Vaba eestlane , March 11, 1982

              s
Lk. 6 VABA EESTLANE öeljapäeval, 11, märtsil 1982 — Thursday, March 11, 1982 Nr. 2©
RISTSÕNA NR. 1094
Lembitu ammuküttide Nahkhiire salk koosseisus salga-juht Eerik Val­ter,
abijnht Margus Kask ja skaut Erik Lõugas, auputab skautliku
võistlus-ülesande kallal. Taamal ammukiittide riihma Juht Robert Ves^-
mami ja Saare lipkonna juht Viktor Vessmami.
Foto:-Vaba Eestlane
liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiniiiiiniiiiiiiiiiiii"^
RAAMATUID
MÜÜGIL . . V A iA EESTLASE*' TALITUSES
Hind Saate-
Fõikreadj 1. PõÜutööriist, 4.
Puuvili, 7. Koht, paik, 10. Naise­nimi,
11. Teed lahti, 12. Sülg, 13.
Saksa suurettevõte, 16. .. .^Darja
Spordiuudiseid
kodumoalf
Tamsalu-Neeruti-Tamsalu suusa­maratonist
võttis osa üle 400 võist­leja,
peagu igalt poolt Eestist, väl­jaarvatud
Pärnu ümbrus, kus sa­maaegset
peeti oma maratonisuu-sävõistlus.
Võitjaks tuli Viktor
• Kolpakov Tamsalust ajaga 1.37,20,
teisejis Olev Rohtla Rakverest ja
kohnandaks Alar Arukask Ote­päält.
Naistest oli parim Aili. Po-pava
Tamsalust, teine Helge Vase-mäe,
kõhnas Riina Pärg. Juuniori­dest
oli kiireim Kusti Medloo Tar­tust
ja noortest Ulvar Pavlov
Tamsalust.
Tänavustel N. Liidu juunioride
kergejõustiku sisevõistlustel Zapo-rozhjes
saavutasid Eesti sportlased
kaks esikohta. Sven Reintak võitis
seitsmevõistluse N. Liidu sisevõist-luste
rekordiga 5413 p. ja Eha
Rünne kuulitõukes isikliku rekor­diga
16.43. Heimar Lipp sai seits*
,mevõistluses 4888 punktiga küm­nenda
koha. Naiste kuuevõistlus-tel
sai Ingrid Pulst, kelle tervis
võistluspäeval ei ohiud hea 4516
punkti ja kuuenda koha. Tema pa­rim
tulemus ,oH 1.80 kõrgushüp-
Otepääl peetud Eesti suusa-raeistrivõistlustel
saavutas naiste
10 km distantsil esikoha Rutt
Shmigun ajaga 34.50, teine P. II-
36.11, kolmas T. Meldre
36.13/ Meeste 30 km distantsil oli
esimene Mati Albert ajaga
1.31,35, teine J. Bogdanov
1.33,30, kõhnas ja neljas U. Leist
ja S. Nikitin 1.35,11. Juunioride
20 km distantsil oli esimene E.
Tudeberg ajaga 1.05,25, teine A,
Daniel 1.05,39, kolmas T. Surel
1.06,23.
Lääne-Saksamaal toimusid täna­vused
jääpurjetamise maailma- ja
Euroopa' meistrivõistlused. Maail­mameistrivõistlused
lõppesid
ameeriklase Tim Woodhouse kak­sikvõiduga,
eestlasist oli parim
Vaiko Vooremaa võites hõbeme­dali.
Euroopa-meistrivõistlustel tuli
esikosale eestlane Mati Kuülmann.
Mitmed eestlased olid siiski veel
esikümnes, kuna võistlevasse
koondisesse' kuulusid peale nime­tatute-
veel Tüt Haagma, Künno
Rootsis, Borlänges peetud rah-vusvahehsel
ujumisvõistlusel võitis
Ivar Stukolkin 25. m rajal 400 m
vabalt ajaga 3.53,39 ning oli 1500
m kroolis 14.37,85-ga kolmas. Vii­mane
aeg on Eesti rekord lühike­sel
rajal.
• H(
Otepääl peeti N. Liidu murd­maasuusatamise
karikavõistlused.
