Vaba eestlane , August 15, 1978

              15. auguB* Nr. 60
Nr. 60
1?;
Ir. •
k
40 M JOOKS 5-6 a. poistele: 1.
Erik Jaasin, 2. Märt Matsoo, 3.
^kky Hiir. 7-~6 a.: 1. Derek Ewen,
2. Tarmoii Sulev, 3. Heiki Sillaste.
9-10: 1. Rein Lamax, 2. Mikk A l -
tosaar, 3. Taavo Rooneean.
60 M JOOKS 5 ^ a. poistele: 1.
Erik Jaason^ 2. Märt Matsoo, 3^
Ricky Hiir. 7-8: 1. Berek Ewen,
2/Tairmo Sulev, 3.^^H^ Sillaste.
Ö-IO: i . Rein
Roonesm. 3. Mi3dk Alt^^^
l / N i l s NMieiin, 2. Termo AÄa.
' 13-U4::: ,t Patd.:Lada, 2.^ Villi Lo-max,
3. 3ven Reitav.
lÖO M d^lO a. Rein Lo-max,
2. Margus Kask, 3. Mark
aup.^^1
bOTt Lada, 3. Thomas PaI©a3-44:
1. Paul Lada, 2. Villi Jjcmax^ 3.
;l';Sv^n.;,Reitav.:^;:v
200 M JOÖKS il—12 a. poistele;
Robert Lada. 13-14:1. Paul Lada,
2. Villi Lotoax, 3. Sven Reita^^^
4(K> M JOOKS 7 ^ a. poistele: 1.
Berek Ewen. 11-42: 1. R o t o La­da/
2. Thomas Palo. 13-44: 1. Paul
Lada, 2. Villi Lomax; 3. Sven Rei-
800 M JOOKS 13—14 a, poisötle: 1.
Faul Lada, 2. Eric Lusker.
: KÕRGUSHÜPE 5-6 a. poist^e: 1.
Er& Jaaam, 2. Ricky Hiir, 3. Märt
Matsoo. 7-«: 1, Eero Voitk, 2. De-rdi
Ewen, 3. Alaric Nurm. 9--40:
1. Rein Lomax, 2. Andres Nurm, 3.
Mikk Altosaar; 11—12: 1. Thomas
• Palo, 2. Tenho Andra. 13-44: 1.
Sven Reitav, 2. Toomas Kolli, 3.
KeniieÖi bsso.
: • KAUGUS 5--« a: poistele:: 1. Erik:
Jaason, 2. Märt Matsoo,^ 3. Ricky
Hiir. 7-^: I.Heiki Alto&aar.^ 2^^
rek Ewen, 3. Alaric Nurm. 9^10:
1. T t a Voifck, 2.^ 3.
Margus K a ^ . 11-12: 1. Niis; Nor-iseim,
2.^1^^
- Andra. 13-44r 1. K ^ e t h Osso, 2,
Villi Lomäx, 3. Eric Lulker: v
KOLMIKHÜPE 13-14 ä. poistele:
1. toomas Kolli, 2. Kenneth 6^,
•: ;-3.-yilUvLonaa
PESAPALL]^ VISE 5-6 a . | »^
le: 1. EriccJaason^ i Märt Mat­soo.
3. Risto L ^
Ewen, 2. Alaric Nurm, 3. Marcus
Tamm. 9-4Ö: 1, R6in Lomax, 2.
Tõiiu Vbit&, 3. Margus Kask. 11
12: 1. Robert Lada, 2; Erik
3f Tbomas Palo;
KETAS 13-14 a. poistele: 1. Villi
Lomax, 2. Sven Reitav, 3. Paul La­da.
TEATEJÖotS:; 1; ;v?et;serifflaa,i,2.:
Valgamaa, 3. VEjandimaa, 4. Har­jumaa,
5. Saaremaa, 6. Läänemaa.
TÜDRUKUD 40 M JOOKS 5-6 a.:
1. Lembi Veskimets, 2.^ Laura
Randmaai 7—8: 1. Karina Tamm,
2. '-Tanja' Pisa,- 3; • Taali' Hopinmn.-
9^40: • : 1. Silvi iiatSTOv^
Wtk, 3. VMja Eeimsalu;,'.
