Vaba eestlane , January 24, 1984

              »24. laaöuasil
Kui mööduniid talvel enamik
Ja lumepiniduse tõttu, süs sel aastal oi
Iiapd on liiga palju ilm on liiga külmS
olukord 0 ^ ümib/erpöörM:
Möödunud nädalalõpul, 14. ja
15. jaan toimus tervelt neli sünd-mustj
millest ka eestla^d osa võt­sid.
• ,
Laupäeval . algas Midland
Mountainview's Ontario Masterite
meistrivõistluse esimene etapp —•
15 km meestele, 10 km naistele.
lOS osavõtja Mgas oi
murdmaasuusatamise meeskonna
treener Allan Mägi meeste 15
lon-s 56 min. 15 sek-ga esikohale.
Samal päeval toimus ka iga-aas-tane
Muskoka loppet ja samal nä­dalalõpul
Kotkajärvel Jtoibitu lu-melaager.
Ilm oli pilvine; temperatuur
—^^14°C, rajada Ihästi .valmistatud,
keskmise raskusega.
Naiste 50—r54 a. Massis suusa­tas
Maimo Kivilo 88 min. 34 sek­ga
neljandak^j Meestest tuli Harri
Kivilo 15 km-s hea ajaga 80 min.
41 sek-ga 50—54 a. i klassis siiski
amult 9-ik§. Selle klassi võitis tun­tud
Soome suusataja Kauko Riihi-aho
61.42-ga.
55—59 a.'klassis tuli Valden
Sadul 88.09-ga neljandaks. Võitis
Karl Kinanen.
60—64. a. 'klassis võistles
kolm eestlast ja üks soomlane:
Matti Ruuska. Viimane on möö­dunud
aasta maaihnameister nii 15
Icui ka 30 km-s ja 'võitis ka lau­päeval
ülekaalukalt f>l- min, 13
sek-ga.
lätlastest cÄi pamn Ülo Yastdi^
g)ä, keUe vja«jgv oli 85.11. Tlie©
¥eUeiid tid^^
Uno i Ä i t xebestas^^ t^^
reielihase ja katkestas võistluse.
Igapäeval pidi t(Mnuima 30
%in võisthis: ---25'G temp. tõttu
tükati start kdla 10-lt 1 l-le. Siis
viivitati veel pool tundi, aga temp.
di tfckä veel r—22 jja, yõistkis tü-liistati,
See oli ka õige otsus, sest
ihnöU väga külm. ;
Samal pfeal twmusid Dõuna-
Ontarios uutel suusaradadel Häid-wood
Hillsis Barrie lähedal noor­te
katsevõistlused.
• .14—IS : a. ' poiste Mass^^^^^;t^^
^ «esti sut^aperekonna
5
ta-s ajaga 21i09 teiseks.
„Muskoka Loppet" —^ too eest­laste
poolt omal ajal täiku lastud
suusamaraton toimus ka .tänavu
järjekordselt ülikargel talvepäeval.
Stardimomendil 15. jaanuari hom­mikul
oli temperatuur —3 0 °.
Keskpäevaks soojenes ihn üsna ta­lutava
—16"-^. Vaatamata, et
murdmaasuusatamiiie pole enam
eestlaste lemmikharrastus võttis
seekordsest „Muskoka Loppetist"
osa 10 eestlast. Aeglasel lumel
saavutati järgmised tagajärjed 3§
24, 1984 Nr. 6
S. EKBAUMi
LUULETUSKOGU
Hitid $10.-plysssatite^^^
Saadaval Vabd Eestlase tolituses
lesti myinas jutte inglise keeles
FROM ESTONIA
fõlkinud Gisela MeBridt
MtHNASJUTTU lA KOKKUVÕTE «KALEVTOJAST*
$5.75 — 50 cend posffloAi
SaadovcirVaba Eesttose tditases
mag
-v^-a, ja
Endla Kannel (1)—- 3:53.21
Maimo Kivüo (8) — 5:00.09
Toivo Lainevool (19) — 4:02.50
Mehed, 20—r44-ai,s
Mihkel vasüa (7) — 2:30.51
Mehis Kivilo (17) — 2:38.09
Arnold Tralla (140) — 3:45.
