1987-12-10-02 |
Previous | 2 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
:Lkv.2r VABA EESTLANE neljapäeval, 10. detsembril 1987 - Thursday, December 10 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA ¥ABÄ kESTLAM; VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. Mi2N 4Y2 F R E E E S T O N I AN PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. • • Toimetaja: OlafKopvillem. Toimetuse kolleegSumr tCarl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. TELEFONID: toimetes 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni. TellimlsMmiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $63.—, pool- ' aastas $35.50 j a veerandaastas $19.—, kiripostiga lisandub postikulu - vastavalt $117.-, $63.50, $ 3 3 . -. Teüimishinmiad väljaspool Kainiadat: aastas $85.^, poolaastas $46;—ja veerandaastas $25 I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $121.—, $65.—, $34.—, mujal välismaal S u i » ! » IIIIÄ* 'Viinis Konverentsi pressiruumis väljapandud info-materjal Foto: H. Tann $147.-, $78.-^, Aadressi muudatus $1.— Üksiknumbri hind 75 C. Kuulutuste Siinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $7.00. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. i»iiiiiiiiiiiiiniuiiiitiiitinniiiiiiiiint88Hii!iiBiitiiiiiiiiiiiiiniitiHüiiiBii^ Soome pühitses 6. detsembril pidulikult oma Iseseisvuse juubelit — 70. aastapäeva. Sel puhul korraldati ka Torontos terve rida pidulikke üritusi, milles vennasrahvas kutsus vas-tutiileilkult osa võtma ka kõiki Toronto: eestlasi..;;/.-':;:;^ Soome minevik ja ajalugu on peaaegu sama kirev ja kirju nagu; Eesti \-ajalugu ; ja veri-na^ ralwal kulus aastasadu ^^e kui Ilad pääsesid Rootsi, Taani Ja Veneinaa mõju ja surve alt ning ;: rajasid isesensva ], riigf. Rootsi ja Venemaa vahel toimusid SQome territooriumi kontrollimiseks mitu sõda^ kuid 1809. aastal loovutas Rootsi Hamina rahu põhjal Soome koos Ahvenamaa saartega täielikult yenemaale. :.":19. sajandi keskel algas a^ iiioomse suurvürstiriigi nime kandvas Soomes silmatorkayai kujul rahvuslik ärkamise ajj ning soomlastel õnnestus .tsaarideltolulise; 'tähtsusega; reforme välja pressida. 1863. aastal kutsuti Soomes esimest korda kokku maapäev ning soomlased saavutasid ka suure rahvusliku võidu, kuna soome keel kuulutati rootsi^^^k kõrval riigikeeleks. Samal ajal toimunud rahareformiga sai Soome oma rahasüsteemi ja 1878. aastal jõuti juba nü kaugele, et vastava s^ isa loodi rahvuslikud väe-üleskihutatud pahempoolsete elementide vastu, kes moodustasid 1918. aasta jaanuaris Helsingis 0. Kuusise ji revolutsioonilise valitsuse. moodustatud ei DÜsanud püna-likvi| JeerimD-seks, siis sõlmis president Švinhüfvud märtsis 1918. Igaf9 miile tüleitiüsena Soomes maandusid R^V. der GoHzfl juhtimisel Saksa; eJcspediitsnoo^iVäed abil rahvuslikel ji nestuspunaste, v^imu mise katset likvideerida. :• Iseseisev" • Soome arenes, kiiresti nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka sotsiaalsetelt reformidelt tugevaks põhjamaa riigiks, kuigi Soome rahvaarv kõikus ainult 4,5 milj i piirides; Kui:;:saabusid: saatuslikud sõja-aastad, oli Soome valmis oma Iseseisvust vaatamata: suurteleohvritele ;i. . käepärast.: ölevate iga; kaitsma.; Kui J^.. Liit; Soomele ;^; 1939.: aastal kallale. nn. .