Vaba eestlane , November 3, 1987

              . 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 3. novembril 1987 - Tuesday, November 3,1987 Nr. 81
- VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ABA£ESTLANE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
' F R E E E S . T O N I AN
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave, Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. . Toimetaja: Olaf Kopvillem.
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass,
Telefonid: tqimetus 7334550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9^34ni.
TelMmBsMninad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool­aastas
$34. — ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub posti­kulu
— vastavalt $111.—, $60.—, $31.—.
TellimnsMnnad väljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaastas
$44.—ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt - USA $115.-, $62.-, $32.—, mujal välismaal
$140.-, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75
Kuulutustehinnadrükstoll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehtet kuni reede
homm. kella j 0-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip. • homm. kella
10-ni. VäIiasE)ooltööäegatLeid^
Saksarajaa Eestlaste Keskkomitee esimees Joh» Västrik kõnelemas eestlaste mälestussamba
juures Gdslingeni kalmistul.
iyillllilllllllllllllllllinilllllltillllllllllllltlllllllllllllim Rohkem tellijaid f as-em afaleht.
Soovitage
Toronto eestlaskonnal oli h i l -
rahvast viimase võimaluseni
I äi škii 1 ut ud su li r es sa a 1 i s
toimunud kõnekoosolekul tüt-vuneda
okupeeritud Eestist öku-saadetud
kahe meie
yabädusyõitlejaga - - T i it
dissoniga jä Veljo Kälep^iga.
Ohtu peakõnelejaks oli Eestist
hiljem väljasaadetud Tiit M a -
disson^ kes oli f allinnas. Hirve­pargis,
Musta Lindi päevabrga-niseerijaks
j a mitmetuhande­pealisele
rahvahulgale päeva
mõtte selgitajaks, kuna
Salep täiendas omalt
mõningaid Madissoni mõtteid
ning avaldas ka oma seisukohti
Bineie vabadusvõitluse väljavaa­dete
kohta välispoliitiliste sünd­muste
praeguses faasis.
M ^ oma kmdia
esinemisega j a tugevate
oraatorlike võimetega jätsid
mulje, et Eestis praegu valitse­jatel
võõrastel võimudel oli
id karta, eriti veel
j a Kalep on esinenud
Julgete j a kartmiatiite võitleja^
tena, kelle šMrad avalikud
sõnavõtud j a nõudmised eesti
rahva õiguste taastamiseks on
viinud nad Siheri vangilaagri­tesse.
Olenevalt mõlema nniehi^
loomupärastest omadustest on
Tiit Madissoni
agressiivsemad^
daväd siiski siin maal karlsma
pime all tuntud isiklik külge­tõmbejõud
j a humoriistiikud
v a h e p a l a d , küna K a l e pi
esinemine pn surutud rohkem
sordiini alla, vihjates nii sisult
kui vörmiit akadeemilistele
miide käitumisesse. Eesti Majja
kogunenud Toronto eestlastele
Hirvepargi sündnuistest ja seal
toimunust parema pildi and­miseks
andis Madisson edasi
saI aj a heli I i n d i i e voet ud
Hirvepargis peetud kõned, mis
vaatamata lindi halvale kvali­teedile
siiski kinni naelutasid
k o o s o l e k u l avaldatud
rahvusliku sisuga mõtted, eesti
rahvale venelaste poolt tehtud
: ülekohtu j a eesti rahval plaani-^;
kindla hävitamise.
