Vaba eestlane , September 15, 1983

              f'.
EESTLANE neljapäeval, septembri 1983 Nr. 68 Nr. 68
Y •
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. DOB MiHs,
Ont.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
iTOIMMtrSE-KoilJ^ ^^^^ ÖlevTräsS:
TELEFONID; toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas $26.--
ja veerandaastas $14.-— \
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—, pool­aastas
$31.—ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 Co
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
Ei iSTGHIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie.St. Don Mills,'Ont. M3B 2M3
mv •
_ » > - . . ~ - . . : « , ^ « » , x . o . . . . „ ^ - . . ,,....„„„„......„.„ ^Ss^^.US^Ä^***^*"^*
Ontario Place'is on keskseinaks osaks Forum, kus esmevad mitmesugused grupid ja solistid kuni,viie-tu-handele
pealtvaatajale. Samas on ettenähtud ka ESTO-84 avatseremoonia. Taustal maailma kõrgeiiAi
GN torm, mille ftipus on ühel õhtul noorte tantsuõhtu. Foto: Vaba Eestlane
illlllliniilllllllllililillllllllilllllilllliilillliiliiiillllilllililiilliHilllllinillll^
Iseseisvuse
Väljaspool. Torontot asuvatele
eesti laagri- ja suvitusaladele —
Jõekäärule, Seedriornle ja Kotka­järvele
— kavatsetakse anda lähe­mate
aastate jooksul lisa. Selleks
plaanitsemisel ja . kavandamisel
olevaks lisandiks peaks organisaa­torite
ja algatajate informatsiooni
kohaselt kujunema ingiüskeelset ni­metust
kandev maa-alla Esto Val­ley,
kuhu kavatsetakse rajada suu-rejoondine
eesti lainstide- ja
spordikeskus; Uue ürituse algata­jaks
on eesti ajalehtedes ilmunud
Informatsiooni „ kohaseltEesti
Kmistide Keskuse preisident SteÜa
Kerson, kes on saanud endJale tõe­luse
ka sama organisatsiooni usal-
• 'duskogdlt ;.:;'V^
Toronto eestlaskond on saanud
Eesti Kunstide Keskuse Juhtkonna
poolt ajalehtedele antud jutuaja-
Mste ja äisja S^drionü korralda­tud
Esto Valley väljakujundamise
nõupidamise kaudu teatud määral
infomiatsiooni, mida : kujutab en-teft
Esto Vafley ja milliseid pilaa-me
tehakse selle y^jakajundami-
^ks. Aluseks on Ees­li
Kunstide. Kesikuse preisidendi
SteHäKersoni grandioosne visioon
esmdiislikust ja moodsast looduse
rüppe rajatud eesti Idritouri- ja
sporditsentrumist
....Mis on .siis'Esto• V # e y : m ^
da see kujutab endast
milUseks see algatus peaks organi^
seerijate arvates kujunema tulevi-
Esto Valley nimelise tulevase
eesti kultuuri- ja sporditsentrumi
asukohaks on 96,5-aakri suurune
maatükk loOde pool Torontot.
Maa-ala on künkline. ning asub
ühe timni autosõidu kaugusel To-rontöist.
I Maatükil asub innbes
4000-ruutjala suurune lihtne en-üne
sirasakunrordi hoone, kuid
veekogud puuduvadi|]E^ Kunsti­de
Keskus ostis selle maa 135.000
dollari e^ niill^ 3Õ.0Ö0 dolla­rit
on maksetud, kma iiiejäänud
105.000 dollariline^ isumma vajah
veel tasumist ,
Flaaiüd
miseks on suured. ja laiaulatusli­kud.
