Vaba eestlane , September 15, 1983

              Nr. 68
OB».
lo
b Toronto
avab oma
il nii koha-tolt
tulnud
let
Ivad
laulda ja
istega mit-ki^,
väljasõi-loomaaeda.
blme-kes
võib regist-
/iieks päe-juülist
ku-kunä
vastu-biiratud,
õn
ida. Infor-treerimiseks
LS. Laste-
Fvrro poole,
Crescent,
[3A 1N6,
'449-4209,
Marley'le,
bn kutsu-jTorpntösse
[Eesti Jaht-
Kasak ja
ilevad oma
laada kohta
teatavasti
[arves. Seal
tseremoonia
itsert ning
8.
näha sini-
Imerd" On-
|d jahtldübi-mesest
tea-
Iac6'i sada-
5eks. Aad-
)mmodore,
|s, 27 Uni-lale,
Onta-
13, telefon:
'o. annetas
fSTO graa-
Sesti Maja
Id on nii
on kerge
täiendada
konstruee-
Johannes
^«va tpimt-
Vares ase-tuli
Lem-
)-dollarilise
mto Eesti
i suvelaag-
Idab oma
imdi lahke
sellenime-rg
lk. 3) .
oma toa
11. Sel-
[rand, pesti
il on oste-
(kompuu-
Issetöötami"
pmas. Tele-n
ostmisel,
^oletulijaid.
peategur ^
lasuks. Pai" .
ajalehtedes
5e. Tahaks
Ungimüsed ;
igliskeelses
tirja oskus
le ilmtingi-lali
kasuta-lk
on kok- ,
)oni saab
J.958. 0 •
1.
Nr. 68 V A B A E E S T L A N E neljapäeval; 15. septem
VALVEARST
HÄDALALÖPyi
17. ja 18. sept.
dr. T. |eIo 4694322
24. ja 25. sept
dr» T. Kuutam, fel. 751-6141 '
Lk. 3
Jõekääru Lastesuvekodis viimase tegevusnädala kesksemaks sÜMdmuseks oh suvekodu printsi Ja printses­s
i valiniine. Püdü zMrü, vasakuU Helj^ (1982. a. printsess), Marcus Silmberg, Edda
Lepik, Maria-Linask^ Ilm^^ Foto: J . Säägi
Henn Rebcan@
Rorida Insenerid^
yhingu presidendiks
Henn Rebane, St. Petersburgis
elav eesti insener seati 6. augustil
ametisse kui Florida Engineering
Society president. Ametisse sead­mise
tseremoonia oli Marriotfs
Mareo Beach Resort ruumes Mar
i co Islandil ühingu 47. aastakoos­oleku
ajal.
Rebane, kes on ühingu kaasliige,
on teeninud FES piirkcmajliku abi-
; presidendina jä' Legislative and
Energy Cohimiteede esimehena.
Ta oli Florida Institute of XDonSul-tiiig
Engineers president 1975--76.
Tal ( m B S . kraad elektriinseneri- terast kÕnete^ Aarne Vahtra, kes oli Eesti (NSV) KuUuuriministeermmi teatrite vamsuse-jühat^^^
na, mille sai Georgia Institute of partei funktsionäär. Ta pettuis konimunismist ja kasutas JuhustParüsis ametisõidul olles ärahüppeks.Hu-
Technology ja # oEsuur> Eesti Map^^^
W^edding & Associates Inc abipre-sideni
' *; Koosoleku avas E K N e
Florida Inseneride ü^^ kül- olu, mis põhjustab alkohoUšmi. andma eestiastele jõudu elami-tatud
aastal 1916 ön professionaal- tuüritoimkönna juhataja Stella Venestamise probleem: võõraid seks? Vümased paarkümmend
ne ühing miUe 'liikmeskonnas on Kerson tutvustas külaliskõnelejat. on ligi 500.000, aga see arv kas- aastat on iseloomutunud rahvus-
1 A. Vahtra puudutas oma kõnes mõ- vab. Puudub aga pajuvenelase Uku iseseisvuse tõusuga, rahvusU-V
' nel määral samaseid probleenie tüüp, eestlane, kes tahaks venela-k^^ Liit püü-
CHEVROLET vOLbSMOBILE
, ROBERTSON MOIORS LTD.
