Vaba eestlane , July 12, 1984

              • .1
L&.2 VABA EEOT-ANE neljapäeval, 12; juulü 1985—Thursday, July 12, 1984 N r . 52
TgggjT
TABADE EESTLASIS HMLEKANDIA
V A B A K E S T L A N E
: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 L^M©St BmM
Ont M3B 2M3
'TOIMETAJA: Hanaes Oja . -
TOIMETUSE KOIJLEEGIUM: K ^ i l ^ o , Heino löe, 01«v
lELEFONID: toJinetus 444-4823, talitus (tellimised, tailutU3©4
ek;^)editsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—,püolaastas $28.—
}a veerandaMtäs $15.—=
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, pool­aastas
$35,—ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
kudutuste kimjdi H75/te
Fublished hy Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesHe St. DML Mills, Ont M3B 2M3 Maailmalaager „Eesti Lipp** juliid skm.
tõstuga laagri
gdr. Äiine-
. Äm^rika ühendriikide pahem­poolsed
nurisevad, et president
Reaganil puudub kindel välispoliitir
ka, mis nende vaatevinklist lähtu­des
peaks taotlema suuri järele­andmisi
Moskvale ja teistele kom­munistlikkudele
rezhiimidele. Selle
lünga täitmiseks, mis on mõeldud
president Reagani häirimiseks ja
Kongressi mõjutamiseks, on mõned
vasakule kalduvad poliitikud ja
teistel aladel. tegelevad isikud ha­kanud
ise omal käel viljelema «vä­lispoliitikat",
kritiseerides välisrii­kides
Valge Maja hoiakut ja luues
i^ontakte marksistlike rezhiimidega.
Üheks aldiivsemaks selliseks ise­hakanud
välissaadikuks ja ühend­riikide
esindajaks on demokraatli­ku
partei üks presidendikandidaa­te
— mustanahaliste huvide kaitsja
Jesse Jackson. Presidendikandidaa­tide
eelvalmistel ei ole ta kasi käi­nud
kuigi hästi, kuna teda toetavad
399iiiiiinniHiiii!iiiiinHiiiiiiiiiiiiiuis9iiiiiiiiiitiiiiiiiiiuniiiniiiiiH
Eestis praegu valitseva olukorra
kohta on raske saada üksikasjalist
autentset informatsiooni; kuid siit
Ja sealt imbub siiski midagi läbi
raudse rimbä Läände ning kogutud
üksikutest fragmentidest võib hoo­lika
kokkuliitmise teel luua enam­vähem
ten^ikulisei»^^ '
Pealiskaudsel vaatlusel tunduby
et Eestis ei ole mÕne viimase aasta
Jooksut põhiliselt midagi muutu­nud,
kuna välismaalt saabujale väa-iab
vastu umbes samalaadne fas­saad,
mida ta nägi mõned aastad
tagasi Eestit külastades. Juba aas-ttaid
rakendatud pr<>grammi alusel
näidatakse väliiskülalistele jiealinnä
Tallinna kõrval ikka veel amult
kohne linna --r Viljändit ja
Pärnut, mis on turistide vastuvõ­tuks
enm-vähem korda šeatudj kui­gi
vaba liikumine on ka nendes lin­nades
piiratud. Teised linnad ja
keskused on iihel või teisel põbju-sel
— kas sõjaliste baaside päralst
või linna kõdunenud ja halli ilme
pärast — turistidele keelustatud, ja
ainult mõnel üksikul väliseestlasel
on õnnestunud erilubade alusel näi­teks
Haapsalut või KureSsaart kü­lastada.
