1987-02-24-07 |
Previous | 7 of 20 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
••.J
•Nr. :i5 24, 1987
L kanadalsed Ben JohnsoE
ekordeid
itelt
.ui kahe meetriga. Kahemeetrilist
^dumaad nii lühikesel distantsil
:ui 50 m võib pidada väga
luureks. Samadel võistlustel tõi-
[Canadale esikoha (jagades seda
Jmeeriklase Jacobyga) vee
tõrgushüppaja Milt Õttey, kuigi
[õidutulemuseks oli ainult 2.20
ji. 50 m tõkkejooksus pidi
haailma paremikku kuuluv Mark
llcCoy tunnustama USA selle ala
jppmehe Greg Fosteri paremust
sekundiga.
|õidukas sisevõistlusrel if..^-.KroQ„
^eVis. Johnson oli seekord tagasihoidlikum
— võitis 60 m jooksu
),60-ga. McCoy'1 Fosteri puudu-lisel
ei olnud raskusi 60 m tõkke-opksu
võitmisega. Issajenko 60
leetris tuli taas esikohale uue
[anada rekordiga 7;15.sek. ja lõi
•Qomani. kelle maailmarekord on
|.0. See aeg oli veel mõned aastad
ine sõda eesti meeste rekordiks!
liiiiiiiiiiiiiiüniiiiiiiiiiüiiiiiiiiiniiiigfHiiituiiüi
ihtul jutulõng nagu ammu«
igamees on omaette väike
Tõepoolest — poisid on
iile meeldivad nad väga.
|Kse[ise nimi polegi Dioge-algul
luges, vaid August
pesildil oli kustanud. pidas
seda rida, kus. oli kirju-
|ngina. Selle Pensioni eksi-palat
rängasti naerda.
pulaarseimat terminit, siis
['ad mehed viilijad ven-
>ov on — mitte niipea lah-lõppude-
lopuks. kui eluga
Ibiisti mugavam elamine kui
idas mingi üsna süütu nak-mis
tavaliselt kolme-nelja
[erveid kuid haiglas veeta,
:ujunenud tõepoolest virtu-
|ba peaaegu omaette teadus.
)sa arste oma teadusega on
s abinõuks haiglapäevade
on muidugi, temperatuuri
kui üks haigus paranema
|a kergesti uus. sest haigusi
itud. maailmas on piisavalt,
pasoojusse, siis võib öelda
selles palatis, kus asub
Iie ühelgi mehel aimu oma
Irist.
(Järgne
Lk. T.
Jaanuari teisel poolel (15:
.—[.veebrO toimus ;^DNA**
ja ,,Btiddies in Bad Times'*
nimeliste ieatrite ühise
avast|isenaHill|ar Liitoja näidendi
, ,This is what happens in Orange-ville'(
See mis juhtus Ofange-viiles)
etendused. Näidendi
lavastas H . Liitoja; Tosina näitlejaga
lavatükk kirjeldas 1984.
aasta novembris Orandevilles sündinud
juhttimit, kus 14-aastarie
poiss kägistas kaks oma nooremat
kobiikaaslast. Kpi ta leitakse
süüdi, mõistetakse talle Young
OffendersAcfi alusel kolm aastat
vangistust; mitte süüdi mõistmise
puhul aga hoitakse teda seni
raviasutuses, kuni arstid arvavad;
et ta võib vabaks saada.
Üsnagi realistliku tegevuse tuumik
keerles noore poisi ja
psühhiaatriku vahelistes dialoogides.
Mis lavastusele aga põhjustab
iselopmüsttise ,not normal
theatre"'andmise, oleneb
lavastuse erisüsteemist. Kogu
teater oli muudetud lavaks, kus
külastajad võisid istuda kuhu nad
soovisid. Näitlejad esinesid vaa-
1 S J ^ ajl^-^ps, mõnikord^^
oma d i a l ^ i ^ S p ^ ^ ^ } ^ ^ ^ ^ -
Muläistajad oJid
selgesti näiltaväl, siis olid nad
saanud teatritegevuse osaks, kus
mitu asja toimusid samaaegselt.