• i^aivesöjas j; tekitasid suures iilekaalus ründavale punaarmeele tohutuid kaotusi, kuid pidid suski ui muie alistuma. Kuid N. Saksamaa vaheliste võitluste puhkemisel 1941. aastal Teise maaümasõja raamides liitus i, et Talvesõ-tsaari Venemaa omä survet ;Soome!e ja mitmed varem võidetud privileegid Tsaari ms likvideeris tegelil autonoomia niiig see taastada alles päi revolutsiooni Nii nagu riigid, sai ka Soome endale täieliku iseseisvuse tsaaririigi varemetel. Oktoobrirevolutsiop-ni puhkemisel Venemaal leidsid ka Soome juhtivad poliitikud sobiva momendi Soome iseseisvaks riigiks kuulutamiseks o Vastava otsuse tegi Eduskurid 6, detsembril i?17. aastal, kuid soome rahvuslikkudel ringkondadel tuli hakata kohe organiseerima jõudusid, et alustada maa-alasid tagasi saada. Saksamaa kaotus tõi ka Soomele kaotuse ning 4. sept. 1944 sõlmiti N. Liiduga vaherahu. aastal alla Pariisis ning soomlased olid sunnitud kaötaiatena suuri maa-j tohututele kaotustele jäi soomlase vaim murdumatuks. Olukordadest tingituna rajasid presidendid J.K. Paasikivi ja IJ.K. Kekkonen Soomes uue välispoliitilise suuiia, mis rajanes tihedamatele majaiiduslikele, poliitilistele Jä kultuurilistele sidemetele N. Liiduga. Soome maksis oma sõ-jakalijiitasud ja arendas välJä omai tööstuse ja kaubanduse. Kokkuleppele jõudmisest seistakse ikka veel kaugel, kena Nõukogude Liit ei soovi aktsepteerida Austria-Shveitsi poolt l juulil esitatud kompromiss-ettepanekut III korvi suhtes, is tähendab inimõigusio Et enamus 35-est, siin Viini konverentsist osavõtvast riigist peab aga inimõigusi võtmeküsimuseks ka ülejäänud probleemide lahendamisel, peab Viiei koEverents jätkame'oma tööd ka t-uleval aastal. Reedel 20. novembril oli pressikonverentside päev, kus • . esimesena andis informatsiooni majanduslikud sidemed N. L i i - ajakirjanikele Saksa Föderatiivse duga. Praegu läheb umbes üks Vabariigi delegatsiooni juht, suur-viiendik Soome; ^kspordist N. Liitu j peamiselt tarbekaupade ja Soome moodsates tustes ehitatud laevade saadik Dr. Ekkehard Eickhoff.-Ta ütles, et Euroopa Ühisturu riigid on tihedas koostöös koigi kolme korvi suhtes, kuid ikkagi; erilist Polötiliselt kuna söomlaseci saavad vastu: tähelepanu osutatakse III korvile ' (inimõigused). Helsingi protsess on mõjutanud Nõukogude Liidu p o l i i t i l i s t ja ideoloogilist filosoofiat, kus tõdetakse, et tuleb hakata austama ka oma kodanike põhilisi inimõigusi. Edasi Dr. Eickhoff tähendas, et eriti suurt tähelepanu Lääne delegaatide poolt osutatakse 1) Rahvuslikele; vabadustele, mis tähendab, et igal rahval on õigus vabalt arendada oma keelt, kultuuri, majandust ja p o l i i t i k a t 2) kahvuslikele liikumistele^ mis tähendab, et igal rahval on õigus taotleda • oma sõltumatust ja iseseisvust. Need kaks ülalmainitud punkti soovib Soome oma ;suure idanaabri seisukohtadega, kuigi ta on ametlikult neutraalne.; Soome koosseis : Jaguneb iteiste iikide Rootsi jä Norra eesku-gruppi - ühel pool'sotsiaafidemokraadid ja teisel pool keskerakond koos parempoolse hoiakuga parteidega, 200 liikmelises Eduskunnas on praegu domineerivateks parteideks sotsiaaldemokraadid 56^ konservatiivid 53 ja keskera- 1. Kommunistlik partel on lõhestatud kaheks e haruks,: kes said viimastel "Märkida ka 1^ valimistel 13,5 prots. ä häältest. Soome osava poliitikuna moodustas koalitsioonivalitsuse: konserva-ti vahekorrad on soojad ja südamlikud ning soomlased on ölnpd eestlastele nii ärkamisaja ;hilisematel aastatel kui^ ka iseseisvuse ajal paljudes elusektorites suureks eeskujuks. Soomlased abistasid Eesti Vabadussõja lahing (esestlasi ja eesti soome armee üksustega punaarmee Teises Eesti ja vaba Soome vahel on arenenud aastate tihedad kultuurilised mis valgustavad Eesti valitsevat tähtedeta viivad sinna oodatud Ja igatse tud lootuskiiri. Soomlased oh palju kaotanud ja suuri ohvreid kandnud, kuid Tulevikus ei tohi nõukogude võimumehed enam manipuleerida kodanike õiguseid, kes soovivad lahkuda Nõukogude Liidust .See puudutab eriti sakslasi ja juute. Norra delegašiooriijühtv suursaadik Leif Mevik ütles^ ajakir-jele, et III korvi suhtes kok^ e jõudmisega on suuri raskusi ja nende raskuste loojaks on üks teatud riik. See on muidugi Nõukogude Liit. Austria delegatsiooni juht, suur saadik Dr, Rudolf Torovsicy ütles, et tuleb üldse ära kaotada selline praksis, kus teatud riigid paigutavad poliitiliselt teisitimõtlejaid psühiaatriahaiglatesse ning et rah v u s l i kud küsimused nõuavad lahendahiist. Nõukogude Liidu delegatsiooni juht, suursaadik Juri Kashlev ütles s ajakirjanikele, et Austria-Shveitsi poolt 30. juulil esitatud kom-prpmissettepanek, 0 vastuvõtmatu, sest Nõukogude Liit ei ole selles küsimuses samal seisukohal, kui seda on enamus õigus koheselt kokku kutsuda uus Euroopa Julgepleku ja Koostöö Konverents juhul, kui kuskil riigis rikutakse eelneva konverentsi kokkuleppeid. Nimetatud Lääne poolt esitatud ettepanek looks efektiivse võimaluse.kontrollimiseks, kuidas Nõukogude Liidus austatakse inimõigusi praktikas pärast Viini konverentsi lõppu. Sisendamaks l^ääne ajakirjanikele usku, et nn. glasnosti protsess on ikka veel käigus, oli suursaadik Kashlev kutsunud pressi konverentsile ka ,,Moscow News'- (-^Moskva uudised") peatoimetaja Jegor Jakovlevi. See ütles: ajakirjanike 1 e Jeltsini kohta: Talle endale Jeltsin väga süm-patiseei^ is kui; tahtejõuline ja andekas inimene, kuid mitte tema meietodid ja stalinlikud loosungid: ^,Kaadrid otsustavad kõ'Ä:. ,'*]a , , E i ole olemas ühtegi kindlust, mida boLshevikud ei ole võimelised vallutamav. Nende loosungite stiilis olevat püüdnud töötada ka Jeltsin ja sellepärast olevat ta kaotanud oma endise tööposti. V Edasi rääkis toimetaja Jakovlev, kui mitmed keeles levib ,,Moskva uudised" ja kui suur on lehe tiraazh. Tema leht oli esimene Nõukogude Liidus, kes kirjutas; Rust'i maandumisest Punadele väyakule, ütles ta. Ja et tema lehes võivad kõik oma ai*- vamust avaldada. Näitena tõi ta Bukovski ja teiste vene poliitiliste emigi-antjde avaliku kirja, mille „Mõskva uudised" avaldas, kuid Molotov-Ribbentropi Pakti ja selle salaklauslite avaldamise kohta ei teadnud ta midasi öelda. Eesti, Läti Ja küsimused ootavad oma; päeva- Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi IV faasi • viimane tööpäev on 18. detsembril, mi Jõuluvaheaeg. HEIKKI H. kallima Juubelipäeval on kõig eestlastel põhjust soovida ven nad on suutnud säilitada kõige delegaate, Ta avaldas lootust, et ' ' " ' jõutakse ikkagi kokkuleppele'^^^k^^ selles küsimuses. Edasi suur- . „ saadik Kashl^^^^^^^^ nasrahvale tuntud 5,soõme Liidule ei möeldi^^^^^M et-sisu" ja jätkuvat edu uute nia- tepanek, et lõ^^ oleks janduslike ja kultuuriliste ära märgitud iga Euroopa le pürgimisel. Julgeoleku ja Koostöö Koiiverent- K o A o ; sist • osavõtva riigil automaatne MOSKVA- (ÜPl) - Ärahüpanud Briti spioon ja topeltagent Kim Philby> kes 24 aastat tagasi Moskvasse põgenes ja seni seal on elanud, ilmus uuesti Läti TV-saiates, kuš tä ütles et nüüd on N. Liit tema kodumaa ja ta ei soovi Britanhiasse tagasi pöö^ diida. Teatavasti ilmus ta ka ühes hiljutises Läti telesaates pärast viimast demonstratsiooni Riias, kinnitades et kõik demonstrandid on Läänemaade agentide poolt selleks üles kihutatud — nii nagu ta seda ise tegi, Nr. 92 arusaamine Vana-Rooma riik oli oma jj rid ajanud Inglismaast kil Põhja-Aafrikani ja Atlatj ookeanist kuni Lähis-Idaj ning püüdis neid piire kaitsed sest ta arvas oma riigi piii õigetes kohtades olevat. Sel tehes ta hävines aga nii, et tl säilus ainult ta keel. Saj juhtus ka mongoollaste ja mai doonlastega. Moodsal ajal sj oma õpetuse Napoleon ja Hitil Oma õpetuse saaks varsti 1 kommunistlik Venemaa, H mitte Ameerika nii väga 1 püüaks enesehävitamisel Venemaast ette rutata. Sest] USA on arvamas, et ta piil ulatavad Alaskast kuni Jaapl ja New Yorgist kuni Berll müürini ning Pärsia lahel püüdes kõiki neid piire kalli võib ta oma majanduse ruiij rida, mis omakorda tooks kai ka sõjalise jõu ruineerimise. I Ajaloost ei ole midagi õpil ja ei saagi õppida, sest kui pJ noori studeerib tänapäeval J lugu, k ui vähe tas u j ainet? . . . I Sel ajal kui Ameerika J mehi teiste riikide kaitsj veristada ja häbistada laa ajavad Ameerika kaitsealJ tulutoovat äri ja on sellestl rasva läinud, et nadi suudakski end kaitsta, kuil ime juhtuks, et nad seda tall sid. Mehhikos on nii pj toorõli, et tervet riiki ähvan wafta sisse uppumme. SeUe| pumpamiseks po/e aga rali selleks ei tule ka küllaldl abiraha neist riikidest, kel hädasti vajavad,^eesotsas l | ga. Samuti on avastJ Orinoco jõgikonnas ammel matud õlivarud, kuid puu raha. J Pressitakse aga hoolega j sema Ameerika meeste vel Kuveiti miljonänderiiki,! mitte ilma jääda oma 7%-l] naftatarvidusest, mis AmeeJ sealt kandist täidab. Püutl araablastele pugeda, unustj et viimased Läänemaailmal j aegu elu välja oleks pigistJ nafta-hindade taevakõrgj kruvimisega. Omal on 1 naabrid otse jalge all, 1 toorõli on rohkem kui tl maailmal kokku. Ka j ameeriklased oma õliall odavama tööjõuga käima j na. Peab siis tunnitasu j mata olema 25—50 dollarij Vabandatakse Pärsia Vene mõju alla kukkumisJ maiusega. Las' kukub - suutäis ajab suu lõhki. Ard sed kui usklik rahvaj ateistidega kokku ei sünni J sõdivad sääl nii kaua soovivad ja maadlevad Vel mis see meile korda lähebj Siin hemisfääris d tegemist ja kulutamist ki^ Monroe vähkreb oma kirsi ei saa puhata, sest tema nj ja targa doktrnni on venJ täis teinud. Sellega on ühiJ ka nende säärsaabaste tl hais mi, et puhas Kariibi õhk on sootuks rüvetatud aga arvatakse,et „Acid j ja hingatakse heameelega vene haisu. Selleasemel, e raisata sääl, kus AmeerU soovita, ja hoida kulukaid Jääl, kus rohkem ra
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 10, 1987 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1987-12-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e871210 |