Peeter iNiit (158) — 3:53.12
Möödunud sü^^l koiiraldasid Toronto eesti jaüimehed tavakohase
lahilkäigiB Põhja-Ontariosss. Pildil gnipp jahhnelü, vasakult Olaf Sõrra^
Ants Tint, Aivi Tmits^ Silver Holmberg, Indrek Uokkivi, Martti Sa-lojäivi
ja •kM& K-jjjüga, Meie saagiks IffiHages f^drapnil, iehin ja vasi-
Foto: Tommy Tomson
koidissfrükte T, E . SvTäie&diidiooUde XVn
B hovüfiv teste- Ja ii0oi8oo]iit$
.SILLAOTSA
KIPS, TRAPS, TRULL
postiteel: L. Mariey, 9 PttvsraBO Coort,
Ont M2R 3S8 ^ ^YsdMi EesOo^ tmese^
mmMM^p^^iiM $4.75
^ U i ^ C. Jones aja^
^amaš tüli MäcMasteri ülikooli
Hani Kivilo (7) — 3:04.19
Rein Lainevool (46) -^4:14.
Kaheteistkiiimne ta rajal saavu­tas
I. Lainevool 20. koha ajaga
1:29.17. K i t o hakka­sid
paljud oma soöjendusriideid
alles viimasel minutil ära andniä,
sellest olenevalt hilines nii mõnegi
võistleja start. MeWsK^
toodud ametlik äeg phiuks umbes
viie minuti võrra parem, kui ta
õigel ajal saanuks startida. Eiina
eestlastest osavõtjad ei Jkatisu erilir
selt üksteisega kontaktis olla, siis
jäi teadmata^ kas ka teistel min-vii^
rusi juhtus. On ka või­malik,
et mõni mitte otseselt ära­tuntava
©ssti nimega: osavõtja
ülaltoodud nimddrjast mõne mmj^
lase ppi© on välja jäänud;
asi T^ronfosse
17. veebruaril Torontos toimu­vale
Star-^kergejõustikusisevõistlus-teb
on kutsutud maailma parimad
teivashüppajad. Osa võtavad Bill
Olson Texasest, kes tegi möödu^
nud aastal Torontos sisevõistlustel
5.80-ga sisemaailmardkordi. Kor­raldajad'
ön saatnud Jaits©d ka pa­hele
venelasele, Sergei But?kle,
kes äsja Vilniuses peetud siseviJist-lustel
hüppas uueks maailmarekor-diks
5.81. Kutsutud on ka Kons­tantin
Volka, kes on hüpanud
5.73. :;;v;-::\-
Kõrgushüppajaist on oodata ve-nejane
-Gennadi Avddjenko, kes
võitis möödunud suvel Helsingi
maailmameistrivõistlustel kuldme­dali
tulemusega 2.32; ka on tule­mas
hiinlane Zhu Tianhua, kes on
praegune maaiknarekordi omanik
tagajärjega (2;38. Kanadalastest
KANADAN SUOMALAINEN -
Talvi 1983. Eesüasile hästi tuntud
pastor Aulis H. Jalonen on Toron­tos
ümuva soomekeelse ajakirja
„KanadanSuomaiainen'V peatoime­taja.
Ajakiri on oma esimese aas­takäigu
(4 numbrit) lõpetanud ja
peatoimetajalt ongi saatesõnu ühe­aastasele
juubilarile Väga mait­sekalt
kujundatud ajakirja 4a-l le­heküljel
on kirjutisi kanäda-soom-laste
mitmesugusest elust, aga ka
üldisemaid aineid käsitievaid artik­leid,
lehekülg värsse^ kunstikirjuti-si,
muusikast, jõulujutustused noor­tele
ja vanemaüe, jõulujutlus ja
reisikiri, kalameh©lugusid, noorte-külg
ja ristsõna.
MAARJAMAA kiiiostusel Hniunad
raamätiici mifSgfl Vabo Eesflose tafituses
I8ri lllootsa , 9 E^
$4^""
hüppab MÜt Ottey, kelle nimel on
Briti maaihnariigi relcord tagajär­jega
2.32.
Uka Maasiag „Udn Tomteiä tüdf" .:..
»^PMty^st»Bi<< — eesti imde nitolMgi&
SalJB Le]^ — Detfli Jm a OaM% Ifyes
SOoBw^ Ja Sale— VäHs-EesÜ periMdite
V.Sid© — W&laldiftad ...................