.60,. M JOOKS,: .5—6 ..:a. .tüdri&utele:;
1^ Laura Raidiaaa, 2. Lembi Ves­kimets,
7 - - 8 : l . K ^ Tamm, 1
tanja Pisa, 3. Taali Rqoneem*
10: L Silvi Matsoo, 2. Urve V Ä ,
3. Moira Kurm. 11-12: 1. Mmika
Kask. 2. Marika Tamm, s: Eve
Teder. 13-44- 1. Tracey Girolami,
2. Juta Metsala, 3. Tiina I^Kmäx.
100 M JOOKS 11-42 a.
Kootsi eesti noorte 1^
seks suiirsÜBdpuse]^, inH E^H^l^^^ bü hpogiie iioor-jä
Kogiaja II skaudUaagri diapösitiivMe i^itus. Pilffi! vssr
B)to: Vatoa EJestlane
le: 1. % d i a yan der Veen, 2.^ E ^
Teder, 3. Maimu Palumäe, l i - 1 4 :
1. Tracey Girolami, 2. Juta Metsa­la,
is. Tiina Loma^
200 M JOOKS 9—10 a. tüdrukutele:
1. Moira kurm, 2. Välja Rdnšalu.
11—12: 1. Lydia van der Veen. 13—
14: IVacey Giroloami, 2. Juta Met­sala,
3. Tiina Lomax.
^ R G U M I P E ; TÜDRUKUTELE
5 ^ a : i . Laiira Randm^, 2. Kyl-like
Sillaste, 3. Lembi Veskimets.
7—6: 1. Karina Tamm, 2. Lisa Nõr-heim,
3. Taali Ä h ^ ^ 1.
Sü/vi Matsoo, 2. Välja Heinsalu, 3:
EUe Palumäe. 11-12: 1. Monika
Kask, 13—14: 1. Jiita Metsala: 2.
Tracey Girolami, 3^ Tiina Lomax.
KAUGUSHÜPE TüimÜKUTELE
5—6 a.: 1. Laura Randmaa, 2. Kyl-like
Sillaste, 3. Lembi Veskimets.
7-^: 1. Karina Tamm^ 2. Lisa
Norheim, 3. Taali Norheim. 9—10:
i . Silvi Matsoöj 2. W j ä Heinsalu,
3. Tina Randmaa. 11—12: 1. Ly­dia
vaa der Veen, 2. Maimu Palu­mäe,
3. Mohiika Kask. 13—14: 1.
Tracey Girolami, 2. Juta Metsala,
3. Tiina Lomax.
PESAPALL TÜDRUKUTELE. M
a.: 1. Laura Randmaa, 2. L. Veski­mets.
7—8: 1. Lisa Norheim, 2. Ka­rina
Tamm, 3. Kai Rannik. 9—10:
1. Rutt Küng, 2. Välja Heinsalu, 3.
Süvi Matsoo. 11—12: 1. Lydia van
der Veem, 2. Eve Teder, 3. Marika
Tamm. 13—14: 1. Tracey Girolami,
Ingrid K. Nagy lõpetas State
University of New York Buffalos
magna cum laude BS kraadiga
aubandusadnlinistrafsiooni alal.
Ta kuulus aastaid Cleveland-Co-lumbuse
rahvatantsurühma „Tarr
gajaia^' koosseisu, millega võttis
aktiivselt osa (ülemaalistest eestlas­te
suurüritusist Torontos ja Balti-ndores.
Ta ema ori eestlane. Ingrid
töötab New Yorgis oma alal ja
kavatseb edasi õppida New York
Universitys magistrikraadi saami­seks
ülikoolilt saadud stipendiumi-
Dollcirrahad® kisningas
University of Connecticut'! Storr-sis
lõpetas BC kraadiga elektriin­senerina
kompuuteriteaduse alal
Eric Plaks. ;^; : v : : ^^
•University of Gaiifornia^^ IM An-geleses
inseneriteaduskonnas saa­vutas
> magistrikraadi Victor Kõik.
t a ^ asus tööle uurimisalal uute
kunstlike slidamekläppide arenda­misel
ja rakendamisel.