Okupatsioonivõimude eri-liuvid
Eesti territooriumi kasuta­misel
on andnud ka Eesti linnade­le^
väiksematele keskustele ja maa-fiurkondadele
oma spetsiifilise pit­seri
ning vastavalt Mofskva plaani­de
rakendamisele on venelasi |a
teisi„meie suure kodumaa" ela­nikke
pilrira joonides, sõjalistes kes-
Sdistes ning tööstuse ja kaevandus­te
piirkondades rohkem kui põHu-majandnlse
viljelemiseks jäetud ala-
Piiriäärsete ja kaevanduspiirkon-dade
linnade ja keskuste kõrval on
Eestis kahtlemata suuremaiks vene­laste
tsentrumiks pealinn Tallinn,
kuhu pidevalt juurde pressitakse
piiri tagant toodud uusi inimesi,
kes peavad endid maa peremees­teks^
Mõningate arvestuste kohaselt
(on tallinna elanikest juba 65-^70
protsenti venelased ja näiteks Õhtu­tundidel
linnas liikudes võib kuul­da
väga harva eesti keelt Välis­maalt
turistina: oma kodumaale
tirinud eestlane põrkab peaaegu
alati kokku umbkeelse venelasega
kui ta tänaval ühel või teisel põh­jusel
kedagi kõnetab |a oma juttu
eesti keeles alustab.
Turistidele avatud linnadest on
Tartu välimust vümasel ajal tun-iuvalt
kohendatud, nähtavasti pan­i
l Tartu välhnusele viisakama lihvi
andmiseks rõhku 1982. aastal, mil
Tartu ajalooline ülikool tähistas
oma 350. aastapäeva. "Ülikool Suu­dab
ka praegu veel anda Tartule
lauväärse ilme ja seda ei ole suut-
Djud; välja radeerida Venemaalt
saabunud idamaised õppejõud ja
Üliõpilased. Viljandi iseloomusta­miseks
peab ütlema, et Mulgimaa
endine pealinn on tõenäoliselt üks
puhtaknjuÜsem eestlaste keskus,
kus väga harva kuuleb vene keelt
nmg kus ei näe seda lohakust ja
räpasust^ mis iseloomustab vene­lastega
üleküUastatud linnu. Pär^^
on säilitantid looduslikult oma su­vituslinna
sarmi, kuid suvisele rah­vastiku
koosseisule annavad oma
Mndlad kontuurid Venemaalt tul­nud
jõukamasse klassi kuuluvad
spvitaiad
vSeUel Eesti Rahyuskongressi^^p^^ ja mitmete
viimase aasta jooksul teataval dulikul istungil on'minul au ja hea- mainib muuhulgas järgmist: maade valitsuste esindajate ja par-maaral
paranenud. Kuid toitude meel tervitada teid kui eesti rahv^ Kanada Baiti ühiskondade liik- lamentääride taunivad sõnavõtud
valik on i t o veel vaike ja liha- vabadustaoüuse kandjaid siia vaba- med on uhked faktüe, et nende vai- oma maade seadusandvatcs kogu-saab
sellele harukordadel ka veidi
vaheldust kui tal on tutvusi või kui
tal aega on sabades seis^. Sama
Mai KauEismaa kuulutasid ühise käe- peamiselt vaid teised mustad, kuid
Foto; Ervin Äleve ta on omanud, oma nime pidevalt
• • • • ' ' - ajakirjanduse veergudele kombi­neerida
ootamatute polütiüste trik-dega,.
mis.puudutavad eriti
hendrükide välispoliitUtat ja vä­lissuhteid.
. Ta.. esimeseks . sellelaadiliseks
operatsiooniks, oli. sõit Süüriasse,
kus tal Õnnestus kokku saada Süü­ria
presidendi Assad'iga ja kaubel­da
vabaks ameerika mustanahali­ne
lendur, kelle lennuki süürlased
alla olid tulistanud. Järgnes reis
kaupa o^^
standai^tmduga ;kuida^^ keskusesse. lised esindajad Kanadas. Neile on gamsatsiooms,^
Kanada on Ameerika Ühendriiki- julgustav meie valitsuse mitte-tun- gematuist rahvusvaheHstest konve- ^^j^y^ j^^^e p ^ seda demonst-de
kõrval üks nendest Lääne suur- nustamise poliitika hooümata N.L. rentsid<8Št kus Balti esindajad oma yg^^jg oma välissaadiku võimeid
demokraatiatest^ kes kõige järje- pikaajaüsest taotlusest saädä akt- v^^^^
kehtib riietuse kohta — korralikku kindlamalt on keeldunud tunnusta- septi nende suveräänsete riikide ai- SeUepärast on arusaadav meie
ja kvaliteetset riidekaupanaeb har- mast N. Ludu okupatsiooni sea- lutamisele Nõukogude Liitu. vaenlase viha, mida ta ohtralt val­va,
kuid halvasti istuvate jä: halva- duslikkust meie kodumaal; SeUest Mis iganes on Leedu, Läti ja Eeš-jä valab nn. „emigrantiikuladvi-kvaHteedih^
e rõivastega on ka en- johtuvalt on võimaldatud E staatus, nad ku'* peale. : .