AafShresg ze dinr Etatsdhes Spracfa (Erfmeiie ioitõe
e^ kede gramotaflka | i fSnwuDHato hmtatMss
M* SMUI flürilMt assiid 1^37)
leeffi \>l^eai ?^ainii nVtkul^
mise Pascal — M8tt«d
Aüteaio Possevine — Kbri Maatova lierfiwg^bnale
Aino Vilraleiiiiii KaBflMk eesli fciitaiMlases . ...
Aanmd Reos — lastide kimii^as TäHiiiiias .
BoBa Laama» — Üks üsna ker|e hakg» (Isidetased) 6.—
BJNigver — 40 küönatt ^
Ta^ore — PonvilJapölM^^^...^.^^^^.^^..
A. Roos — Jumalaga^ Ests ja ERarasi 6.—
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
WRIilimiHMHlHiUlilllilil^^^^
lased ja. isegi parteilastest arhitek­tid
ja insenerid ning lausavõimu-mehed
ühel meelel. Lubatud raha
tuU kulutada, ühtki tööd e^^
niid põlata, egas Moskva mehed
pärast pidu enam nü lahked ole.
Ja siis kuulutati — ei tea, kas
avalikult või salaja — Tallinn kin-
Tehti mis jõuti,^^^^^^^
V puudu, olgugi et kõigist vabrikuist,
tehastest^ kauplustest, haiglatest ja
nü rikkalikul arvul j olemasolevaist
koritoreist, büroodest, kantselei­dest,
keskustest ja baasidest iga
vihnane kui vabaks tehtud hing
kaasa o|i haaratud ja tööle päigu-tahid
Tööd t e l ^ ü k eÄ
kagi kaunis vene moodi ~ aga
midagi tehti ja lõppude lõpuks ise-
; gi palju^
saama ja saigi uhke olümpiaregati
linn. ; ^ • ' -r-^-.^
Soome suguvendadest turistid
vsingutasid veel 11979; aastal päid:
,,Ei>täs|ä hft^ Ei teie
seda vähnis saa!" „Saame!" ütle­sid
eestlased Ja^ 198Ö. aasta suvel
• oma;silmaga;T"'--^
pealegi,:,@t ©hk "mitte
nii läbi ja läbi hästi kui võhnalifc
aga ikkagi nii, et aitas.
Aga sel 1980. aasta varasuvel
olid juba muudki asjad teisiti kui
1979. aastal. Eüsimis^sel^^ teh­tud,
kas ja. mis ulatuses olümpiaad
üldse toimub ja regatt niisamuti..
„Toimugu või mitte!" ütlesid
eestlased. „Moskya annab meüe
nüüd natuke valuutat ja linna ko­hendame
ning ehitame nii palju
ku iganes jaksame". Vana Tallin­na
turismituludest pii Moskva
Tallinnale jätnud ainult pisiosa,
nüüd oli kukrusüu Venemaa au ja
kuulsuse pärast siiski pisut enam
lahti.
iNii arutasid Rutt ja, tema vane-niseks
linnaks: mitte sugugi igaüks
ei tohtmüd siia sisse sõit^^^ välja
oli eri luba, isegi süs kui TalL mas
töötasid, aga Keüas või RaaJkul
elasid. Lapsi ja õpüasi saadeti lin­nast
ära nii palju kui saadi, pio-neerilaagreisse,
õpilasmalevaisse ja
kes teab kuhu. Aga nad pidi saa­dama
jalust!
Juba maikuus hakkas emakeselt
Venemaalt alatasa sissevoolav sise­turistide
mass hõrenema. Plüüzh-jäkkides
(kurjad keeled väitsid, et
need on tsaariaegsed) daamide ja
nuppsonidega härrade seltsimeeste
read jäid nü palju hõredamaks, et
tänavail ja trammides tundus ole­vat
mumi, kauplustes puhtaniat
õhku. Mõnigi päriselanik nägi
mõneski poes esmakordselt letti
või riiulit, liiida muidu alati olid
ümbritsenud livanite tihedad par­ved.
Tänavau .võis julgesti astuda,
kuna ei ähvardanud süljelärakad
ja ködised jäätisejpaberid.
. • ,,Kui see ometi ^^^a^^^ nü
jääks!" Icuuldus vagu ;õhkämisi^
äga et see nii jääb, seda vaevalt
keegi utos.
Püritagune iüeskutse olünipiaa-di
boikoteerimiseks andis rohkesti
kõneainet. Rahvas naeris seletuste­le,
et sport polevat poliitika: eest­lastelegi
oli juba pikkade aasta­kümnetega
jõutud šeigeks ^ ^eba
Lenmi,,filosoofia", et pol^ öl^"
maski apoliitilisi nähtusi. Ve^e
spordist teadsid aga kõik juba
et
le suurte saavutusteiga ei tahetud
muud midagi, kui näidata maail­ma
rumalakestele „sotsialismi üle­olekut".
