1979-02-01-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
..VABA BESTLANB" on
vabade eesffasfe Aää/efcand/
f fmifb 2 fcordo nciddos —
f@l$fpäev0/ fcf iBefjopöevof
Neljapäeval, 1. veebimarii 19'?9 — ^ ' " M a y , Febniary 1,1919
i@šf i Seltsi ©siüiees i
on aiiflr
VANCOOTER (VE) — Eesti
W s e korraliseks peakoosolekujks I L . veebr, ss»
kirjiieanud kuus V E S juhatuse liiget eesotsas
Morellga. Sutses antakse k a lüliianiaime: ,»V. E . Seltsi e s i m^
N. Nellis ei tunnusta eelmisel
liikmeid j a on lõpetanud koostöö
Ta po§e k a osa võtnud koBmest
Selle toitu on a b l e s i m^
4. voebruaril astub meie ipojpu-laame
muusik Uno iK'ö0(k üle 60.
.eluaasta läve. T a ei tee.seda töntsi
sammu j a aeglustunud mõtlemisega,
vaid nii, nagu Uno iK<>ofci
seni on tuntud, elujõulise, väysike
j a oiptinustlifcu loomulikkusega.
Uno Kook on neid ©ssti soost
võrsunud iniraesi> Ikes väga ilme-fealt
esindavad eesti vaimu j a vai-muannet:
kainet mõtlemist^ ja
,4alitist" kätt kõiges, mida elutee
ette veeretab. ; :
Uno Kook .personifitseerib ka
M I k i neid väärtusi mida Vaba-
Eesti kasvatus j a koolisüsteem
meile kaasa andis: avarat liuma-nistlikku
üldiiaridust Treffned
günmaa^^ omaduste
Mjunemist Sõjakool ning individuaalse
mõtlemisvõime kristäl-iiseerumist
Tartu ülikoolis ja
korporatsioon Vironias. V
• 1 I I maaümasajas ön Uno Kodk
jindemees küll Tartu, iaiiingutesy
Ctoakaits^ adjudandina, 1^^
mtsadijima ü i e ^ Eesti Patal-r
jõnis j a Itora^
ülemana. Siin saab ta raskelt haa-i
^ a - ning tema ravi; j a lõplik pa-zianemine
toob teda evaikuatsiooni
korras Saksamaale.
Moiüendil, onil kõik senised
suunad oma elu 'kujundamiseks
4>n näiliselt läbi lõigatud j a kogu
elu eesmärk küsimusmärgi alla
langemas, astüb^^^ U ^ mcnr.
mu, mis^^ädavalt kujundab tä
tuleviku. Tüüpilise eesti noore
mehena ta 'küsib endalt, milline
võime tema annete vikerkaarel
antud olustikus on veel iBkenda-tav.
Jüublari piihul on selleks
miuusika, eesti belikunst.
jkuiüsika, muusikaarmastus,
tundelikkus; iiellkunsti vastu ei
tule Unc^ Kooki juurde'mitte põgenikuna
TÜueeluk^t^ :ötsimi^
surveL XJno isa üle-ees--
timaaliselt tuntud ^^bussi^ook"
j a tenm ema Anna^aaie^^^^
leonad tuntud musikaalsuse^^^ | ^
lest j a Kookide kodu atmosfäär
ris võis muusika-esteetüistest
väärtustest arusaaniine kanda
kauneid õisi. Neid väärtusi polee-ritaikse
iioolegä ika Treffneri güm-
Baasiumi orkestris aga k a mitmes
teises Tartu sümfoonia örikestris
olgu siis Ädalbert ViiMiausi, J u han
Simnii või Eduard Tubina
• M l v s a silmaall;^ '/ ^
Saksamaal saab Uno Köokist
meijsasarve solist , Geislingeni
orkestrisy kjus ta ikorduvalt oma
ilusa' ftoonj. j a musitseerimisega
palju rõõmu valmistab. Innuka
Muimslhena Geislingeni Eesti
Meeskiboris icasvatf ta abüioorir
juhi poslfc^oonilt koorijuhiks
aastail 1949 ning^aonab s e ^
gendaarse kooriga rea kontserte.
, iSaabunud R€>otei, on nõnda nagu
iserenesestHniõistetav, ©t Uno
r Olofströanls kohe
kasvab eesti köprüaul. T a tegutseb
seal k a felmliku kog?^^
feöštrina. \: \
Jõudnud TciTontosse, näib Uiiio
Kiook vanikuvat kahe suuna valimise
vahel: kas minna elukutselise
muusiku teele või mitte. Lõpuks
ta lahendab Msimuse salo-monlikult:
rakendab leivateenls-t^
usefcs oma kalduvusi j a õpinguid
niatemaatfikas j a rahuldab £wna
muusikialisi tsWte n i i , Toronto
Meeskooris k u i orelipingil Van^^^
Andrese kirikus.