Ka rääidsid näitlejad mõnikord
samaaegselt, kordasid end)
pidasid pikki! pause vaikuse ja
seisakutega. Seda tegevust saatsid
muusika plahvatuslikud pursked,
valguse-pimeduse vaheldumine,
ai ast i - oi ek j a mi tme sugu s ed
atribuudid, mis sümboliseerisid
sisu meeleolu. Pealegi mitmed
eriäjajärgüd suunati teineteise
vastu, millega vaatleja ajamõistet
püüti segadusse viia.
Teater bli põimitud
samaaegseist vastuoludest, ilusast
j a inetusest, labasest ja
jumalikust, traagilisest ja
koomilisest, tahes vastata küsimusele:
Mis kogu sündmuses on
illusioon, mis reaalsus, mil esitleja
on näitleja, mil eraisik, millised
juhtumid on ettemääratud, miilis-sed
juhuslikud? Selliste
eesriiärkide püüdmine on pro-vokatiivne,
tavalist teatrimõistet
purustav, et uut luua.
„That is what happens in
Orangevill^"Wäitas uue teatri äär-misi
võimalusi. Kui dialoog kurjategija
ja psühhiaatriku vahel oli
realistlik, siis samal ajal loodi
väikelinna tausta-pilt koolist,
poiste vanemate reageeringuist ja
mitmete tegelaste seisukohtadest,
mis ühiskondliku ilme kujundasid.
Lõpuks ilmus kurjategija
unelmaisse alasti noor naine, kes
ilmutusena lähenes närvihaiglas
asujale, .aga ka vaatajaile, käes
hoides kirtipu õhupalle. Tema
lahkumisel kaduski lavategevus,
ükshaaval lahkusid ruumist nii
külastajad kui .näitlejad, ilma ®t
neile ovatsioone oleks antud.
H; Liitoja õli kirjutanud näidendi
tellimistöona, kasutades
selles BruGkneri, Beethoveni^
Benny Goodmani ja Tshaikövski
oli teater toetust sajmud Toronto
Arts Gounsirih ja Ontario Arts
Councirilt. Koos tegeFastega oli
saalis vaid mõned üle kölmeküm-fle
inimese..
Hillar Liitoja õn Toronto
eestlastele hästi tuntud andeka
muusikuna, kes 18-aästaselt
lõpetas Toronto konservatooriumi
ja võitis kõrgemaid auhindu
muusikapidustustel. 1972. aastal
astus ta Toronto ülikooli
muusikateaduskonda, õppides
klaverit Anton Kuerti juures.
Järgmisel viiel aastal andis
regulaarselt kontserte ja oli
klaverisolistiks örkestreile. Kui ta
1977. aastal ülikooli lõpetas
klaverikunstnikuna, jagas ta For-syth
stipendiumit, mis antakse
kõrgma hinde saanud lõpetajale
pianistile. Saadud rahaga ja
CanadaGounciri toetusega reisis
ta Pariisi, õppides eraviisil edasi
Pierre Sancan'i juures kaks aastat,
andes samal ajal kontserte Prantsusmaal
ja Saksamaal.
Kui ta 1979. aastal naasis Kanadasse,
otsustas ta loobuda klaveri-kunstniku
karjäärist ja hakkas
selle asemel laiendama uurimusi
muusika alal. Ta võttis osa Toronto
süInfcK>niao^kesti^ haijutusisit ja
uuris muusikalist analüüsi Ed-wardLauferi
juures.
Pärast-1979: aastal naasis Kaiia-mitu
soöloetendust luulest,
esitades T.E. Eliofi ja Ilmar
Laabani luulet. Ta peab oma
lavastajakarjääri alguseks 1982.
a, jaanuaris toimunud Joyce 100.
aastapäeva puhul korraldatud
tööde lugemist Torontost põhja
nn, „cöttage theatre'' nime
mis oli menukas õiges
dadaistliküs tavas. Pärast pühendas
end Ežra Pound'i loomingule^
esitades seda mitme eriosana ja
saades sellega ,, unustamatu sünd^
muse" hinnangu kui
,,hullumeelseim pound-pidustus"
(Globe & Mail, 31. 10: 1985).