1555 DANFORTH AVENUE'
TORONTO, 0NT..M4J 1N7
TELEFON 466-1135
Aarne Vahtra koneeestlast^^^
Möödunud nädalal toimus E K N korraldusel kõnekoosolek, kus okupeeritud kodumaa praegusest
3400
Ülemaks
nagu eelmisel päeval antud pressi- ne olla.
intervjuul.
Vaadates kodumaist põllümajan-dusprobleeme,
ütles ta, et Eesti
suudaks end ise majandada ja
oma rahvast toita, kui poleks suurt
naabrit, kes on esmajärjekorras.
Rahyaloeiduse! selgus, et Ees- •
Ms väheneb nende inimeste arv,
kes valdavad vene keelt. See pü
protestivaimi, küllap keelt räägi'
takse.
Venelased mõistsid, et talupoja- Eestis on vähem kui teistes vaba-
Massi purustamisega purunes riikides segaabielusid, kusjuures
end toitev rahvaklass, mis nea Protsendi hulka arvestatakse ka
küüditamisega ka Õnnestus.
Kuid faktiks on, et viimase sõja
võitja N. Lüt pole suutnud oma
riigis lahendada toitlustamise
probleeme,* sest talupojaseisus on
kaotatud. Eesti maamees on suut­nud
üsna sirge seljaga seista. Kui
N, Liidu keskmiseks palgaks ni­metatakse
150—160 rubla, siis Ees­tis
on 180—190 rubla piirides, kus­juures
linna- ja maatööliste palgad
on võrdsed.
Tööstus on orienteeritud suure
naabri soovide ja vajaduste täit­miseks.
Huvitav on Narva Kreen­holmi
rekonstrueerimine, mille
kohta arvati, et puuvillavabrik
võiks olla seal, kus puuvill kas­vab.;-'.:
Kuid sinna oHkä vabrikuid eM-need
kui näit. ukrainlased abiellu­vad
soomlastega jne.
Kui eestlased - oskasid venesta­mise
vastu seista ja end kaitsta,
siis praeguse sövjetiseerimise vaš-tii
ollakse oskuseta. SeUe eesmär­giks
on-' eesti rahva vaimsuse
murdmine. Seda programmi aitab
täita 100.00Ö4ine partel Eestis.
ab eitada.
Lõpuks leidis A. Vahtra, et pea­me
rohkem usaldama oma rahvus­kaaslasi,
saatma kodueestlastele
paremat •informatsiooni j a veenma
neid, et seisame nende kõrval.
Kuid tuleb leppida kokku teiste
ikestatud rahvastega, sest sel­list
üksmeelt kardavad kommu­nistid
kõige enam ja siis ön ka
lootust meil sihtidele jõudmiseks.
Järgnevas diskussioonis puudu­tati
kodumaal käimist, kuna sealt
tullakse tagasi kinniste suudega. A.
Vahtra selgitas, et praegu püüab
venelane iga eestlase ajju tääki
suruda ja meil puudub strateegia
suljtlemiseks. K ä märgiti kultuuri-
Mis vub eestlase part, ei.s se?o- NeedJ „v„a,M x^s e o. sas,' , et ..k, odum, aal, t tul^e„-
i1o2h0 —1io30n, kes olid pöördeäjal .p.a.r ­vad
piopagandaruhmad, kellega
teis, olid ideelised kommunistid.
Neid tänapäeval nii palju ei ole.
Ideelistel kaalutlustel parteisse
läinud on oma soovid seal olles
ümber hinnanud. Nüüd on põhju­seks
karjääri tegemise võimalus.
Rahvuslikud kommunistid püüa­vad
olla pehmemad, hoida Eestit
erinevana teistest liiduvabariiki-
Vüjo Valter Kippel'
kokkupuutes on kohapealsete orga­nisatsioonide
esimehed saanud
kompromiteeritud, A. Vahtra vas­tas,
et gruppides on enamuses au­sad
eestlased, vaid paar ebasoovi­tavat,
kuid sellega tuleb leppida.
Selline moodus on paljudele ain­saks
võimaluseks kodumaalt kor­rakski
välja saada.
Küsiti kaua suudavad eestlased
vastu pidada, kuidas saame kodu­dest.