Description
Title | 1987-12-10-02 |
OCR text | :Lkv.2r VABA EESTLANE neljapäeval, 10. detsembril 1987 - Thursday, December 10 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA ¥ABÄ kESTLAM; VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. Mi2N 4Y2 F R E E E S T O N I AN PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. • • Toimetaja: OlafKopvillem. Toimetuse kolleegSumr tCarl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. TELEFONID: toimetes 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9-3-ni. TellimlsMmiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $63.—, pool- ' aastas $35.50 j a veerandaastas $19.—, kiripostiga lisandub postikulu - vastavalt $117.-, $63.50, $ 3 3 . -. Teüimishinmiad väljaspool Kainiadat: aastas $85.^, poolaastas $46;—ja veerandaastas $25 I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $121.—, $65.—, $34.—, mujal välismaal S u i » ! » IIIIÄ* 'Viinis Konverentsi pressiruumis väljapandud info-materjal Foto: H. Tann $147.-, $78.-^, Aadressi muudatus $1.— Üksiknumbri hind 75 C. Kuulutuste Siinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $7.00. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. i»iiiiiiiiiiiiiniuiiiitiiitinniiiiiiiiint88Hii!iiBiitiiiiiiiiiiiiiniitiHüiiiBii^ Soome pühitses 6. detsembril pidulikult oma Iseseisvuse juubelit — 70. aastapäeva. Sel puhul korraldati ka Torontos terve rida pidulikke üritusi, milles vennasrahvas kutsus vas-tutiileilkult osa võtma ka kõiki Toronto: eestlasi..;;/.-':;:;^ Soome minevik ja ajalugu on peaaegu sama kirev ja kirju nagu; Eesti \-ajalugu ; ja veri-na^ ralwal kulus aastasadu ^^e kui Ilad pääsesid Rootsi, Taani Ja Veneinaa mõju ja surve alt ning ;: rajasid isesensva ], riigf. Rootsi ja Venemaa vahel toimusid SQome territooriumi kontrollimiseks mitu sõda^ kuid 1809. aastal loovutas Rootsi Hamina rahu põhjal Soome koos Ahvenamaa saartega täielikult yenemaale. :.":19. sajandi keskel algas a^ iiioomse suurvürstiriigi nime kandvas Soomes silmatorkayai kujul rahvuslik ärkamise ajj ning soomlastel õnnestus .tsaarideltolulise; 'tähtsusega; reforme välja pressida. 1863. aastal kutsuti Soomes esimest korda kokku maapäev ning soomlased saavutasid ka suure rahvusliku võidu, kuna soome keel kuulutati rootsi^^^k kõrval riigikeeleks. Samal ajal toimunud rahareformiga sai Soome oma rahasüsteemi ja 1878. aastal jõuti juba nü kaugele, et vastava s^ isa loodi rahvuslikud väe-üleskihutatud pahempoolsete elementide vastu, kes moodustasid 1918. aasta jaanuaris Helsingis 0. Kuusise ji revolutsioonilise valitsuse. moodustatud ei DÜsanud püna-likvi| JeerimD-seks, siis sõlmis president Švinhüfvud märtsis 1918. Igaf9 miile tüleitiüsena Soomes maandusid R^V. der GoHzfl juhtimisel Saksa; eJcspediitsnoo^iVäed abil rahvuslikel ji nestuspunaste, v^imu mise katset likvideerida. :• Iseseisev" • Soome arenes, kiiresti nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka sotsiaalsetelt reformidelt tugevaks põhjamaa riigiks, kuigi Soome rahvaarv kõikus ainult 4,5 milj i piirides; Kui:;:saabusid: saatuslikud sõja-aastad, oli Soome valmis oma Iseseisvust vaatamata: suurteleohvritele ;i. . käepärast.: ölevate iga; kaitsma.; Kui J^.. Liit; Soomele ;^; 1939.: aastal kallale. nn. .