1983. a. sügisel ta asutas uue
teatri - ,^DNATheatre'', 1984.
a. esimesel poolel aitas Hbllahdis
Kathy Ackerit lavastada ooperit
nimega ,»öirth of a Poet'',
tulles jätkusid PöundM
lavastused mitmesugustes
moodustes. Ta jätkab veelgi
Poundi tööde esitamist selles
laadis, mida ta näitas oma esimese
näidendi lavastusel. Tal oli
visioone originaalse lavastajana jä
ta tahab luua omapärast lavalist
maailmapilti, kus nii mõndagi
näib juhuslikuna, kuigi kõik on
lavastaja poolt kontrollitav, ''
ILMUS:
ee
$15^—^ plossüaateknlu 5$ <s
talitoses
Eesti Kunstide Keskuse
immaSo • Töö :. mi
zhürii töid selekteerimas: vasakult Silvia Prii, Abel Lee, Oss
jinaiaani nais^ su Endel KõkSo 6 6
. Eesti Gaidide Liidu ja Eesti
Skautide Liidu õppe- ja informat-siooniajakirja
, ,Skaütlikul õppe-väljakul"
uus number, järjekorras
34-s ilmus möödunud sügisel,
kaanepildiks 1932. a. ilmunud
skautide õppekirja ,Juhi Häär'
kaanejoonistus.
Uues numbris on avaldatud L .
Kooritsa Järvemetsa laagri laul
, y Kalevite vaim " , •• antakse
näpunäiteid ja soovitusi kompassi
tundmiseks ja kasutamiseks koonduse
tegevuses, on avaldatud Ene
Runge loeng Pühendatud
puule", Hilja Kuütma ja Aili
Silma ettekanne eesti muinasjuttudest.
Eesti Skautide j^aleva
peavanema N. Kanni ja Peastaabi
ülema J. Hünersoni läkitus 1934
Tuleviku määravad noored'Mi,
Kuutma kokkuvõte ,,Juhtide väljaõppe
tegevusest'', tutvustades
eri maade organisatsioonilist ku-j
unda m i st. V älj avõte Rootsi
maleva juhtide käsiraamatust
y,Mängude osatähtsus skautlikus
tegdvuses"^ skautiiku tööga seo-^
tud puudenimede sõnastik eesti —
inglise — rootsi ja saksa keeles.
Üleskutse Austraalias 30. 12.87—
9. 1. 88 korraldatavale skautide
16. ülemaailmsest laagrist —jam-'
bõreest osa võtmiseks ja lõpuks
väljavõte Sheridan Gollege' i turustuse
osakonna kirjutisest tehnilises
ajakirjas ,,Kas kurname oma
juhte?" .Sisukat ajakirja toimetab
je 60-ndat sünnipäeva
Pühapäeval, 15. veebruaril toimus Vana-Andrese kirikus
kontsert-junialateenistus. Osalesid segakoor „Leelo" Eerik
I^iije juhtimisel, sopran Tamara Norhelm-Lehela, orelil
Lembit Avesson. Teenis õpetaja Udo Petersoo. Südamliku
kiriklik-muusikalise sündmuse lõpus tähistati koory uht Eerik
Trotsides päkast oli jahedavõitu
pühakotta kogunenud küllaltki arvukas
hulk palvelisi osalemaks
kontsert-jumalateenistusel, mille
kava oli koostatud /Eerik Purjele
omase vaheldusrikkusega, hplma-tes
nii eesti kui ka rahvusvahelist,
mitmest perioodist pärinevat vaimulikku
muusikat.
Pärast algliturgiat laulis kahekümnel
i ikmel ine koor E. Võrgu
,,Looja vägevus" ja S. Adams'i
„Püha linn". Esimene pala esitati"
sellele iseloomuliku pühalikkuse
Ja hea sisselamisega. Kohati andis
ennast tunda meeshäälte vähesus
ja liig tugev oreli saade, ent üldine
mulje oli siiski väga meeldiv.
Teise pala juures paelus,
dünaaminiline ja tempolik vaheldusrikkus,
eriti retsitatiivsete osade
juures, mis olid ' h ä s t i ^
töödeldud, väga hea'diktsiooniga.