nast^ v õ i m ^ h ä d ^ ä r ^ rügi konsulaär-esmduse jätkuvat on kindlasti üheks omapäraseks ; Süski, meie pugud peavad olema
tegutsemist Kanada vaütsusepoolt,'osaks Kanada diplomaatide peres.^^^^^^^^^^
hooümata meie vaenlase .pideva- Vähestel konsulaar-esindajatel on hendeid ja lahendusi, et meie va-test
katsetest seda tunnustust kao- suuremat poolehoidu ja toetust kui badusvõitluslik tegevus oma maa
tada. Balti esindajatel see on pide- ja rahva eest saaks jätkuda
^ Et see E. V.juriidiHse püsimise vaks irritatsiooniallikaks Nõuko^^^^
tamis;pSeemr*kõnS""rm^ tmmustus on kestmid me neljaküm- de saati^om^^
rahvast Moskvast jmbmüä m e ä S e e fakt ei ole mei^ mingiks sa-tuuled,
mis hakkasid eriti paismnai^^^^ agendid nende saat-eelmise
diktaatori Jmi Ai^opovi f ^ ^ " ' ^ ^ ^ --^
ajal ning mis lõõtsuvad kuriaküu- isegi kurioosumiks rnkidev^e- neid muure on hästi teadlikud, et küsimused paratamatiilt leidnud ai- tamiseks. Edasi läks ta sõit mark-lutavalt
edasi uue võhnumehe '^^^^ svhete korraldamise taustal. Balti konsulite kaudu läheb objek- nult pealiskaudset puudutamist aja- sistliku rezhümi all elavasse Nika-
Konstantin Tšhemenko la tema ^^^^ on hästi teada, et praktilised tüvne informatsioon meie asukoha- nappuse ja ainevalla rohkuse tõttu, raaguasse, kus ta pidas vajaükuks
nõuandiate valitsemise päevil ^^alutiused väga sageli dikteerivad maade valitsustele, meie maade Tegelikud lahendused peame leid- ühendriUdde presidenti ja valitsust
Need uued touied nõuavad töölisi ^^^^^^^^^ muudatusi .diplömaatilis- praeguse olukorra, inimõiguste rik- ma^ siiski alles siis, kui pöördume kritiseerida. Lõpuks vüs reis Jack-tes
vahekordades. Mõtieme vaid kumiste ja rahvuslikel-usulistel tagasi oma kodupaikadesse ja oma soni Havannasse, kus. ta kohtus
põhjustel tagakiusamise kohta. kohapealsete organisatsioonide igap sealse fmnadiktaatori ja Moskva
Kuna see informatsioon on dia- päevase töö juurde, kus erinevad truu sõbra ja käsilase Fidel Cast-metraalselt
erinev nn. Nõukogude olukorrad ja võimalused tingivad: röga, kellega Jackson. pidas nõu
versioonist, mida samuti püütakse vastavaid samme ja otsuseid. ühendriikide ja. Kuuba, valieliste
serveerida nende maade valitsuste- Rõõmsameelselt võime tõdeda, et suhete parandamiseks. Jaeksonile
Ja le, siis on mõistetav nende nördi- meie välisvõitluse organisatsioonid, ühendrükides, seljataguse loomi­sus,
peaaegu kõikidel maadel, on saa- seks maksis Castro ka vajaliku ka­kul
paremat Saada ei ole.
Kuid selle välise fassaadi taga
piinavad eesti rahvast rasked mu­remõtted,
mis muudavad tuleviku-piidi
süngeks ja tmnedaks, Venes- tiivselt ka süs, kui meie vanem ge­neratsioon
peab bioloogilise prot­sessi
tõttu sellelt
eemale jääma.