Naiste 5 km distantsil, kus oli 47
osavõtjat, oli esimene Raissa Sme-tanina
15.42,5; 13. kohale tuli
eestlanna Rutt Shmigun 16.43,4,
40. kohale Krista Lepik 17.41,9.
^eiielcssed otsivad du
universumist
N. Lüdu raadio-astronoomid on
aktüvselt otshiud väljaspoolt maa­ilmast
elumärke, mida uurijad tun­nevad
SETI nime all. Hiljuti toi-
TUUS Tallinnas N. Liidu Teaduste
Akadeemia ja mitme teise nõuko­gude
organisatsiooni poolt käenda-tud
rahvusvaheline. konverents sel­le
üle arutlemiseks: kas võiks elu
olla väljaspool Maakera.
Konverentsist võttis osa 10 amee­riklast.
Neist dr. Frank Drake, üks
SETI pioneeridest, märkis et N.
Liit on teinud tõsiseid pingutusi sel
alal. Konverentsü kirjeldas N. Lüt
üht impressiivset ja huvitavat pro­grammi
sellekohaste instrumenti­de
konstrueerimisel N. Liidus. Sel­lega
katsutakse luua ühendusi väl­jaspool
maakera asuvate mõistus­like
olenditega ja kuulata nende
signaale.
USA National Aeronautics and
Space Administration'ü oli 1975-81
eelarves sellekohaseks uurimiseks
3,6 miljonit dollarit. Kuid USA
kongress lõpetas selle programmi
toetamise möödunud aastal.
Dr. Drake kurdab, et jõudes üs­na
kaugele teatud uute huvitavate
projektide ja unelmate jagamiseks
ning siis need ,,väljaspoolt maake­ra
olevad olevused pööravad ringi
ja jalutavad vaikuses pimedusse",
kuna puuduvad summad nendega
kommunikatsiooni loomiseks.
jõgi Aasias, 17. Sukapöid, 18.
Täiendab pilti, 19; lühend trigo­nomeetrias,
20. Värv, 23. Sõna
prantsuskeelsetel tänavasiltidel, 26. i
Temal, 27. Looma häälitsus, 28.
Noot, 29. Teritamisvahend, 31.
Lehekülje osa, .33. Küsimus,- 34.
Näo keskel, 35. Püssi osa, 36.
Agronoom — lüh., 37. Kuulus
soomlane, 40. Isiklik asesõna, 42.
Tundetu, 43. Sirgjoones, 45. Tilk.
46. Inglise tiitel.
1. Kauplus, 2. Onta­rios
korraldatud eesti pidustused, 3.
põlev gaas, 5. Ajanäitaja, 6. Met­sanurga
teos, 7. Türgi-tatari rahva
liige, 8. Helmi Mäelo memuaar-teos,
9. Progress, 13. Killavoor,
14. Mehenimi, 15. Saar Soome la­hes,
19. Omaaegne eesti meister
jalgpallis (lühinimi), 21. Eesti
maalikunstnik Rootsis, 22. Sama,
mis 46 põiki, 24. Taimede palju-nehiisvahend,
30. Koorekompvek,
32. Eesti kroon — lüh., 33. Kind­lus,
36. Muinas-kreeka jumalanna,
38. Ohver, 39. Küsimus, 41. Ar­tikkel
saksa keeles. .
RISTSÕNA Nr. 1093 ,
LAHENDUS
Põikread: 4. Elund, 7. Polka, 9.
Dokis, 11. Nibu, 12. Loor, 13,
Puna, 14. Halder, 16. Tasku, 17.
Avon, 18. Maine, 20. Etem, 23.
Takso. 26. _Alasti, 29. Silk, 30.
Laia, 31. Pinu, 32. Viltu, 33. Ine­tu,
34. Sting.
Püstread: 1. Blau, 2. Endla, 3.
Bonus, 4. Ekbaum, 5. Dool, 6.
Piret, 8. Link, 10. Koda, i3. Pas­ta,
14. Haiti; 15. Roosk, 19. Et-sing,
21. Ellis, 22. Maal,- 24, Aine,
25. Klutt, 27. Sits, 28. Tauts, 31.
Pink.
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT 2.—.