2. Tiina Pärnsalu, 3. Tüiia Lomax.
KUULITÕUGE TÜDRUKUTELE
13—14 a.: 1. Tracey Girolaini, 2.
Tiina Pärnsalu, 3. Juta Metsala.
KUUL POISTELE 11-12 a.: i : Ro­bert
Lada, 2. Niis Norheim. 13—
14:1. Paul Lada, 2. Sven Reitav, 3.
Toomas Kolli
TEATEJOOKS TüDRIfKUTELE:
1. Saare maakond, 2. Valga maa­kond,
3. Petseri maakond, 4. Harju
maakond j 5. Viljandi maakond, 6.
Lääne maakond.
(Algus E . 2)
Müre üleliigsete dollarite üle
osutus lasjatuks. Kogu see „ti!us
süsteem" reageeris hoopis r ^ r -
vide hoiustele? Koos doUarireser-vide
tõusuga jvälisriikides hakka­sid
tõusma ka nende riikide hul­gimüügi
hinnad. Ja. siis kui õli
produtseerivad Araabia riigid ot­sustasid
tõsta: õli hindu nelja­kordselt/
'äkki nende maade dol-larireservid
^suitusid selleks kait-serauaks,
eit nutte itäielifcult
ei häviiienud majanduslikult, sest
õli hüid maailmaturul on ainult
tsiteeritud dollarites.
II maailmasõda ainult kiirus­tas
dollari tõusu raihareservi 'po­sitsioonile.
Sõja aijal kuhjunud
hoiusummade likvideerimise tõt­tu
Ameerika majandus kasvas
kiiresti.
Fai^aUeelselt seUise Mire tõu­su
tõttu oli panganduse juht­kond
sunnitud revideerima en­disi
laenupaberite mõju ja väl-jatöötama
uusi mooduseid, ei
sellele süsteemile anda uut sü-
'.;gavust. ;
üks neist põhijuseist, mis hiljem
osutus kõige olulisemaiks, oli et
Eurooipa invesiteörijad hakkasid
oma raihasid paigutama Ameerika
tööstusse ja seda juist poliitlise
kindluse tõttu.
Taganifejärele vaadaituna m iga
maa, noille raha on ol|iud kasuitu-sel
reservrahana, Wifinud rah-vusvaiheüise
kaubanduse eeliseid,
lisaks sellele, mida see on tähen­danud
hindade stabiliseerimisel.
Tänapäefva kauibandusliku läbMi-gu
juu)r©s itoW
olevat võimeline rahuldama kõiki
neid tinginliisi mida rahviisvaiie-line
kaubandus ette kirjuitab.
Shvelts on liiga väike ja tal puu­dub
laiaulaituslik rahvusvaheline
pangandus. Jaapan ön liiga kau­gel
maailma tööstuse keskustest
ja tema tööstus on suuremalt
osalt suletiud teistele. Saksamaa
stabiilsus rahalistes tehingutes
on olnud väga kõikuv j a poliitili­selt
pole Investeerijad'^^k
Saiksamaad usaldanud. Selletõttu
on kõikide suurfirmade finantsee­rijad
suunanisd 'aimd pilgud
Amei^rika poole, sest see on ainu­ke
riüt praegusel ajal M i i n e suu­dab
organiseerida oma majandus­likku
võimsust ja iinantspaberite
korrapäraseid tehinguid.