Põhiliseks ideeks on, et Es-tt
© Valley peaks kujunema spordi
alal suviseks ja talviseks koduks
ineie naisvõimlejalle, käsipallurei-le
ja murdmaasuustajaile, kuid
lodtuiirUi^ alal peakisid
sün tekkima soodsad loomingnvõi-malušed
kunstnikele, teatriinimes­tele,
muusikutele, foto- ja filmi­meestele
Jne. ILühidalt: Esto Val­ley
peaks võimaldama noortele
täiskasvanutele kunstide ja spordi
vilj|eleiniist md^
Mfest lähtudes. 1
Kuid kõigi nende eesmärkide taot­lemiseks
oii pai^matult vaja vas-tayat
miljööd, vajalikke hooneid,
majutamiskohti, tööruume^ koos­olekute-
ja söögisaale, teimiseväl-
Jakuid ning ujulat Nendele vaja^
dust^^^ (m algatajat^ ja organisee-lijaiimõelnud^
kuna esialgu on ka­vatsus
öhitada köök ^ ja söögisaal
mmg juba kahe aasta pärast ma-ptamiskohad
ja töökojad, mis
võimddava^ õ^elaa^tej kui^
ja seminaride korraldamist, Tule-^
Tikuiš on kavatsus täiendada hoo­nete
komplekti vabaõhumuuseumi­ga.
See kõik suunab lõppjäreldu^
^ele, et Esto Valley jei ole mõeK
dud lihtsaks eeisti noorte yaljasõi-dukohaks
• vaii^ üksikasjaliselt ka-tuuri-
ja
Kahjuks ei saa unustada, ®t see
kõik on ainult visioon — unistus­lik
nägemus, mi!s jääb igavesti vi-
.siooniks, kui seda ei tood& ilusate
ettekujutuste maaiilmast maapinna­le,
kus tuleb sülitsi kokku minna
karmide realiteetidega ja majan­duslike
probleemidega. Esto Val­ley
oi^aniseerijad on kogu ette­võtte
kõige tähtsamat osa — ma­janduslikku
külge —- seni väga
põgusalt ja ainult mööda minnes
kä!sitanud ja, mistõttu selle suur­ettevõtte
majanduslikud kontuurid
jäävad ^hmaseiks. Mõnede asja­tundjate
arvates maksab see pro­jekt
iihe miljoni dollari piirides
ning Eesti Kunstide Keskuse juht­kond
e! ole seni lähemalt selgita­nud,
kust ta kavatseb selle raha
võtta. Räägitakse ebamääraljdt
lüMiktt toetuse võimalustest kuid
üldiselt jääb mulje, et Esto Valley
ülesehitanuse! oodatakse suuremaf
ma|andus]ikku panust eesti ühis­konnalt^'::
pi^aniseerijad ei ole puuduta­nud
ka ettevõtte majandamise kü­simusi,
mis on väga oluline. Ei
(^ekahtluist^ et sellise tsentrumi
ülevalpidamine ŠtelU Kersoni vi­sioone
rakendades läheb väga kal­liks
ja plaani koostajad peakisid
enne r^iakogunuse aktsiooniga
alustamist ja eesti . ir#va poole
pöördumist vastavate realistlike
kalkulatsioonide põhjal lähemalt
selgitama, kui palju selline tsent­rum
vajab täies ulatulses käiku ra-kendatidt
palgalist personali ja
ülevalpidamise kulusid, kas seUe
koha kasutamine on niivõrd inten-süvne,
et see õigustab nende suur­te
kulude tasumist Ja lõpuks —-
kui suured väljavaated oh Esto
VäUey väljaüürimiseks kanadalals-tele,
et sellega saada lisatulu suur­te
väljaminekute tasumiseks. Ja
kui oi^aniseerijad raagivad, et Es­to
Valley on mõeldud meie noor­tele
täiskasvanutele sportlikuks ja
kultuuriliseks tegevuseks, Mis on
põhjust küsida^ kas need ruumid
ja võinialused on mõeldud tasuta
kasutamiseks või on need maksu-
:.lisedi./- -