• i^aivesöjas j; tekitasid suures iilekaalus ründavale punaarmeele tohutuid kaotusi, kuid pidid suski ui muie alistuma. Kuid N. Saksamaa vaheliste võitluste puhkemisel 1941. aastal Teise maaümasõja raamides liitus i, et Talvesõ-tsaari Venemaa omä survet ;Soome!e ja mitmed varem võidetud privileegid Tsaari ms likvideeris tegelil autonoomia niiig see taastada alles päi revolutsiooni Nii nagu riigid, sai ka Soome endale täieliku iseseisvuse tsaaririigi varemetel. Oktoobrirevolutsiop-ni puhkemisel Venemaal leidsid ka Soome juhtivad poliitikud sobiva momendi Soome iseseisvaks riigiks kuulutamiseks o Vastava otsuse tegi Eduskurid 6, detsembril i?17. aastal, kuid soome rahvuslikkudel ringkondadel tuli hakata kohe organiseerima jõudusid, et alustada maa-alasid tagasi saada. Saksamaa kaotus tõi ka Soomele kaotuse ning 4. sept. 1944 sõlmiti N. Liiduga vaherahu. aastal alla Pariisis ning soomlased olid sunnitud kaötaiatena suuri maa-j tohututele kaotustele jäi soomlase vaim murdumatuks. Olukordadest tingituna rajasid presidendid J.K. Paasikivi ja IJ.K. Kekkonen Soomes uue välispoliitilise suuiia, mis rajanes tihedamatele majaiiduslikele, poliitilistele Jä kultuurilistele sidemetele N. Liiduga. Soome maksis oma sõ-jakalijiitasud ja arendas välJä omai tööstuse ja kaubanduse. Kokkuleppele jõudmisest seistakse ikka veel kaugel, kena Nõukogude Liit ei soovi aktsepteerida Austria-Shveitsi poolt l juulil esitatud kompromiss-ettepanekut III korvi suhtes, is tähendab inimõigusio Et enamus 35-est, siin Viini konverentsist osavõtvast riigist peab aga inimõigusi võtmeküsimuseks ka ülejäänud probleemide lahendamisel, peab Viiei koEverents jätkame'oma tööd ka t-uleval aastal. Reedel 20. novembril oli pressikonverentside päev, kus • . esimesena andis informatsiooni majanduslikud sidemed N. L i i - ajakirjanikele Saksa Föderatiivse duga. Praegu läheb umbes üks Vabariigi delegatsiooni juht, suur-viiendik Soome; ^kspordist N. Liitu j peamiselt tarbekaupade ja Soome moodsates tustes ehitatud laevade saadik Dr. Ekkehard Eickhoff.-Ta ütles, et Euroopa Ühisturu riigid on tihedas koostöös koigi kolme korvi suhtes, kuid ikkagi; erilist Polötiliselt kuna söomlaseci saavad vastu: tähelepanu osutatakse III korvile ' (inimõigused). Helsingi protsess on mõjutanud Nõukogude Liidu p o l i i t i l i s t ja ideoloogilist filosoofiat, kus tõdetakse, et tuleb hakata austama ka oma kodanike põhilisi inimõigusi. Edasi Dr. Eickhoff tähendas, et eriti suurt tähelepanu Lääne delegaatide poolt osutatakse 1) Rahvuslikele; vabadustele, mis tähendab, et igal rahval on õigus vabalt arendada oma keelt, kultuuri, majandust ja p o l i i t i k a t 2) kahvuslikele liikumistele^ mis tähendab, et igal rahval on õigus taotleda • oma sõltumatust ja iseseisvust. Need kaks ülalmainitud punkti soovib Soome oma ;suure idanaabri seisukohtadega, kuigi ta on ametlikult neutraalne.; Soome koosseis : Jaguneb iteiste iikide Rootsi jä Norra eesku-gruppi - ühel pool'sotsiaafidemokraadid ja teisel pool keskerakond koos parempoolse hoiakuga parteidega, 200 liikmelises Eduskunnas on praegu domineerivateks parteideks sotsiaaldemokraadid 56^ konservatiivid 53 ja keskera- 1. Kommunistlik partel on lõhestatud