Toronjbo Eesti Meeskoori atmosfäärist-
tõusebki tmn, aastal
Täiendavalt kuuleme, et' i ^ l m ^
he ja jiuliatuse vahel algasid lahkhelid
kohe peale m.a. peakoosolekut.
Esin^ees kuulutas end V E S hää^
lekandja «Postipoisi" vastuitavaks
toimetajaks ning jättis endiale a i -
nuiõiguss oteustada milliseid teateid
ta avaldab. Juhatuse ikatsed
„Postipoisi" sisu parandamiseks
jäid tagajärjetuks: vastutav toimetaja;
avaldas tairtikieid, milledel
ei olnud seltsiga vähematki tegemist
Tavaliselt jättis ta artiklite
algallika nimetamata, kuid deklareeris,
et õiendus! varasemate
arlfikliteickohta ei avaldata.
Eelname jühatiis o l i otsustanud
anda, j a V E S peakoosolek o l i kinnitanud
juhatuse otsuse, Eesti
Kirikufondile 400 dollarit toolide
ostmiseks. Esimees keeldus aga
raha üle ikandmast.
Juhatuse liikmed esitati m.a.
peakoosolekule eranditult kõik
esimehe enda poolt. -Kuna esimehel
endal e i olnud vahemaidki ko-genmsi
üiüsfcondlikus^ t siis
lootsid VES üilcmed, et mitmed
kauaaegsed eesti org-idte tegelased,
kes juhatusse valiti, suuda-teda^
aidata.;
Sellised lootused olid
Esimeeis hakkas jUhatuse^^H
välja heÜnla ilma juhatuse koosolekut
selle pärast „tülitamata".
Esimesena « a s i a kauaaegsele
seltskonnategelasele -Mee
Kalbus'ele,,ee. ta-, ametiaeg (E
• • B • O B O
Järgnes mag. Edda Davjs, siis
mag. Endla Rehtlane, kes oli juhatuse
sekretäriks. Kõigile neile
teatas ta kirjalikult, et temal neid
enam vaja ei ole. Lahkhelide põhjuseks-
oli vasfturääkimine või
vastuhääletamlne esimehe ette»
panefculle.
Muud probleemid kerkisid esile
VES suhetes teiste organisatsioonidega:
V E S postiaadressiks oli
Eesti Kirikufondi hoones asuv
postkast. Uus V E S esimees pani
sellele oma luku — hoolimata
sellest, et kasti kasutasid mitmed
organisatsioonid Hiljem hakkas
ta V E S aadressiks kasutamia oma
isiklikku aadressi.
•• .J^stipoiss", mis. oli olnud
vabalt kasutatav kõigi Vancois-veri
eesti organisatsiopnlde
poolt, hakkas tasu nõudma
teiste orgariisatsioonid® teadete
avaldamise eest.'
Suvel korjas esimees liikmekaartide
raamatud juhati^selük-mete
käest ära, n i i et: ainult esi-mees
oÜ õigustatud liikmekaarte
Juhatus loodab rohkeairviilisž
osavõttu peakcK>sol€fciist.
Uknaina ühiskond ToPtmtos; pühitses
nädalavahetusel-initme'^^ üritusega
Ukraina iseseisvuse väljakuulutamise
61. aastapäeva. .Reede
õhtul korraldas Ukraina Komitee
Toronto osakond Royal York'i hotellis
väliskülalistele ja ukraina
selts^kXMina esindajaile I f ^ e t i.
Banketil esines= kõnega p a r t o e n -
düüge R; Hnatyshyn Ottawastj 150^;
hutades Kanada mitmekuatuurili-sust.
Ontario liberäalicte jtöit dr.
Stuart Smith oma tervituses jutustas
kohtumisest ühe M o s Ä keskvalitsuse
esir>da;jaga. Dr. Smith on
venelasele öehiud ots^oheselt, et
tema ja kanadalased üldse .ei saa
venelastest lugu pidadäy kuna ve
nelas^ ei tunnusta elementaarseid
inimõigusi. See olevat venelast ül^
mm
latanud. Eestlasi esindasid ükrain
laste aastapäeva pühitsemise bah-ketü
E K N esimehes U.'Peter^oa
ja
OTTAWA — Kanada kaitseminister
Bamett Danson tegi teatavaks,
et naissõdurite tegevuspiirkonda
Kanada relvastatud jõudude
koosseisus kavatsetakse tunduvalt
laiendada. Naisi ei rakendata otseselt
võitlustesse kuid neile antakse
võimahised otsimis-: ja abista-misoperatsiooniks
maal, merel ja
õhus, rakendatakse nad transport-lennukite
lenduriteks, saadetakse
fceemstusesse isoleeritud kohtadesse
ning antakse neüe luba sõjakoolidesse
astumiseks. Naised on mitmel
puhul vaiem nurisenud, et
neid diskrÜEineeritakse sõjaväes
soo'akisei. •
üles Uno Kööki müssioon eesti
iihiskonnas; Estonia Orkester.