RahvuškOnimunisni on aja­tatud,
aga; need pobiud käiku jooksul ohiud tugevam ja nõrgem,
Iäinud,-kuna sealsed inimesed ei praegu ori s d l e a t e eestlastele kaasa aidata?
soovi kolmes vahetuses töötada. Parteisse kuuludes algab varem- Vahtra vastas, et 1952. a. suruti
Major Vüjo Valter Kippel, kes g^g^jg olukord erinev üleplaa- büjem isiksuse kahestumme. See inimene loomalikult vaikima. Sta-oj
sündinud 14. jaanuaril 1944 Hel^ ni toodetav toodang lubatakse ko-^^P^^ sel hni surma järel tuH Hrustshovi
singis, kuid hariduse saanud To- halikule rahvale põhjusel heidetakse" nad parteist ^ulaperiood rahvusliku kommunis-rontos,
asus 10. juunil oma ^uele p.j^^j^;^.^^ elektrienergia toot- ""'^^^^ \
töökohale^^lemrneskadrom^iU^ Kommunisüiku partei k periood tõukas neeö
GypsumviUesse Major
pel on ohiud 20 aastat Kanada ^ . ^ ^ ^ Liidu loodepiirkomiale..Kui homsesse paradiisi
juhtub voolukatkestusi, sus tehak- ^
se need Eesti arvel vennaste ka- —
20 aastat
lennuväes ja lõpetas juunis Kanada
sõjaväeakadeemia. Major Kippel
võttis üle major Ripley ametikoha,
mülist sündmust tähistati suure
pidulikkusega.
Oma kõnes major V. V. Kippel
ütles, et ta tunneb uhkust sell^^ seda^ parem
koha vastuvõtmisel Kan^da^ ^ s^^^
väe postil, mis on osa NORAD'i
kaitsesüsteemist. Kuna post oma­ette
ühiskonnana asub suuremaist
arengusuunad sadulast. Nüüd on
sellele mõned vastupanunähteds,
eriti noorimalt põlvkonnalt.
Praegu on kultuur surutud kar-suks.
N i i olid elektrivoolu äravõt­misel
surnud ühel talvel paljud
sead külma, kätte.
Rahva hulgas on ütelus „midä
Kui sead sureksid, suudaksid
eestlased siiski kuidagi hakka­ma
saada, aga „prusšakad" lä­heksid
minema.
Propaganda alla kuuluvad ka pi, kus iga eesti kultuuriisiksuse
suhted väliseestlastega, kellest kontakt annab loojale jõudu edasi
avalikult ei kõnelda, neid nagu elada. Olukorda võiks iseloomusta-ei
olegi, väljaarvatud 200'fashis- da kui suhtelist liberaalsust prak-ti,-
kes vanuse tõttu peagi kao- tiliselt kontrolli all olles.
Oma sisuka ja rahva poolt ela­valt
kaasa jälgitava kõne lõpetas
ta N. Uitu iseloomustava üteluss-ga:
„Kui üks riik paneb oma juhiks
salapolitsei ülema, siis peab
seal riigis midagi viltu olema."
ülejäänud eestlased olevat
assimileerunud, kel pole kultuuri­lisi
huve ega rahvuslikku tunnet.
Sel jutul on omajagu uskujaid.
Kodumaal on siiski kuuldusi vä-keskusist
eemal, siis peab ta täht­saks,
et nende hulgas valitseks fuhande aasta jooksul väljakuju-harmooniline^
ja koostöötahteline nenud rahva juures ei saa olla suu-atmosfäär
kui nad tahavad õnneli- r i muudatusi, on ohiud vaid kõrge- lismaal ilmuvaist eesti raamatuist
kult koos elada. maid emotsionaalseid ja pessi- ja ajalehtedest. Just informatsiõo- • •
. Ta hibas oma parimat tehei töö ni alal pole palju tehtud. ^^^E^
tada ja juhtida neid järgnevail Pessimismi ^^^i^as Poolas Soh- tosMshovi^
aastail j a soovis, et na^d annaksid daarsuse purustamine. Solidaarsus ^ ^ J a jooksta. E i usu, et seUised^"^^^^"^
taUe oma p e l i k u toetuse. Te^ ühis- yõinialused uuesti korduksid kodu- g
tõsine lootus olevat^, et nad^^^^^^^
täidavad oma kohustust Kanada de paradüsis. Eestiski did mehed võinuksime üksteisele lähemal oi- Rootsis, Eskilstunäs asuvasse
sõjajõududes ja annavad väärtusli- oma Solidaarsuse jaoks olemas. Nüüd kitsendatakse suhtlemist, Eesti Kodu ruumidesse murti ööl
ku panuse Kanada^M sa- iPooletunnhie streik näitas, et.rah-^^takse vähem kuUasÕidulubasid; vastu .17. augustit sisse. Politsei
mai ajar nautides südamlikku at- va hulgas on jõudu vastuhakuks. VEKSA kohta öeldakse siin, et andmeil pääseti m a j j a keldrikorra
M omal äja^ võivat eesti noori värvata akna kaudu;^
kommunistlik liikumine, siis see ^kommunistide agentideks. mid asuvad keldrikorral.