Ei pannud enam imetle­ma,
vaid lausa vihastas, et ikka
leidus veel angroo Lääne lollikesi,
kes seda üleolekut uskusid, vene­laste
„rahujuttu" tõsiselt võtsid ja
arvasid, et Nõukogude Mdus
tõesti on klassivaba, kurnajateta
ühiskond.
Eesti rahvasse see praegu palju,
ei puutunud -r- valmistuti oma
laulupeoks ja vene ülemad selleks
ajaks unustati. 111 aastat oli eši-^
mesest laulupeost ja sellest ajast
oli aidanud, et eestlased uskusid
end juba muistseist päevist saadik
laulupidusid pidanud olevat.
Olümpiaad ---see oli ju kah mi­dagi,
aga nii muuseas. Laulupidu,
see oli ikka päris eesti rahva pi­du,
olgu pealegi, et lätlased kah
olid proovinud ja nüüd tagantjäre­le
leedulasedki. Oli kuidas oli^
eestlane pidas laulupidusid üheks
oma originaaiseniaks traditsiooniks
ja vene „rahvaste sõpruse" peale-määrimisest
sellele ettevõttele vasr
dati lihtsalt mööda.
ei lasta meid enam sinna ligidale-
Nad olid sõbrad juba esimesest
klassist peale —mõlemad nü head
õpüased et. eksameist vabastatud.
Hillari tädi oli aga purjespordi've­teran
ja temalt poisid kaasasõidu-loa
välja olid tinginudki. Muidu
oli see bussitäis „ühiskonnatöÕlisi"
— sportlikku algupära poiste kõr­val
selgelt — täiskasvanud. Nende
jutust kuuldus, et regatikeskuse
pindala olevat 22 hektarit ja pool
sellest hoonete all. Kolmele hektari­le
pidi istutatama põõsad ja lUled
ning rajatama murud. Täna pidi
tööle tulema rahvast Tartust ja
Pärnust, Rakverest ja Paidest,
Haapsalust, Vüjandist ja Võtust
„Tea kas narvakaid ei tulegi?"
„Mis neü siia asja, nad ju Ve^
nemaal! Ega petserlasi kah ei tu­tt
•Hillar ja Väino, kaheksanda
klassi poisid, olid peagu ninapidi
vastu bussi tagaakent surutud, aga
kummagi tuju see ei rikkunud.
Heas tujus olid täiskasvanudki sa­mas
buÄ, mis sõitis Pirita Purje­spordi
Keskuse poole — appi ehi­tajaile.
Hooned olid tegelikult val­mis,
aga palju oli veel vaja ko^fis-tada
ja korrastada.
„Vahva, et saame oma silmaga
üle vaadata kogu selle värgi," mük­sas
püstakü ninaga Väino oma li-
" jjPärast
t)ks hästi sorakü ja kurbade
vuntsidega noorhärra kuulutas pä­ris
pastori häälega:
„Sihukest tööd ja sihukese mõt­tega,
kas tead, võiksin ma viis aas­tat
kas või jumalamüidu teha!
Saaks seda korratust veidi vähen-dada."
„Korda ikka, sövjeti oma mui­dugi",
ütles teine vunts õpetlikult,
aga esimene vastas:
„Vene keeles, kas tead, see on
üks ja sama".
Keegi kinnitas, et Piritat ja
Olümpia «kompleksi" Venemaale
vedada ei saa, sellepärast võib te­ha
nii ilusa ja hea kui kannatab.
„Kuula, kuula!" müksis nüüd
Hillar kaaslast. Nad sõitsid uuel,
merre ehitatud teel. Vanad tead­sid
rääkida, et vana tee oli samuti
mere käest võetud. Vabariigi ajal,
hädaabitöölised ehitanud, 50 aas­tat
tagasi. o „ Fraegu fpisüt mhetaš
juba lai mururiba uue tee kõrval
Poisid hoidsid' kõrvad kikkis,
kaasasõitjad rääkisid mõndagi hu­vitavat.