Uno Kooki organiseerimisel j a innustusel
kasvab Estonia Orkester
keskseiks instmmentaal-inuüsikat
harrasitavaks teguriks kogu Põhj
a Ameerikas elunevatele eestlas-
IFtihk^ arendamisel
kujuneb Estonia Orkester selleks
loomiilkuks osaks eesti ühiskonna
pidupäevadel, mületa pidustus
ei näi olevat M e i k .
. Uno Kook Ise ikasvab koos oma
orkestriga j a alates II. Eesti Päe^
vadest PõhjarAmeerika^ on Uno
Kook olnud meie laulupidude
„Täavet: C 3 i o - V iÄ
- ife.-;.^aastal;, võtagi- Üiip-,I^ok:
oana õlgadele veel teise eesti rahr
vuslikku ö suxu>
^organisatsiooni; Toronto ^ e s ti
Segakoori. Kahe eesti muusikaüi-se
organisatsiooni hingelcs olemine
oh arvata k a liikumapanevaks
momendiks, mis E K N ^ juhatuse
toob l^däva ettepaneku .te^
gemisenK et atesteerida Uno
Kooki kuninganna Elisabeth II
25. troonile astumise aastapäeva
tähistamise medali^. -
Peatudes selle vastutuse^oor-ma
juures, mida Uno Kook nü
noorusliku «energiaga kannab, m
selge, et juubüar kuulub nende
eestlaste hulka, kes surmarelvade
vaikimisega ei ole loobunud Eesti
maa j a rahva eest võitlemisest
vaid haarjtsid selle relva, mida
konfiskeerida yoimalifc ei ole:
ühe rahva kultuurilise eneseväljenduse.
See kajugeltki ei tähenda
päris relvastuse eitamist või selle
kasutamisest loobumist. Šee i t^
hendab vaid, et ülfe tubli eestlane^
ei jää nõutult seisma k u i teda ta^
hetakse n i i J ü i u s i l^
selt desarmeerida. T a leiaib n i i en^
da kui oma rahva teenMniseika
uusi voime k i i n i taas avaneb võimalus
kcnsekventsemate väljendusviiside-
juurde-asuda.-v-^-
Sünnipäeva-tervitustega juubilarile
Uno Kookile lütuvad siinkohal
kõik relvavennad kõikidelt
võitlusrinnetelt j a soovivad jätkuvat
edu j a tonne nü perekondlikus
elus k u i eesti ühiskonna iteenimi-
BOMAN -.TOr
I Muinasjutud (mkamaegsaltd^
nud meeldivad lood nü noortele
kui 'ka vanematele, kuna md on
pärit fantaäsiavallast ning haaravad
j a ^kütkestavad meie ettekujutusvõimet.
T.E.R.R. „Kimgla"
oma. kolmetoümnienda aastapäeva
iseseisva esinemise ^^^^^^p Sir
John A. Macdonald'! koolüioones
toob lavale lihe muina-sjutu tantsus,
miuušikaš, liikumises ja laulus,
lavastuse nimefcs on ,,Ted-rekünka
tütred".^ „]EtUngla" üldjuht
j a kava koostaja TÄnas
Metsalaütleb, et s ^
isegi allegooriline tähendus. Tea-
„Pagana
ameitnik, „Juba jälle on keegi sorinud
mu kirjutuslauas! Tahtsin
just tööle hakata; k u i äkki mär-.
kan, et korgitõmbaja piiu-
Morni näoga gangster läheb restorani,
paneb revolvri lauale ja
ütleb kelnerile:
„Tooge mulle' üks stelk. Aga
vaadake järele, et; see deks hästi
suur. Ma olen hirmus närvürne
ja ärritun kergesti igasuguste p i siasja
;Üle.-'='-^ y^v' /'
ja Ene Siilart-Lömp (vüul), Voldemar
Gustavson (klarnet) jja
tavast! olid meie kodiMnaal ted- rühmav oma akordiöni^äatjad:
red tuntud omapärase ärmiimän-gu
poolest, mis toimus metsala-geiidikel
asuvail küngastel See lugu
tegeleb k a omal viisil anmiu-niänguga,
m i l l e s lesk oma nelja
tütrega ootavad j a loodavad oma
õnne leida, j a mille tulemusena
tekib küllaltki huvitavaid hetki ja
oliuitoxü:'"'-,
Selles kohne-vaatuselises tantsu^
j a laulupõimikus teevad kaa-
Enn BŽatsöo, Xeena Lüvet^i Peeter
Jeeger j a Peeter Sõrra. ;
Suuresinemine on laupäeval, n.
