Vaba eestlane , July 12, 1984

              i • • I • •
heljaltorai, 12. juuJü 1985 ^ Thursday, July 12, 1984
mm 50 S2
I Rootsi mehenimi, 55.
[Naisenimi, 57. Sirg-inn
Belgias.
1. Lühend kirjasi 2.
keeles, 3. Egoistlik
itpuu, 5. Kohnekohane
kondikavast, 7. Kolin,
last siduma, 9. Inglise
BCuju põhjamaade mu­ll;
Kohn korda vähem
fidades, 19. Omaaegne
|täJht, 20. Endine jälg­id
Eestis, 21. Lasketa-.-
|rge kitsas puunõuy 24.,
laaisti tiitlis, 26. Mait-
28. Asub lõpus, 29.
maj 30. Neh ühesugust
31. Vanadusega, 33.
jmaal, 36. Peale haka-
| i Siberis. 42. Vorm sõ­ja,
43. Ind, tuhin, 44,
tamine, 45. Antakse te=
|6. Sidesõna, 50. Kala-jlise
keeles, 51. Araabia
[Qrk -— inglise keeles.
NR, 1202
1. Tumer, 5. Napier,
10. Eton, 11. Vaip, 13.
^ivi, 17. Lei, 18. K^vad,
l. Ankur, 23. Eelis, 24.
Kfniks, 27. Tabav, 30.
l,va, 34. Uni, 35. Akel,
ts. Sein, 40. Sell, 42.
13;. Raatus, 44. Mudane.
1. Tagala, 2. Nutt, 3.
|nne, '5, Nivea, 6. Ava,
Ranits, 10. Esik, IZ
mtnik, 16. Viimane, 18.
Vedel, 20. Delta, 25.
Ines, 29. Bull, 29. Vi-
[hnus, 33. Vasem, 36,
)lud, 39. Iru, 41. Eau. '
|Boissevain'i New Yorgis
dsigü), mitmed pankurid
bistäsid bolshevikke ot-e
võimulesurumisel Ve-s
neist „bolshevike pan-
Dimitri Rubinstein en-iso-
Prantsuse pangast
Ta. oli kunagi kuiihi-
;.ülsä Grigc^i Rasputinl
ja- enne revolutsiooni ta
adis istunud pogris, pet-iihels
suuremad; transakt-järast
revolutsiooni, Ru-kõlinud
Stokholniiy kus
ijolšhevike finantsasjade
|IJSA Riigiministeeriumi
langul, Rubinstein ise ei
d bolshevik, aga tahate-märgil
alati yahnisigä-ehinguikš.
olsheyike pankur" Stok-
Abram • Givatovzp,;
Lev Kamenev'i õemees,
tiimetas ennast „suureks;
rkuks",- aga samal ajal
hevikelt suuri rahasum-ullerite
kaudu, mis olid
öiliste opieratsioonide
|ks: määratud, Kolmas
erapankur, Gregory
3ndas bolslievike äriasju
Hagborgi ; firma; läbi.
e,; Stjfter ja Jakob Ber-e
agendina tegutses Tsi-ih
• •
|i!nilil!!i!il!i!ill|||ililll||i!l|ii||]!1ll!l||||i
parem aj
inüi!n!H!l!inill!li!!liiil)!li)Illi!llIilHin
Lk.7
tcm
lootsi koor laulis eesli laule
musm
1.MXLJ5,
ADVOKAAT—NOTAE
H F M Canadian Place, Ste.
Tel kontoris 363^3
kodus 360-8776
IGAL ALAL
Vaba Olümpia 1984 kiililiiiMriipidiistusel süüdati
dis lätlasele L. Rautinsile, kes seie inlatas noorimale tõrvikuga
punkt. oH Eesti Maja. '
poolt olümpiatõmk, mille ta edasi an»
teele asuvast grupist, kelle esimene peatus-
Foto: Vaba Eestlane
Kiri New Yorgist
OB
ÄDVOkAAT — NOTAR
.lorkdalc Place,. 1 Yorkdale Road,
Suife 207
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
lil I.MLH|i|.)j|giimiTl
HÄRRYLANDRA, Q.C.