K u i võtta arvesse Tallinna
võimude peaia olekut Musta
Lindi päeva demonstratsiooni
korraldamisel ning Hirveparki
saadetud K G B meeste närvilist
käitumist rahvuslikke kõnesid
j a ' ' venelaste k u r i t e g u s i d,
kuulates, siis on selge, et Gpr-batshovi
uutmise poliitika raa­mides
v^lja kuulutatud glas^
nost, mida uuemas eesti keeles
nimetatakse avalikustamine^ lõi
partei kohalike võimumeeste
pead täielikult segi ning nad ei
oma sõpradele!
tegemata
Pealegi olid H i r
demonstratsiooni kõnelejad
osavalt oma ettekannetesse põi­m
i n ud G 0 r b at s h o v i uue
i, mida kõnelejad ömä
tõlgendasid kui
vabamate tuulte puhumist j^^^
demokraatliku sõnavabaduse
vepargis teada, niida idast
saabunud vene ,,kultuuritoo-
Jad"jä,,sotsialistHkü ühiskon­na''
loojad tegelikult Eestis on
teinud j a kuidas nad eesti
rahvast julmalt on hävitanud ja
l. Ning kogu maail-selgeks,
et vabaduse
vaim elab eesti rahva keskel
edasi liing eestlased on ise või­melised
oma elu korraldama Ja
juhtima.^.
Kommunistlikud võiniume-hed
taipasid pärast demonstrat­siooni;
et nad olid teinud suure
vea kui nad olid lubanud
Madissoni ja teisi demonstrat-siöoni-
jühte vabalt rääkida ning
nende traagiliste ajalooliste
sündmuste kohta fakte esitada^
mida okupatsioonijõud on aas­takümneid
maha salanud,
lootes^ et unustuse sämblakord
need kuriteod igavesti katab.
Kuld Hirvepargi kokkutulek
inäitas, et midagi ei ole
unustatud, et küüditamised ja
teised eesti rahva hävitamisope-rätsioonid
on kõik kirja pandud
Ja üksikasjaliselt talletatud,
oodates ainult aega, mil nad
süüdlastele kohtulaua ees näkku
Need on loomulikult esimesed
põgusad muljed kahest Välis-
Eesti eestlaskonnaga 1 värskelt
liitunud kodumaa eestlasest,
kuid tundub, et võimalikud
hilisemad väiksemad korrekt­sioonid
põhilisi esimesi tähele­panekuid
palju ei muuda.
'Madisson- :oli
gis toimunud suure
rahvakõgumise j a demohstrat-siooni
peakorraldaja ja peakõ­neleja^
siis oli loomulikult tema
Torontos peetud kõne kaaluva­maks
osaks selle kokkutuleku
organiseerimise j a käigu kirjel­damine,
kuid ühtlasi paljude
telgitaguste valgustamine, eriti
osas, mis
vahel, mida võib teha ja selle
vahel, mida ei tohi teha, olid
GorbatshovI ^juue ajastu' 'välja
kuulutamisel jäänud ähmaseiks
ning alati truualamlikult oma
K r e m l i isandaid tee^m^^
väiksemad vennad kartsid ühest
küljest õmai üliagarusega G o r -
batshovi vihastada, kuid teisest
küljestei olnud neil k a selgej kui
kaugele nad saavad oma järele­andmistega
minna.
Tiit Madissoni j a teiste de-nnionstratsiöoni
korraldajate
auks peab ütlema, et nad oska­sid
olukorda õieti hinnata ning
tekkinud segadust j a tühemikku
ära kasutada. Hirvepargi de­monstratsiooni
võib seega
nimetada eesti rahva ajaloos
poliitiliseks meistertööks, kus
peamist^eks teguriteks olid
vastase nõrkade kohtade oige
hindamine, soodsa momendi
leidmine j a suur julgus nende
tegurite ära kasutamiseks. N i i
eesti
pilt võeti võimalus praeguste
rasketel murdelistel aegadel
oma rahva juures olla j a neile
üle Eestimaa laskunud pimedu­ses
teed näidata. Nende
kodumaal viibimine oleks olnud
^riti vajalik kui meenutada
Toronto Eesti Majas läüsiitud
Tiit Madissoni sõnuv et need,
kes arvavad^ et eesti rahvas
laulab j a tantsib enda vabaks,
eksivad. Siit tuleb järeldada, et
Eesti peab võitlema enda vabaks
j a loodetavasti leiavad ka
Vladisson j a Kalep endale siin
soodsa tegevuspõllu, virgutades
väliseestlasi uutele tegudele oma
rahvuskaaslaste õiguste j a Eesti
vabaduse eest võitlemiseks ning
selgitades läänemaailma juhti­dele
j a avaliku arvamise tegi--
jateleN, Liidus valitsevat tõelist
olukorda, mida laänerükide
va korresponciendid
i ei taipa ning ei ole
Võimelised tõetruult edasi and-
3v o k t o o b r i l toimus Münsteris Saksamaa Eestlaste Kesk-organisatsiooni
—- Eesti ühiskoiid Saksa Liiduvabariigis —
Esinduskogu korraline aastakoosolek, kuhu oli kutsut ud
sõnaõigusega ka Esinduskogu liikmete kandidaaäid. Esin­datud
o l i d kõik 12 Esinduskoguliiget,nei
korras ,olevat raing tegi
koosolekule ettepaneku aruanne
kinnitada, 'avaldades ühtlasi tänu
raamatupidajale korraliku asjaa­jamise
eest ja samuti tanu
esimehele, kes andis omakorda
seletusi vajaduse /corra/.