Esto Valley väljaehitamisel ja
rahva poole pöördumisel tuleb
vastata ka Idisimüiselie kas see
algatus on eesiä ühiskonnale häda­vajalik,
et selleks suuri majandus­likke
ohvreid kanda? Toronto ja
iimbruskbnna eesflastde on saa­nud
selgeks, et Jõdcääniy Kotka­järve,
Seedrioru ja Toronto Ees­ti
Maja on eestluse säilitamiseks
ja eesti ühiskonna koos hoidmi­seks
hädavajalikud kuid kui­das
on lood JEsto Valleyga? Ees­ti
laste suvekodude jä laagnaHade
väljaehitamiseks on sünne eestlas­kond
andnud tuhandete töötundi­de
näol oma hiiglasliku p^uise —-
ja seda põhjusel, et neid institut­sioone
on eesti ühiskonnale Wnd-liasti
vaja. Neid asutusi on toeta­tud
ka majanduslikult ja jätkatak­se
ka edaspidi nende toetamist,
kuna need kõik vajavad pidevalt
oma eksistentsi ja ideelise tegevu­se
jatkamilseks ieesü ühiskonna
abistavat kätt
Esto Valley suur vajadus on
ved tõestamata ja. kuigi organid
seerijad mainivad, et nende uue
tsentrumi tegevus ei häiri meie
seniste .. noorteoi^änisatsioonide
ning laagrite-suvekodude tegevust,
sMig ometi tMeto seaÜjuures arve®»
VENE DMOKRAATLIK
VEEBRUARIEEVOLUTSIOON •
Sõjaviletsused tõid kaasa uue re­volutsiooni
(8. 3. 1917.) tsaar loo­bus
troonist (15. 3. 17.), uus Aju­tine
Valitsus lubas vabu valimisi,
jatkas^ga ebapopulaarset sõda ja
tõrkus kä vähemusrahväile auto­noomiat
andmast. Ainult Soome
autonoomia taastati kohe. Ligi 40.-
000 eestlase meeleavaldus Vene
pealinnas Peterb,üfis (St. Peters-burg,
Petrograd, praegu leriüi-grad)
8. aprillil ergutas Ajutist
Valitsust kinnitama Eesti Omava­litsuse
(12. 4.) Eestimaa ja Põh-ja-
Liivimaa ulatuses. Algas Eesti
Polgu moodustamirie, köievedu ko­haliku
vene ametnikkonnaga eesti
keele ametlikult kasutamiseks, ja
vüdi läbi Eesti Maapäeva valimi­sed
C7.—8. juulil). Äärmusvasakla-sed
(sotsjäüstid-revolütsionääricl jä"
Lenini bolshevikud) said 24 prafe.
iiäältest. üle Venemaa hakka?^
junema „kaksikvõim'*: ühelt poolt
Ajutise Valitsuse asutised, teisalt
uued tööliste ja sõdurite nõikogüd,
kus-enamus hakkas olema SR-idel
ja bolshevikel. Mõlema hõimuga
pidi maad jagama Eesti laapäeya
(ehk Ajutise Maanõukogu) poolt
määratud Maavalitsus (14. 7.),
mille juhiks oktoobris sai Konstan-
.tin/Päts. •••.
^ Selleks ajaks sai autonoomia ka
Läti (5. 7.), aga ainult Lõuna-Lii-vimaa
ulatuses, sest Kuramaa, oli
Saksa valduses ja Latgale (kato­liikliku
Ida-Lätl) kõhklused liitu­mast
luterliku Lätiga andsid Vene
Ajutisele Valitsusele mugava ette­käände.
Lõunä-Liivimaa valimistel
said vasakpoolsed enamuse. Nende
ja parempoolsete ühine kongress
(30. 7.) kinnitas autonoomianõuet
tervele Lätile;
Soome Edukunna valimistel said
vasakpoolsed enamuse (18. 7.) ja
parempoolsete vastuseisust hooli­mata
kuulutasid nad Soome prak­tiliselt
iseseisvaks, jättes Vene­maale
vaid välisküsimused: „Soo-me
siseasjus on Eduskund lõplikuks
otsustajaks". Vene Ajutine Valit­sus
saatis seepeale Eduskunna
laiali (3L .7.) ja nõudis uusi vali­misi.