VANDE-ADVOKAAT &
• Võtan ikka vastu cpa eesö Miemted
* Paluni helistada
(519) 794-3096
KöraDEKS
mNDLUSTUSTEKS •
INSURANCE BROKEIS
1482 Bathnrät St» 4 kord
(Bathurst—St Clair)
Telefon kontösis 653-7815
653-7816
: R. SCHMID, saksa: optik ..
Suur: väMk euroopa, prilllraames
Zeii^ Rodenstoc^, MetEler.
Spetsialiseerunud contäd leEside
1586 BIX)OR ST. W.,l:tänay1ää-.
^ess
Tel. 535-6252
Litsents nr. S1044
MNAST-SEINA lA L A mM
JU)KB1K--. 447-9834
n iifiniimyiiimii Illil ii iiiiii iiiiiiini irrnn nnmnctimniirn iinr
Virgemad unised loete
,;VABA, EESTLASEST"
Ütleme neil päevil selles maaü-malimias
hüvasti ühele kummalise­le
poolaastale. See algas enneole­matult
käreda pakasega. Liikus süs
vähese lume ja rohkete tormidega
tujutult kevade algust kuulutava
tähtpäeva poole. Lõi seejärel taeva­luugid
avali, meenutades rohkem
sügist kui kevadet. Kui lehekuu re-korde-
purustavad paduvihmad lõp­pesid,
astus ulcsest sisse suvi ja
mitte vagusalt nagu lammas, vaid
päriselt lõvi moodi — kuumalaine­ga,
mis meenutas rohkem lõikus —
kiii lehekuud.
Need erakordsed ilmastikuolud
mõjustasid mõningal määral ka
siinse eestlaskonna . kultuurüisi ja
seltskondlikke eluavaldusi möödu­nud
poolaastal ja mõnigi üritus oli
tavalisest rahvavaesem. ^
Tulikuumale jaanikuu teisele nä­dalalõpule
langenud kultuurisünd­musi
ei suutnud aga isegi ilm nur­ja
ajada! Lembit Kooritsa muusi­kali,
,,1919" eel-esietendus Lake-woodis,
9. skp. oli publikut kokku
toonud igast "ümbruskonna kesku­sest,
kaasaarvaitud New York. Sel^
lele armuloole Vabadussõja taustal
aplodeeriti südisti ja pühiti higi —
nii laval kui saalis. Ja naerdij kus
naerda. andis. Iseenda ebamu­gavused
ununesid, kui vaatasid la­val
kasukaisse rõivastatud tegela-siliikuvat
nagu kõik oleks kõige
paremas korras. Ja Heinz Rüvaldi
kuumuse all mädalaks vajunud
lokke ei täheldanud keegi: peaasi,
et hääl voolas vabalt nagu ikka.
- Järgneval päeval oli olukord veel­gi
täbaram ja palavus kraadike
kangem. Sel päeval toimus sini-must-
valge lipu 100 aasta juubel
jumalateenistuse ja kontsert-aktu­sega
Lexington Ave. Idrikus. Püha-
.koja kivimüürid olid üle-nädalase
kuumalaine tõttu „läbi-kuuiTiene-nud"
ja akendest hoovas päikese-leits
äkulist õhku. Väärikas sünd­mus
Jeidis kummatigi kauaks meel­dejääva
tähistuse, kuigi kuulajas-kond
oli ioodetust väiksem. Jutluse
pidas praost Rud. Kiviranna, käsit­ledes
sini-must-valge lipu sündi ja
selle õrniistainist Otepää kirikus
100 aasta eest ning selle 50 aasta
juubelit samas. Nü teenistusel kui
sellele järgnenud aktusel laulis
ühendkoor Erik Veski juhatusel.
Solistiks oli taas Heinz Rüvald, ke­da
eelmise õhtu lavakogemused ei
olnud 'Õnneks teinud„hääletuks**.
Aktuse osa avas EÜS-i TJSA Kõon^
dise esimees dr. Ants Pallop. Aktu­sekõne
pidajaks oli mag. Jyri Kork.
