Vaba eestlane , January 24, 1984

              L L 2 eval. 24, jaanuaril 1984 - Nr.«
mm
angSBSBJssi
¥ABÄ P.ESTLANE
Vaba Eestlane,
Ont. M 3 B 2M3
\ TOIMETAJA: Hannes Oja '
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev.
TELEFONID: toimetus 444-4823,.talitus (tellimised, kuulutused,
' ek^ditsioon) 444-4832
lELOMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, ^laastas
}a veerandaastas $15.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $ 6 5 .™
aastas $ 3 5 .— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 7 0 — Üksiknumbri hind 7 0 ©.
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esMljel $5J
REE iSTON
Fublished by Free Estonian Publisher Ltdo
1955 LcsHe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Ateistliku kasvotus^
oo
Kõigi läänemaailma usumeeste
arvamuste kiuste, kes pole näinudl
N. liidus usulist tagakiusamist ega
kitsendusi, annab vastupidise pildi
äsja N. Liidu Kommunistliku Par­tei
ajalehes „Pravda". avaldatud
artikkel, kus nõutakse intensiivse­mat
ateistlikku riiklikku propagan­dat
usu vastu.„Kuni säilivad reli­gioossed
ettekujutused inimeste
teadvuses, kuni leidub kodusid, kus
lapse kujunevat maailmapilti äh­mastavad
usudogmad, seni püsivad
aktuäalseina ka ateistliku kasvatus­töö.
probleemid.*V Olukord olevat
vaatamata senisele propagandale
selline, et noored vanemad veelgi
ristivad oma lapsi, käivad kirikus
ja tähistavad kirikupühi.
Akadeemilise elu kogimemine Stokholmi Eesti Majja täiendus Korporatsioon F;ratemitas Estica mmnide .üüm^^^et^S^^
avamisega , W kompleksis vfiendäl korrusel S e a l ^ ^ a d im^^ ^ W n i f inimest ateisüdeks
taha, Ugala ja SVatemitas Estica - koigd oma ruumid uhise keskse^iiremE feaali ui^ber. PUdd muutrnüs on tegelikult kommil»
vavaraiise p eW laiSastavad esäcud ja tek^^ • •. Foto: H . Trummer •
lllilllilliillllSIUSHiiBJIIII llllllllilliniilllliil8lllllilllilillBilii!i91illi9lilS8199(31l{ll
Ve i:iy:ii®
riikidele
nistlikn partei ,,usuks*^
. „5*ravda" avaldas esimesel kül­jel
juhtkirja, nõudes suuremat va^
velolekut, kaasaarvatud Õpetlike
väljaannete avaldamist ja selle-sisulisi
raadio- ning televisioonisaa­teid.
Ikka . olevat ametivõimud
parten pe^kifeltän ja «taatoii OrangeCounty Register avaldas pikema lack Wheeleri artikU Nõukogude Lüd^^ kus vaatama
Juri Andropovi müstilise kadumi- rügis. ArtikUs on mamitud ka Eesti, Läti ja Leedu. Jack Wheeler meenutab, et 30 aastat tagasi Nikita - u
a on alati olnud lääne-müstiliseks
maailmaks, j u n iMiurupovi musnuse Kaoumi- «'"laua uu nxauuKuu a a jcicsu, luau -«v^ " " v ^ ^ * . " - w . « v « « , ^»ov»v v » ^ » » . x , « « w « ta intensiivsele hariduslikule tööle
tois võimu ülekandmiue ühelt või- se puhul. Andropovi ei ole enam Hrushtshov ähvardas rusikaga Ameerikat, et ,,meie matame teid". Hrushtshov kasutas Lenmi ja Stalini sõ- noored vanemad lasevad oma lapsi
mukandjalt teisele on^geli olnud Ilgemale vile kust kestel avalikku- kmiidl see ähvardus on ka praegu Nõukogude Lüdu^eskkomitee eesmärgiks. ristida töölised jätkavad kirikuis
s e oM tüMde, verevalamiste ja vä. ses nähtud ja kiMgi Moskvas tema käimist ja mõned perekwmad p i -
givallategudega/ Meiaj tarvitseb nimel antakse^^^^^^^^^^r^ ja välise See on riik/kes soovib hävitada Siin on mõned näited. roll", mis korrupteeriks nõukogude hitsevad usulisi pühi.