tegevusaruande osas oli möö­dunud
aastal suurima|(s ürituseks
Euroopa Eestlaste IV Laulupeo
läbiviimine -Heidelbergis, inis
kõigitj õnnestus janiis on jääd-vustatjid
hea kriitika osaliseks
saanud Laulupeo Albumis, v
Vaadati läbi 1988.a. eelarve
j a võeti vastu sama aasta tege­vuskava.
Siin on suuremateks
üritusteks laiaulatuslik E.V.
aastapäeva tähistamine 27;
veebruarjl Kölnis, siis töõ- ja
kultuuripäevad koos Noorte
Malevaga 29. aprillist kuni 1.
maini Bad Bodesbergis, An-nabergi
lossis, kultuuripäev
Põhja- j a Kesk-Sakšamaa osas
ll.jüunilBocholtis j a samane
kultuuripäev Lõuna-Saksamaa
osas sügisel Stuttgartis.
Kuna tuleva aasta sügisel
lõpevad käesoleva "Esinduskogu
volitused, tuleb valida siinsel
eesti ühiskonnal XI Esinduskogu.
Valirnised otsustati viia läbi
septembri teisel poolel lõpupäeva­ga
i^. oktoober 1988. Valimiste
peakomisjoni valiti Helmut
Kangur (Springe), Valter Premet
ja Linda Kukk - (Münster).
Valimiste Peakomisjoni asuko­haks
jääb Münster. Valimiste
Peakomisjoni kuuluvad seega
samad isilcud, kes viisid läbi ka
käesoleva 'Esinduskogu valimised
1984. aa|al. ,
Läbirääkimistel andis
abiesimees Ed. Bergmann põh­jaliku
ülevaate siinsele eesti
ühiskonnale pärandatud kin­nisvarast
Berliinis, mida ta käis
kontrollimas, leides selle
raamatupidamise olevat eesku­julikult
korras, mida kinnitas ka
hiljem revisjonikomisjon. See
kinnisvara tuli siinsele eesti ühis­konnale
tänu ainult Keskkomitee
esimehele tema abi vai miduse ja
Koosoleku avas ja koosolijaid
tervitas esimees Joh; Västrik,
koosoleku juhatajaks valiti
ühehäälselt Ülo Semmel ja pro­tokollijaks
Villu Laidsaar.
Koosolekule tõi tervitus]
Euroopa Büroo ja selle juhataja
Viktor Lepiku poolt Büroo liige
Linda Pärtel ja Noorte Maleva
poolt Maleva juht Ülo Semmel.
Kirjaliku tervituse oli saatnud
eestlaste huvide kaitsja Elmar
Reisenberg. •
Järgmise päevakorra punktina
oii Keskkomitee ja Aukohtu ot­suse
kinnitamine kahe eesti
ühiskonnast väljaheidetü osas.
