Vaba eestlane , April 16, 1985

              Lk. 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. aprillil 1985 — Tuesday, April 16, 1985 Nr.29.
••-•,1:
VABADE EESTLASTE H M L E K A N DM
: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Don
Ont. M3B 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (teUimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—/poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.—
imLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—„ pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $19.—^
Aadressi muudatus 70 c. —• Üksiknumbri Wnd 70 a
KUULUTUSTE fflNNAD:
toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.
Fublished by Free Estonian Publisher Ltdo
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Kodumaa ja eesti
ühiskohd Kanadas
saat-iiks
surma
mng
inmisegffl
kus neÜe antikommunistide
e samalaadset® võte-
Armeehia terroristide
aitakk Ottawas asuva
konna yastiij mille tpga
saätkoimahoone valvur sai^
j a Türgi saadik { ^ a s t
puse tagajärjel vigastada, on leidr
knd Kanada massimeediumide!^ .
põhjalikku käiamist. Sündmuse kuivati vastupanu
ajakirianduse veergudel ülespuhu- jniw-dm^eks hirmu ja õudust suur-
Effliseks andis veelgi hoogu terroris- MMadele kontsentreeritud õhurün-Üde
äSivardus, et nad organiseeri- «aÄutega. Seda võtet kasutasid nii
vad suurema sabotaazhiakti Toroür Saiamaa kui ka tema vastased
avaliku liikiuÄteeini halva terrorirünnakute Ibulka
§ek^ kui varem Kanadäls arireteeffl- ^«Jö^ad ka Jaapani linnadele H i -
tod armeenia terroriste vanglast ei^^™'^® ^«g^saküe heidetud
vabastata, Sabotaazhiakt jäi teosta- aatompommid, mis sundisid Jaapa-mataj
kuid^akirjaiiduses ei kirjel- °* abituma. Terroririinnaku õhust
datudmitte ainult ähvardust ja sel-^^^^^ venelased 1944. ^ t a
le vastu käiku rakendatud tohutut partsis ka Tallmnale, lootes selle-folitsei
julgestamisope^ ga nõrgestada eesti rahva vastupa-vaid
ka seUe tagapõhja — armeen- " " ' ^ ^ ' ^ ' " ' ' ^ tegevu-laste
«ahikindlat la julma hävita- ^ raamides rakendatud terrorit
Vaba maailma eesti ühiskonna
enesesäilitamisvoime ja aktiivsus
häirib' Nõukogude Liidu võimume­hi,
sest niikaua kui see kestab on
neil võimatu hävitada Eesti rah­vast.
Kuna avalik aktiivne terror
eesti pagulasühiskonna vastu on
poliitiliselt ebasobiv, siis kasutatak­se
teisi mtsetodeid selle tasalülita­miseks.
Üks neist on aegrajalt ko­dumaalt
rahvuskultuuriliste grup­pide
süa saatmine, mille sihiks on
mei^ omavahelise solidaarsuse lõh­kumine.
'
Venelastel on väga. selge, et ko­dumaaga
tegelemisel oleme enam­vähem
kõik sentimentaalsed, oma­des
tmjideid nagu kodumaa-armas-tus
ja lugupidamme kodumaa eest­laste
vastu. Kui aga mõner lisan­dub
nendele tunnetele ka naiivsus,
süs võib neist mõnikord saada
, teadmatud . tööriistad Nõukogude
osavõtjad 9v märtsil lätlaste Daugava Vanagi Liidu propagandamasinale.
Foto: S. Dabk^^
•/ ' -• ; ;• • \ . koduniaalt, kelledel on ainult siis
, võimalik väljaspool esüieda, kui
ametivõimude pöölt vangivalvurid
kaasas. Olgu neile teadmiseks, et
meie hindame kõrgelt kodumaa
eestlaste püüdlusi rahvuse ja rah­vuskultuuri
säilitamiseks ja Eesti
nime propageerimiseks väljaspool.
