli tema —
nimel.
Viimaseks suuremaks esinemi-seks
on septembri alguses Colorado jjorfuiliaalt
Sprmgsis tomiuvad maajlmanKist- --^^^^^^
^võistlused. Moskva tänavlisel esimesel re-
^ gatil, kus osavõtjate hulgas olid ka
nädalal Colorados, ygA sõudjad sai meeste ühepaadil
USA's alanud amatööride jalgrat- ülekaalukalt esikoha Jüri Jaanson.
turite maailmameistrivõistlustel Eestlastest saavutas veel kolmanda
tuli 200 m eelvõistlusel Erika Sa- koha eesti roolijata neljane, koos- ^ ^^^^ „ u w . » a ^ w « ^ ^ ^ ^ .^
k m ^ kolmandale kohale ajaga seisus Arvi Peet, Toomas Kasearu, l' k t e^
" ; . • -mehe .Meeli Kalam^ teine Luule
kuupsfintimeetriliste 1
- . J Mässis oli teine eestlane Ain Rand-museea
6.64, saavutasid auhinna- _ . ^ • . . . . . , ^
; , ^ _ ^ n^a, neljas Jaan Laial 250 kuup-kohad
vee Eju Kubi kettaheites . c i i • • ^
J sentimeetriliste S klassis esimene
Jüri Randla. 129,7 km keskmine
tunnikiirus, neljas Jaanus Kaska.
Noorte 125 kuupsentimeetrillste
Pirita-Kose-Klöostrimetsä ringra- klassis esimene Enn Adamson, tei-toimus',,
Kalevi" 25. süursõit,i^e^^M
mis juubeli tõttu oli toonud kokkii
väga palju huvilisi. 3S0 kuopsenti-
.64, Aivar Õjastu oli teine
m' jooksus ajaga 47,03.^
Toeta allkirja andmisega
vaatleja staatuse Bõiidmist
Eesti Vabariigile ÜRO's
Cyi veneldstd
avitasid Eesti
Valliveere, Toomas Olesk. jüriRaudšik, kelle keskmine kiirus jõustiku maavõistluse võitis Ida-
Paans-kahesel saavutasid pronks- ^ - j33,7 km. Teine lätlane AMs Saksamaa 199:180. Rekordipüstita"
medal^ Andrei Jakovlev—Pnit Ta- ppjg^
sane. ^ neljas Askpld Vaino. IžSkuupseiii-' 8.09 kaugushüppes ja Ann Peel
^^^^^^^^ \
Riia karikavõistlustel, kus eest- kolmandaks Urmo Kadakas kelle dionirajal (viimase tulemusega pää-lanna
Anu Kaljurand hüj5pas esi-
Eesti rekordi kaugushiippes tule- küupsentimeetriliste klassis oli ^e
.illlllilililSIH^^
ravitud väga kange kreoliinl just enne Tahtverest lahkumist Esimesel maü koi]ra^
lahuga. See pani naha kõõmendä- saabus polku ke paraad,| kus olid
ma, kuid täid jäid ikka elama ja sega noor eesti yet.-arst, (Mäleta- peale polgu koosseis^ ka mõned
tegid vaeva neile isegi vaevatud sin, et ta nimi oli Tammemägi, kohalikud vene kjuladest kohale
loomadele Et täidest lahti saada sest teda ma tundsin juba varem, tulnud inimesed. Samuti Petseri
telliti kusagilt hobuste gaasitamise Icuid tulijaks oli minu endise Eesti- Gümnaasiumi õpilased: olid osa
majakene. Millegipärast d jõudnud aegse ja ka Punaarmee vet.-ala võtma käsutatud/^P^^ vastuvõt-need
kambrikesed kohale ja vene- ülema vet.-kpt.^ Jaak Kuke kirja jajks olid 171 .Laskurpolgu^^ü^^^
lasest ^/et.-a^st Popov, kes kandis järgi vet:-arstKalvik (end. nimega major Grebnev ja polgu komis-millegipärast
- viha või oli kade 22. Krebs). Kalvikut nimetab ja tänab sar Dmitrijev. Pea(e nende oli pa-laskurkorpuse
vet.-teemstuse ülema ka endise 3. Suurtükiväe grupi 1. raadi vastuvõtjate hulgas ka >1 K-vet.