ESTONIAN SCOUTING " 3.—
Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.—
EDUARD RÜGA graafik ja iriaalija 10.—
A. -Käbin — VAIM JA MULD 5.—
Ivar Ivask — ELUKOGU l^.—
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
pübUteoloogilisS vaatlusi 7.50
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Evald Mänd AASTATE PÄRAND
(kolmas yalimik vaimulikke vaatlasS)
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM
(T. E. Rahvatantsijate Rühm) 15.—
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.5®
Hanno Kcmipus — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE •! H-—
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Mlchelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9*—
ESTONIAN OFFICUL GUIDE 5.—
Patil Laan — MÕTTELEND — püte Ja peegddcsJ S
Eduard Krants — LUMELIITXASED
(iQiiIetnskostB) .1 3
August Kubja — KADUNUD KODUD —
mälestused
August Kubja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.—
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(looletosIcogB) V •'
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM • 4—
Ants Vomm — VARJUD (Imdetiis^oga) a—
Seime Efcbausn — AJATAR (InuletuskopE) 4.—
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50
Ants Vomm — RISTSÕNAD H 2.25
Ants Vomm — RISTSÕNAD III 225
Ants Vomm — RISTSÕNAD IV 2.25
Ants Vomm — MINU HING (lauletuskop) 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS 5.—
Johan Pitka — RAJUSÕLMED 8.80
Urve Karuks— KODAKONDUR (iBuletusisogi) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(Uraletüskogo) ' 1.50
Hannes Oja — TUNNEITE PURDEL
Omdetttskogu) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST U.2Q
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA? * 5.—
V. Veedam — LURICH AM)EERIKAS 8.—
VARRAKU JUTULEHT — hSUssügis 1981 S»-
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkoiAealistele lastele värvitrtikis) 4.—
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamat
eellrooliealistele lastele värvitrdids) 5.—
EESTI KEELE HARJUTUSTBK I 3.—
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba 2.50
..35
.70
.50
.70
$1.—
$1.—
.35
r - .50
$1.00
.50
.85
.38
.50
.50
.50
.50 •
.40
.30
io
M
.30
•30
30
.30
.30
•.30.,
.40
.40
.40
M
.30
.30
•50
.50
.50
.70
.50
.40
.40
M
.50
niiHiiniinHiiiiiiitiiiHiiiiiiiiiHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiHiiuiim
ÜDAMEYALLUTAJÄD
Nüüd aga tundsin, kuis punas-tusin
vihast, et ta seda nime just
nüüd noormehe juuresolekul tar­vitas.
Kuid näis, et noormees polnud
kuulnudki seda, sest ta laskis valla
terve valangu tänustõnu tädile. Lõ­petas
selle valangu öeldes: „Üks
neist poistest on Masters, kapten
Masters. Vanasti töötasime ühes
pangas, kuid ta oli alati hingelt sõ­dur.
Väga kena inimene, tore
poiss! Teine aga, tark, oli varemi­ni
kooliõpetaja. Olen kindel, et ta
teile meeldib, proua Verdeley. Ta
sugulasist on alati keegi olnud vai­mulik.
Ta nimi on Gurtis." .
Ja pöördudes õdede poole, ütles
neile kähku: „Nüüd te siis näete
öma sihnaga raamatutarka."
Kui ma poleks kloostrielanik,
siis päris- ootaksin seda aega.
Kõik ootavad seda päeva.
Uusim päevasündmus on lau­päevaõhtune
õhtusöök, milliseks
osutub töo noormees Gurtls ja mi­da'neile
kõigile süüa anda.
Nancy teeb oma magustoidu.
Evelyn hoolitseb „jookide" eest.
da muidugi
ei võiks ju-
Jookide all tuleb, mõe
kalja ja morssi, muud
loota siin majas. Siis nad üllatasid
mind päriselt, kui tulid ja rääkisid
päris kenasti minuga, et kas ma ei
teeks seks õhtuks sidrunikreemi,
milles ma nii meister olen..
„Ma ei taha midagi teha," vas­tasin
neile, sest mul tuli meelde, et
luupainaja seda armastab ja järs­ku
ta mõtleb, et olen kreemi tei­nud
tema meeleheaks.