Igal vasWustundlikul kanada
, Kanada Eesti^õiü^^^^^^
Teimijs orlaialt levim^^ ka Tei- 3 0 . märtsil 1985 TofOnto Eesti Maja klubirÜUims. Esindatud olid kõik Kanadas tegut-enösemääramise õiguse taastami­se
m^^asõla ajal, kus tsiviüela- seväd Eesti Võitlejate Ühingüd^^
1 1 1 . 1 -I . , \i , » ™ ; i , raafilme uhik, mis on tuhandeid
kohale ilmunud 29 luget ja kuus osavõtjat v o l i ^ KiilsfMenaolid kohal Ees- aastaid vana, onmeü seUeks suu-jate
L i i t l i i g e K.rem:õiguskui paljudel riikidel to^
lele ühendatud Rahvaste Organi­satsioon
ön hiljuti iseseisvust taot­lenud.
yEF-84 raames sõfaiiieeste iiritiised did edukad
ränidele südamelähedaseid akt­sioone
on teostatad iihiselt.
Hamiltoni Ühingu aktüvšest tege­mist
Türgi võimude poolt 1915.
aastal,, mida, turklas.ed d' t a h a i i M -
'jiistada. ^'z:
näeme ka praeguses Iraani-Iraag^
sõjas, kus mõlemad pooled on asu­nud
vastastikku lahtiseid limMB
pommitama, üritades sellega vasta-
Koosoleku avas KEVÜL-u esi- ralduSel toimus Seedriorul (15.
mees K. Tori, tervitswles koosöle- sept. 1984) perekonna-õhtu,' mille
kust Osavõtjaid. Mälostati aasta raames tähistati kodumaalt lahku-jooksul
surma läbi lahkunud kaas- mise 40-ndat aastapäeva ja K E -
yõitlejaid, KEVÜLrU endist esi- Vt)L-u 30-aasta tegevuse juubelit,
meest major E. Kõiyi, äsutajalü- l i i d u juhatus ja liücmesorganisa^^
get V. Kumarit(mõlemad Mohtreä- sioonid on taotlenud iiksmeelset ja
list) jt. Koosoleku juhatajaks vali- tihedat koostööd teiste /eesti orga-t
l K. Tori ja protokollijaks A..Käng-nisatsi^^ , o J. i. • <
sepp.. Mandaatkonüsjoni nimet^^ mu sihte - eestiuse säüitamist ja t^tsaimak^Seednoru , ^ e h a r ja
J . Kirsipuu ja V.;lillakas.; EeSti Vabariigi päästmist N. Venif'
Meie eesmärgi taotlemme nõuab
aga enesesalgamist, ohvreid ja
vusest andis H. Lember hea üle- ^^^T', r""^ ^
vaatee-leheküljelises tegevusaruan- ^ ^^'1^^ f ^ ^^"^^^
des-Ohingulükmed võtsid osa 34-st 'g««g"sest tegevuses ,
üritusest väjaspool üliingu sisete-"i^^^^^^^
gevust, millest ESTO'84 kõrval oU^°^^^^
suhtlemme kutüijb kahtlemata sm-na
kategooriasse. Ka nende oma
katuse alla laskmine on mõelda-
Terroristid saavutasid aga airmee- se vastupanu nõrgestamist. Omaet-nia
probleemidele suure avaliku te peatüM terroriisõja ajaloos moo°
tähelepanu pööramisega oma ees- austavad RLüdujuhnad hävitus»
Märgi — ameenia rahva kanna- operatsioonid tayulelanikkonna
tostele ning armeeiilastele tehtud vastu Afganistani rnhviiislaste selg-mekohtule
pühendati ajalehte^^
veergudel palju ruumi ning türkla-pidustus.