kol. Leo Tederi peale, oli ko- patarei Itn. V; Hannula, Pünäar- V D leitnandi mundris, Petseri lä-missarile
rääkinud või kaevanud, mees 625. suurtükiväe polgu 5. pa- hedalt Zalesje külast vene noor­el
see on seltsimees Tederi süü, et tarei ülem omas kirjutuses „Suure mees, keda tundsin juba kauemat
need kohale ei jõua; Vist kc)guni isamaasõja päe^ Selles nime- aega. Ta oli Eesti ajal Petseri Ja-kaebas,
et Teder saboteerib. Kuid kirjas seisab ka vet.-arst Kalvik, himeeste Seltsi lüge nirig igatpidi
nagu mina aru sain ja ka kuulsin liii et ta läks polguga kaasa Vene- sõbralik mees. Kuna meil jahil ^
oli süüdi Popov ise. maale ja sinna vist ka „puhkamä*^misel poliitilist juttu kunagi ajada
Komissar kutsus mind oma kant- jäi. ei olnud, siis ei kartnud teda nii
seleisse ning küsis: ,,Seksimees Petserisas 171. laskutpolgu väga. Kuid hiljem küüditamise ajal
Säägi, kas on õige, et seltsimees vet.-ala ülemaks oli endine Eesti oli ta olnud tähtis tegeilane ja küü-polkovnik
Teder ei laskvat seda Ratsarügemendis teeninud: vet.-ditamisele määratud inimeste nime-gaasikambrit
kohale tuua?" Vasta- velsker variemseersant Grosskopf,' kirja koost^^^^^^^^^ I
625. Suurtükiväe polk viidi Lau- sin nii, nagu mina seda teadsin ja kes oli Dimoshenko käskkirjaga Kui üksused paraadi vastuvõtja-rast
Tartusse rännakukorras. Asu- ütlesin komissarile, et mina küll kinnitatud 171. Laskurpolgu vet.- lest möödusid^^
kohaks oli määratud polgu staap seda ei usu, et korpuse veterinaar- arstiks ja nii ta kirjutas paberitele ma j,sakene" ^ S^ tervituseks
ja osa^ patareisid Tahtvere moisa, teenistuse ülem, seltsimees Teder alla: Polgu vet.-arst Grosskopf. Elagu Stalm
uks voi kaks patareid Lembitu ka- selleks takistusi teeks. Kuid seltsi- Peale Grosskopfi seal veterinaar- nes veel eestlas pidi või oli
sarmusse^ ja osa ka Ropka mõisa, mees Popov on ise selles süüdi ja ala inimesi ei olnud. M^nd määrati sunnitud
Mma selle rännakuga kaasa ei läi- millegi pärast ei taha, et see kohale polgu vet.-ravila (laatsaret-ambu- gid seda muidugi suure paatosega.
nud, vaidimmd saadeti varem Tar- jõuaks. Rääkisin temale lisaks veel lantsi) LMemaks, kuigi polgus ho- Kui patrioo
tus^ hobustele ruume korraldama, kuuldut, ja komissar jäi nähtavasti büste laatsaretti ei olnudki, lisaks miumi õpilased paraadi vastuvõtja-
Polgu Tartus viibimise kohta ei mind uskuma ning Popov sai ka- veel vet.-apteegi ülem^a^^^^
ole mul suurt midagi paberile pan- ristada. Ta kadus polgust (vist oli kaks ,,kõrget" kohta korraga. Ega vaid^^^p
na, sest varsti viidi mind ule Pet- olnud ära kaks nädalat, arvati, et apteegiski palju rohtusid ,olrtiKl,delS^^^
seris asuvasse 171. Laskurpolgu arestimajas). Kuna Popov oli kom- kuid siiski mõned mürgisd rohud Ei mäleta kas oli
koosseisu. Ma palusingi polgu üle- partei liige ja iseloomult kõmmu- mida tuli hoida lisaks igapäevaste'Gümnaasiumi direkto^^
mat koi. Tamme, et ta aitaks kaa- msti e taoliselt õel ning auahne, le tarvismitievaile rohtudele hobus- suri mõni aasta tagasi-Torontos
sa minu ule viimiseks. Petseri poi- sus kartsin, et kui ta tagasi ilmub, te ravimiseks kõrges vanuses
ku, sest perekond, abikaasa ja poeg pole minul enam kerge olla, küll ta ^ pildistasin Daraadi ja pa-elasid
Mseris ja meie fotoateljee minule koi^ ,lõksu" leiab. See oligi ^^^^^^ ^ ^raad-ii