lult* meenutada kahte Yale^Dmit- maailmale deMaratiivseid eeskuju Ühendriike tuumärel^^
rit 1 7 r sajandi algul, kes esmesid jä aasta jooksul on aruta- Nõukogude Liidu 47-miljoni müha- On kindel, et Kreml on võimejine „Pravda" ütles siiski, et ülekaa-tsaar
Ivan IV pojana mng ürita- püütakse seletadia, et Andropoy tud kuidas end kõige paremini meedlase hulgas ja ergutada nende kergosti likvideerima väiksemad lukam osa rahvast on murdnud st-sid
Moskvas võunule pääseda. Ja kannatab ainult ^ajutise külmetus kaitsta selle plaani vastu, kuid salajasi gruppe, kes hiljuti juhtisid rahutused. Äga tekitades niipalju demed usuga, võttes omaks mark-toii
me loeme Venemaa ajalugu, ise'' all, põhjustab tema pikaajali-ameeriMasedpole^m liht- nõukogude-vastaseid masse Tash- eriilmelisi "probleeme mitmetes sistliku doktrimi, mille kohasel!^
siis selgub meile kui palju oli seal ne kadumme slisk paljude kaht- sat meetodi enesekaitseks vaenla-kendis, Dushanbes ja Tshimkentis. kohtades võib muuta Ngukogude„religioon kaob sotsialismi arengu-tSsaari-
> keisrikodade^^ se vastu — leia tema nõrkused. Liidu võimetuks. ga*V Äsjasel uurimiseMeiti, et 97
Tandenõusid, salasepitsusi ja mõr- Ohilisein iietst OE küsimus — kas * Organiseerida sõjakat vastupanu protsenti inimestest aastate
Enamus 7500 vene ortodoksküi-on
maapiu*kondades suletud
deerimist la nõukogude korra keh- " " ' revolutsiooni ajal suur osa sellest poHitüi^eks" säbotaäzhiklVva^^^^ maatiUst suhtlemist, et neid mee- ja.alaHselt muudetakse neid ateis-testamist,
mis orsemiutS toonud S * l e küsimusele vastus leid- impeeriumist kuulutas end iseseis- sõjaväeseadmete dokumentide H t a d a . « m a me^
kma mõrvamisi, salapäraseid tel- mine ei ole mõeldud niivõrd aka- ^aks Venemaast. 1920. aastal olid ja varustuse vastu. ^ ^ n^^ usuvad, et kahe leedu preestri van-
ÄZ^l^^rkt ^1 rSut-J fTift^l^lwM t' Hj„ ^ ^s5f« «t^ önto^„õ, *t^C?S„ „ So . kXv,Ä,5 J««™Ä.o.T i* öiias«eA.s sveeiasrlvbgaäedivd eSznhoeoa,ma nek,. rLüaäkitnsih,a aE,a.e vsGatrli .u NuLsõei^ea,- ,'* a Ajarkeinrdjaaddea vpõõrrkaun,d ÕaaRluetsat deets:ne tmnsl- Äekior ggtueu dnetg ^iL.^tue^dU ue sukhatUeasl ep emakosr aoalelsme^a^: mgilssteasmt mBea Wm öröiudösudundluiesdse. s tü atha egkasM vnosra--
arasaam«a taid~ a ktsioTone, fkTm e^ge- ^'T^. k«oegldud em aLaüdd, un üüsõdjsaevkäsg ai inouklut pSeoeofeU limstaels ignnaiipdp" idmel ivsa klmasiusttaamvaad ; ,z1eMlaMtü;- idneooolmoosgeflfti sveõlti, sõjõaõjnõeusgtaav: aJltä,^t oö käi- tegevuse pUramine ja kitšendami.