Keegi jutustas, et oli ühest
Valgevene kolhoosist tuhud —
komandeeringult, Väetis põllule
vedamata, laudad sõnnikut nii täis,
et kanadki käinud küürug. HUlaril.
oli sellest nii hea meel nagu oleks
ise selle välja mõelnud, ta pahva­tas
naerma ja koik, kes juttu kuul­nud,
samuti.
„Kihvt asi see. sheflus", kostis
juba teisest kandist; „Rabame ju­ba
teist aastat küll Vanalinnas,
küll Linnahallis — ja ega see töö
pole puhas ega lõbus.
„Peaasi, kui aru saad, misjaoks
seda tarvis. Vaat need dollarid ja
margad vaja sirgeks teha, ei neid
pärast enam anta..."
„Loodavad kümme korda roh­kem
tagasi saada."
„Tutki!" ütles keegi. „Mõtle ik­ka
seltsimees Boikoti peale kah!"
Linna poolt tüli pidev joru
„Ikarusi", „Ziguleid", „Gasse" ja
„Masse". Keskuse Lõunaväravas
olid graafikud,, väljas: kuhu keegi
pidi minema;
'Poisid ja nende sõidukaaslased
said presentkmdad, luuad, labidad,
kraaprauad ja kanderaamid.
Üsiia pisücesel platsil olümplaste
hotelli ees veeres kolm teerulli, lii­kusid
asfaldilaotajad, kallurid ja
kompressorid. Laaditi maha ja
toodi aina juurde auravaid ja värs­ket
pigihaisu levitavaid koormaid,
nii et mereõhu lõhna ei tundnudki
•— kõik lehkas asfaldist. ' ]
AlarKivilöCI
tv-f ilmide tei
CBC televisioon e<
5. Jaan. kell 8 õ. uuel
tunnüisest fihnist ko|
enimarmastatud kai
jutustuste põhjal Ic
Osa neist on juba sl
panu osaliseks, tee(
kui ka internatsionaj
Kõigi nende fümide
ja valgustus-kujundaj
vüo.
5. jaan. esitatav fill
Girls'' (Poisid ja tüdi
dud Alice Munro lülj
elust 1940. aastail. Li
tüdrukust, kes pröt€
sioonilisele „naise" Q\
lel sunnivad peale v]
puudutab kaasahaari
tarlapse kasvamist ii
tesse.
12. jaan. järgnev
lühend mõistest
(Tõeline maailm).
Jack Blumi ja Stepi
dend käsitleb 12-aast
likti tema suhtumisel
ilma.
19. jaan. „The BJ
(Bambushari) tegevul
Toronto hiina linnaosi
noore poisi vahekordj
traditsioon^ide ja kulti
13-aastaselt on poiss
tatud oma sõpradest
te õpinluist Füm baj
La Rouche raamatule
tlie Bamboo Brush".
26. jaan. Lucy Maul
ry lühijutu „I Know a|
tean saladust) fUmivc
tütarlaps Pince Edw|
igatseb omale saladus
ta sõbraks teiste lasK
poisiga. Füm on s?
Ribbon Awärd'i kui
iahutuslik fUm lastele.l
2. veebr, esitatakse
jutustuse „You Can
At Peggy's Cove** fl
Tegevus oh Peggy's
Nova Scotias. Noor
oma elust aru saada,
„ära jooksunud**.
Vümane film esitatal
„Dayid" on fümitud
luuletuse alusel, ja
kahe noore poisi vah(
vad saavutada Kanadi
tiku üht tippu.
Kõigile kuuele filmi]
ühis-pealkirjaks „Poja(
See annab haaravail
noorte probleemidest j |
mes Kanada eri asuk<
Reogan ja Andi
B,acf$ta mehed"
NEW YORK - r Timj
igal, aastal valinud ühj
ajakirjandusliku Uudist
on olnud möödunud ai
tähelepanu fookuses. Tl
sellele kohale kaks mej
N. Liidu presidendid
gan ja Juri Andropov. 1
te katkemisest ja vast
aasta jooksul enim uudl
aa
VABA EESTI
TOIMETUS JA Xi
avatud esmas
reedeni kella 9-
Toiietaja H. Oja
tel.481.53K
Telefonid: toimetus
talitus
EUIJLUT)
VABA EEST
on tasuv ajalehe lai|
leviku tõttu.
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel
tekstis"
esiküljel
Kunliitii»! yoetakiw
nädala esimesse ajalei
emasp. homm. kella
nädala teise ajalehte
map. homm. kella
tel. 444-4832
Leida- Marlcy
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M21
lei