Oktoobris toimusidki need, ja
muudatused valimisseadustes aita­sid
kaasa parempoolse enamuse
saavutamiseks. Taolised nõksud ja
parempoolsete koostöö vene valit­se
võtte> et m^andusliknl alal te­kib
sim paratam^t teatud kolK
sioon, kuna Esto Vallale antud
summad vähendavad neid toetu­si,
mis oleksid l^jnud eesti laste
suvelaagrite nmg skautliku nooru­se
tegevuise toetamiseks.
Kõik need küsimused ei kerkiks
esile^ kui Esto Valley väljaehita­mise
ja selle keskuse majandami­se
kulud võtaksid enda kanda mõ­ned
idealistlikult häälestatud ma­janduslikult
haljale oksale jõudnud
rahvuskaaslased. Nende panusest
on sageli juttu olnud, kuld näh^^
vasti ei ole need plaanid realisee­runud.
Ja nü kaua kui Esto Val­ley
organiseerijad loodavad oma
suure visiooni praktilisel rakemda-misel
tavalistele igapäevastele ini­mestele
— nii kaua peavad nad
vastama ka tavalistele igapäevas-susega
teadagi kibestas sotsialiste.
Kuramaal ja Leedus otsustasid
sakslased kokku kutsuda maanõu­kogud,
toetamaks Saksa sihte. Ku­ramaa
Landesrat (49 sakslast ja
30 muud!) palusidki ilusasti Saksa­maa
„kaitset" (4- 10.), ent Lee­dus
teostus; üsna ehtne rahvaesin­dus,
kuigi 300-st esitatud liikmest
ainult 220 pälvisid sakslaste nõus­oleku.
Leedu Maapäev nimetas 20-
liikmelise nõukogu (Taryba) edas­pidi
asju ajama (18. 9.).
Vahepeal algas uus Saksa rün^
nak kaks aastat paigal püsinud Bal­ti
rindel. Rüa vallutamine (3.9.)
pani Eesti Maarahva esimest kor­da
arutania iseseisvust (7. 9.), ku­na
venelased ilmselt ei suutnud
sakslasi eemal hoida. Peatselt hõi­vasid
sakslased ka Saare- ja Hiiu­maa
(12.—18. 10.). Sõjast tüdinud
rahva hulgas aga kasvas bolshe-vike
populaarsus, kes amsana lu­basid
kohest rahu. Nii oli see üle
Venemaa ja ka Eestis, kus sügi­sestel
kohalikel valimistel bolshe­vikud
said 35 prots. häältest.
VENE K0NTRREV0LOTS500N
OKTOOBRIS
Oma vigadest hoolimata katsus
Vene Ajutine Valitsus (müle juhiks
lõpupoole oli mõõdukas sotsialist
Kerenski) ausalt teostada demo­kraatiat
vabade valimistega ras­keis
oludes, kus valitsust ründasid
nii parempoolsed (kes olid tugevad
ohvitseride hulgas) kui ka bolshe­vikud.
Vaevu saadi tagasi lüüa pa­rempoolsete
mäss (nn. kornilovla-sed),
kui tuli öine võimuhaare
bolshevike poolt, (7. 11., ent vana
kalendri järgi oktoobris): Parem­poolsed
kindralid keeldusid valit­sust
kaitsmast ja. see bolshevike
ning kornilovlaste koostöö hävitas
Vene • demokraatliku revolutsiooni.
Mässu demokraatliku revolutsiooni
vastu nimetatakse ^ vasturevolut­siooniks
ehk kontrrevolutsiooniks.
tJheaegselt võimuhaardega Peter­buris
võtsid bolshevikud võimu üle
mitmel pool mujal (ka Tallmnas).