nhelt korsemalt wimnkandjalt ta- * • Andropoj .imat valja^lsag* . . ' !• m ja kivisöevärvi. tümast imperalistUku võimmia, ne.;N. Uidu arvestuses on läiskas-
— TOI ongi temalt juba voimnoh- " jätke üleskihutamast rahutusi ja vimuist usklikke 20 p^^^^
31^ voetud — tuleb - N . Lndns Tänapäeval on Nõukogude Lfäu * Fmantseerida ja aidata ande- muid pahandusi. Tõmmake kuuba- jonist täisealisest kodanikust. SanSdXntoittTõ. "^"^ mf«^t võiüust yõimo impeeriumis üle saja enneva m- kaid mustatura kauMtsejaid ja äri- lased ja idasakslased välja Angoo- , , l^t^rS^iJmTjM ? ! » ? ^ lise grupi ja kultuuri. See on npie ^ e M . \ j last, Etioopiast, Lõuna-Jeemenist KommunistUku partei jumiikon. S L S ei^Sr^S^dM ja Nikaraaguast. Lahkuge ise Afga- verentsü rõhutatiideoloogiüse töö
SS STatSe fÄ^S^Ä^*seid o t a ^ p r d i ^ s ^ ^ peame ära kasutama. V }i * Juhtida „Kaadio Vaba X " saa- nistanist. Kirjutage alla relvastust «äWsust, kuid seda iUesamiet ei leaüks tea^^^ nõukmiä, IJB^^ sisekolooniatesse fontrömvaleleitogule. Kui t e i e ^ ^ ^ ^ rahvale «•
®ne wijmas. Äavai^atann «orv* „ g ^ j ^ ^ g a f l e j a j ^g^a^ai Ä i . ^S^ute teab Houkpguae laju gg^^j^ y^^g uicraina, Raadio Va- teete seda siis me iätame teid ra- ma efektse ideoloogilise, poUitilise
das^ osava^ 2 S^irsete^teT £ moraalse hariduseta: Ateistlik
toft pmavoKtlejadjmngte^ WMel > staWBseerimata o l « Äh>e"^^ Lidus nõudvat igakülgset süstee-
Jikossejogeneand^U^ et treenida pripagan-teonl>
otski isegi mõrvata, et s„„,g^tjst välispolBtilistest akt- ^^^< Nõukogude Lnt on ise to- Hääl" või veelgi parem, grupp prl- Ameerika ei tarvitse abitult kar- daks vajalikku töötajaskonda, kes
Hnndi„*.H« eodale .pmteijuM _ ja jjooiüderf gi sisekploommd. Nagu Hum^^^^ IhdividuaaleMtSjaideM- ta Nõukogude Lütu. See r ^ ^ võiksid ühendada massi ja inda-Yeneknaa
dihtfoaaattooini kohta. Stalimjä,,g,g-„^ ^3^^^ ka kui |u- taks raadiojkama, mille saatetuge- juhid on lubanud meidfmatta, või- viduaaüsikuid aktiivseis vormides.
suma Järele oli olukord sama sei-terav
jla pinev ning asjad
panna.
Seda nõrkust kasutades ei ole
hakkasid alles siis Nikita Hrutsht-Sisepiptilistele küsimustele pea
shpvi kasnks arenema, kbi kõrge- mise tähelepanu pööiamine on se
Biad parteyuM
^^de^paastm^ete^m^^^ Jeitnd seda nõiavonneUt, relvastust. Tähtsaim tegur polM-kwkvõin^
jjjhrlLavreiit. Bena. ™b paneks ^fagneerunnd majan- fca muutuseks sellel sajandil on
Esiplaande nihkunud Hrushtshov duselu liikur ' -n^- ^
nagi: Nõukogude Lüt laguneb, süs vus oleks üks müjon vatti ning däkse panna kamiatania „surma' , Pravda" üttes et saadud hige*
ei ole seda võimalik enam koiku suunata saated Lääne-Vene poole tuhande haava W - või nad ise jakirjad näitavad, et pole küUalt
ning opereerida seda nagu suurün- valivad rahu.
nas 24 tundi päevas „rock ^ p.
kõrvaldas^ lairelt ^ S M ^ Andropovi nõud- sellekohaselt tuleb meü edutada
Georgi Malenkovi ja jagas pike-mised suurema töödistsipüini ra^ Nõukogude Liidus suguharude va^ -
mat aega võimu Nikolai Bulgani- kendamiseks ning senisest paire- ijadust see tähendab suure Vene^ ESTO-84 koolitoimkond on kavandanud õpetajate Päeva sisuise Ja 5petajategar kes tunnevad sealse
niga enne kui ta suutis ka selle inaks saneerimiseks ei ole need maa vastast etnilist rahvuslikkust, ajalise kavai Silmas pidades pidustuse ajal toimuvate ürituste suurt rahva ehiviisi.
mehe kõrvale suruda. I põhilised muudatused^ mida^^^A^^^ E i tohiks raisata aega ülestõusude
Kui Leonid Brezhnev ^P*^* loodeti^aid kujutavad en- ja atentaatidega. Selleasemel tu.