veebruaril 1979. a. algusiga kell
19.30. Pääsmed, mis on saadaval
rahvatantšyatät, Eesti Abistamis-konüteest
ja Pokö'st ( M t Plea-sant),
maksavad; $5,00 (täiskasvanud)
jai $3.00 (pensipnari^
noored aHa IjB a.).-ielmise
" "organiseerinud
jui on „
sa iKoik „Kungia'• rühmad (isegi eesti bussiwühenduse Eesti
lasterühm) täies koosseisus. Kodust j a Finch Ave. alknaa-
Kaasftegevad on veel Toronto raudteejaamast. Bussid lahkuvad
kuulsad „Külapoisid", kelledelt! tund aega enne esinemist. Tulge
võib alati oodata ülevat meeleolu I ja veetke mõnus laupäevaJõhitu
tekitavaid laule. Saatemuusika or-1 nautides eesiti rahvatantsu ja
kester. koosneb järgniistest esine- niuusikat, andes seega toetust ja
jatest: Alfred Kuus j^^ tunnustust ,^lMiglale" tema tt
Bchl (kannel), Nora-Mall Kerson hiusa töö e M e e s t i ;Ä
Avaramat© imuffiiiSe tõttu on meil jälle võimaMkOTsa patslesüte,
vastu
7 ILihcss€i(idis§@d & ddafccitessiil
onai o o
^eenemaitselisi Khci- vorsti- ja
i^ifsytiassaadusi niiig dielikatess®
: 21-25
Laod: Toronto, Montreali
FINNISH DELiCATESSEN
(Endine Parkwayäd)
^ueen SiW.—tel. 363-7671.
5 ust läänepool Spadina Ave.
FMJued lahtioleku ajad: esmasp.— reedeni
laup. 8—4
Palume suuremad leiva ja muude pagaritoodete tellimised
sisse anda 2 päeva varem. Aitäh!
SEESssnai "lll'11'lllllil.LI. 33183
TEHERAN — Olukord Teheranis muutub päev-päevalt pinevsr
maks kuna usuliste fanaatikute ja koimnunistide poolt iileskUii^
tatud rahvamassisl ei nõustu peaminister Bakhtiari valitsusega,
ning viimastel päevade! räägitakse juba relvastatud mässudest
ja vastuhakkudest sõjaväele. Rahvamass atakeeris tänaval kõrgemat
politseiohvitseri kindral Taghi Latifi'4 keiš tõmmati välja
autost Biing keda haavati nugadega.
Demonstrandid ja mässajad
tungisid Iraam lõukiapürkoridiäxie^
mitmes linnas kinohoonetesse,
ööklubidesse j a alkohoolsete jookide
äridesse ning süütaMd neöid
lääneanaailma ddkatentsete süni-bolitena
põlema/ }
Teherani ülikooli aladel annavad
agendid j a agitaatorid rahvamassidele
avalikult instruktsioone,
kuidas valmistada primitiivseid
diinamildl^
j a bensiiniga täidetud pudelitest
süütepömme. Samuti antakse j u hiseid
Iraani armees kasutamisel
olevate Belgia automaatpiteside
kohta ning selgitatakse k a N . Ludu
AK47 tüüpi automaatpüssiga
opereerimist, millest võib järeldada,
et neid relvi hakataitese tulevikus
mässajatele salaja'levitama.
L-47 tüüpi vene automaa^*'
oi| olnud Aasias, Kesk-'
Idas ja Aafrikas revolutsioon!^
deks
ning Iraani võimude andmeü on
neid viimasel ajal suuremal hulr
gal üle püri Iraani toodud. Mõned
agendid j a agitaatorid ässitavad
inimesi avalikult sõdurite j a politseinike
käest relvade äravõtmisele
kusjuures manitsetakse iga
kuuli Jioolikale väljatulistamisele,
kuna iga sõduri suunamine annab
mässajate kätte jälle, uue relva
j a uut l a s t e l o o n a .
ib mysl^cide
SALISBÜRY — Rodises^ valge
elanikkond andis rahvahääletusel
ülekaaluka toetuse peaminister
l a n Smithi (põhiseaduse projektile,
mille alusel Rode^ia mustad
saavad endile püratud ulatuses
valitsehiisõiguse. 95.000 hääleõiguslikku
valget kiitsid rahvahääletusel
heaks. uue põhiseaäuse
projekti, nüs võinioldab mustade
poolt juhitud valitsuse rakendamist,
kuid võtab tarvitusele erakordsed
abinõud valgete huvide
kaitseks, ikindlustades neile isegi
ühe kolmandiku valitsuse koosseisust.
Mustade valitsus astub
a m e t i d pärast seda k u i uus põhiseaduse
projekt on aktsepteeritud
k a mustade poolt toimunud
rahvahääletusel, mis fcorraldaitak-m
-20. a p Ä . Valgete hääletama^.
16-cicistciii@
SAN DIEGÖ — San Diegcs
võttis -iüksie-^/sttane tüdruk oma
elukoha läheduses asuva koolihoone
automaatpüssi. tule aUa,
surmates koolijuhataja. ^ ühe koo-livalvuri
ning haavates ühte politseinikku
ja kaheksat õpilast
Brenda Spencer, kelle vanemate
maja asub koolihoone juures üle
tänava jätkas oma tulistamist 6%
tundi, mille järel© ta tuli majast
rahulikult välja ning andis end
politseivõimude korraldusesse.