Dollari positsiooni võib mõjuta­da
asjaolu, millise .poliitilise sam­mu
võtavad Euroopa riigipahkar
de juhtkonnad dollari suhtes, kes
omavad kogusummad 160-e mil­jardi
dollari ulatuses Ameerika
dollareid ja see millisit osa kuld
hendeid uute materjalide hankimi- saab mängima Euroopa uue rahä-saadetud
SÕNUMID nr. 1 (67) —1978. Ees­ti
Noortetöö, Eesti Rahvusfondi jä
Eesti Abi Keskuse bülletään. Sisus:
, ,Esto '8Q'V ,44. juunil demonstrat­sioon
leina jumalateenistus'',, ,ERF
märgukiri PEN-ile", „ERF mär­gukiri
Peaminister Torbjörn Fäll-din'ile",'
Eesti Abi rubriikis jõulu-korjandüse
annetajate nimekiri,
kes panid kokku 14.027 Rootsi kroo­ni
(cä $3.500); Eesti Komitee osas
avaldatakse Eesti Komitee vali­miste
lõpptulemused ja ,,Stocldiolr
mi Eesti Algkooli pere 1978. a. ke­vadel"
koos vastava fotoga, üle­jäänud
osas , ,Mõnigaid hetki eesti
noorte tegevusalalt" ja
kat.
POLYPHONY nr. t - 12>77: Mul-ticultural
History Society of Onta­rio
bülletään, mille eesmiärgiks on
mitmekultuurüise ajalooseltsi te­gevuse
tutvustamine, et veelgi roh­kem
leida materjale etnüiste ühis­kondade
arengust Ontarios. Esi­meses
numbris vaadeldakse Toron­tos
1913va. välja antud ,;Bulgarian-
English Pocket DictiOnary",etn^
liste ühiskondade ringkirju ja ka­vasid,
seni avaldandata allikaid et-nokultuurÜises
ajaloos, etnüise
ajakirjanduse arengut Ontarios,
Suuliste ajaloomaterjalide kogu­mist,
vanast fotoil«)gust on võetud
portreesid Ontario inimestest ja ju-Älates
1970. aastast, Euroopa
pahgj^ Ott andnud mõista, et
nende dollarite hoiused on suu­remad,
kui nad tegelikult seda
soovivad.
See j,uiitus peamiselt just selle­tõttu,
et puudus kindel vahekioffd
rahvusriikide rahailcursside vaiiel.
Euroopa rügid eestotsas Prant­susmaaga,
haMcasid pressin^ia, et
dollareid välja vahetada kulla
vastu ja koos sellega vähiendada
dolari domineerivat m^n maa­ilma
kaubanduses. Ameerika pn
aga oomalt poolt näidanud riigi
kullareservide müügiga, et ta po­le
enam huvitatud kullast, kui
raiha hinna alusest ja määrajast.
R^Vusvaiheline kaubandus aga
ihna reservraiiata pole mi&eldav.
Selletõttu ongi praegu käimas lä­birääkimised,
et jõuda ühisele
arvamusele nnaailima reservtaJia
suhtes. • •• •
Tõsiasi on — Ameerika ge©-
graaliline suurus ja tema rikkus
laseb oletada, et dollar veel mit­med
head aastad on maiaikna do-mineerivaks
raliaüksuseks. Siin­juures
aga tuleb teha reservatsi­oon,
et Ameerika majandust juM-takss
positiivses suunas.
juba mainitud
peaib üks maäilmai raihad^^^^ ole­ma
juhtival kohal. Kuigi ameeri­ka
dollar on kannatanud inflat­siooni
ja vääringu reforniide all,
pole näha, et ligemas tulevikus
ükski teine maa suudaks asenda­da
dollarit, sest inülatsiobni suu­rus
teistes maades on olnud veel
kiireioomulisem kui Ameerikas.
' AVO KIMMEL
seks. süsteemi kujundamisel.
Meie tuntud võimlemisõpetaja
Uus-Meremaal Emmi Bellwood-
Tõfcke määrati oma asukohamaa
naisvõimlejate rütmilise võimlemi­se
naiskonna juhiks nende võist-lusmatfeaä
Austraaliasse. Naiskond
Ipndab võistlusmatkale augusti lõ­pul.
Austraalia naiskondadega ko­hatakse
neljas linnas ~ Brisbanes,
Sydneys, IV^elbournes ja Adelaides.
Esimene võitlus toimub 'Sydneys.
Võistluste kõrval juWab Emmi
Bellwood-Tõkke ka võimlenüstree-neritele
kon-aldatud kursusi. Aust­raalia
matk kestab 12 päeva.
