Vaba eestlane , April 12, 1984

              m niimbes'
IGAL
JA NEUAPÄEVAL
^r, 23 (3046) Neljapäeval, 12. apriim 1984 - Aprilli, 1984 VMX i J I l i l l t l i
OTTAWA—- Kanada xm jiilgeolekuteeninduse plaan, mida püütaltse eraldada seni neid kaliiistüM ja
ülesandeid täitond M G ^ valstiiseisia. Küsimust on selgitanud parlamendi
stinmiTAia «i.^MSK.». ir^^u^^ John Staines, endine RGBilP julgeolelai teenindiise isiyiÜosskonna direktö?»
J. Tärnfö ütles, et
cm katsetamas! mustata ja ^
sadu kanadalasi spioneerimaks
nende oma maa vastu. Ta ütles, et
tema teadmisel on rida selliseid
juhtumeid ja neid esineti ]gal a^
tialal..R L i i d a s a t t u n u te
imlgas cm poliitikuid, a^
ke, diplomaate ja ametnikke. Üks-
Id ei ole imnuiune N ; Liidu agen­tide
lähenemisele.
J. Starnes selgitas neid problee­me
Kanada pairlamendi juriidilise
komitee sea^sandluse, uurimis-
• • g r u p i i e , ' ; : : • .
.kes plaanitsevad riigijuIgeolekuB'-
asjade üleandmist RCMP-lt uue­le
Canadlan Secunty Intelligem--
••;ce.Servke'le,- :
Ta ütles, et venelased on eks­perdid
leidmaks yõndanprka koh­ta
isikute juures, kes n^de «kan­didaadiks"
on valitud^ kas on sel­leks
homoseksuaalsus, heteroseksu-aalsus,
alkoholism või võlad; ala­ti
nad avastavad osavalt midagi
mida saavad kasutada, L
Starnes oli esimene RdMlP tsi-viilosakoiina
direktor aastaü 1970-
1973, ta ütles ^t KGB afeiivsuse
iseloom näitab, et nad on agres­siivsemad
õkriid siin.
Tugev julgeoleknteeiiiEdüs, üago)
on ettepandud rÜgiprokströri Ro­bert
Kaplani poolt, on
Kanada julgeolekule sellise
varduse- Vastu võitlemiseks. '
Ta ei nõustunud C^nadian&
Liberties Ašsociation'i kinnitusega,
et RCMP säilitaks vastutuse sise­mist
julgeolekut ohustavate olukor­dade
vastu ja uue teenindusega
käsitletaks Välisähvardusi. Ta ni­metas
seda ettepanekutkatastroo­fi
retseptiks", kuna pole olemas
mingit garantiid, et sellme süsteem
võiks tegelikult olla töökõlbulik,
imna on võimatu neid tegevusvälju
d:aldada. •
GGLÄ nõunik AianBorovoy OÜ
varem öelnud komiteele,'
eft „koduštasyanud' revolutsio-'
nääre" pole vaja võtta sama
,,salaluurekeskuse fooknss® kui
KGB-agendid,*^ V: ,
sest sisemise julgeoleku ähvardused
olevat oma iseloomult kriminaal­sed
ja kuuluvat politsei valdusse.
Aga sama ei saavat öelda, välis­riikidest
tulevate ähvarduste kohta,
mis suunatud Kanada riiklikule jul­geolekule.
Neü juhtumeil olevat
mõn^ord targem kasutada teist^
taktikat kui kohtulikku jälitamist,'
kuna selline Võiks kahjustada vas-tühaure
operat^oone.
Borovoy on väga mures, et või­malusi
telefonikõnede kuulamiseks
ja elektrooniliste kuulamisaparaati-de
kasutamiseks
võidakse
vastu, kes pole seaduserikkujad.
Kogu küsimus on saanud kah-jatsetavalt
pohitiliseks ja parteid,
kes ka mõistavad olukorda ja vaja­dusi,
peavad opositsiooni pärast
vastu olema oma riigi julgeoleku­süsteemi
täiiustamisele ja tänapäe­vaseks
muutmisele.
PESHAWAR •Nõukogude
Lüt on tugevdanud külade ja par­tisanide
varustusteede pommitamist
Afganistanis alanud kevadofensü-vil
valitsusvastaste jõudude vastu.