Noor naisterrorisit mainis oma
teo kohta, et talle oli tulnud
järsim! idee ftulistama hakata.
sest võttis osa 75 protsenti hääleõiguslikest
ning valimiste tule^
must peetakse suureks võiduks
.peaminjsteff-Ian Snüth'Ee,-- •
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 1, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-02-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790201 |
Description
| Title | 1979-02-01-08 |
| OCR text | ..VABA BESTLANB" on vabade eesffasfe Aää/efcand/ f fmifb 2 fcordo nciddos — f@l$fpäev0/ fcf iBefjopöevof Neljapäeval, 1. veebimarii 19'?9 — ^ ' " M a y , Febniary 1,1919 i@šf i Seltsi ©siüiees i on aiiflr VANCOOTER (VE) — Eesti W s e korraliseks peakoosolekujks I L . veebr, ss» kirjiieanud kuus V E S juhatuse liiget eesotsas Morellga. Sutses antakse k a lüliianiaime: ,»V. E . Seltsi e s i m^ N. Nellis ei tunnusta eelmisel liikmeid j a on lõpetanud koostöö Ta po§e k a osa võtnud koBmest Selle toitu on a b l e s i m^ 4. voebruaril astub meie ipojpu-laame muusik Uno iK'ö0(k üle 60. .eluaasta läve. T a ei tee.seda töntsi sammu j a aeglustunud mõtlemisega, vaid nii, nagu Uno iK<>ofci seni on tuntud, elujõulise, väysike j a oiptinustlifcu loomulikkusega. Uno Kook on neid ©ssti soost võrsunud iniraesi> Ikes väga ilme-fealt esindavad eesti vaimu j a vai-muannet: kainet mõtlemist^ ja ,4alitist" kätt kõiges, mida elutee ette veeretab. ; : Uno Kook .personifitseerib ka M I k i neid väärtusi mida Vaba- Eesti kasvatus j a koolisüsteem meile kaasa andis: avarat liuma-nistlikku üldiiaridust Treffned günmaa^^ omaduste Mjunemist Sõjakool ning individuaalse mõtlemisvõime kristäl-iiseerumist Tartu ülikoolis ja korporatsioon Vironias. V • 1 I I maaümasajas ön Uno Kodk jindemees küll Tartu, iaiiingutesy Ctoakaits^ adjudandina, 1^^ mtsadijima ü i e ^ Eesti Patal-r jõnis j a Itora^ ülemana. Siin saab ta raskelt haa-i ^ a - ning tema ravi; j a lõplik pa-zianemine toob teda evaikuatsiooni korras Saksamaale. Moiüendil, onil kõik senised suunad oma elu 'kujundamiseks 4>n näiliselt läbi lõigatud j a kogu elu eesmärk küsimusmärgi alla langemas, astüb^^^ U ^ mcnr. mu, mis^^ädavalt kujundab tä tuleviku. Tüüpilise eesti noore mehena ta 'küsib endalt, milline võime tema annete vikerkaarel antud olustikus on veel iBkenda-tav. Jüublari piihul on selleks miuusika, eesti belikunst. jkuiüsika, muusikaarmastus, tundelikkus; iiellkunsti vastu ei tule Unc^ Kooki juurde'mitte põgenikuna TÜueeluk^t^ :ötsimi^ surveL XJno isa üle-ees-- timaaliselt tuntud ^^bussi^ook" j a tenm ema Anna^aaie^^^^ leonad tuntud musikaalsuse^^^ | ^ lest j a Kookide kodu atmosfäär ris võis muusika-esteetüistest väärtustest arusaaniine kanda kauneid õisi. Neid väärtusi polee-ritaikse iioolegä ika Treffneri güm- Baasiumi orkestris aga k a mitmes teises Tartu sümfoonia örikestris olgu siis Ädalbert ViiMiausi, J u han Simnii või Eduard Tubina • M l v s a silmaall;^ '/ ^ Saksamaal saab Uno Köokist meijsasarve solist , Geislingeni orkestrisy kjus ta ikorduvalt oma ilusa' ftoonj. j a musitseerimisega palju rõõmu valmistab. Innuka Muimslhena Geislingeni Eesti Meeskiboris icasvatf ta abüioorir juhi poslfc^oonilt koorijuhiks aastail 1949 ning^aonab s e ^ gendaarse kooriga rea kontserte. , iSaabunud R€>otei, on nõnda nagu iserenesestHniõistetav, ©t Uno r Olofströanls kohe kasvab eesti köprüaul. T a tegutseb seal k a felmliku kog?