Emmi Bellwood-Tõkke on lõ|^-
tanud Tartu-ülikooli kehalise kas­vatuse
alal.:
11.-
..jjSa..;.'sa.Mljatad^.mees-', ajas
Tony-poiss'vastu, „seda sa ei t6hi
teha mees — mul o n . . . m u l on
tsiviil-õigused!"
„Siin— liivadüünide vahel? Sina
naljatad, mees. Peale selle, kus ori
selle kahvaKäo sohvri tsiviilõigu­sed,
keda te ära suitsetasite? Mis?
Kuuled sa, iküidas tuul männilatVa-des
oigab? Kas ei ole see mitte
selle põletatud aütosobvri hing,
mis seal kättemaksu ulub?
Usud sa voo^ood, väike vend?
Tead sa, et minu vanaema oli
saartel Mamaloi? Mis? On sui sel­lest
aknu?"
lakkus närviliselt
nän, okei mees? Ja siis see eslme- mist, mees — ta oli, riagUj ainult
ne sohver, ta viib meid valesse pealtvaataja, mees!"
kohta, mees, me ütleme, et klubis- ,,Okei, see oli tädipoeg Albert
se, ja tema viib meid golfiklubisse Siis> kus nad nüüd on, need kaks
leus valged kassid tantsu löövad — relvakangelast — Razz Newson ja
,,Mitu korda pean ina sulle üt­lema,
mees — mina ei põletanud
kedagi, ma ainult müiišin selle
|tuki... nagu, teistele kassidele,
m ^ ! "
,,Okei, okei — siis kes olid need
kassid, kes seHe riista ostsid?"
„Ma — jah, ma nagu --eimäle­ta,
mees. Kohtasin neid
mitte saareklubisse, kus kirjud
kassid koos viibivad — ja siis,
mees, ta kaob ära, ja me kutsume
uue sohvri — nad lasksid meil seal
telefoni kasutada j mees! Ja siis,
tuleb see teine kahvanägu, ja ,.
„Miks t e . . . nagu, kiusate mind, °
mehed—-ma, nagu, ei tahtnud j V ^ Ä S kutsus seHe teise kahvanäo
kellelegi haiget teha . . . see valge — selle teise sohvri?"
kass, see kahvanägu kutsus — tema kasutas
ütles nieil0pÄsti,n[iees, ja siis nende kasside fcõnetraati,
.. .nagu, see tukk läks laMi--- see mees! Ja siis see kahvanägu tuli,
oli õnnetus, mees!" -- -^^^-^ --^--^
Mul läksid nüüd ka kõrvad kikki.
>>Okei, Tony — siis räägi ära,
kuidas see asi päriselt juhtus" ,
„Okei siis — aga ärge te teistele
sellidele ütlege, et ma piiksusin —
nagu, see" Newson, see tapab mind
ära, kui ta kuuleb.,."
,,Mu huuled on igavesti
vähemalt nn palju kui see Newsoni
poisisse p m ^ nüüd
ruttu, enne kui sul meelest ära lä­heb
ja ma v i h a s ^ Saan!* ^
„ Okei mees, ära muutu inetuks
— okei siis. Nagu, me pidime sin-ja
rääkis rumalasti, mees, nagu,
me astusime sisse ja ütlesime, sõi­da,
mees, ja: tema, et kas teil tah-manägudel
raha ka on, ja Razz, te­ma
vastu, et ei ole,, mees, ja see
kahvanägu muutus tooreks, tabtis
meid välja ajada, ja siis Razz pa­ni,
nagu, tukiotsa talle kuklasse ja
ütles, et sõida mees, ja siis see
tukk läks lahti, ja larakas käis,
mees, ja sohver kukkus näoli oma
kärust välja, ja siis ma ütlesin, et
lõikame, mees, ja siis me lõikasi­me;.
.."