kaheks e haruks,: kes said viimastel "Märkida ka 1^ valimistel 13,5 prots. ä häältest. Soome osava poliitikuna moodustas koalitsioonivalitsuse: konserva-ti vahekorrad on soojad ja südamlikud ning soomlased on ölnpd eestlastele nii ärkamisaja ;hilisematel aastatel kui^ ka iseseisvuse ajal paljudes elusektorites suureks eeskujuks. Soomlased abistasid Eesti Vabadussõja lahing (esestlasi ja eesti soome armee üksustega punaarmee Teises Eesti ja vaba Soome vahel on arenenud aastate tihedad kultuurilised mis valgustavad Eesti valitsevat tähtedeta viivad sinna oodatud Ja igatse tud lootuskiiri. Soomlased oh palju kaotanud ja suuri ohvreid kandnud, kuid Tulevikus ei tohi nõukogude võimumehed enam manipuleerida kodanike õiguseid, kes soovivad lahkuda Nõukogude Liidust .See puudutab eriti sakslasi ja juute. Norra delegašiooriijühtv suursaadik Leif Mevik ütles^ ajakir-jele, et III korvi suhtes kok^ e jõudmisega on suuri raskusi ja nende raskuste loojaks on üks teatud riik. See on muidugi Nõukogude Liit. Austria delegatsiooni juht, suur saadik Dr, Rudolf Torovsicy ütles, et tuleb üldse ära kaotada selline praksis, kus teatud riigid paigutavad poliitiliselt teisitimõtlejaid psühiaatriahaiglatesse ning et rah v u s l i kud küsimused nõuavad lahendahiist. Nõukogude Liidu delegatsiooni juht, suursaadik Juri Kashlev ütles s ajakirjanikele, et Austria-Shveitsi poolt 30. juulil esitatud kom-prpmissettepanek, 0 vastuvõtmatu, sest Nõukogude Liit ei ole selles küsimuses samal seisukohal, kui seda on enamus õigus koheselt kokku kutsuda uus Euroopa Julgepleku ja Koostöö Konverents juhul, kui kuskil riigis rikutakse eelneva konverentsi kokkuleppeid. Nimetatud Lääne poolt esitatud ettepanek looks efektiivse võimaluse.kontrollimiseks, kuidas Nõukogude Liidus austatakse inimõigusi praktikas pärast Viini konverentsi lõppu. Sisendamaks l^ääne ajakirjanikele usku, et nn. glasnosti protsess on ikka veel käigus, oli suursaadik Kashlev kutsunud pressi konverentsile ka ,,Moscow News'- (-^Moskva uudised") peatoimetaja Jegor Jakovlevi. See ütles: ajakirjanike 1 e Jeltsini kohta: Talle endale Jeltsin väga süm-patiseei^ is kui; tahtejõuline ja andekas inimene, kuid mitte tema meietodid ja stalinlikud loosungid: ^,Kaadrid otsustavad kõ'Ä:. ,'*]a , , E i ole olemas ühtegi kindlust, mida boLshevikud ei ole võimelised vallutamav. Nende loosungite stiilis olevat püüdnud töötada ka Jeltsin ja sellepärast olevat ta kaotanud oma endise tööposti. V Edasi rääkis toimetaja Jakovlev, kui mitmed keeles levib ,,Moskva uudised" ja kui suur on lehe tiraazh. Tema leht oli esimene Nõukogude Liidus, kes kirjutas; Rust'i maandumisest Punadele väyakule, ütles ta. Ja et tema lehes võivad kõik oma ai*- vamust avaldada. Näitena tõi ta Bukovski ja teiste vene poliitiliste emigi-antjde avaliku kirja, mille „Mõskva uudised" avaldas, kuid Molotov-Ribbentropi Pakti ja selle salaklauslite avaldamise kohta ei teadnud ta midasi öelda. Eesti, Läti Ja küsimused ootavad oma; päeva- Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi IV faasi • viimane tööpäev on 18. detsembril, mi Jõuluvaheaeg. HEIKKI H. kallima Juubelipäeval on kõig eestlastel põhjust soovida ven nad on suutnud säilitada kõige delegaate, Ta avaldas lootust, et ' ' " ' jõutakse ikkagi