shovi tel^taguste mahlinatsioW-^^^ taktikale, et
dega kõrvaie manööverdas, süs pi- ®"
di ta esialgu „troikat'' mängima
oma kaas-vandeseltslaste Hikolai
propagandiste ja mõned neistki,
kes seda ametit peavad, pole mil­lekski
suutc^lised. Ajaleht tõi näite
Narimanski piirkonna sajast kü­last,
kus 1982. aastal oli amnlt 78
ateistlikku loengut võrreldes 220
jumalateenistusega. Sellepärast va­javat
see piirkond ateismi-koole
võtta väiksemaid suutäisi ja seUe^ ^^^^^ Eesti Majas,
läbi tekitada väikseid irriteerivaid õpetajate konverents toimub eš-arvn,
leidis koolitoimkond sobivaks korraldada koolide üritused nädala
alguses, mis I annaks õpetajaskonnale kui ka lastele võimalust aktiiv- Kommunistlik partei on pikema
selt osa võtta muudest ESTO-84 üritustest, õpetajate Päeva kõrval tol- aja jooksul lootnud, et religiooE
iseenesest välja sureks, kui sellest
enam avalikult ei räägita ja kui
Sete teonto Eesti Teemat käsitleva laudkomialiikme ^ Sše^Ktte S S '
^rnõi Ja Aleksei Kossõgin^ seltskondlikes sissejuhatava sõnavõtu Pilkseks ^ ^ ' ^ ^ ' ^ ^
Ja alles mitu aastat
hinatsioonide järele
maa koolide esindajalt ette- ^i^esi, vaid kindlkt ettavat suh-
• — tumistseUesse, lähtumist ideeUsest
|ühi koha kindlustaiBud. Partei
keskkomitees k i i ^ ^ ^arem
valmištehtied otsusele ainult kum-
Euitempliks nln^ selle otsuse
kestnud kom- jääb võunule tema tub, mida tal kaebused ja krutika:^plmes tosinas ruumes, mis asub paariminutiHse on iga
^õnnestus tal on õnnestunud pomtbüroos tugev- Teiste sõnadega, las Kreml jalutuskäigu kaugusel Eesti Ma-: nähtud
_ma_t ,mdaaa ddaad ä nnoooorreemmaattee mmeeeessteteeag^a^,^, ^k^mk^i a ^ lMui^ itsioonist; K^m : .
•: . eüendns mõtetevahetus ja koostatakse ning anta selget ateistlikku ettekujutust
' registreedmisega,^^^^^^^^^^^^^^^^^-;
• petatakse hümniga. konnast, ajaloost ja seda tühimik­ku
olevat usklikud väga valmis
Seal ruumes korraldatakse ko- täitma,
he ühine lõunasöök, mille järel *
siirdutakse Eesti Majja lasteteatri Nii põhjustas vajadus inimestele'
etendusele. teadmisi anda ateistliku töö kor­raldamiseks
Pärnusse ateismi rah-
Lasteetenduseks on vaUtud Karl vaülikooti loomise juba 1963. aas-
VaiWa dramatiseering Fr. R. tal. Aastate jooksul on kooU struk-
Kreutzwaldi muinasjutust «Kulla- lijur muutunui, põh^ on jää-ketrajad".
nud samaks. Praegu tõotab seal
.^peremeest ^
siinna jäi^e tundus yõill^oMapal- funkteioneeri^
juddeyaaflejatele, et võimu ü^^
Ikandmine läte seekord valutuft ja ko'ga Issirutakse kõrvale^ ^ Mtbüroo l i i t a S7.aas-ima
^ tast VitaH VorbtnikövM. Kui lää-eundemargid
kõnelevad selle poolt, teis j a valitsuses kõrgetele ja mõ- nemaailma liberaalsetes ringkondsn
et Kremli kulisside taga toimus jmikastele posit^nidele oma en- des, loodetakse, et mõni neist
äge, kuid na^^
Brezlmeyi viimaste eluaastate ajal Vad koos swjayäe j ^ ^ muudatusi iiõükogu^ praegusesse
ning et Andropov 61! öndäe sõja- h p i a tema liini ja hoolitseda seHe bn s®e mMele järgneb lühem sissejiihatkv
väe ja K C ^ töetpd juba^^^e^ et tulevase partei p^ekre^ tõenäoliselt eksitus; Ka need noo^ kõne Vaike Luguselt.
Irezhnevi viimast tidefcs võmnBiie naõnl tema iremad mehed oh sünnitud oma Paarkümmend minutit on ette-keE
9.00 homm. on ettenähtud
avapalvus j a sellele järgnev koo-litoimkonna
juhataja: Edgar Mar-
•teni. avasõna,
grupi mees.