„Ahah — siis te lõikasite. Ja kes
see kolmas sell oli?"
na tantsupeole minema ja need! ;,,Milline toto
Torod, need pahad kassid, need ,,Ära mängi lolli, sa sitavasikas
alati ähvardavad meid, no siis ma, — teid oli seal kolm tükki, see esi-nagu,
võtsin selle tuki kaasa, mis j mene sohver on seda tunnistanud
peatasime paar maja number 15-
dast eemal.
Riek oma värvilises Lääne-Saar-te
kostüümis läks jälle eesukse
juurde, kuna mina tagaaeda hiüi-sin.
Kuulsin, 'kuidas Riök uksele
koputas, ise puru joobnut .mängi­des.
•
„Tehke lahti, vennad, tehke uks
valla — tean.et olete, ^hikk, seal
sees ja et teil on joodavat... ma
tean et sa seal oled, Razz kallis
vend, ja sina ka Albert, vana­poiss
. , ."
Ja eesuks läkski: lahti, mi veidi
praokile, ja kellegi kähe hääl so­sistas:
„Kao ära, mees, lase jalga,
lõika minema, kes sa ka oled,
mees, meü pole tilkagi majas, au­sõna,
mees!"
Aga Rick oli nüüd oma jala ukse
vahele saanud. Seersant!" sosis­tas
ta oma taskuraadiošse, ,.ma
Ja meie
noor gangsfc^ Tony Webster hak­kas
nuuksuma. Suured pisarad
jooksid tal põski mööda alla ja ta
hõõrus meid oma sõrmenukkidega
•laiaUi l - I .
ma onu Raest USA-st ära hiivasin
— enesekaitseks, .mees.: Siis: Razz,•
tema\ütleb;..": ;. •"•
. i C e s s e e . R a z z d i ? " / . ^
; „Razz Newson, mees — see on
ta nimi, ^agu ma ütlesin... ja
siis tema, tS ütleb, mees, anna see
tukk minu kätte, ma tean, kuidas
meelde,' kes see kol­mas
d i , või sul tuleb ikkagi veel
ujuma minna!"
,,Jajah — okei siis, är^e mmitu-ge
inetuks, mehed. Okei, see kol­mas
— ma ei tahtnud enne öelda,
ta on, nagu — mu sugulane, noh!
Tädipoeg Albert! Tal polnud selle
sellega ümber käiar ja siis ma an-j — noh, suitsetamisega mingg:i t pist
sisse..
Albert?"
Poiss nühkis jäUe sõrmenukkide­ga
sihni jä siis rääkis edasi.
„Ma ei tea, ausalt, mees, ei tea
kuhu nad kargasid. Nagu, mina
lõikasin koju — ma ei tea, kuhu
nemad hüppesse läksid."
„Nii, sa ei tea. Mis on selle A l -
bert-poisi terve ja täisnirni, ja kus
taelab?"
,,Seda — oi, ma ei julge öelda,
mees nad tapavad mu ära!"
,,Ära karda, väike vend, me kait­seme
sind."
Pikkamööda, nuuksudes ja hali-sedes
nü et mul tast juba p>äris
kahju hakkas, rääkis ta meile ära,
kus ja kuidas . . .
„Ökei, mehed — Albert, ta elab
15 Centre Street... Tsentri täna­val.
Ma usun, et Razz on kah seal
— Razz'il pole endal voodikohta,
ta on siin nii nagu hüppes — Mont-realist,
mees, seal otsitakse teda
taga. Potimüümise eest, noh — ja
siis ta on siin peidus. 15 Centre
Street, mehed, ausalt."
Rick vaatas mulle silmanurgast
otsa. .
,,Kas läheme, seersant?"
ijLäheme, muudkui läheme,
Riek." '\- /''ri^ .y .
Nii, süs me läksimegi; Alguses
viisime oma vangi peakorterisse,
kus lasksime ta selle vima-war:
ranfi eest putkasse pista, enne kel­lelegi
mõrvameeskonnast sõnagi
lausumata — neid ei ohiud nagunii
seal, olid koju magama läinud. Kargasin käpukile poisild^ lige-
Sils sõitsime TsenM tänavale Ja male ja lõin jalaga tato ta
usest eemale, kuigi sell
ei paistnud enam võitlemise vastu
huvi tundvat. Ilmselt oli ta kuuli
kuhugi alakehasse saanud, sest ta
hoidis kahe käega kõhtu kinni ja
oigas.