^^ feöštrina. \: \ Jõudnud TciTontosse, näib Uiiio Kiook vanikuvat kahe suuna valimise vahel: kas minna elukutselise muusiku teele või mitte. Lõpuks ta lahendab Msimuse salo-monlikult: rakendab leivateenls-t^ usefcs oma kalduvusi j a õpinguid niatemaatfikas j a rahuldab £wna muusikialisi tsWte n i i , Toronto Meeskooris k u i orelipingil Van^^^ Andrese kirikus. Toronjbo Eesti Meeskoori atmosfäärist- tõusebki tmn, aastal Täiendavalt kuuleme, et' i ^ l m ^ he ja jiuliatuse vahel algasid lahkhelid kohe peale m.a. peakoosolekut. Esin^ees kuulutas end V E S hää^ lekandja «Postipoisi" vastuitavaks toimetajaks ning jättis endiale a i - nuiõiguss oteustada milliseid teateid ta avaldab. Juhatuse ikatsed „Postipoisi" sisu parandamiseks jäid tagajärjetuks: vastutav toimetaja; avaldas tairtikieid, milledel ei olnud seltsiga vähematki tegemist Tavaliselt jättis ta artiklite algallika nimetamata, kuid deklareeris, et õiendus! varasemate arlfikliteickohta ei avaldata. Eelname jühatiis o l i otsustanud anda, j a V E S peakoosolek o l i kinnitanud juhatuse otsuse, Eesti Kirikufondile 400 dollarit toolide ostmiseks. Esimees keeldus aga raha üle ikandmast. Juhatuse liikmed esitati m.a. peakoosolekule eranditult kõik esimehe enda poolt. -Kuna esimehel endal e i olnud vahemaidki ko-genmsi üiüsfcondlikus^ t siis lootsid VES üilcmed, et mitmed kauaaegsed eesti org-idte tegelased, kes juhatusse valiti, suuda-teda^ aidata.; Sellised lootused olid Esimeeis hakkas jUhatuse^^H välja heÜnla ilma juhatuse koosolekut selle pärast „tülitamata". Esimesena « a s i a kauaaegsele seltskonnategelasele -Mee Kalbus'ele,,ee. ta-, ametiaeg (E • • B • O B O Järgnes mag. Edda Davjs, siis mag. Endla Rehtlane, kes oli juhatuse sekretäriks. Kõigile neile teatas ta kirjalikult, et temal neid enam vaja ei ole. Lahkhelide põhjuseks- oli vasfturääkimine või vastuhääletamlne esimehe ette» panefculle. Muud probleemid kerkisid esile VES suhetes teiste organisatsioonidega: V E S postiaadressiks oli Eesti Kirikufondi hoones asuv postkast. Uus V E S esimees pani sellele oma luku — hoolimata sellest, et kasti kasutasid mitmed organisatsioonid Hiljem hakkas ta V E S aadressiks kasutamia oma isiklikku aadressi. •• .J^stipoiss", mis. oli olnud vabalt kasutatav kõigi Vancois-veri eesti organisatsiopnlde poolt, hakkas tasu nõudma teiste orgariisatsioonid® teadete avaldamise eest.' Suvel korjas esimees liikmekaartide raamatud juhati^selük-mete käest ära, n i i et: ainult esi-mees oÜ õigustatud liikmekaarte Juhatus loodab rohkeairviilisž osavõttu peakcK>sol€fciist. Uknaina ühiskond ToPtmtos; pühitses nädalavahetusel-initme'^^ üritusega Ukraina iseseisvuse väljakuulutamise 61. aastapäeva. .Reede õhtul korraldas Ukraina Komitee Toronto osakond Royal York'i hotellis väliskülalistele ja ukraina selts^kXMina esindajaile I f ^ e t i. Banketil esines= kõnega p a r t o e n - düüge R; Hnatyshyn Ottawastj 150^; hutades Kanada mitmekuatuurili-sust. Ontario liberäalicte jtöit dr. Stuart Smith oma tervituses jutustas kohtumisest ühe M o s Ä keskvalitsuse esir>da;jaga. Dr. Smith on venelasele öehiud ots^oheselt, et tema ja kanadalased üldse .ei saa venelastest lugu pidadäy kuna ve nelas^ ei tunnusta elementaarseid inimõigusi. See olevat venelast ül^ mm latanud. Eestlasi esindasid ükrain laste aastapäeva pühitsemise bah-ketü E K N esimehes U.'Peter^oa ja OTTAWA — Kanada kaitseminister Bamett Danson tegi teatavaks, et naissõdurite tegevuspiirkonda Kanada relvastatud jõudude koosseisus kavatsetakse tunduvalt laiendada. Naisi ei rakendata otseselt võitlustesse kuid neile antakse võimahised otsimis-: ja abista-misoperatsiooniks maal, merel ja õhus, rakendatakse nad transport-lennukite lenduriteks, saadetakse fceemstusesse isoleeritud kohtadesse ning antakse neüe luba sõjakoolidesse astumiseks. Naised on mitmel puhul vaiem nurisenud, et neid diskrÜEineeritakse sõjaväes soo'akisei. • üles Uno Kööki müssioon eesti iihiskonnas; Estonia Orkester. Uno Kooki organiseerimisel j a innustusel kasvab Estonia Orkester keskseiks instmmentaal-inuüsikat harrasitavaks teguriks kogu Põhj a Ameerikas elunevatele eestlas- IFtihk^ arendamisel kujuneb Estonia Orkester selleks loomiilkuks osaks eesti ühiskonna pidupäevadel, mületa pidustus ei näi olevat M e i k . . Uno Kook Ise ikasvab koos oma orkestriga j a alates II. Eesti Päe^ vadest PõhjarAmeerika^ on Uno Kook olnud meie laulupidude „Täavet: C 3 i o - V iÄ - ife.