Esimees A. Jursi toime-
« s i S ' oa naüv-aU
on EVÜ-dläbr viinud k o r j a i u J u - t e o s :^
se eesti sõjavigastatute toetami- f^^^ ^^^^^^^^ elUti, kes ei tunnusta neid tõekspi-seks
ja raskustesse sattunud kaas- valudide heaks korraldatud to^n- ^ ^ ^^
et Kanada ja USA eesti võitleja- võitlejate abistamisefes. ' ' 2 ^ i ^11^!!!^''-"^i^Si-v»a. -et•nende i A U ' ^Udišed
.J , tJEP-84-le toodavate mvaliidide j . J , ., . :^^^T^f^^' Uidu majandusaruande esitas sõidukulude abistamiseks) isekus r"'^'^; _sus teeme
ÜSA eest võitlejate nimel tarvi­tas
Y. Hansön, avaldades head-meelt
selle üle^ l.
oma parima,
seada.
et neid õigele teele
šed olid sunnitud kä
seletama ja selgitama. Juues
ga nnustulse samMakorraga kaetud
yägivaUateod TOlikkuse ette. ;
Ripivastatud kaUaletUng Türgi
saatkonnale Ottawas moodustab
Kui vaadelda pärast Teist maail-äsõda
aset leidnud terroristlike
aktsioonide pildca^^^l^^ siis näe­me
feeal mitmesugustel põhjustel or-ganfeeeritud
jä ellu vüdud aktsioo­ne.
Nü mängisid terroristide jõu-tähtsat
osa iisraeli riigi asuta-
Meie eesmärkide äktüvseks taot-eesti
orgamseentMsojaveteramv^l^ae^k^u^r^ V^^. Lülakas. Aasta jooksul ro^hk em kui 4000 d' oUa^r i.t : .
mis oli tmiduvalt parem eelarvest ^^^^^ Eesti .Võitlejate Ühmgu
ja kaeeimise aasta laekumisest; ^^?®^saruandes esimees U.Tam^
Kuna kulud olid eelarvest ümmar- J^^rkis, et iegevuse^ peamme ras-, aeg-ajalt meelde tuletamiseks onva-guselt
$200 madalamad, süs lõppes ^^^^
Tegevus- ja majandusaruannete majandusaasta ainult 250-doLtarise toimunud sõjameeste ürituste lab^ Vastavalt vaHmiste statuudile
seeria, avas K. Tori, mamides et puudujäägiga eelarves ettenähtud y^l^^^s^. ^<>^*öbs KEVÜL-u ja ^ ^^^^^ Kanadas asuvail eest-
^ ^ ^ ^ , * n » , k m d h s a k s s d ^ ^^
de liikumisele.
Soomepoiste Klubi tervituse andis
edasi E.Rüberg.
Liidu jüihtkond oli eriti tihedalt seo­tud
ÜEP-84 organiseerimistöödega,
eriti sõjameeste üritustega nagu
seda olid VI Eesti Sõjameeste
Kongress, Sõduriõhtu, sõjainvaliidi-:
de vastuvõtt ja teised aktsioonid.
Need üritused ja aktsioonid viidi
ainult ühe episoodi nende paljude kuid oma maalt välja aetud
toöriaktsioonMe on P^Iestimlased vastavad sellele oma-võtnud^^
tohuSid mõõtmed kogu poolse terroriga, eriti lennukitekaa-maailmas.
t a l i s e l t suvatsetakse perdamisega ja pommiatentaatide-terroriäktid
suruda ^^v^^^ - K ^ • . . • - -
mmistikkra ning kujutiet^^ Liidu Hikmes- ja ^^^^^^^voitlejate^^^Abistamisf^^
720 dollari vastu.
Suurimaks üksikkulutuseks
§500, mis anti ESTO'84 pidustus­tele
toodud sõjainvaliidide sõidu-kudude
toetuseks.
le jätkus juhatusel energiat üle
oli 20-nele üritusele kaasaaitamiseks
või otseseks korraldamiseks. Kor­raldati
laskevõistlüsed noortele (25.
veebr. 1985); Ühingule soetati uus
lipp ning kavandati ja võeti kasu­ni
juhtimiseks. Peame seda meeles
eelolevatel valimistel.