ved toogas sel korral põhjus mdcs nii ruttu kui võima- Petseri elu kulgeb nagu igas väe- lõppenud ^^^^^ü
oh asjaolu, et Leedust toodud vi- nema saada. sest väeossa oli toodud võõraid ära anda ooleu staapi" Vastasim
ktsal.1 hobuste enamasti siberi Minu õnneks kiiresti toimus ka kaadriohvitsere ja S t s^
hakid, ohd taid ja tugev naha Petseri polku üleviimine, sest seal da varem ei tundnud misoärast^^^a^^^^
• sest neid oli"täide w - oli ka veterinaaroersonali mmdiiiR. t^a^m.ri '^^^ • • • (Järgn^^^
l i . augustü möödus sada a
esimese eesti poetessi ja rahv
ku ärataja Lydia Koidula sur
Ta oli oma isa J. W. Jannseni
lisena esimerte naissoost eesti
kirjanik, luuletaja, proosa- ja
tekirjanik, andes eesti, rah
,,äjaloõ hämaruses valgustust ^
Japääsemiseks teadlikuks ra
seks saamiseni, mida Aino K
iseloomustas tähelennuna:
Lydia EmilieFlorentine Jan
sündis 12; detsembril 1843 V
ras köstri tütrena. Koolihari
sai Pärnus, kus ta isa asutas
esimese püsivama eestikeelse
lehe „ Perno Postii^iees" (18
Kui perekond asus Tartusse, k
nes see ka Lydia rahvuslikuks
väljaks ja esimese eesti lauli
puhul teatrilavastuse organis
jaks. Enim kui muu jõudsid
laste teadvusse ta rahvuslikud
letused, kuna need olid lugej
saadetud sooviga „See mis V'
mest on tulnud, mingu jälle s'
Esimese autorinimeta luletu
gu ,,Waino-Lilled" (1866)^^^ i
ristib ta luuletajana Koidu
Garl Robert Jakobson, kellel
kavatsus mõnda luuletust v
oma lugemikku ja vajas auto
me. Teine kogu „Emmajõeö
(1877) ilmuski juba Koidula p
donüümiga.
Koidula loomingu eeskuju
olid saksa kirjanike looming.'
sa ühiskonna mõju oli suur
dula koduski. Seda suuremaks
seb Koidula loomingu jõud, ku
riehcle, teinekord üsna tagaisih
like tasemega tööde eeskujul I
isaniaaluule sügavamaid tunne
rahvale, kellele isamaa oli y
karmiks töö- ja elamisvõimalus
Koidula sisendas teadmise, et
mäatunnetus on ka eestlasile n
de pühapäeva ilutsevaks eluos
Koidula traagikaks on pee
tema segaabielu lätlasest sõja
arstiga. Seda ön Ä. Kallase
maani kohaselt peetud väga t
güiseks ja poetessi vaimu lamm
vaks. Ajajooksulon leitud, et
jaolud pole siiski nii oln
Kroonlinnas oli ta küll eemal
tust ja vanemaist, aga oli ka ee
eriti teravaist vastuoludest,
olid tüliks paisunud eesti rah
laste vahel. Ta tundis valusalt
sa oma isale, kes nagu suruti v*
rahvuslikust tegevusest ja p
sakslaste mõjualuseks. See asja
ümneb ta luuleski.
Elu Kroonlinnas ei olnud si
vaimu surmav eksiilisolek. Koi
la õde elas seal oma arstist abik
saga. Ka Koidula võttis elavalt
seltskondlikust tegevusest ja
lastas Tartut, ehkki sõidud se
toimusid ringi Pihkva kaudu. S
reks vahelduseks oli paariaast
elujärk Saksamaal, kuhu ta ;
kaasa sai õppestipendiumi. Ta
ülimalt rahul oma abieluga, ki
tades reisitähelepanekiiid isa
lehes. Raskemaks kui tema
võõrrahvusest abikaasaga, kuju
talle poja varajane surm ja en
parandamatu haigus. Haigcstu
rinnavähki ja eriti raskesse r
masse,' viibis ta ühe suve (l 8
Kuressaares, võttes seal mudav
ne, mis vaid ajutiselt oluko
kergendas. Ta elu kustuski U ,
gustil 1896, olles alles 43-aasta
Ta maeti 14. augustil kell 2
Kroonlinna kalmistule. 49. aas
hiljem maeti ta üniber Talli
Metsakalmistule, :
eemal kodumaast veetis
oma 40. sünnipäeva oma perek
na eriti südamlikus ringis, eh
üldsuse tähelepanu oli ta ajutis