Tervituse tõi. E. V. esindaja, pea­konsul
Ernst Jaakson, kes osales
sündmusel koos konsul Aarand
Roosiga. Lõppsõna lausujaks oli
juubelitoimkonna esimees Aleksan­der
Ers^ teadustajaks — EK pre-sideeriva
konvendi Liviensise esi­mees
Viktor Nigol. Sõnavõtud olid
meeli köitvad ja hinge kosutavad.
Aktus lõppes võimsa Eesti hümni­ga.
Pärastises seltskondlikus osa.^
võeti veel sõna, vahetati muljeid
ja kimlati Ellen Parve-Valdsaare
ieelutusi. Kellelgi polnud kiiret.
RahvusMlm tähtsündmuse mõju­võim
oli tugevam Tähelipu-maa
kuumalainest
Järgnev päev ei tõotanud samuti
palju head: lisaks kõrgele tempera­tuurile
ennustati veel äilcesehooge.
Kummatigi kogunes õhtul vähemalt
sajapäine eestlaste grupp Lincoln'
Centeris, Alice TuUy Hallis toimu­vale
koorikontserdüe, mida juhatas
meie tuntud pianist-koorijuht Maa­ja
Duesberg-Roos. Pärast mitme
eesti kooriga töötamist, ja juba ko-genenud
koorijuhina, võttis Maaja
Roos 1978. a. endale esindusliku
Nightingale-Bamford nimelise era­kooli
muusikaosakona juhtimise.
Selle kooli kooriga tõi ta aasta hil­jem
rahvusvaheliselt, koorifestiva-lüt
Roomas ära hõbemedali. 1983. a.
kevadel saavutas eelmainitud koor
Six.Flags nimelisel suurvõistlusel
Phüadelphias esikoha. Huvi koori
tegevuse vastu kasvas ka eestlas­konnas.
Nüüd avaneS| koori kuula­miseks
suurejooneline võimalus
esinduslikus Alice Tully Hallis toi­munud
kontserdi näol. Pügeni täis
saalis paklms umbes 30 tütarlap­sest
koosnev koor ülihuvitava kava,
mis sisaldas vanameistrite tööde
kõrval ka vähekuuldud helindeid
komponistidelt nagu Francis Pou-lenc,
Benjamin Britten, Lukas Foss
jt Kavas oli ka Rud. Tobiase Eks
teie tea" ja motett „Jeruusaiemma
tütred". Samuti Helen Tobias-
Duesbergi helindi „Laulud beebi
Taavole" (loodud oma tütrepojale)
esmaettekamie. Koor esitas tööd
laitmatus eesti keeles. Eesti heliloo­mingust
oli kavas veel Kaljo Raidi
poolt N-B. koorUe loodud „Good Ti-dings".
Publikumenu oü suur ja
eesti helilooming meeldivaks avas­tuseks
ameeriklastele. I
Kontserdil tegi kaasa ka „The
Independent Scliool Orchestra".:
Selle saatel pani Maaja Roos kont­serdile
erakordselt haarava lõpp­punkti,-
dirigeerides „Gloriat" Leo­nard
Bemsteini jõulisest,,Missast".
Maaja juhatamine oli dünaamüine,
hingestatud ja täpne..Tasuks saalüt
olid mürisevad ja mitte-lõppeda-tahtvad
aplausid püsti-seisvalt pub­likult
Kõnealuse kontserdiga, mis mui­de
ka salvestati, saavutas Maaja
Roosi muusikaline tegevus laialda­se
tähelduse. Meüe, eestlastele, oli
see kontsert aga eriti südamelähe­dane,
kuna päevakangelane kuulub
meie perre ja kuna kuulsime lavalt
oma üusat emakeelt. Sel poolaas­tal
oleme võinud Alice Tully Hallis
juba kahel korral tunda uhkust, et
oleme eestlased. Arvo Pardi heli­tööde
kontserdil ja nüüd — Maaja
Roosi edu puhul,
KT
Kui võõrad meie kultuurivara
kasutavad ja seda isegi meile enes­tele
tagasi juhivad, süs on selles
rõõmustav moment. Selliseid mo­mente
on Rootsis loonud Lundi üli-õpüaskoor
Lundis Student Sangare,
kelle repertuaaris on mitmeid ees­ti
ja soome laule. Nad külastasid
Tartut ülikooli 350'. aastapäeva i^u-hul
ja nüüd on neist kuludest val­mistatud
kestvusheUpiaat LAULÜ-
PIDÜ! (Estonian Voice EMPS LP
1019).