Partisanid, kes asuvad Peshawaris,
Pakistanis ütlesid, et N. Lüt oli
toonud kohale uusi maajõudüsidj
mis tähendab verisemaid võiüusi ja
suuremat põgenike väljarändamist
Varem oü N. Liidu strateegia or^
ganiseerida afgaanide sõjaväepost©
lootuses, et afgaanid omavahel pea-'
vad võitlusi, üma et neisse oleks
kaasa kistud N . Lüdu üksusi. Tiina Itibel mängimas põisplUi, muistset eesti rahvapilli, mis koosneb
šeäpõiest kui kõlaruumist ja selle peal asetsevast ühest või mitmest
keelest, mis on keerutatud soolest või nöörist ja mängitakse poognaga.
Varein oli tuntud irütmipillina, uuemal ajal lähedasena tshellole. PiDi
::®n valmistmud Eesti Rahvapillide Orkestri juht Oskar Haamer, o
' Foto: Vaba Eestlane
Alar Kivile
j^sciline Oscar-filmis
Möödunud esmaspäevasel, 56-
ndal Academy Awards jagamisel
Hollywoodis, kus hinnati filmi­maailma
kõrgelt hinnatud Oscar-trof
eega möödunud aasta parimaid,
osutus parimaks fUmiks „Terms of
Endearment" (5 Oscarit), parimaks
näitlejaks hinnati Robert Diivalli
filmis „Tender Mercies", näitleja-tariks
Shirley MacLaine. Parimaks
väärkeelseks fUmM rootsi „Fanny
and Alexander" (4 Oscarit).
Kanada võitis kaks Oscarit. Poo­letunnine
draama „Boys and Girls"
nimetati parimaks elava aktsiooni­ga
lühifilmiks. Oscari võttis vastu
lavastaja J^anice Platt, kes oma lü­hikõnes
tänas kõiki kaastöölisi,
teiste hulgas ka kaamerameest Alar
Kivilot. „Boys and Girls" esitati
jaanuaris CBC saateis koos teiste
samaulatusega lühifilmidega.
Teine Oscar saadi National Film
Board'i dokumentaalfihni „Fla-menco
At 5:515" eest. Filmis kir­jeldatakse
harjutusi National BaUet
Schooris Torontos.
I racik väidab neijcii
laeva tabamist
BAGDAD — Iraak ütles, et nen­de
sõjavägi sooritas neli otsetaba­must
vaenlase laevastikule, lasi
alla kaks Iraani helikopterit ja rün­das
Iraani positsioone Iraanis.
Iraagi sõjateates ei öeldiid, kas ta­bamuste
sooritamisel kasutati
prantslaste Exocet-rakette. Iraak
on deklareerinud, et iga laev, mis
sõidab Iraani sadamate poole ar­vestatakse
sõj aliseks objektiks.
ESTO VISIOONI
MIETNE, Poola Poola õpi-
. . . IV Ülemaailmsete Eesti on jõudnud staa­diumi,
kus tiüeb hakata punkti panema ka i tähele, (mis on Ä kuida­gi
kahesilmä vahele jäänud) ja sama maksab ka „Esto Visiooni" („Val-guspidu")
kohta, sest^ selle artikli kirjutamise ajal (4. aprillil) on EStO-veel
ainiult 95 päeval
„Esto Visioon'!" rahvatantsu ka-vaosa
ön lõplikult valmis jä saade­takse
osavõtvatele rühmadele kätte
lähema paari:nädala jooksul, Kind­lasti
tekib küsimus, kas| see pcde
mitte Uiga hilja? Seda pole vaja
karta, sest Inii tantsud on selged,
siis ülejäänud osa ei tohiks kellele­gi
raskusi teha. üheks suuremaks
tagasüöögiks oli Toronto Rahyapü-lide
Orkestri otsus „Esto Visioon'!"
rahvatantsu kavas mitte kaasa te­ha.
See asjaolu sai teatavaks kor­raldajaile
aUes selle kasta algul ja
on võtnud enam kui kolm kuud
aega, et uut ansamblit kokku saa­da.
Nüüd on äga jõutud niikaugele,
et rahvatantsu kaval saadab süski
elav rahvapülide Orkestfr, ESTO-
84 Rahvapülide Ansambel, kus kaa­sa
löövad. mitmed meie tuntud
muusücud. Seda ansamblit juhatab
noor, suure populaarsuse võitnud
müusikajõud Torontos, i liina Teo­se.
Rahvatantsu kavale teeb kaasa
lauluga ka ESTONIA KOOR Ro^
man Toi juhatusel, läiüuansambel,
solistid, leelotaja jne. Kõiki ^sala­dusi"
ei või süskl välja rääkida.