Paraku kippus jällegi orel kohati
Ilmar Külvet, Jääkaru hingus ja
teisi jutustusi. Välis-Eesti &
EMP- Stokholm 198^. 213 lk. A.
Roosmani kaas. Aastalõpul ilmunud
raamatus on neli jutustust,
,, J ä ä k a r u h i ng u s'',
, ,¥arjusürni", , ,Epidauruse vastus"
Ja ,,Skipjacki lahing'^.
Viimane sai eesti liputeemaliste
kirjandite võistlusel proösaauhin-ha.
Mitme näidendiga tuntuks
teises jütus-matma.
Soolo osa esitas
Tamara Norheim-Lehela korrektselt
vaevurnärgataya murelikkuse
virvendusega, mis puutus
hingamisse.
Õpetaja Petersoo oli oma jutluse
rajanud kärpele Luuka evangeeliumist,
mis kirjeldas' kuidas
Siimeon leidis oma kauaoodatud
Õnnistegija ja milliseid tundeid
see temas ajendas: rõõmu, enesekindlust,
lootuste täitumist ja
rahu. Kõik need tunded on väljenr
datavad muusikaga ja kristlik
kirik on ainus kirik maailmas, mis
kasutab muusikat Issanda teenimisel
ja oma usuliste vajaduste
tuste kogus on
laias maailmas,
eestlastest
giobaal-rahuldamiseks.
Ta avaldas tänu
segakoor ,,Leelole" ^ tulemaks
kiitma Kõigevägevamat Vana-
Andrese kirikus laulu ja inuusika-ga.
Teenistuse teisel poolel laulis
koor, oreli saatel, L. M . Linde-man'i
koraali ,,Kindel on me
usk". Ilus;a üllatuse valmistas
koor järgmise, a cappella esitatud
vanameister A. Lotti klassikalises
stiilis kirjutatud palaga ,,Miserere
Mei", mis paelus akkordi-puhtu-se
ja häälerühmade täpsete
siseastumistega. Meeleldi olekski
kuulnud enam saateta, a cappella
laule.
W. A. Mozart'i ulatuslikum
,,Laudate Dominum'', milles
soolo-osa laulis meeldivalt Tamara
Norheim-Lehela, oli pisut
ebaküps. Tahaks loota; et koor
jätab selle helindi oma repertuaari
tulevikus jälleesitamiseks. Kont-sert-
osa lõppes ilusasti lauldud
imeilusa C. Gounod* ,,Palve
lunastajale", mis oli dünaamiliselt
hästi üles ehitatud. Eriti
nauditavad olid helindi vaiksemad
osad ja hea diktsioon.
Kokkuvõtlikult oli see ilus ja
meeliülendav kiriklik-muusikali-ne
sündmus. Paljud ülalmainitud
pisimuredest on peletatavad kooriharjutuste
raamistikus ja tahaks
loota, et segakoor ,,Leelo" leiab
imevalemi, millega lahendada
meeshäälte põud^ja sellega saavutada
paremat häälerühmade i tasakaalu.
Selleks jõudu ja head tahet.
Kõigele lisaks aga parimad soovid
koorijuht Eeril Purjele tenia
juubeli puhul ja jätkuvat tahet
koorilaulu teenimiseks.
1 • •„. J. r-,.. . I > r
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870224 |
Description
| Title | 1987-02-24-07 |
| OCR text |
••.J
•Nr. :i5 24, 1987
L kanadalsed Ben JohnsoE
ekordeid
itelt
.ui kahe meetriga. Kahemeetrilist
^dumaad nii lühikesel distantsil
:ui 50 m võib pidada väga
luureks. Samadel võistlustel tõi-
[Canadale esikoha (jagades seda
Jmeeriklase Jacobyga) vee
tõrgushüppaja Milt Õttey, kuigi
[õidutulemuseks oli ainult 2.20
ji. 50 m tõkkejooksus pidi
haailma paremikku kuuluv Mark
llcCoy tunnustama USA selle ala
jppmehe Greg Fosteri paremust
sekundiga.