Sellel rähvuskonressil on need
ja rügimehelikku tarkust Los Ange-lese
olümpiamängude krüsi ajal,
soovitades president Reaganile Ka-nossa-
teekondä.. Moskvasse, kus
Reagan tema arvates oleks pida­nud
esitama Konstantin Tshernen-kole
isiklikult palve venelaste osa­võtuks
Los Angelese olümpiast. ...
Äsja leidis Jackson oma diplo-maaditalendile
uue tegevuspõUu —
Kesk-Ameerika.. Ta pidas vajali-võitlustandrilt
kuks külastada Salvadori punaste
geriljade juhte ja pidada nendega
läbirääkimisi verise kodusõja lõpe-
JL 111 • • . . les vaiicKüruaues. Müiieme vaiu
telMeerastajatelt irM.getMoodjste.- tagasi tuimustamise siirdumisele
Pif,^'''^ Taiwan'», rahvuslikult Hiinalt Pu-taitetm^
tööstuse pollui™- ^^^^j^^ ^^^^^^ maäUma suurriilci-jMuse
aladel. _Sellised_^^^^^^ de poolt, kaasaarvatud Ameerika
voorad nondmised, milh^^^^
r"1*T?'^"f;•• f Põhjuseks, miks Kaüada ja
lunUik^nddifc majandus rahuldada tJhendrügid jätkavad Eesti Vaba-tusvmfflele
lõppu ei ole ette naha. poliitilisest kaalutlusest. Esiteks, et esindused pidevalt Nõukogude pro- P"'^^' ^^^"^'^^ 'o^' ^2 ameeriklast ja 24 kuubalast,
Kremlis istuvad ja rahvale seadusi vägivaldne okupeerimine sai P.^S^^<^^"^^"^^^^^ märklaudadeks,
ja korraldusi andvad tavalisest ini- teoks kahe suure diktaator-riigi ^ i ole saladuseks, et Balti esindus-mesest
kaugel eemal seisvad või- ^^^^^^ j ^ , kalkuleeriva jagamis- jä^^® tunnustamise mineerimine^on ve-saavütanud
silmapaistvat edu eesti kellega koos Jackson sõitis võidu-rahva
saatuse tutvustamisel avali- rõõmsalt ühendriikidesse tagasi,
kel foorumitel. Vabastatud ameeriklaste hulgas oli
Samuti on rõõmustavaks faktiks suur protsent kriminaalkurjategi-et
meie vabadusvõitluslik töö leiab jäid, peamiselt uimastusainetega
jätkuvat majanduslikku toetamist kaubitsejaid, kes pandi ühcndriiki-meie
ühiskondade poolt. Ja seda des pärast saabumist, kohe uuesti
hoolimata sellest, et suur protsent trellide taha.
vanem generatsioon, kes enam ei
jaksa osa võtta meie organisat-sioojiide
aktiivsest tegevusest, saab
anda oma panuse meie rahvusliku
mumehed ei suuda lihtsalt taibata, jõupoliitika tagajärjel, mille alu- nelaste üheks pidevaks taoiiuseks
kuidas rahvas saab endal elu sees seks oli kurikuulus Moiotov-Ribben- ühenduses kaubandus- ja kultuuri-hoida
ning oma igapäevaseid elu- tropi pakt a Läänede- vahenduse läbirääkimistel,
muresid rahuldada kui^ talle ei ant^ mokraatiate .südametunnistusel, j.^- ^ r.^^ ^u^^te raame. Ka
enam aega sabades seista ning t o i -'iVtihti küll nr. üsna nairidlik kui ;^ omute raames Ka- - .