\ üllätusmomente peab publiku
• jaoks jääma, mida saab aUes koha^
"•^pealnäha. •
Esinejaid on (k)data 400—500 va­hel
(rahvatantsijad). Kuigi lõpliku
nimekirja esitaniise tähl^äeyaks oli
•'31.: detsember,.
on see šüsB veninud ja senini on
aiftült üks kolmandik osavõtusoo­vi
avaldanud rühmadest, oima
nimekirjad sisse šaätaM.
- Kui asi lähemal ajal; ei parans,
tuleb hakata tõsiselt kavaraamatu
trükkimise ärajätmist kaahima.
Tulles tagasi kava ettevalmistias-tööde
juurdCj süs muutuvad need
järjest intensüvsemaks. Korralda­takse
õppepäevi, kas Torontos, või
siis kohtadel. Rahvatantsijatele oli
õppepäev Baltimores 17. märtsil,
kus kohal olid üldjuht H. Toomsalu
ja lasterühmäde üldjuht V. K.
Lindaja. Kohale olid tuhiud, peale
Baltimore 24 osavõtja, veel 22
tantsijat Washingtonist, 8 Lake-woodist
ja 4 New Yorgist. Muidugi
olid kohal ka kõigi nende rühmade
juhid.. Tööd tehti väga põhjalikult
ja läbi võeti suurem osa kavast.
Tantsijate huvi kaVa vastu on suur
ja see loöb eelduse, et kava võib
pakkuda publikule täieliku elamu­se.
Järgmiseks oniildjuht kutsutud
Seattlesse, kus; samuti toimub õp­pepäev
Lääneranniku riihmadele.
Kevadele lähemal (mais ja juunis)
toimuvad kin<Uasti veel õppepäevad
Lakewoodis ja Torontos, aga kui on
tarvilik, süs ka mujal, kui amult
Õppepäevadest osavõtjate arv seda
õigustab.
Ka Võimlemisprogrammi ošäs lii­gub
kõik siamuti sujuvalt ja üheks
suuremaks ja paremaks uudiseks
et Sdla-tüdrukute Ja Malmö-ttii-rukute
võimlemisgmpid on otsus­tanud
„Esto Visioonist** osa võt-
Nü hakkab ka võimlejate arv lähe­nema
400 piirile.
Kui kõik seniises tempos edasi
areneb ja korda läheb nagu senini,
süs võib põneva ootusega vastu
minna 13. iuuH õhtule, mil toimub
suuresinemine ,,Esto Visioon".
lased, kes boikoteerisid kuu aega Rahvusvaheliselt Kohtult
klassi protestiks valitsuse otsusele
krutsifikside telustamiseks klasse
mumides, läksid kooli tagasi, dek­lareerida
end ,,knitsifikside-^ja" Prantsgisetiaa pakub eiai Nikaraagua sadama miinidest puhastajaks
võitjaiiks. Kompromiss katoliku ki- - _
rikuga andis tulemuse, et konmiu- WÄSIflNGTON — Nikaiaagna on pöördunnd Rahvusvahelise Kohta kaest toetuse saamiseks ÜSA
nistliku partei ametimehed tagane- shiga sõdivate valitsoisvastaste psfftisanide tegevuse peatamiseks, siga ÜSA ütleb, et nad ei arvesta ühtid
sid ristide keelamisest ja eemalda- ©fe^^^^s^^ I
miseM^jing__nõustusid, et o p i l a ^ — kui nikaraagüalased et nad ei tunnista kohtu õigust Vahepeal on USA sattunud tule
hoiaksid rehgioosse^dvMibo^^ esitanud määjata mingi küsiniuse üle seisu-^ ^^^^ nii kodus kui kä väljaspool
gemisruumides riiklikus Mietoe jj^^^j^^ .^^^^ kohut, kohta, mis puudutab Kesk-Ameeri- Nikaraagua sadama minee-koolis,
Varssavi lähedal. katlähemal kahel aastal. President j ^ j ^ ^ p^^^^^ Kongressi aUi.
Reagani valitsus ei soovi vastata j ^ ^ ^ j ^ ^ ^ ^ teostati CIA jõudude
küsimustele, mis puudutavad USA ^i^-
salahiure tegevust Nikaraaguas, Ka . '
ei soWivat USA muuta internat­sionaalset
kohut internatsionaal­seks
tsirkusökš.