Tõmbasin käerauad vöölt ja vis­kasin
need ukseavas seisavale poi­sile,
ise ikka veel püstolirauda länr
gentid kangelase poole hoides.
„Loo endale võrud käte ümber,
sell, ja pigista hifck kinni, kui sa
ei taha ka tina saada — pronto!"
Sõnakuulelikult vajutas pisike
neeger endale käerauad randmete
ümber. Samal ajal tõstsin ma ka-heraudse
põrandalt. See d i selline
vanaaegne, kul?kedega riist, üks
kukk oli vinnas, teine oli alla las­tud.
Murdsin haavlipüssi lahti —
see käis hingedega pooleks. Jah,
üks • raud oli tühjaks tulistatud,
teine oli veel minna. Oleks ta selle
minu pihta minema jõudnud saata,
oleksid vist läinud pool pead ja pu­rihambad
. . .
Vaevalt oli ta sõnad suust välja
saanud, kui maja seestpoolt kostis
vali püssipauk — haavlipüss! Ja
Ridk-poisi saadiošaade jäi pooleli; j' Siis tuli mulle Rick-poiss meelde.
Vkutasin jalaga tagaukse pihta. Jah, ausõna, momendiks olin ta
see lendas ssisepoole, mu oma unustanud, mul oli endagagi tege-
Smithr^esson oli nml käes; Nägin mist. Aga siis kargasin eesukse
kedagi mustanahaUst noorukit läbi juurde ja lükkasin selle lahtiJ Rick
poolavakit köögiukse, kaherau^ne istus seljakile vastu trepi-käsipuud,
haavlipüss käes, rauaotsa minu
poole keeramas. Lasksin huupi te­ma
suunas, kolm või heli korda.
Poiss pulas püssi maha ja kukkus
käpuli, üks teine, veidi valgema
nahaga noormees seisis inagamis-toa
uksel, kaks värisevat kätt lae
poole tõusmas.
,,Mul p-oile tukki, võmmid, mul
r i i s t aJärge laske, mehd^ (Järgneb)
ülikond veel ku-jumhaavli-aukudest
ja veremärkidest. Ta oli
laengu linnuhaavleid külge saa­nud,
õnneks ainult riivamisi, või
ta oleks Looja karjas olnud. Nüüd
ainult jooksis veidi verd ja poori­k
s silmi.
Äieksis Rani
Rockefelleril
FoiidcitsioonI
aukiibline li
r Yaael Ülikoolis
ja luuletaja Aleksij
juuli ja augusti
sihfckapitalivalitsi
Bellagio's Itaali?
fondatsiooni pooj
iga aasta kogu m(
mest puhkamisel
seks luksuslikus
mis asub poolse
vad Como, Lariol
ved. Käesoleva aj
deks olid kirji
ühendriikidest,
nist, Traanist, Aus]
• susmaalt, Itaalie
Hispaaniast, Norrj
Aleksis Rannit
tate jooksul ayaldl
välisajakirjandiisel
Ijstes väljaannete
on rohkesti ilm;
sa, hispaania, hc
korea keeles. Bei
nii oma luule kui
lal. Koos temaga
Rockefelleri Fonc
sena tema abikaas
/
Saarlaste Ühii
sõit on 26. 8. Ii
suvekodusse.
ENN Al
ADVOKÄÄl
Ho©m 1912i Royi
Toronto Domi
Postiaadress: P.(
Ont. (Bay &
Telefon:
24-tundi telefoni
«0*
RAAMATI
JOHN E. S<
••Ci
Chartered
55 University
Toronto, oii|
Tel. 86
LEO KAI
OOCTOR OF Cl
212 Dil
leK 481
S. BROGO'
O P
• Tel. 52
412 R0]|^C1
HOGAN PONTIi
348 Danfd
Telefon äri|
POI
BUICl
LEMy
PHOl
FIREI
SUNl
-CEK
AGÄl
SKYH
G.M.(
Pnuu