„Ära ole loll, tuulepea. Küll sa
teed ikkagi, eks?" ütles Evelyn,
võttis mind õlgadest ja raputas;
Vaatas mulle siis silma, ja ütles pä­ris
vana armsa häälega: „Ära jon­ni,
vana purikas."
„ M a ei jonni midagi," vastasin,
kuid kuulshi ise kuidas hääl sulas.
.„Ma arvasin, et olen- nüüd kloost^
ris trahviks, et ma polnud kena
üldleramiku vastu."
Kaisutasin siis teda ja Nancyt
, . . riid oli möödas ja laupäevaks
teen seda õnnistatud kreemi.
Ega see aga veel ei tähenda, et
loobun vihkamast luupainajat!
Ega ei või lubata, et too puna­juukseline
väike leitnant muutuks
kõigi kolme tütarlapse peahuviks.
Ma mõtlen, et —
See on ootamatu tore idee. Ar­van,
et loon endale eraldi hoopis
uue,huvi..:
Kas te pole veel lõhkenud uu­dishimust
saada teada seda uut
huvi? Võib-olla arvate, et hakkan
sõbrutsema mõnega noormeestest,
kes tulevad siia laupäeval? Ah ei.
See on midagi hoopis kavalamat.
(Olen ju alati olnud veidi iseära­lik,
isegi väikese kohneteistaastase
plikana juba.)
Nüüd aga — uus huvi on järg­mine.
Tulin sellele mõttele täna hom­mikul
kohvilauas.' Arutati elavalt
ajalehe viimast lehekülge. Nagu
teate, leidub seal alati kuulutusi
nagu „Üksildane ohvitser" otsib
endale mõnd „heatujulist isikut",
kes temaga astuks kirj avahetusse.
Evelyn arvas, et tänapäeval lei­dub
veel vaevalt sõjaväelast, kelle­le
mitte kahe käega ei kirjutata
kas või verstapikkusi kirju.
„Näe, siin on aga üks, kes tea­tab,
et ainuke, kesi talle kirjutab,
on ema," ütles Evelyn, võttes
uuesti ajalehe kätte. ^
„Selle poisiga on tõesti midagi
korrast ära," ütles meie.vihatud
külalinej tõstes endale kuhjaga lu­sikatäie
apelsinimoosi, mis oli pea
sama värvi kui ta vastikud juuk­sed.
,,Peab ütlema, et poiss, kel
pole tüdrukuid, kes talle kkjutak-sid,
see polegi kellegi mees. See -
näitab, et mingipärast teda ei säl-
Uta."
„Ma ei saa aru, et siin saaks
olla juttu salluriisest," vastasin tal­le
nii teravalt kui vaid sain teisi-poolt
lauda. Tavaliselt ma üldse ei
võta osa härra Lascalles'i jutuaja-misist,
kuid vahel mul on päris
hullumeelne soov öelda talle mi­dagi
vastu, ja täna see oli ka nii.
Nii siis jätkasin:„See võib ka
tähendada, et noormees on lihtsalt
tagasihoidlik. Mõned noormehed
on seda ju meiegi päevü veel, eks
ole? Ja tütarlapsed väga lollilt ee­listavad
mehi, kes tahavad võita
nende poolehoidu sellega, et. ütle­vad
neile komplimente ja kogu.
aeg vadistavad neile lollusi."
„Ei, see on juba liig, preili Tuu­le
— preili Eliisabet, see on tõesti
liig,"' ütles too väike vastik härra'"
Lascelles, naeratades oma suurt
koolipoisinaeru, mis mulle nii när­videle
käib.
Nägin aga ka, et ta väga hästi
aru sai, et tahtsin teda haavata,
sest ta punastus jälle kord viimse
juuksetutini. Nancy ja Evelyn aga
vaatasid mulle etteheitvalt otsa,
öeldes ,,aga tuulepea" Ja veel nii­suguse
tooniga^ et ma nüüd kiuste
ei võinud hoolida luupainaja lolli­dest
tunnetest.
Ja sellepärast jätkasin siis rahu­likult:
„Ei mõista, miks need kuu­lutused
peaksid kõik petlikud ole­ma.
Ma ei imestleks sugugi, kui
mõni päris kena inimene nende
hulgas oleks. Ja võiks ju ka mõni
päris kena inimene neile vastata.