EESTLASTE KESKNÕUKOGU
KANADAS
sel põhjusel kas võhnül olevate «sa neist opereerivad de-irezhümide
vastu üles astuvad^^^^v^^
ioma tõekspidamisi vägivallavahen- teostades tapmisi, Röövimisi
ditega teistele peale hakkavad su-^^ 3^ pommiatentaate, saades Selleks
rima. Kui aga lähtuda sõna terro- kömnipiisflikelt riikidelt oma toe-ri
briginaalseSt niõtt^^ tähen- '^^^
:^dab kdina-keeles^;õ^ Kuid kõrvuti Bemdega: on ' i:a
mu?, mida külvatakse vagivaMategu- gruppe, kes tegutsevad läämes rah-siis
võime konstateerida, öt vug^jjej j^^^jj^^^^
d mõiste on palju laiem ja riikiäe^
teiste eesti sõjairieesteorganisat­sioonidega.
Liidii algatusel ja Ha­miltoni
ning Toronto EVÜ-de kor-meiiiaeme
Ameerikas ja mujal.
Näib tõenäolžsena, et suur osa
läänemaailmas organiseeritud fah-
Kanadas laekus $255. Kui vümast seks.
kaasa arvestada, siis oli tegelikult
lõpptulemuseks nelja-doUarine ka­pitali-
kasv. Revisjonikomisjon oma
aruandes, miile esitas H. Teder,
kütis Liidu ärvapidamise heaks,
misjärel nü tegevus- kui ka majan-dusaruamie
kinnitati ühel häälel.
: - - varem Liidu juliatuse poolt
• Emie" tegevüskä^a^l^eS^ "l^^ võetad kaks KEVtJL-u põhi-juurde
asumist otsustati KEVO muudatusettepankut.
lükmemaksuks jätta endiselt pool­teist
doUarit igalt (ühingute) lük-melt.
K. Tori poolt esitatud tegevuska­va
1985. aastaks oli üldiselt välja-lerroristUkud
aktid palju löitme
kui seda igapäevases
elus tahetakse tunnista
• 1 ^ /räägita 'sellest, et
terroristlike tegudega Ja terrori ra-kendanul^
ga ei saa ainult hakkama
üksikisikud ja väikesed löögigru-pidj
vaid sageU ka valitsused ja sõ­j
a ajal sõjavägede ülemjuhatused.
iMeil tarvitseb ainult meenutada se­da
terrorit, mida Stalin harrastas
Nõukogude Venemaal kommunist-aUa
painutatud rahvastele nende õi»
guste taastamist nmg iieile enese­määramise
õiguse andmist. 0^
neist yastupanugruppidest soorita­vad
terroristlikke aktsioone kodu-pimial
nagu näiteks Iiri V a t e ^
se Armee'' jä; basMde ; iseseisvuse
eest võitlejad, kuid teised soorita^
yad pma aktisloone
võõral territooriumil,
teevad arineenlased.
terror ön
yõiüevad
seda
liku korra kehtestamiseks ja Vene- küna selle all kannatavad peaaegu
maa poolt annekteeritud riikides alati immesed, kes ei ole milleski
rahvi vastupanu murdniiseksr MU- süüd väärtusega on ka
jonid inimesed näljutati surnuks, teistes" maades rahvuslikel motüvi-saadeti
tapakeldritesse või küiidita-^^^^d teostatud terroriaktsioonid, mis
ti Siberisse sunnitööle. See olukord, äratavad küll fljptist tähelepanu,
mis Eestis 1^40. aastast kurn mis ei too Jjrobleemidele la-lini
surmani" 1953, aastal valitses, hendust. Pealegi antakse sellistele
oli täieük terror Selle sõna k % ^
sügavamas mottesi Terrorit kasutas meediumide Ja kommentaatorite
ka Hitier teiste rasside elimineeri- poolt valetõlgendüs, mis on tingi­miseks
ning terror valitseb ka L a - tud ajaloo mittetundmisest ja
dinä-Ameerikas Ja teistes maailma^ süüdlasriikide poolt levitatud pro^
iaurkadesj kus kommunistliku^ pagandast. Fealegi kutsub iga ter-
•. Söögiiikkused; üritavadelarnkkönffia-H^riairtsiöon esile vastoterrori^ nagu-Ülemaaümse
Eesti Vabadusvõit .