Kaua aega aga kestis segadus ja
mitmel pool ka „kaksikvõim". Aju­tise
Valitsuse poolt välja kuuluta­tud
ülevenemaalise Asutava Kogu
valimised viidi novembris ikkagi
läbi. Bolshevike pettumuseks said
nad üle Venemaa ainult umbes
veerandi häältest — enamuse said
sotsialistid-revolutsionäärid (SR-id),
kes tihti töötasid koos bolshevike-ga,
kuid niitte alati: Lenin otsus­tas
rahva tahet ignoreerida ja saa­tis
Asutava Kogu peale selle kok­kuastumist
(jaanuaris 1918) kohe
laiali. Baltimail oli aga bolshevikel
rohkem edu kui Venemaal. Eestis
said bolshevikud 39 prots. häältest
(vt. e. E.-Laaman, Eesti iseseis­vuse
sünd, 1964, lk. 207; ka S. W.
Page, The Formation of the Baltic
States, 1959, lk. 75). Lätis (täpse­malt:
ainult Lõuna-Liivimaal) said
nad 72 prots. — vist ainus piirkond
üle Venemaa, kus bolshevikud said
enamuse.
bolshevikele, ja ^iis et ole
neid valimisi pole kunagi olnud ja
igaüks, kes neid mainib on kom­munist
(ju süs vist ka a. 1941 küü­ditatud
Laaman). Kui päris mööda
ei saa, öeldakse, et Eestis oli tol­lal
palju vene sõjaväge ja bolshe-vike
hääled tulid nendelt. Muidugi
osalt tulid; aga ka ülejäänud hää­led
läksid valdavalt vasakule: kok­ku
anti 299.800 häält (alla poole
täiskasvanud elanikkonnast võttis
seega osa); bolshevikud said
119,900, eesti SR-d 17.700, vene
SR-id 3.000, radikaaldemokraadid
17.000, eesti sotsiaaldemokraadid
9.200, tööerakond 64.000, ja demo­kraatlik
blokk (amus parempoolne
partei) 68.100 (H. Kruus, Histore
de l'Estohie, 1935, lk. 242). Eesti ja
vene SR-ide suhe annab ehk pil­di,
kui palju bolshevike hääli saab"
ajada vene soldatite kaela. Ei saa
ka oletada, et enamus mittehääle-tajaid
olid parempoolsed ja mitte
ükskõücsed ja igat karva maarah­vas,
kes sügisporis hõlpsasti ei
pääsenud ^ valimiskasti juurde. Kõi­ge
sirgem on fakti aktsepteerida ja
küsida: miks?
Nagu öeldud, oli rahvas sõjavint-sutustest
tüdinud — ja bolshevikud
lubasid rahu. Lisaks lubas Lenin
vähemusrahväile rohkem autonoo­miat
kui ükski teine vene partei —
lubadusi on ikka kergeim anda, kui
ei kavatsegi neid täita! — ja see
tõi lisahääli Eestis, ja eriti Lätis
(s.t. Lõuna-Liivimaal). Ükski tsaa­ririigi
osa pohiud sõjas rohkem
kannatada saanud kui Läti. Liivi-maa
oli täis sõjapõgenikke Kura­maalt.
Koos muu vene sõjaväega
olid ka Läti polgud kaldunud üha
enam vasakule — selle vahega
aga, et lätlastel läksid ka ohvitse­rid
kaasa, uskudes Lenini juttu
rahvusautonooiniast. Oktoobrimäs-su
ajal olid läti polgud ainsad bol­shevike
üksused, kel olid ohvitse­rid
ja distsiplün. Nad olid Lenini
ihuvalveks, ja Punaarmee esime­seks
üldjuhiks sai lätlane Vacietis
(kes peagi asendati Trotskiga).
Läti kommunistide juht Stuchka
oli kaugelt silniapaistvaim läti po­liitikategelane
ja rahvuslus sulatus
paljude silmis bolshevismiga. Ka
Eestis. Pettumus tuli aga paljudele
peatselt.
Lapsed, lapsed!
Lapsed Estole! ütleb Toronto
Eesti Seltsi Lasteaed ja avab oma
uksed ESTO-84 nädalal nii koha­likele
kui ka väljastpoolt tulnud
lastele, ütleb dr. Reet Marley.