duDooM la kõige nrimitiivsänaid T • ^ v ^; ^ nada parlamendis tutvustatakse meie vanemat generatsiooni ei iie
i a S a Ä d S S «mõlemale kojale enam aktiivses töö-protsessiš. Sel- Jackson nõudis kokkusaamist
natmvasame emarDcM^^n^^ külaliste rõdult koos vastava sisse- les osas ma Wiksine^^^^^^ Reaganiga, deklareeri-
Ameerika ühendriikide des, et tal on olnud,tähtsaid läbi-
Mäjanduslike murede kõrva! "^^^^^^"^^^^ rahvussotsialistide rahvasaadiku või isegi parlamendi eestiaskonna aasta-aastalt suure-vaevavad
inimesi ka poliitilised g kommunistide^vahel iseseisvate Q^mehe poolt, siis on see alati väi- nevale panusele,
probleemid, kuna Kremli poliitiline Ewoopa ruMe havitamiseks.^^^^^^ ^ kutsunud raevu N. Liidu suur- Pean mainima immustavait ka
surve Eestis suureneb võrdses tem- , -.-v • f • ' •'^^^^^^^^ neid rahvuslikuit mõtlevaid ja
pos venestamisega. Moskvas karde-^^^^f^^ , tundvaid eestiasi, kes teadlikult ja
takse M mhvuslike ämbi^^^^^^ laste ddegaadid, ise l^tud maaral Mmd^onÄe^itiid, et seUis- ^aügenägeHkult oma testamentkles
mde kasvamist Eestis ja.püütakse^^^^^^^^^ eestlaste va-seda
tõkestada dissid^dde ras- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ uhiskomiad. cm hommüoflJene saadik vöi saafton- badusvõittuše jätkamise kindlusta-kete
karistuste määramisega, ü h t - a v a W a m a s ;ametUkku ^^^^^^ j^.^,, se nimel läbirääkimiste pidamiseks
lasi mguvad TalUnnas visk kuul- ^"^^^^ P^^®^^^^^^ ^ - - ^ -
duseä,^t laskva võimumeMhä^^^ t^ielepaim oma asukohamaade va- le:^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ -
rivad eriti Tallinnas jälgitavad soo- ^ fl^^^^' , ^ \ . Venelased on samuti hästi infor-me
televisioonisaated ja et mõned Seda arvamust ; k ^^""^^ meeritud s^Uest et meie väUs- ^ .
kõrgemad parteimehed plaanitsevad selgdt ja r o h u t a t i ü t t o ^ ja kesksete vabadusvõit- üileviku huvides. ,
nende saadete jälgimise keelusta- P ^ l ^ i t ^ ^^^^^^^luslike organisatsioonide vahel va- 1974-nda aasta kevadel levis üle
mist, mis lõikaks ära eesflaste iga- ^^st oma kirjutises ^,,OttaAva Citi- teineteist respekteeriv koos- kogu maailma kõmuline ja meeli-päevased
sidemed yälismaailmaga. ^ - " ^ ^ ^ ^ ^ ^ See tõsiasi, köitev teade, et Lubangi saarel Fi-ÜhendriiMde-
vastase meeleolu teki- paraku, ainult süvendab nende ir- lipiinidel ilmus tshungüst välja Jaa­tamiseks
rammitaksepäev^päeva ^"^"^^ • (Balti konsu- ^tatsiooni, sest nende propaganda pani leitiiant Hiroo Onoda ja loovu- U u 5 ^ S om^ maT 17 r ^ ä
kõrval kõigi jffopagandavaheh^^^ projektsioonide kohaselt pidanuks tas oma ^ re^^ ^^^^ Traagika seisab ainult sel-ga,
et tJhendriikide president Rea- . . . . ^ ;^ E. V. tunnustamine lääne-demo- dele. See vapper jaapanlane, olles . . ^s4ni7«imco^n«iH«i,-cA
gan plaanitseb sõjakäiku N / I ^ ^^
vasto^jai^^^ pmpiini ürgmetsades peitimd i l ^ . ^ ^ ^
riindaja tagasilöömiseks. SeHine ^l»*»^ .f^^^mp^^^^^ pes- ^älisvõitluslik aktiivsus hääbu- maailmasõja ajast peale arvamu- . . ^ ^ 1 •^^/.^^l^^^^ '"^
iihekülgne propaganda tundub vä-^^ vastuse. Arvatakse, et ses, et võitius temale, kui sõdurile
üsmaaihna siindmustest paremy y^'"^^^ ei ohiud veel lõppenud,
mformeeritud- eesflastele ^^-.^^ osutavad Moodsa midismeedia kaudu sai
väärsena, kuid phneduses-h^^^^ ^l.'^^'^^'^^
venelased võtavad seda vääramatu set pohitilist^aküivsust mitte^ainult niltte ainult oma^odumaal Jaapa'
tõena. samasugust rõhumise ja survepo- oma asukohamaade^. ;p^^ vaid kä oma endise vaenlane
lutikat. See arvamine ühtub täieü- ringkondades, vaid ka rahvusvahe- ^ ^ ^ e i ^ s !^ J ^aa?