-;.^aastal;, võtagi- Üiip-,I^ok: oana õlgadele veel teise eesti rahr vuslikku ö suxu> ^organisatsiooni; Toronto ^ e s ti Segakoori. Kahe eesti muusikaüi-se organisatsiooni hingelcs olemine oh arvata k a liikumapanevaks momendiks, mis E K N ^ juhatuse toob l^däva ettepaneku .te^ gemisenK et atesteerida Uno Kooki kuninganna Elisabeth II 25. troonile astumise aastapäeva tähistamise medali^. - Peatudes selle vastutuse^oor-ma juures, mida Uno Kook nü noorusliku «energiaga kannab, m selge, et juubüar kuulub nende eestlaste hulka, kes surmarelvade vaikimisega ei ole loobunud Eesti maa j a rahva eest võitlemisest vaid haarjtsid selle relva, mida konfiskeerida yoimalifc ei ole: ühe rahva kultuurilise eneseväljenduse. See kajugeltki ei tähenda päris relvastuse eitamist või selle kasutamisest loobumist. Šee i t^ hendab vaid, et ülfe tubli eestlane^ ei jää nõutult seisma k u i teda ta^ hetakse n i i J ü i u s i l^ selt desarmeerida. T a leiaib n i i en^ da kui oma rahva teenMniseika uusi voime k i i n i taas avaneb võimalus kcnsekventsemate väljendusviiside- juurde-asuda.-v-^- Sünnipäeva-tervitustega juubilarile Uno Kookile lütuvad siinkohal kõik relvavennad kõikidelt võitlusrinnetelt j a soovivad jätkuvat edu j a tonne nü perekondlikus elus k u i eesti ühiskonna iteenimi- BOMAN -.TOr I Muinasjutud (mkamaegsaltd^ nud meeldivad lood nü noortele kui 'ka vanematele, kuna md on pärit fantaäsiavallast ning haaravad j a ^kütkestavad meie ettekujutusvõimet. T.E.R.R. „Kimgla" oma. kolmetoümnienda aastapäeva iseseisva esinemise ^^^^^^p Sir John A. Macdonald'! koolüioones toob lavale lihe muina-sjutu tantsus, miuušikaš, liikumises ja laulus, lavastuse nimefcs on ,,Ted-rekünka tütred".^ „]EtUngla" üldjuht j a kava koostaja TÄnas Metsalaütleb, et s ^ isegi allegooriline tähendus. Tea- „Pagana ameitnik, „Juba jälle on keegi sorinud mu kirjutuslauas! Tahtsin just tööle hakata; k u i äkki mär-. kan, et korgitõmbaja piiu- Morni näoga gangster läheb restorani, paneb revolvri lauale ja ütleb kelnerile: „Tooge mulle' üks stelk. Aga vaadake järele, et; see deks hästi suur. Ma olen hirmus närvürne ja ärritun kergesti igasuguste p i siasja ;Üle.-'='-^ y^v' /' ja Ene Siilart-Lömp (vüul), Voldemar Gustavson (klarnet) jja tavast! olid meie kodiMnaal ted- rühmav oma akordiöni^äatjad: red tuntud omapärase ärmiimän-gu poolest, mis toimus metsala-geiidikel asuvail küngastel See lugu tegeleb k a omal viisil anmiu-niänguga, m i l l e s lesk oma nelja tütrega ootavad j a loodavad oma õnne leida, j a mille tulemusena tekib küllaltki huvitavaid hetki ja oliuitoxü:'"'-, Selles kohne-vaatuselises tantsu^ j a laulupõimikus teevad kaa- Enn BŽatsöo, Xeena Lüvet^i Peeter Jeeger j a Peeter Sõrra. ; Suuresinemine on laupäeval, n. veebruaril 1979. a. algusiga kell 19.30. Pääsmed, mis on saadaval rahvatantšyatät, Eesti Abistamis-konüteest ja Pokö'st ( M t Plea-sant), maksavad; $5,00 (täiskasvanud) jai $3.00 (pensipnari^ noored aHa IjB a.).