Seal, Eesti Majas, saavad lapsed
eesti keeles mängida, laulda ja
tutvuda teiste eesti lastega mit­melt
paalt. Kavas on ka väljasõi­te
kohalikku parki ja loomaaeda.
Lasteaeda võetakse kolme- kuni
seitsme-aastaseid lapsi, kes' räägi­vad
eesti keelt. Lapsi võib regist-reeerida
üheks kurii viieks päe­vaks,
• esmaspäevast, 9. juulist ku­ni
reede, 13. juulini. Kuna vastu­võetav
laste arv on piiratud, on
vajalik ette registreerida. Infor­matsiooniks
ja eelregistreerimiseks
palutakse pöörduda T.E.S. Laste­aia
juhataja, pr. Helle Arro poole,
aadressil 48 Fairhill Crescent,
Don Mills, Ontario, M3A 1N6,
Canada, telefon (416) 449-4209,
või helistada dr. Reet Marley'le,
(416) 690-0714.
See 39 prots. on paljudele Eesti
ajalookirjutajaile kurku kinni jää­nud,
nii kommunistide kui ka pa-tempoolsete
hulgas. Kommunisti­dele
on sellest liiga vähe: valimi­sed
toimusid nende kontrolli all,
aga ikkagi ei saanud nad rahva
enamuse heakskiitu. Parempoolsei-le
on seda aga ikkagi liiga palju:
lihtsalt ei või olla, et üle kolman­diku
eesti rahvast kunagi hääletas
partei»
sekretäri abiks
Rootsis
Rootsi sotsiaaldemokraatide ideo­loogilise
ajaku-ja ,,Aktuellti politi-ken"
peatoimetaja, eestlane Enn
Kokk, vahetab pärast üheksat aas­tat
sellel kohal niiüd tööd. Nagu
ajakirjanduses teatatakse, on oo­data
tema nimetamist sotsiaalde­mokraatliku
erakonna uue partei-sekretäri
Bo Toressoni abiks tütli-ga
„biträdande partisekretarare".
Temast saab parteisekretäri
kantseleiülem, kes ühtlasi hoolit­seb
kontakti eest erakonna juhatu­se
ja riigipäevagrupi vahel. Enn
Kokk jätkab kaastööd oma ajakir­jale
kolümnistma.
Uuele kohale asumine tähendab
Enn Kokale üleminekut ideoloogili­se
ajakirjanücu tegevuselt praktiü-*
se poliitiku iilesannetesse. Teata­vasti
on Enn Kokk abielus Rootsi
energiaministri Brigitta Dahliga,
kes juba aastaid on olnud tegev po­liitikuna
riigipäeval (parlamendis).
. • • • EPL '
Kutse
liikmetele
Kõik eesti jahtklubid on kutsu­tud
ESTO-84 ajaks Torontosse
külla, teatab Toronto Eesti Jaht­klubi
komandör Heino Kasak ja
lisab, et neil, kes siia tulevad oma
paadiga, on Võimalik saada kohta
Ontario Place'i sadamas.
Ontario Place on teatavasti
kunstlik saar Ontario järves. Seal
toimub ESTO-84 avatseremoonia"
ja sellele järgnev kontsert ning
muud esinemised pühapäeval, 8.
juulil. Oleks ülev püt näha smi-must-
valgete „lippude merd** On­tario
järvel!
Torontosse purjetajaid jahtklubi­de
liikmeid palutakse enesest tea­tada
neile Ontario Place'i sada­mas
koha reserveerimiseks. Aad­ress:
Heino Kasak, Commodore,
Eesti Jahtklubi Kanadas, 27 Uni-corn
Avenue, Willowdale, Onta­rio,
Canada M2K 2L3, telefon: '
(416) 223-5899.