Inglise vaütsns on ebaametUknlfl
protesteerinud mineerimise
irast.. •. •
USA viis oma probleemi Inter- prantsuse valitsus on öelnud,.et
natsionaalse Kohtu Qtmtada im^ ^^^^ aitamaks puhastada
%m I o o a o ^^^sJ^ J ^ ^ ^ s^^'^^ ^^^^^^^^^^ sadamat mimidest, km^^ N. Liit süüdistab amttrlklliSI^ pantvangide vabastamiseks, roopa riigid kaasa'tuleksid.
MOSKVA — N; Liit on sMdistanud USA-d oliimpiamängnde mää­ruste
rikkumise pärast ja on vihjanud, et nad võiksid boikoteerMa eel­oleval
suvel toimuvaii sportlikke mänge te
I^s Ängelese Olümpiamängude la yäike,,alus" venelaste šüüdis-
Komitee direktor Peter Ueberroth tusele, kuna USA saatkond Mosk-ütles
reporteritele Kalifomias, et vas oli kasutanud sõna „viisa",
ta arvab, et venelased, kes on tu- vaadeldes N. Liidu sportiaste nime-gevad
olümpiaspordis, võtavad sid. USA on juba teadlik ühest tun-siislü
osa, ka Lääne diplomaadid tud KGB ägendist, kes püüdvat sis-arvasid,
et Moskva väid „mängib se tulla sporttasena.
kõmuteatega". N.LÜdu Rahvuslik Olümpiakomi-
: N. Lüt, kutsudes Internatsionaal.
set Olümpiakomiteed krüsiolukor- et antisovetlikud kampaaniad on
raüsele istungile, üües etUSA vä- aktiviseerunud USA-s otseste
Hsministeerhimi aktsioon, avalike füüsiliste ähvardusteni
Jmid ^mea^asi f ^ — — Ka Kanada parlamendis nõudsid
eimekuil98L a. j a a m m i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ et Kanada saa-
USA valitsuse viimast sarnmu^^^^^^^^..^^^^^^^^
on tõlgitsetud kriitikute poolt kui sadaniat puhastama, nais aga tähe-mööndust,
et nende olukord, toe- lepanemata jäeti. Miinide tõttu on
tades Nikaraagua vasakpoolse san- Nikaraagua sadamas ohud mit-danista
vaütsuse vastu võiüevaid meid õimetusi laevadega, nende
geriljasid, on nõrk ja nad karda- hulgas üks venelaste tanklaev, mis-vad
ebasoodsat otsust. Kongressi tõttu teiste riikide laevad kardavad
spiiker ThomasO'Neill üties, et sadamasse tulla, müle tõttu on pea-
USA ^tsioon muuta, maailmakoh- tunud Nikaraagua kaubanduslik
tu otsust on „shokeeriv". tegevus.
kaäsaarvatisi viisa nõudmine N.
Liidu sportlasilt, cm ohustanud
täitmist, .. / •
Hämald Toomsalu
millele N. Lüt on allakirjutanud
Los Angelese olümpiamänge orga­niseeriva
komiteega.
Ueberroth, kes eitas N. liidu
süüdistusi ja ütles, et ^kriisiolidcör-raline
kokkutulek pole vajalik, kuid
ta nõustus, et küsimuses võib ol-ja
muude provokatsiooniliste sam­mudeni.
Komitee süski ei öelnud otseselt,
et nad botkoteeriksid mängusid,
osutades vaid, et mängud on ainult
kolme kuu kaugusel ja aeg läheneb
rahvuslikule olümpiakomiteele ot­suse
tegemiseks, kas võtta osa
olümpiamängudest. Ametlik regist­reerimise
tähtpäev on 2, juuni, 8
enne mängude algust.
WASHINGTON — USA president Ronald Reagan lõpetas ametUkulft
USA vägede osavõtu, mitmerahvuse rahupidamise üksustest Liibanonis
Ja 1800 merejalaväelast, kes olid Beirutis, läksid tagasi oma normaal-seisse
ülesandeisse Vahemerel asuvas Kjiuendas LaevastikuSo I
Sellekohane raport Kongressüe:
olevat kooskõlas USA presidendi
strateegiaga, et väheste sammude­ga
välja tulla olukorrast ilma, et
USA sõjaväe lahkumine jätaks
taandumise ilmet ja allumist sur­vele.
Reagan üttes süski, et ta pole mit­te
jätnud Lübanoni ja mõned USA
sõjaväelased on jäänud paigale
USA missiooni julgestamiseks Ja
Lübanoni armee treenimiseks.