kokkuleppele'^^^k^^ selles küsimuses. Edasi suur- . „ saadik Kashl^^^^^^^^ nasrahvale tuntud 5,soõme Liidule ei möeldi^^^^^M et-sisu" ja jätkuvat edu uute nia- tepanek, et lõ^^ oleks janduslike ja kultuuriliste ära märgitud iga Euroopa le pürgimisel. Julgeoleku ja Koostöö Koiiverent- K o A o ; sist • osavõtva riigil automaatne MOSKVA- (ÜPl) - Ärahüpanud Briti spioon ja topeltagent Kim Philby> kes 24 aastat tagasi Moskvasse põgenes ja seni seal on elanud, ilmus uuesti Läti TV-saiates, kuš tä ütles et nüüd on N. Liit tema kodumaa ja ta ei soovi Britanhiasse tagasi pöö^ diida. Teatavasti ilmus ta ka ühes hiljutises Läti telesaates pärast viimast demonstratsiooni Riias, kinnitades et kõik demonstrandid on Läänemaade agentide poolt selleks üles kihutatud — nii nagu ta seda ise tegi, Nr. 92 arusaamine Vana-Rooma riik oli oma jj rid ajanud Inglismaast kil Põhja-Aafrikani ja Atlatj ookeanist kuni Lähis-Idaj ning püüdis neid piire kaitsed sest ta arvas oma riigi piii õigetes kohtades olevat. Sel tehes ta hävines aga nii, et tl säilus ainult ta keel. Saj juhtus ka mongoollaste ja mai doonlastega. Moodsal ajal sj oma õpetuse Napoleon ja Hitil Oma õpetuse saaks varsti 1 kommunistlik Venemaa, H mitte Ameerika nii väga 1 püüaks enesehävitamisel Venemaast ette rutata. Sest] USA on arvamas, et ta piil ulatavad Alaskast kuni Jaapl ja New Yorgist kuni Berll müürini ning Pärsia lahel püüdes kõiki neid piire kalli võib ta oma majanduse ruiij rida, mis omakorda tooks kai ka sõjalise jõu ruineerimise. I Ajaloost ei ole midagi õpil ja ei saagi õppida, sest kui pJ noori studeerib tänapäeval J lugu, k ui vähe tas u j ainet? . . . I Sel ajal kui Ameerika J mehi teiste riikide kaitsj veristada ja häbistada laa ajavad Ameerika kaitsealJ tulutoovat äri ja on sellestl rasva läinud, et nadi suudakski end kaitsta, kuil ime juhtuks, et nad seda tall sid. Mehhikos on nii pj toorõli, et tervet riiki ähvan wafta sisse uppumme. SeUe| pumpamiseks po/e aga rali selleks ei tule ka küllaldl abiraha neist riikidest, kel hädasti vajavad,^eesotsas l | ga. Samuti on avastJ Orinoco jõgikonnas ammel matud õlivarud, kuid puu raha. J Pressitakse aga hoolega j sema Ameerika meeste vel Kuveiti miljonänderiiki,! mitte ilma jääda oma 7%-l] naftatarvidusest, mis AmeeJ sealt kandist täidab. Püutl araablastele pugeda, unustj et viimased Läänemaailmal j aegu elu välja oleks pigistJ nafta-hindade taevakõrgj kruvimisega. Omal on 1 naabrid otse jalge all, 1 toorõli on rohkem kui tl maailmal kokku. Ka j ameeriklased oma õliall odavama tööjõuga käima j na. Peab siis tunnitasu j mata olema 25—50 dollarij Vabandatakse Pärsia Vene mõju alla kukkumisJ maiusega. Las' kukub - suutäis ajab suu lõhki. Ard sed kui usklik rahvaj ateistidega kokku ei sünni J sõdivad sääl nii kaua soovivad ja maadlevad Vel mis see meile korda lähebj Siin hemisfääris d tegemist ja kulutamist ki^ Monroe vähkreb oma kirsi ei saa puhata, sest tema nj ja targa doktrnni on venJ täis teinud. Sellega on ühiJ ka nende säärsaabaste tl hais mi, et puhas Kariibi õhk on sootuks rüvetatud aga arvatakse,et „Acid j ja hingatakse heameelega vene haisu. Selleasemel, e raisata sääl, kus AmeerU soovita, ja hoida kulukaid Jääl, kus rohkem ra |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-10-02