vushkest terroriaktsioonidest toimu- lejate Keskuse tegevusest infor- kujunenud rutiini kohane, väljaar-vad
põhjusel, et demokraatlikus meeris keskuse esimees A. Jurs, vatud punkt 6, mis kõlab järgmi-maaUmas
ei omistata küllaldast tä- kes oU ka ESTO'84 Peakomitee selt: - :
helepanu võõraste okupatsioonide ge ja rongkäigu korraldaja. Ta tä-alla
heidetud rahvaste kannatustele, naskaasvõitiejaid.tõhusa' kaasabi
Ja kuna sim nende saatuste vastu eest rongkäigu läbivümisel. Erüine
huvi ei tunta ja abi; kusagüt loota tänu kuulus aga V. Raiendüe, kes
eLole, feüs haaratakse abitust ohi- sõjavigastatute toimkonna juhata-korrast
välja pääsemiseks viimase jana temale usaldatud ülesande
käepärast oleva vahendi
"~ J^^^^V ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ g
Läänemaailma ajakirjandus, tel- sildi all ka meie rahvusgruppi rün- Punkt 2 väljendab kindlalt KE-sed
massimeediumid ja poliitikud dab (näiliselt Venest saadud d^VtJL-u^^ (ja ühingute) polütillst
saaksid Omalt poolt palju teha sel- rektiivide kohaselt), siis on esita- tõekspidamist: „Ei tunnusta N.Ve-leks,
et elimineerida läänes rahvus- tud selgitus — ja protestimemoran- ne okupatsioonivõimu Eestis, ei
motiividel teostatud vägivalla- dum Kanada föderaalvalitsusele. suhtle temaga ega nende poolt siia
saadetud funktsionääridega. Nõua-
„Lüt korraldab Põhja-Ameerika
mandri eesti sõjameeste suve­päevad
ning tähistab samal ajal
eesti rahva võitluspäeva 10. au­gustil,
nagu otsustati VI Eesti
Sõjameeste Kongressil Torontos
11. juulill984. a.**
K.' Tori tõstis üles küsimuse
ühenduses iSr. Eestist Kanadat kü­lastanud
punaturistidele osutatud
vastuvõtu osas Vancouveris. Kuigi
vastuvõtjaücs oli ainult osa seal­sest
eestlaskonnast, kuid see lõi
sügavaid mõrasid seni. ijksmeeles
tegutsenud Vancouveri eesti rah­vusgruppi.
aktsioone. Nükaua kui seda aga ei
tehta, nükatia kui Ühmenud Rah- ^ ^ , . ,
vaste Organisatsiooni põhikiri ene- ^ f ^ ^ ^ ^ ^ ^
semääramise õiguste tõotamisega f^^^^vf ^
knlmip rahvacipia « Ü K : O J „ « U Purvcc, kcs maims• et liikmeskond •
on kokku kuivanud, kuidvon siiski
jätkatud tegevust mitmel rindel. E.
Ruberg, kes oli Montreali ühingu
Küsimus tekitas elavaid sõnavõt­te,
kusjuures võis märgata, et
kõik osalejad pidasid nüsugust
vastuvõttu eesti pagulaskonna
seisukohalt võttes kahjulikuks.
Arutelu seisis selles, et kuidas ees­ti
sõjaveteranide tundeid ja seisu­kohta
Kanada eestlaskonnale sel­geks
teha. Lahenduseks oli resolut­sioon,
mille esitas R. Moks ja mis:
vastu võeti ühel häälel. Arutelus
osalesid veel H . Teder, A. Jurs, V.