Oma tuba
ESTO-84 on saanud pma toa
Eesti Majja — klassiruum 11 ^ Sel­lele
on pandud uus põrand, pesti
kardinad, vajalik mööbel on oste­tud
või laenatud, raal (kompuu­ter)
on ostetud ja on sissetöötami­sel
ning telefon on tulemas. Tele-fonisõnumi
lindistaja on ostmisel,
et paremini teenida peoletulijaid.
Veel puudub aga üks peategur —
inimene, kes seal tööle asuks. Pal­galise
tööjõu kuulutus ajalehtedes
tõi üheainsa pakkumise. Tahaks
suuremat valikut. Eeltingimused
on: kogemus eesti- ja ingliskeelses
kirjavahetuses, masinakirja oskus
ja soovitav (kuid mitte ihntingi-mata
vajalik) võime raali kasuta­miseks.
Tööajad ja palk on kok­kuleppel.
Lähemat informatsiooni saab
dr. Endel Arujalt 447-8958.
Kaks kingitust
ESTO-le
Artistic Woodwork Co. annetas
kolm suurt pildiraami ESTO graa­fikute
ülespanemiseks Eesti Maja
eeskoja seinale^ Raamid ori nii
konstrueeritud, et neid on kerge
lahti võtta ja graafikuid täiendada
või uuendada. Raamide konstruee­rimise
korralduse tegi Johannes
Vihma, Maakondade Päeva toim­konna
esimees. Jakob Vares ase-.
tas need seinale.
Teine suurem annetus tuli Lem°
bit Kõva käest, 410-dollariHse
tsiieki näol, ^ kui Toronto Eesti
Baptisti Koguduse äsjase suvelaag­ri
korjandus.
ESTO juhatus avaldab oma
heameelt ja" tänu mõlema lahke
tuse eest.
„ESTO-84 Park" —• seUemme-
(Järg lk. 3)
VALVEÄR!
NÄDALALõI
17. ja 18. sept.
dr. T. Maimets, tcj
. ja 25. sept.
dr. T. Kuutan, tel.
Henn Rebane
Florida insenei
Ühingu presidej
• Henn Rebane, St.
elav eesti insener seatil
ametisse kui Florida
Society president Am(
mise tseremoonia oli
Mareo Beach Resort ril
co Islandü ühingu 47. |
oleku ajal.
Rebane, kes on ühing)
on teeninud FES piirkif
presidendina ja Legij
Energy Commiteede
Ta oli Florida Institutc
ting Engineers presidej
Tal on B.S. kraad elef
na, mille sai Georgia
Technology ja on C|
Wedding & Associates,
sident. '
Florida Inseneride ü(
tatud aastal 1916, on pi
ne ühing, mille liikmi
3400 liiget.
Viljo Valter H
Major VUjo Valter
on sündinud 14. jaanul
singis, kuid Jhiariduse
rontos, asus 10. juun
töökohale lennueskadi
Gypsumvillesse. M^jo]
pel on ohiud 20 aaj
lennuväes ja lõpetas ji
sõjaväeakadeemia." Ä|
võttis üle major Ripld
mülist sündmust täj
pidulikkusega.
Oma kõnes major
ütles, et ta tunneb i|
koha vastuvõtmisel
väe postil, niis on o|
kaitsesüsteemist. Kuij
ette ühiskonnana asu]
keskusist eemal, siis
saks, et nende huid
harmoonUine ja koj
atmosfäär kui nad ta|
kult koos elada.
Ta lubas oma parin]
tada ja juhtida neij
aastail ja soovis, et
talle oma täieliku t(
tõsine lootus olevat,
täidavad oma kohusj
sõjajõududes ja anna^
ku panuse Kanada ühj
mai ajal nautides sü|
mosfääri, usaldust j<
respekti.
ESTO uudisele
^ (Algus lk'
Hne rahvapark asut^
maa-alal, 240 km Td
ja-ida suunas maante|
Kashwakamaki järve
Lembit Kõva palus
märgi paigutamiseks
se ja ESTO-84 juhatj
meel saada ESTO-le
mälestusmärki juba d