Nimelt oi id need kaks - isikut, kel-
1 e de st aj a k i rj a n d u ses juba
varemalt juttu, saanud vormivea
tõttu saksa kohtus oma õigused
tagasi,icusjuures põhjusena toodi,
et nad polevat saanud ennast
süüdistuste vastu kaitsta. Muide
saksa kohtul ei ole kunagi Õigus
tungida kaebuste sisusse, vaid
vaatab ainult, kas väljaheitmisel
on käidud seadusepäraselt.
Tingituna ülaltoodust kutsus
siis EüSL-i Aukohus asjaosali­sed
kahel k o r r a l Aukohtu ette,
et nad saaksid süüdistuste osas
seisukohta võtta j a end kaitsta.
Küna viimased ei ilmunud aga
Aukohtu istungitele j et end
kaitsta, otsustas Aukohus asja-heita
meie ühiskonnast
Nüüd kutsus ka
omakorda süüalused oma
koosolekule, kuid ka siin ignoree­riti
kutset . Peale Aukohtu esimehe
sõnavõttu ja süüdistusi kinnitas
Esinduskogu ühehäälselt varemalt
langetatud Keskkomitee kui ka
nüüd Aukohtu otsuse köneall
olevate isikute väljaheitmiseks
siinsest eesti ühiskonnast.
Keskkomitee sekretär-raamätupidaja
V. Laidsaar luges
ette möödunud aasta Esinduskogu
koosoleku protokolli, mis kin­nitati.
Samuti kinnitati möödunud
aasta kassa- ja tegevusaruanne.
Revisjonikomisjon revideeri,s
raamatupidamist ja asjaajamist
kaks päeva ja leidis selle kõigiti
Nr. 81
Rootslased on
olnud, i t neil on
gev ja hästi varusi
ning kompetentne
silise väljaõppe ss
Viimaste aastate
need veendumust
tagasilöögi teise j ^
Rootsi politsei
/ tabanud meest, k(
minister Olof Pai
aasta veebruari
tänaval, samuti
käsi käinud väga
rannikuvetes lill
allveelaevade tabj
rootslased oma tel
tabanud ainult ül
allveelaeva, mis
1981. aastal Rol
baasi lähedal kai j|
Kuid veelgi bisj
veelaevade ja Pj
kadumise lugu 01
valitsuse senise
Sten Wickbomi kl
tumine, mis II
sellega, et ministi
kohalt lahkuma.
Sotsialistide
paistvat karj
Wickbomi pahai
sellega kui tem;
kergekäelise otsu|
põgenes 1979. ai
kasuks tegütsenu
vangi^ mõistetum
Stig Bergling, kej
võttis endale
Eugen Sandberg]
ing oli kardeta^
võimaldati tal 6.
last välja tulla jj
naisega, kellega
oli abiellunud,
abikaasa korteril
ja jäeti ta I4'k^
valveta. Kui Ber[
sima mindi, aval
koos naisega jälj|
Mitu päeva hiljl
autot, millega
naine olid tõenäi
nud. Uks auto(
jäetud Helsingi II
järeldatakse, et \
läbi Soome N. Lil
Bergling teguti
aastatel kaitsel
staabis ning lisal
politseiohvitser,
deks oli vastulul
sioonis vene spio(j
ne. Kaitseministi
teltekitas ta omal
ga Rootsi riigikaj
luurele suuri kai
Pärast Ber^liiij
tahtnud ükski as
peale võtta. Va
mainib, et Bergi
valvama vastuUij
pöseti oma naist
vastuluure väidal
pidi hoolitsema
trat|iooh. Igatali^
se selgitamiseks
tundi j a alles si|
signaal kõigile p(
likele politseiülei
See ei ole esii
tum, kiis rootslaj
naiivselt ja rui
kohtlemisel. 198.1
tati õhtijõudude
Ströberg, kes oli
Poola kommuniJ
kasuks. Ta ml
aastaks vangi,
tööliskohustegiij
saa töökohalt vj
peab palka edasi
Selline on ehi
maa j a kerkib
selliseid asju ei
Kanadas kiii näi]
bent oma sõpi