1987-02-24-08 |
Previous | 8 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
STILÄISILLE ASIAKKAILLEMMB
ITSENÄISYY5PÄl}fÄNÄ
AINO KÄINS
ea
Parimaid fervifml f es« Vabariigi
LLEN PETERSON
fASmON INSmUTi
LEE
S5 Oeogsntiii® Sqimrej ScMk^imo;
OBlm©,MlG2V9
Pensionäride koosvli-bimisel
Eesti Majas
On päevi rahvaste elus, mis
tähistavad suuri sündmusi, kus
hinnatakse minevikku ja suunatakse
pilk tulevikku uute lootustega
ja kavatsustega. Need on
rahvuslikud pidupäevad. Siis kaob
hingest igapäevane mure, siis tuntakse
öma rahva võimeid ja
voorusi.
Meile eestlastele oo selleks
tähtpäevaks 24. veebruar. Sel
päeval 1918. aastal kuulutati välja
meie riiklik iseseisvus. Sel
tuisusel talvepäeval, kui puna-kaartlased
võimutsesid Tallinnas,
oli eesti rahval julgust teatada
maailmale^ et ta tahab olle vaba ja
hakkab ise täisõigusliku peremehena
omal maal valitsema. Kui
vähe oli siis neid, kes uskusid
Eesti iseseisvuse võimalikkusse!
Järgnesid rasked saksa okupat-sioonikuud.
Meie rahvale kuulutati
kadu.
Kuid kiiremini kui arvata võis,
varises novembris 1918. aastal
kokku Saksa keiserriik. Eesti iseseisvus
sai reaalsuseks. Kuid meil
tuli om a vabadus kätte võidelda
V a b adus s õj a s, m i s i õppe s
küünlapäeva rahuga 1920. aastal.
Eesti ajalugu näitab, et ühe
rahva vaimu võib painutada ja
suruda, kuid ei iialgi murda.
Imetleme seda, kui.taas tähistame
Eesti Vabariigi aastapäeva. See
on tähtpäev, mis annab meile mõtteid
nii kaugesse kui lähemasse
minevikku.
Ikka me võitlesime; kaotasime
ja võitsime! Kaotasime, kui
puudus üksmeel ja meid siduv
ühine tahe; võitsime, kui tervikuna
astusime ohule vastu.
Eesti Vabariik oli meie rahva
püüdluste ja võitluste sümboliks.
Riiklik iseseisvus ei langenud
meile sülle ei kellegi armust, vaid
raskete heitluste tulemusena.
Vabadusvõitlusega ei
kindlustanud meie vabadust mitte
ainult endile, selle toime oli palju
ulatuslikum.
Eesti ja teiste Balti rahvaste
võitlustega pidurdati kommunismi
edasitung Euroopa südamesse ja
nendele rahvastele anti aega hinge
tõmbamiseks, mille kestel aga
kõigile selgus kommunismi tegelik
olemus. Oleme uhked, et meie
ajaloos domineerivad mitte sõnad,
vaid teod. Need ulatuvad — läbi
sajandite— Lembitu päevist kuni
Il-se maailmasõja lõpuni. Kuid ka
nüüd on teod võimalikud.
Näiteks; Säilitada eestlus ja eesti
keel, eesti kultuur, eesti raamat ja
eestikeelsed ajalehed, koonduda
üksmeelselt võitluseks kommunismi
vastu ja täita see nõue, mille
siis kui algas
Öärg lk. 9)^
OSUUSPANKKI
CTORONTO SOOME ÜfflSPANK)
mi EgüiatoE Avena® East, Toronto M4P lEl
Tdfion 486-1533
Heanaatertikud fervifused
Tervitame eestlasi, meie hõimuvellesid,
veebruaril 1987
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870224 |
Description
| Title | 1987-02-24-08 |
| OCR text | STILÄISILLE ASIAKKAILLEMMB ITSENÄISYY5PÄl}fÄNÄ AINO KÄINS ea Parimaid fervifml f es« Vabariigi LLEN PETERSON fASmON INSmUTi LEE S5 Oeogsntiii® Sqimrej ScMk^imo; OBlm©,MlG2V9 Pensionäride koosvli-bimisel Eesti Majas On päevi rahvaste elus, mis tähistavad suuri sündmusi, kus hinnatakse minevikku ja suunatakse pilk tulevikku uute lootustega ja kavatsustega. Need on rahvuslikud pidupäevad. Siis kaob hingest igapäevane mure, siis tuntakse öma rahva võimeid ja voorusi. Meile eestlastele oo selleks tähtpäevaks 24. veebruar. Sel päeval 1918. aastal kuulutati välja meie riiklik iseseisvus. Sel tuisusel talvepäeval, kui puna-kaartlased võimutsesid Tallinnas, oli eesti rahval julgust teatada maailmale^ et ta tahab olle vaba ja hakkab ise täisõigusliku peremehena omal maal valitsema. Kui vähe oli siis neid, kes uskusid Eesti iseseisvuse võimalikkusse! Järgnesid rasked saksa okupat-sioonikuud. Meie rahvale kuulutati kadu. Kuid kiiremini kui arvata võis, varises novembris 1918. aastal kokku Saksa keiserriik. Eesti iseseisvus sai reaalsuseks. Kuid meil tuli om a vabadus kätte võidelda V a b adus s õj a s, m i s i õppe s küünlapäeva rahuga 1920. aastal. Eesti ajalugu näitab, et ühe rahva vaimu võib painutada ja suruda, kuid ei iialgi murda. Imetleme seda, kui.taas tähistame Eesti Vabariigi aastapäeva. See on tähtpäev, mis annab meile mõtteid nii kaugesse kui lähemasse minevikku. Ikka me võitlesime; kaotasime ja võitsime! Kaotasime, kui puudus üksmeel ja meid siduv ühine tahe; võitsime, kui tervikuna astusime ohule vastu. Eesti Vabariik oli meie rahva püüdluste ja võitluste sümboliks. Riiklik iseseisvus ei langenud meile sülle ei kellegi armust, vaid raskete heitluste tulemusena. Vabadusvõitlusega ei kindlustanud meie vabadust mitte ainult endile, selle toime oli palju ulatuslikum. Eesti ja teiste Balti rahvaste võitlustega pidurdati kommunismi edasitung Euroopa südamesse ja nendele rahvastele anti aega hinge tõmbamiseks, mille kestel aga kõigile selgus kommunismi tegelik olemus. Oleme uhked, et meie ajaloos domineerivad mitte sõnad, vaid teod. Need ulatuvad — läbi sajandite— Lembitu päevist kuni Il-se maailmasõja lõpuni. Kuid ka nüüd on teod võimalikud. Näiteks; Säilitada eestlus ja eesti keel, eesti kultuur, eesti raamat ja eestikeelsed ajalehed, koonduda üksmeelselt võitluseks kommunismi vastu ja täita see nõue, mille siis kui algas Öärg lk. 9)^ OSUUSPANKKI CTORONTO SOOME ÜfflSPANK) mi EgüiatoE Avena® East, Toronto M4P lEl Tdfion 486-1533 Heanaatertikud fervifused Tervitame eestlasi, meie hõimuvellesid, veebruaril 1987 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-24-08