|õidukas sisevõistlusrel if..^-.KroQ„
^eVis. Johnson oli seekord tagasihoidlikum
— võitis 60 m jooksu
),60-ga. McCoy'1 Fosteri puudu-lisel
ei olnud raskusi 60 m tõkke-opksu
võitmisega. Issajenko 60
leetris tuli taas esikohale uue
[anada rekordiga 7;15.sek. ja lõi
•Qomani. kelle maailmarekord on
|.0. See aeg oli veel mõned aastad
ine sõda eesti meeste rekordiks!
liiiiiiiiiiiiiiüniiiiiiiiiiüiiiiiiiiiniiiigfHiiituiiüi
ihtul jutulõng nagu ammu«
igamees on omaette väike
Tõepoolest — poisid on
iile meeldivad nad väga.
|Kse[ise nimi polegi Dioge-algul
luges, vaid August
pesildil oli kustanud. pidas
seda rida, kus. oli kirju-
|ngina. Selle Pensioni eksi-palat
rängasti naerda.
pulaarseimat terminit, siis
['ad mehed viilijad ven-
>ov on — mitte niipea lah-lõppude-
lopuks. kui eluga
Ibiisti mugavam elamine kui
idas mingi üsna süütu nak-mis
tavaliselt kolme-nelja
[erveid kuid haiglas veeta,
:ujunenud tõepoolest virtu-
|ba peaaegu omaette teadus.
)sa arste oma teadusega on
s abinõuks haiglapäevade
on muidugi, temperatuuri
kui üks haigus paranema
|a kergesti uus. sest haigusi
itud. maailmas on piisavalt,
pasoojusse, siis võib öelda
selles palatis, kus asub
Iie ühelgi mehel aimu oma
Irist.
(Järgne
Lk. T.
Jaanuari teisel poolel (15:
.—[.veebrO toimus ;^DNA**
ja ,,Btiddies in Bad Times'*
nimeliste ieatrite ühise
avast|isenaHill|ar Liitoja näidendi
, ,This is what happens in Orange-ville'(
See mis juhtus Ofange-viiles)
etendused. Näidendi
lavastas H . Liitoja; Tosina näitlejaga
lavatükk kirjeldas 1984.
aasta novembris Orandevilles sündinud
juhttimit, kus 14-aastarie
poiss kägistas kaks oma nooremat
kobiikaaslast. Kpi ta leitakse
süüdi, mõistetakse talle Young
OffendersAcfi alusel kolm aastat
vangistust; mitte süüdi mõistmise
puhul aga hoitakse teda seni
raviasutuses, kuni arstid arvavad;
et ta võib vabaks saada.
Üsnagi realistliku tegevuse tuumik
keerles noore poisi ja
psühhiaatriku vahelistes dialoogides.
Mis lavastusele aga põhjustab
iselopmüsttise ,not normal
theatre"'andmise, oleneb
lavastuse erisüsteemist. Kogu
teater oli muudetud lavaks, kus
külastajad võisid istuda kuhu nad
soovisid. Näitlejad esinesid vaa-
1 S J ^ ajl^-^ps, mõnikord^^
oma d i a l ^ i ^ S p ^ ^ ^ } ^ ^ ^ ^ -
Muläistajad oJid
selgesti näiltaväl, siis olid nad
saanud teatritegevuse osaks, kus
mitu asja toimusid samaaegselt.
Ka rääidsid näitlejad mõnikord
samaaegselt, kordasid end)
pidasid pikki! pause vaikuse ja
seisakutega. Seda tegevust saatsid
muusika plahvatuslikud pursked,
valguse-pimeduse vaheldumine,
ai ast i - oi ek j a mi tme sugu s ed
atribuudid, mis sümboliseerisid
sisu meeleolu. Pealegi mitmed
eriäjajärgüd suunati teineteise
vastu, millega vaatleja ajamõistet
püüti segadusse viia.
Teater bli põimitud
samaaegseist vastuoludest, ilusast
j a inetusest, labasest ja
jumalikust, traagilisest ja
koomilisest, tahes vastata küsimusele:
Mis kogu sündmuses on
illusioon, mis reaalsus, mil esitleja
on näitleja, mil eraisik, millised
juhtumid on ettemääratud, miilis-sed
juhuslikud? Selliste
eesriiärkide püüdmine on pro-vokatiivne,
tavalist teatrimõistet
purustav, et uut luua.