Limdiüliõpüaskoor arvestab oma
vanust aastast 1831 ja on üks
Rootsi vanemaist kooridest. Aas­tate
jooksul on Lundi üliõpilasköor
saanud tuntuks Rootsis, aga, ka
rahvusvaheliselt. Esimeses oma
kontserdiga 1. maü iilikooli trepü,
mis saadetakse tv-saates edasi. Va^
lisreisid on viinud neljal | korral
ÜSA-sse (1904, 1947, 1964 ja 1974),
aastal 1934 Tallma ja Soome. Prae­guse
dirigendi juhtimisel (pärast
1972) on külastatud Poolat, Inglis­maad,
Shveitsi, Prantsusmaad ja
teisi Põhjamaid. Ka pole koor jää­nud
oma repertuaari juurde- vaid
seda laiendanud kaasaegse muusi­kaga,
kus on nii ümlikke kui vai-.
mulikke laule, mitmed neist otse
sellele koorUe loodud.
1982. a. oli koor kahel rahvus­likul
muusikapidustusel Soomes ja
Tartus Ülikooli juubeli puhul 30.
juuml. Külaskäik Eesti teostus
koos Lundi Ülikooli esindajaga,
viies koolüe juubeliks neli kinki:
ladinakeelse auaadn ssi, kuulsa
Rootsi Orrefors klaasešeme, Root­si
laualipu ja väärtuslikumana
neist Lundi üliõpilaskoori esinemi­se,
kus kavas oli peale rootsi lau­lude
G. Ernesaksa „Hakkame me­hed
minema" ja R. Ritsingi ,,Kõrr,
kÕrr". Lõpuks ühinesid Tartu üli-õpüaskoor
ja Lundi lauljad akadee­milises
hümnis ,,Gaudeamus igi-
• tur".:
Kontaktid Eesti ja Soomega and­sid
tulemuse, et Lundi üliõpüas-lauljad
andsid oma 1983. a. kevad-kontserdi
mõlema maa lauludest.
Sellele anti nimetuseks Sängfest,
laulupidu, millega seoti sündmust
neesti laulupidude traditsiooniga.
Sama kontsert on Rootsi Riigi-
. raadio poolt šissemängitud Mal­mös;
peetud kontserdü 25. aprillil
1983' ja nüüd jõudnud heliplaadina
üle maaüma.
Koor laulab esimesel poolel eesti
laule, M. saare „Leelo"' ja ,,Häm-läulü",
G. Ernesaksa „Hakkame
mehed mmema", R. Ritsingi
„Kõrr, kõrr", Alo Ritsingi „Santa
Maria" (tekst Paul-Erik Rummo),
Veljo Tormise „Bilder fran Ormsös
förflutna" (Pudid Vormsi mmevi-
.kust) eestirootslaste rahvaluulele,
„Meie varjud" (J. Kaplinski) ja
„Kolm mul oli kaunist sõna" (P.-
E. Rummo). Lisaks alguses esita­tud
meie meeskooride klassikale on
elamuslikud nüüdisaja laulud, kus
eesti rahvavüsile on antud omapä­rane
tõlgitsus. Lundi üliõpilaslaul-jad
näitavad meeslaulu selle kauni­mast
küljest ,
Soomlaste poolel on A. Jämefel-ti,
S. Palmgreni, T. Kuula, N.-E.
Fougsteti, E. Bergmani ja E. Raii-tavaara
Imetledes helisevat ja diktsiooni-puhast
laulu, ununeb hoopis, et
need lauljad on võõrast rahvusest.
Aga nad tõstavad üles küsimuse:
kas oleme mi kaugel, et helisevat
eesti meeskoorüaulu saame nauti­da
võõraste vüjeletuna?