[Ilase
Läänes kalk ulat
õlgade! tadma mark^stlike teoo- sähtud eri maade esindajate sõna-riate
raskeid ja ehivõoraid koor^ võttudele, igale on hibatud 5 min.
mM jaiiksM neist ei ole võime- J^rgneh^ Lavastab TES Täienduskooü õpeta
Ike praegust süsteemi nõhilk^Ht taja Helgi Nippaku ettekanne „Ees. i« A „ „ ^ C , U ,
x . a v « . . « . x^o .uxt^nuus^uou t^dusk^dar a^^^^ aUiste,
ja Amie Saks, tegelasteks on TES ^ ^^^^^ ^ a ^ v i
miseks dküiindmud nende mees- Ä «ende^ kendus^' ? ^ S v S j > n^
te vvnõiSm«.ump«irir!i«di , k1e,^s A«*i«.o„««^ cunustuste tcffemine On sams ffas- A^^JT^'^ pärast lühemat kohvipausi järg- ^^I^^^^SKOOU ja kesK^ooü opüav ^^^^^..^^^ cr^^.
asemel N . Liidu juhi
teist isikut näha tahisid.
ennustuste tegemine m sama jras- da propageerib &a
"'^ kui ibteriivõidii numbri valiml-me,
$|iureMate välja'
Kõik need; mineviku
toidavad ja dustavad oletusi ja gradi
te(M)riaid, mis õn esi|^ ker- noVi,
. et rahvalt pi-^«^^^^^^^^^^^^
gistatakse välja suuremaid tööpa- Ja kooli tulevik".
imseid nhig surutakse^^^l^ ^
kindlamalt parte! süstee-
SŽ^aastast Mihail
„Eesti, keele sed. >n kahekümne aasta jooksul õppi­nud
üle viiesaja inimese, neist 3000
KooM võtavad osa veel laulu- oa saa^^
Laudkonna koosseisu kuuluvad peost laupäeval, 14. juulü, kus nen- eestvõttel on mõneski kollektiivis
kaks esmdajat maadelt, kus ees- de esinemine on ettenähtud laulu- ateistlikku kasvatustööd sihikindla-ti
koolid töötavad, ükis esindaja peo alguses. Ka kutsub
maalt, kiis eesti kooIM^n tegevu- kond kõiki koole oma
ge*i©petanu4: • f , •;• : •• rongkäigul©'neljapäeval^
koolitoim'r malft tegema hakatud,
lippudega
Nr. 6
VALVI
NXDAt
28. ja 29. jaan.
dr. R. Vanas
4. ja 5. veebr,
dr. M. Leesmc
Soomlased
stereotöösti
Lahti Starckjohi
tab Tallinna stere
töös Saloraga. St J
vastutab stereokoi
tava tööstuse t(
ja tööstuse ehitamj
se masinate sisses
ülesanne.
Soome ettevõte tl
ehitamise puutuva
kogude väliskaubai
siooni V/O Sojuz]
ga juba mõni aeg
ehitustööd on jubj
ruutmeetri suurui
valmib tulevaks
tusmasinate ja sil
asetamme algab ti|
EESTLASED
® Södertälje kali
n!üiUd möödunud
ajakirjaniku ja sõj
tori Jtlri Remmelgj
tusmäit, ' mük
Raudseipp.
• 29. novembril t^
Hugo Mickelinil 7(
büar on aktiivne
ne nii eestirootsi
ja iihtiaši olnud te^
de kahe rahvusj
mi«tes Rootsis,
sünduiud Vormsi
laai kaiurntalupidaji
keelses perekonnas.!
®. Hans Laidva,
ees „Silja Line" P]
direktorina/on»
laevaliini asjaajajl
Stokhohnis, jäädes]
turustusdirektoriks.!
tamine on seoses
direktori pensionik
• VabarÜki-aegse
duskeskkooli öpilz
pikka hoovõtmist ]<
gele, et 21. jaanuai
Uppsalas õpilaste-vij
tajate ühine koosv/
mar ,Krüp^lmanni|
tevOtte ruumides,
on Arnold Pilv.
• Stökholmis suri|
67-aastane Erika
Eduard Tubina 1(
iseseisvuse ajal „Vž
ji personali.
• Eesti TeaduSliki
Rootsi osakonna
mus Eesti Vabariigil
li aastapäeva tä)hist|
Lundis, sealses Ec
dusliku kõne pidas
teemal „Kuressaare|
ni ja rootsi ajal",
hitsemisel anti ü)<
prof. Edgar Kanti
dist.
^ommeittoai
(Algus lkl
Eahjuks aga ei kJ
med töökoUektüvid
töötajates ateistlikk^
Oma teadmistele oi
pärast rakendust
lõpetanuist. Ja nüüdl
verentsU vastuvõetiJ
leb täitma asuda, l{
linna kultuuri ja a(
kooli nõukogu esimc
berg, et vaja on ot
kes lapse kujunevai
dist „kaotaks ahmas
mad".
Need propagandist
iused jutlustajad nai
Evangelistid, ainiüt
on teiste usundite a
tei m^ksistliku Õpt
see on vist väljaõpi
toreilegi veelgi ähma|
dogmad", mis neid
tarna ei kutsu.