Nü võime konstateerida, et eesti kult äsja. erra lämud Ühendriikiäe Ustel foorumitel seUele vihjavad ^ AmtjeriKas ja Kogu maau-rahyas
kodumaa! elab praegu era- vä,ii$ministri asetäitja Lawrence hiljutised poliitilised saavutused na-kordselt
rasketes oludes. Kui ko- Eagleburgeri seisukohaga, et kom- gu Balti resolutsiooni vastuvõtmine
dumaa eestlastelt küsida, kas nad munistlik süsteem ei ole võimeline Euroopa parlamendis, 14-nda juuni
ioöäavad pärast Tshernenko taan- esmast muutma» ' kuulutamme ametlikult ja avalikult
: duinist mõne peorema yõimumelse K. A. Ameerika presidendi poolt Balti
rääkimisi Castroga Washingtoni ja
Havanna vaheliste suhete päranda­miseks.
Washingtonis tehti aga
mustale presidendikandidaadile' sel­geks,
et ta mängib vale kaartidega
ja talle pole antud mmgisuguseid
volitusi ühendriikide välispoliitika
ajamiseks ja Ühendriikide valitsu-
President Reagan keeldus Jackso-ni
vastuvõtmisest ja välisminister
Shuttz ei valinud eriti sõnu, kui ta
tembeldas Jackson! Castro propa-gandaliste
ülesannete täitjaks.
Jesse Jackson on kahtlemata vä­ga
naiivne ja lihtsameehie mees,
kellel nähtavasti on väga vähe ai­mu
riigi juhtimisest ja kodaniku
mas, sest tä kehastas võitleja- üli­mat
kohusetunnet.
Sama 1974. aasta suve.lõpul lan­ges
Põlva läheduses Eestis, haa­kest,
kes kõlbaks WalterMondale^i
kõrvale, asepresidendi kandidaa-
N. Liidu mformatsiooni- ja teade-teteenindus
vaikib kangekaelselt
õnnetustest ja kuritöödest. Eriti
kiirelt kaetakse tumeda ja läbipaist­matu
saladuse linikuga suuremad
!
Nr.
14; ja
21. ja
dri
m
EST|
kani
vai tol
rents
neva
raekojl
hatiisel
misc
.järel
Kriisa!
tuste il
^ kust tl
nietad(
tüdnikl
esinev;
MacM|
Eest
andja il
na liik
juhataj
rahvatl
salu jt
vaste
Koiga
mad sl
Eesti
tulnud I
ajalehe
Bassetl
and
dati ji
kirjeid!
andsid!
. Rael
. kahes
lintide
baharjJ
lõimavl
kui roll
he kai
püüdsij
hatas
(Järg lk. 3) [Järg ISL S)
KOI
katasti
saarniit
üsmaail
aseUeit
tustest,!
lennuõi
laadilisj
läanemj
kirjandj
selt vai
. .Nüüd!
jällegi
vatusesj
mõned
dasid ei
plahvatj
mai kcj
andmet
dupõlijl
moona
manski
Arvatal
nud tmd
le üks
õhutõrje
mcd inij
kem on)
plahvati
kes teati
rituna
Venemai
Venei
test õnni
ses kuni
ma jooni
plahvatij
tagajärjj
gitas ml
maa-alal
tu tosin}
listi suri
mis ootnl
aastal ,uj
sõja!is( sl
ligilälicdl
ametlik
informat
leidnud
ta, kus
Need
fid, kui(
tega õnij
seks sai
bipaistva
venelasel
koramiiw
napropaj
listliku
õnnetusel