Jäi^Msid.^ sõn^
rahvastele jääb ainult tühi­seks
paberilipakaks ja niikaua kui
N. Liit Helsingi kokkulepete täit­misele
ülbelt vilistab —-niikaua tu­leb
kä läänes tulevikus arvestada
bariigi territooriumüt, nagu see
kindlaks määratud Tartu rahule-pifiguga."
V. Lülakas esitas 1985. ä. eelar­ve,
mis on tasakaalustatud 705 dol-
Woode, H, Kore, V . Raiend. (Aval­dame
selle eraldi.)
Pärast ühist lõunasööki
algatatud küsimuste ja läbirääki­miste
osa. Koi. Y . Hanson' andis
ülevaate aktsioonidest, mis on käi­gus
USA eesti sõ ja veteriamde or-esimehekskünl
äsjamöödunud te- larile. K. Tori teatas selle päeva-m^
a^ , i ^ l ? « l S d ^ d " ^ ^ gevusaasta lõpuni; käsiües sealset korrapmikti aU, et Liidu juhatuse- uo^ eeMi^.üjaveieramae or-orjastatud
ja allaheidetud rahvast le s a L s 75-dbUarine toehis-M
da Spirka-Väärilt, kes sellega toe­tas
.meie vabadusvõitlust ja mä-abištamiseks
organiseeritud terrd
ristlike aistidega, mis ei pakii rõõ­mu
nende teostajatele ega ka afaki
asukoha maale, kuid mis on para-
Möntreali ühingu tegevuse oma­päraks
on olnud vümaste aastate
kestel tihe koostöö kohaliku
skautide üksusega, skautide suu­remaid
iiritus! ku| ka sõjavete»
lestas oma venda •— leitnant Karl
Vääri.
Esinduskogu kinnitas üksmeelselt
maks probleemiks on sõjasüüdlas­te
kildal , sattunud kaasvõitlejate
kaitsmise küsimus., üha selgemalt
kerkivad esile faktid, mis tõenda-
(Järg lk. 3)
Nr. 29
v|
NÄI
20. ja 2 1 ,
dr. T.
27. ja^ 28j
dr. R.
Uus jul
rongut
MOSK^
«Gorbatsho^l
rangeid ai
kondlike vi
lega on tä
konnalt. Ji
tud partei
Bandati kai
ametnikku'
kraatliku
üks vai
sashtanis sl
teine parteil
oma võimul
pärast.
Sd biikj
. te piirkonq
kanud hpoj
täitma.
N. Liidij
et nad ootl
miste lainel
^ teiliikmed
ühelt partel
nüüdsete v|
tava p6lc
Kodulm<
vad et neei
ritud Moski
jamõeldud
nistustele.
sioonidega,!
pole veel j|
Une inimej
nadasse.
kulgeski sJ
ümber, kus
soovitasid
da samme
valitsusasuti
le saaks ö(
se kampaai
sõjamehe sj
je, et meie
tegevust se]
laida seks.
sid sõna:
M. Pihlak,
Teder, Y.
Moks,:R.,Tj
' Koosolcki
uas Torontc
gii juhatust J
ret, selle k|
valdamise
Eesti hümni
RESOLlj
Nõukogudl
Eesti maadi
üie 40-ne aj
taniiste ja
vad venelaj
mõrva mei(
ne muutub
vusvahelisell
nustatud inj
võimaükul
KGB omi
kaudu on p|
laskonna ül
nende huve
ori olnud ni|
vendämine
kiidega. Va^
jaks oU ka
tegelaste"
kuud tagasi]
laste suurel
Kanada E|
Liidu esindul
koosolekul
dis, et möö(
VEKSA (K(
sissemurrukj
ühiskonda
vastureaktsij
sioohide po(
Endiste
me,etkõüt
ganisatsiooi
deklareeriksl
liste „kultuj
sildi all teol
sete vastu jl
meid KGB h|
eest.