-ielmise " "organiseerinud jui on „ sa iKoik „Kungia'• rühmad (isegi eesti bussiwühenduse Eesti lasterühm) täies koosseisus. Kodust j a Finch Ave. alknaa- Kaasftegevad on veel Toronto raudteejaamast. Bussid lahkuvad kuulsad „Külapoisid", kelledelt! tund aega enne esinemist. Tulge võib alati oodata ülevat meeleolu I ja veetke mõnus laupäevaJõhitu tekitavaid laule. Saatemuusika or-1 nautides eesiti rahvatantsu ja kester. koosneb järgniistest esine- niuusikat, andes seega toetust ja jatest: Alfred Kuus j^^ tunnustust ,^lMiglale" tema tt Bchl (kannel), Nora-Mall Kerson hiusa töö e M e e s t i ;Ä Avaramat© imuffiiiSe tõttu on meil jälle võimaMkOTsa patslesüte, vastu 7 ILihcss€i(idis§@d & ddafccitessiil onai o o ^eenemaitselisi Khci- vorsti- ja i^ifsytiassaadusi niiig dielikatess® : 21-25 Laod: Toronto, Montreali FINNISH DELiCATESSEN (Endine Parkwayäd) ^ueen SiW.—tel. 363-7671. 5 ust läänepool Spadina Ave. FMJued lahtioleku ajad: esmasp.— reedeni laup. 8—4 Palume suuremad leiva ja muude pagaritoodete tellimised sisse anda 2 päeva varem. Aitäh! SEESssnai "lll'11'lllllil.LI. 33183 TEHERAN — Olukord Teheranis muutub päev-päevalt pinevsr maks kuna usuliste fanaatikute ja koimnunistide poolt iileskUii^ tatud rahvamassisl ei nõustu peaminister Bakhtiari valitsusega, ning viimastel päevade! räägitakse juba relvastatud mässudest ja vastuhakkudest sõjaväele. Rahvamass atakeeris tänaval kõrgemat politseiohvitseri kindral Taghi Latifi'4 keiš tõmmati välja autost Biing keda haavati nugadega. Demonstrandid ja mässajad tungisid Iraam lõukiapürkoridiäxie^ mitmes linnas kinohoonetesse, ööklubidesse j a alkohoolsete jookide äridesse ning süütaMd neöid lääneanaailma ddkatentsete süni-bolitena põlema/ } Teherani ülikooli aladel annavad agendid j a agitaatorid rahvamassidele avalikult instruktsioone, kuidas valmistada primitiivseid diinamildl^ j a bensiiniga täidetud pudelitest süütepömme. Samuti antakse j u hiseid Iraani armees kasutamisel olevate Belgia automaatpiteside kohta ning selgitatakse k a N . Ludu AK47 tüüpi automaatpüssiga opereerimist, millest võib järeldada, et neid relvi hakataitese tulevikus mässajatele salaja'levitama. L-47 tüüpi vene automaa^*' oi| olnud Aasias, Kesk-' Idas ja Aafrikas revolutsioon!^ deks ning Iraani võimude andmeü on neid viimasel ajal suuremal hulr gal üle püri Iraani toodud. Mõned agendid j a agitaatorid ässitavad inimesi avalikult sõdurite j a politseinike käest relvade äravõtmisele kusjuures manitsetakse iga kuuli Jioolikale väljatulistamisele, kuna iga sõduri suunamine annab mässajate kätte jälle, uue relva j a uut l a s t e l o o n a . ib mysl^cide SALISBÜRY — Rodises^ valge elanikkond andis rahvahääletusel ülekaaluka toetuse peaminister l a n Smithi (põhiseaduse projektile, mille alusel Rode^ia mustad saavad endile püratud ulatuses valitsehiisõiguse. 95.000 hääleõiguslikku valget kiitsid rahvahääletusel heaks. uue põhiseaäuse projekti, nüs võinioldab mustade poolt juhitud valitsuse rakendamist, kuid võtab tarvitusele erakordsed abinõud valgete huvide kaitseks, ikindlustades neile isegi ühe kolmandiku valitsuse koosseisust. Mustade valitsus astub a m e t i d pärast seda k u i uus põhiseaduse projekt on aktsepteeritud k a mustade poolt toimunud rahvahääletusel, mis fcorraldaitak-m -20. a p Ä . Valgete hääletama^. 16-cicistciii@ SAN DIEGÖ — San Diegcs võttis -iüksie-^/sttane tüdruk oma elukoha läheduses asuva koolihoone automaatpüssi. tule aUa, surmates koolijuhataja. ^ ühe koo-livalvuri ning haavates ühte politseinikku ja kaheksat õpilast Brenda Spencer, kelle vanemate maja asub koolihoone juures üle tänava jätkas oma tulistamist 6% tundi, mille järel© ta tuli majast rahulikult välja ning andis end politseivõimude korraldusesse. Noor naisterrorisit mainis oma teo kohta, et talle oli tulnud järsim! idee ftulistama hakata. sest võttis osa 75 protsenti hääleõiguslikest ning valimiste tule^ must peetakse suureks võiduks .peaminjsteff-Ian Snüth'Ee,-- • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-01-08