Tervitus ESTO.
külastavaile
Teretulemast pensionärid muu­delt
maadelt! Teid tervitab„Eesti
Pensionäride^ Klubi Torortos", mis
on vanim šünsel mandrü Ta raja­ti
jüripäeval 1969. a., nagu see on
tõestatud õpetaja Ederinaa poolt
vastavas protokollis. KJubi 15 a.
kestvuse ajalooga võite tutvuda
sünsesse Tartu College'i antud ar-hiivi-
andmete koostisega, mis on
peetud siinse mandri meetodil, ni­metuse
all: „Documents and Newis-papers'
Clippings".
-Dokumentide korraldaja H.L.
{Niggol) 75
„Eštoma" teatri solist Väino
Puura õppis pool aastat Milano
teatri -La Scäia juures asuvas laul­jate
täienduskoolis. V. Puura on
viies Tallinna Riikliku Konservatoo­riumi
kasvandik, kes on end käinud
täiendamas Itaalias. Varem on se­da
teinud Hendrik Krumm, Anu:
Kaal, Mati Palm ja Helvi Raamat
Tänavu tähistatakse Valga asuta­mise
400. aastapäeva koos lätipool-se
Valkaga. Kevadel oli kahe linna
ühine laulu- ja tantsupidu. 17. juu­nil
toimus koolinoorte laulupidu,
nädal hiljem suur kontsert. Ka kor­raldati
näitus „Valga läbi sajandid
te". Rohkem kui linna nelja sajan­di
pikkusele ajaloole antakse tähe­lepanu
sakslaste käest uuesti kom­munistide
alla sattumise 40. aasta-
Kevadel tähistäis oma 75. aasta­päeva
nüüdse, nimega Eesti NSV
Riiklik Etnograafiamuuseum, ise-seisvuseaegse
nimega Eesti Rahva
Muuseum. Selle kogudes olevad
738631 säüikut on ammendamatu
varaniu, mis võimaldab eesti et-nokultuuri
eripära, rahvaste kultuu­risuhete
ja sotsialistliku elulaadi
kujunemist. Juubeli puhul korralda-^
ti ulatuslikum näitus Tallinna kuris-tihooriö
saalides. .
V ••-.•^
Tapeeti toodetakse 25 N . Liidu
ettevõttes, üks neist on Tallinna
Tselluloosi- jä Paberücombinaat,
kus valmistatakse ühe-kahevärvi-list
pressitud tapeeti. Mustrid saa-,
dakse Moskva Kujutava Kunsti
kombinaadist. Et olukorda paran­dada
ja tapeetide kujundust eest­lastest
tarbijate maitsele lähenda­da,
kuulutas koondis„Eesti Pabe­ritööstus"
alates 15. maist välja
võistluse uute tapeedimustrite saa­miseks.
Peadirektor V. Kurakin
kutsus kõiki osavõtjaid teretulnuks.
Eesti Metsainstituudi Kaarepere
metsakatsejaama Kaiavere vuti-farm
olevat tuntud kogu JJ. Liidus.
Sealt saadetakse mune farmaatsia­tööstustele,
suitsutatud viitüiha lä­heb
poeletüe. Nüüd peeti vutikas-vatuse
teadüslik-praktiline nõupida­mine
yutikasvatuse edendamiseks.
Soomes Hyvinkää laste kunstikes­kuses
korraldatud rahvusvahelisest
lasteloomingu võisüusest said Ees­tit
esindanud 80 tööst auhindus
prots;; koju toodi 5 kuld-,, 7 hõbe­ja
5 pronksmedalit, 20 tööd said
auldrja. üldse oli võistlusele esita­tud
üle 7600 töö 57 ragist.
Asutuste ja ettevõtete raamatule-vitajad
ning raamatukauphised
alustasid „Eesti Nõukogude Ent­süklopeedia"
uue väljaande soovi­jate
registreerimist. Uus ENE ü-mub
12-^köitelisena aastaü 1985—92,
Ettetellimise hind on 9-12 rubla
][öide. Kui eelmise väljaande puhul
OÜ trükk piiratud 65.000-le, süs see­kord
ettetellimiste arv ei ole püra-tud...