Mul poleks midagi selle vastu khr-jutada
„rõõmsaid" kurju mõnele
vaesele ohvitserUe, kes —"
Korraga tädi Viktooria pahvatas
jutuajamise sekka nagu tavaliselt,
sest ta ei kuulnud jii üldisest vest­luses!
mitte midagi. Jutt pöördus
Belgia põgenikele.
Seletuseks tuleb öelda, et Pori-.
külas asub ka kaks perekonda
Belgia põgenikke. Ja see | on seo­tud
raskustega, mitte sellepärast, et
elanikud poleks kenad nende vasr
tu.. Ei; Proua Miles postkontorist^
kinkis neile viimse kui lapsepe-su
hilbu, mis tal olemas oli. Ei,
raskus' peitub neis endis, sest et nad
hirmsasti isekeskis kaklevad. Ma
arvan, meie teeksime sedasama,
kui. oleksime nende seisukorras
kodumaalt ja kodukülast aetud
välja võõrale maale, kus kõik on
vastik, alates võõra toitmisviisiga
ja lõpetades sellega, et, pannakse
sind leppima asjadega, mida kodus
vaja ei olnud. Kuid fakt on see, et
komiteel päris raske on neid rahul­dada.
Oli kuidas oli, aga see jutu pöö­re
lõpetas vähemalt endise vestlu­se
ajalehe kirjavahetustest." -
See ei' tähendanud aga veel, et
mina lakkasin sellele mõtlemast.
Arutasin endamisi asja edasi. Ja
siis mõtlesingi, miks mitte kirjuta^
da mõnele vaesele lambukesele,
kes oli sunnitud otsima kirjavahe­tust
kuulutuse kaudu? Evelynü ja
Nancyl olid 'omad sõbrad, keda
mina ei pooldanud. Miks ei või­nud
mul siis olla kedagi, kellest
neü aimugi poleks?.Ega see ei puu­tunud
asjasse, et ma polnud eluski
näinud seda inimest. See muutis
asja vaid huvitavamaks.
Missugusele kuulutusele õige
vastata? Nojah, nüüd on ajaleht
kadunud. Nad kaovad alati siis,
kui sul neid just vaja on. Kui neid
kellelgi vaja pole, siis leidub neid
vurnadekaupa mitu nädalat. Täna­ne
leht on aga kadunud.
Nü siis peab ootama järgmise
numbri ihnumiseni ja siis ma ta­han
vaadata, kas leidub mõni eri­liselt
üksildane hing, kellega võiks
vahetada mõningaid mõtteid. /
(Hüjemini.)
Hurraa! Käes! Leidsin just vas­tava
kuulutuse, mida kogu aeg
olen otsinud. Ta on esimene täna­ses
kuulutuste reas. Nancy ega
Evelyn pole pannud teda tähele.
Ja väike vastik olend, kes arutaski
seda küsimust eile, on sõitnud jõe-kooldele,
kus ta: mehed ehitavad
süda vaiadele. Ja olime temast lah­ti,
või vähemalt mina, ühekski
söögiajaks.
Kuulutus aga on järgmine:
„ Kas leiduks noort ja rõõmsat
tütariast, Skes kirjutaks kord üksil­dasele
ja sõpradeta ohvitserile, kes
ei oska end teha meeldivaks ini­meste
juures? — aadres, kirjakast
X. Y. Z."
See läks otse südamesse. Kuju-telge,
keegi ütleb lausa välja, et
teda ei sallita ja ta ise ei oska lei­da
sõpru.
Kas see pole kolekena iseloom?
Nii pateetiline, arg ja abipaluv.
Milline vahe tema ja tolle viha­tud
häira Lascellesi- vahel, keda
kõik sallivad (välja arvatud mina
— aga mis ta sellest hoolib). Ta
oskab end teha heaks k:iill kolo­neli
küll iga viimase kui noorsõ-durigi
silmis.
j,Mitte armastatud!" Ma arvan,
enamikule inimestest see ei meel^
diks. Kui tütarlapsed loevad sää­rast
kuulutust, siis nad n]iõtlevad
'vist meie luupainaja moodi: „Pa-ras
talle. Kui meest ei armastata,
siis ori see tema enda süü."
Mina aga tean, et see pole nii.
(Järgneb)