„That is what happens in
Orangevill^"Wäitas uue teatri äär-misi
võimalusi. Kui dialoog kurjategija
ja psühhiaatriku vahel oli
realistlik, siis samal ajal loodi
väikelinna tausta-pilt koolist,
poiste vanemate reageeringuist ja
mitmete tegelaste seisukohtadest,
mis ühiskondliku ilme kujundasid.
Lõpuks ilmus kurjategija
unelmaisse alasti noor naine, kes
ilmutusena lähenes närvihaiglas
asujale, .aga ka vaatajaile, käes
hoides kirtipu õhupalle. Tema
lahkumisel kaduski lavategevus,
ükshaaval lahkusid ruumist nii
külastajad kui .näitlejad, ilma ®t
neile ovatsioone oleks antud.
H; Liitoja õli kirjutanud näidendi
tellimistöona, kasutades
selles BruGkneri, Beethoveni^
Benny Goodmani ja Tshaikövski
oli teater toetust sajmud Toronto
Arts Gounsirih ja Ontario Arts
Councirilt. Koos tegeFastega oli
saalis vaid mõned üle kölmeküm-fle
inimese..
Hillar Liitoja õn Toronto
eestlastele hästi tuntud andeka
muusikuna, kes 18-aästaselt
lõpetas Toronto konservatooriumi
ja võitis kõrgemaid auhindu
muusikapidustustel. 1972. aastal
astus ta Toronto ülikooli
muusikateaduskonda, õppides
klaverit Anton Kuerti juures.
Järgmisel viiel aastal andis
regulaarselt kontserte ja oli
klaverisolistiks örkestreile. Kui ta
1977. aastal ülikooli lõpetas
klaverikunstnikuna, jagas ta For-syth
stipendiumit, mis antakse
kõrgma hinde saanud lõpetajale
pianistile. Saadud rahaga ja
CanadaGounciri toetusega reisis
ta Pariisi, õppides eraviisil edasi
Pierre Sancan'i juures kaks aastat,
andes samal ajal kontserte Prantsusmaal
ja Saksamaal.
Kui ta 1979. aastal naasis Kanadasse,
otsustas ta loobuda klaveri-kunstniku
karjäärist ja hakkas
selle asemel laiendama uurimusi
muusika alal. Ta võttis osa Toronto
süInfcK>niao^kesti^ haijutusisit ja
uuris muusikalist analüüsi Ed-wardLauferi
juures.
Pärast-1979: aastal naasis Kaiia-mitu
soöloetendust luulest,
esitades T.E. Eliofi ja Ilmar
Laabani luulet. Ta peab oma
lavastajakarjääri alguseks 1982.
a, jaanuaris toimunud Joyce 100.
aastapäeva puhul korraldatud
tööde lugemist Torontost põhja
nn, „cöttage theatre'' nime
mis oli menukas õiges
dadaistliküs tavas. Pärast pühendas
end Ežra Pound'i loomingule^
esitades seda mitme eriosana ja
saades sellega ,, unustamatu sünd^
muse" hinnangu kui
,,hullumeelseim pound-pidustus"
(Globe & Mail, 31. 10: 1985).
1983. a. sügisel ta asutas uue
teatri - ,^DNATheatre'', 1984.
a. esimesel poolel aitas Hbllahdis
Kathy Ackerit lavastada ooperit
nimega ,»öirth of a Poet'',
tulles jätkusid PöundM
lavastused mitmesugustes
moodustes. Ta jätkab veelgi
Poundi tööde esitamist selles
laadis, mida ta näitas oma esimese
näidendi lavastusel. Tal oli
visioone originaalse lavastajana jä
ta tahab luua omapärast lavalist
maailmapilti, kus nii mõndagi
näib juhuslikuna, kuigi kõik on
lavastaja poolt kontrollitav, ''
ILMUS:
ee
$15^—^ plossüaateknlu 5$ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-24-07