.- . : ; "V ' • '.V.
Haapsalu lossipärgis toimus mai
lõpul Eesti ulatusega naiskooride-laulupäev,
millest üle 2500 laulja
osa võtsid. Kõigi rajoonide naiskoo­ride
kõrval võtsid peost osa ka va-iikmeeskoorid
ja 8 tuntumat puhk­pilliorkestrit
: , :
Sündinud 2. juulil 1909 Tartus, ta
lõpetas H.Treffneri gümn. 1929. a.
Olles andekas ja kiindunud sportla­ne
ta saavutas sümatorkavaid tu­lemusi,,
tulles mitmel aastal Eesti
meistriks kümnevõistluses, kuulu­des
abituriendina käsipalli mees­konda,
mis võitis selleaegset maa­ilmameistrit
((Riia meeskonda).
Ta lõpetas Tartu ülikooli Kehakas­vatuse
Instituudi, esindades samal
ajal Eestit rahvusvahelistel kerge­jõustikuvõistlustel
ja käsipallitur-needeL
Alates 1932 oli Tapal gümn. õpe­taja
oma erialal. Saksa okupatsioo­ni
ajal .määrati TaUinna Gustav
Adolfi gümn. direktoriks. 1944. a.
mobiliseeritima sürdjus Saksamaa­le,
kus sõja järel oli tegev dp-laag-rite
administratsioonis, kuni üm­berasumiseni
USA-sse 1950. a. Töö­tas
tehnilisel alal Detroidis, hai­gestus
tuberkuloosi, millest parane­misel
asus Kalifomiasse, kus töö­tas
pensionieani.
Ta on aktüvne kohalikus elus, ol­les
Los Angelese iEesti koguduse
esimees ja Eesti Organisatsioonide
Liit Läänerannikul juhatušeliige.
Akadeemüiselt kuulub - ÜS. Räim-lasse.
H. Treffneri gümn. 100. a. juube­li
tähistamiseks möödunud aastal
ümus tema sulest mälestusraamat
„Noorus ja kooliaastad Treffoo-nias",
mis värvirikkalt kirjeldab
nii tema elukäiku kui kä kogu seda
ajajärku meie kodumaa tousuaasta-
..teL •
Palju õnne Sulle, kallis juubilar
ja koolivend, väsimatut energiat
tulevikuks!
E. Liigana
filmi esietendus
21. juunil toimus National Film
Board'i mitmekultuuri produktsioo­ni
,,N0TSO DIFFERENT" esi-
'^tendüs mitmekultuurüisele pressi­le
ja etnilise ühiskonna juhtidele.
Füm on allegooriline- jutustus
maast, kus kõik olid samasugused.
Uustulnukatega aga tuli muudatus,
mistõttu maa võttis omaks uue
süsteemi, kus jagati üldisi ideesid
ja aktiviseeruti terviklikuks, kus
respekteeritakse erilisust, mis ri­kastab
ühiskonna struktuuri. Diapo­sitiividele
joonistatud film on eriti
sobiv algkooli õpilastele, et neüe
sisendada mitmekultuurilise ühis­konna
Olemuse tähendust. Käsikiri
ja joonistused Don Ariolilt.
Film on saanud juba ,,Süver
Screen Awärdi" USA Industrial
Füm Festivalü ja Assoeiation for
Media and Technology in Educa-tion
in Canada poolt, millised au­hinnad
anti iüe Kanada mitmekul­tuuri
mmistrüe David Collenette'le.
¥ABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspÄevast
reedeni kella 9—3-ni
Tdefonid: toimetus 444-4823
talitus 4444832
KUULOT
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.!
üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel . . . $4.75
esiküljel $5.50
AIR APPUANCE SERVICE
Sl vaste:
yitomtuskappe |a pliite igallüki
31 aastat tööpraktikat ^
Td. 533-9334
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm. kella ll-ni.
teL 444-4832
VSliaspodl tööaega:
, LddaMarley 223-0080
i Postiaadress:
9 Parravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
OHimUUEUXD
7'