oskas üsna tarka poliitikat ajada ^ Vahtra art^äs et VEKSA aeg ^-^^ides ümselt väärtuslikumat
Ja saadi väljaveo vastu rohkem ^ ^ ^ n o - a a r v ^ et VH^KÖÄ aeg , ^osavõtmiseks olid sissetungijad
c7^i^..o..^s.r,iA ®n labi J a see on saavutanud f '^^^^KS, OUÜ sissetungijdu
mosfääri, usaldust jä vastastikust
respekti.
R A T A S OPTICAL
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K
465-6251
Täidame täpsdt igat liiki prffli-retsepte, mait „catarad** tüüpi
Suur valik lasteraame, spordi kaitsepriUe Ja parimas kvaliteedis
^ikeseprille.
Raamid peamiselt Era^opast, alates $12.--kraü $200.-°
Humaalandns kaaanaaiastele 10%
Täidame ka kodmnaiseid retsepte ja soovikoiral saadame ära.
BBOI
22M159
4812 YONGE STREET
(Sheppardi löhedai)
V R.S.KA^
Funeral Directors
WILLOWDALE ONTARIO
Maksab SLanadas:
Aastas $48w
Poolaastas $26w
Veerandaastas $14.
yäljaspojol Kanadat:
$ 5 8 .—
$ 3 1 .—
$16..
RIPOSTIGA
Eam&dass Väljaspocifi
Kanadat:
$39.— I $44.
+ $19.50 I $22.
+ $ 9.:
$52.'
^-^is $28..
weerandaastas $15.
VÄUASPOOL KANADAT ja \JSA-4i
LENNUPOSTIGA aastas $52.—, poolaastas $28.— |a veerand-aastai
$15.— + SAATE?:ULU — aastas $66.—, poolaastas
$33.—ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. "üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadresadele palame märkida „POSTAL CODE** }ai
USA aadressidele ,iZIP CODE**
Fangatshekk või rahakaart kirjntadsi
Free Estonian PoblBshers nimele.
Tdlimlne saaf o:
VABA EESTLANE
f 55 Leslie St.. Don Mills/Ont.^
iSTOuudiseld
(Algus lk 2>
oma
[ine rahvapark asutati
maa-alal, 240 km Torontost põh-ja-
ida suunas maantee 506 ääres,
kaupa, näiteks sõiduautosid.
Praegustel p^^^
toe^,ono^
— ^ e rahvas.^^u Brezhnevr^
* le mitte halvemad eestlased saa-
Eestlastel nõukogude rahva liik- nud.
lahti murdnud kirjutuslaudade
salitlifls paisates neis olnud doku­mendid
laiali põrandale. Ära oli
viidud telefonikassa peenraha, üs­na
vähese summaga. Kindlustused
peaks katma sissemurruga seoses
olnud lõhkumise kulutused. Organi-muUe
saata V A B A EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavalisie / kiripostiga alates ...
19 ...... Tellimise katteks lisan $......
/
simjuures
/ / ;a.
Nimi
Kashwakamaki järve ääres. Härra meina.pole keUelegi toetuda. Püu-^^- E
Lembit Kõva palus luba E S t O d u b näit. katoliku kirik ja teisi va^^^ pole kunagi öelnud, satsioonidel kulub aga tükk aega,
märgi :^aigutamiseks selle; väravas- liitlasteks ei saa pidada. /Teine t^ nad laskuksid sõjaolukorda kurn nende paberid on jälle õigetes
se ja ESTO-84 juhatusej oh hea- sine mure on perspektiivitus, mitte ideoloogilistes küsimustes. Praegu- kaustades. .
meel saada EST04e ühte jäädavat y enam julgeolekuto lennukimõrv on väga näitlik. Eesti Kodusse olevat sisse mur-mälestusnaärki
juba enne sündi. M Jõuame. Oa kuid läänemaailm reageerib sellele tud ka kord varemalt; ^