1985-10-24-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1985 — Iliursday, October 24,1985 Nr. 79
jõiidis üksteist kergejõustiMast
kdiyiduaalse Eesti^^^^i^
WJU^ 1982
ölidimeheä/ Tänayuste^ spnuter Andrus
MM, odaviskaja
vasaraheitja^ A ^ sprinter Vassiljeva, kaugushüppaja
Lea Suitsev, kuuMtõiikajä Ivo Rahnel^ kaugushüppaja
Aivo Mõttus, odaviskaja Marek Ealeta, kuulitõukaja
Eha Rünne ja sprmter Arvi Uha.
Marek 'Kaleta alustas sportimist
Valgas 1974. aastal. Teda on treeninud
Raimond Luts ja Ervin Uuk.
Praegu õpib TPFs mehhaanikatea-duskonnas
autode ja autonduse erialal.
Pikkus 187 cm, kaal 87—88
kg. Areng: 1977 — 57.06,1978 —
64.12, 1979 — 65.90, 1980 —
68.98, 1981 — 72.12, 1983 —
76.28, 1984 — 83.30 ja 1985 —
85.68. Tema tänavune parim vise
on 86.24 Alma-Atas peetud võistlustel.
Võttis juuli lõpus.osa spordivõistlustest
Norras, kus ta odaviskes
tuli 79.18-ga viiendaks.
Arvi Uba oli mullu noorteklassis,
võites koolinoorte spartakiaadil.
1500 m ja 3000 m ning Eesti
noorte meistrivõistlustel 1500 ra.
Tänavu tuli 19-aastane noormees
Eesti meistriks 800 m jooksus.
Aivar Räni heitis Eesti meistrivõistlustel
vasarat 72,24. 22-aasta-ne
Aivar Räni on sportinud üheksa
aastat Toivo Ruuti juhendusel.
Pikkus 177 cm, raskus 102. Elukutselt
tuletõrjuja. Areng: 1978 —
46.42, 1979 53.26, 1980 —
58.88, imi — 64.58, 1982 —
64.64, 1983 — 69.98, 1984 —
69v06 ja 1985 >^^^^
lema võimete piir võib tõusta 77-^
78-le meetrile.
Anndirus Möll saavutas meistritiitli
25-aastäselt. Oh varem korvpallur,
kuid siis ütles treener, et mis
ta vehkleb korvpalliga, hakaku parem
jooksma. Nüüd bn treeneriks
olnud Ruudi Toomsalu, kellega
töötavad tehnika kallal, teevad eri-harjutüsi,
lihvivad liigutusi* Elukutselt
on õpetaja, töötab praegu Nissi
koolis, andes tunde kehalise kasvatuse
alal. Areng: 1980 — 11,0,
100 m ja 22,3, 200 m. 1981 —
11,0 ja 22,5, 1982 — 10,6 ja
21,7, 1983 — 10,88 (10,5) ja
21,72 (21,4), 1984 — 10,72 ja
21,83, 1985— 10,52 ja 21,43.
tiiiiiniiiiiiHiiiitiissiiiiiiiiisiiiniiiiiiiiiiiHinMii
Ivo Rahnel on praegu 22-aasta-ne
ja teenib sundaega. Tema
meistritulemus oli 18.88. Pikkus
198 cm, raskus 110 kg. Sportlik
areng: 1980 — 14.95, 1981 —
15.93, 1982 — 17.48, 1983 —
18.20, 1984 — 18,03 ja 1985 —
18.88.
Annika Lall on sportinud alates
1970. aastast. Praegu 23-aastase
sportlase areng on odaviskes olnud
järgmme: 1976 — 43.64, 1977 —
48.58, 1978 — 48.60, 1979 —
52.04, 1980 — 50.05, 1981 —
55.88, 1982 — oli vigastuse tõttu
eemal, 1983 — 52.90, 1984 —
53.52 ja 1984 — 55.78. õpib
kaugõppes õigusteadust,
Tiia EesMvi lõpetas kevadel Pärnu
keskkooli üheksanda klassi. On
15-aastane. Võistluste avapäeval
võitis Tiia Eeskivi 400 • m tõkkejooksul.
Irina Vassiljeva on sprinter. 23-
aastane sportlane on lõpetanud
Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna
ja töötab Kohtla-Järvel.
Areng: 1983 — 12,4 ja 25,7, 1984
12,4 ja;25,8, 1985 — 12^
24,67. Arxab et pe^s valima 400
ni oma alaks, küna täi põlevat
,,küruse eeldusi".
Lea Suitsev tuli meistriks kaugushüppes.
20-aastane sportlane
on sportinud kohrie treeneri juures
ja viimati mitmevõistlusrühmas,
kuna ta harrastab kaugushüppe
kõrval ka odaviset. Areng odaviskes
ja mitmevõistluses: 1982 -r-
43.72, 1983 — 46.64 ja 4768,
1984 — 43.14 ja 5112. Mullu
hüppas kaugust 5.66.
Aivo Mõttüis hakkas sportima alles
16-aastaselt'. Praegu õpib Tallinna
Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri.
Pikkus 192 cm, raskus
78 kg. Areng: 1979 — 6.97, 1980
— 6.96, 1981 — 7.51, 1982 —
'ffl
:23 2^ 25
kuni laupäevani, 26. okt. 1985
Meie toodete erilised müügid igal pä(
Tasuta kohv ja võil^ad
133 LAIRD DRIVE, TOROOTO, O N T ^ M4S SVS
TELEFON «
AvaHud: teisipäevast kuni neljapäevani S—S
reedel 8—7, laupäeviti 8—4
Põikread: 4. Seal on hea oUa, 7.
Tuntud eestlane, 9.' Linn Inglismaal,
11. Jahi- või kalaretke tulemus,
12. Inglise mehenimi, 13.
Kahe riigi vahel, 14. Praegu maailma
tähelepanu all olev Hnn, d6.
Koha määrsõna, 17. Osa korterist,
18. Sõduripalitu, 20. Hääleliik
võõrkeeles, 23. Eesti maalikunstnik,
ka mehenimi, 26. Itaalia suur-
Londonis toimunud miili jooksus
üllatas esikohaga Steve Ovett
ajaga 3.56,1, Steve Gram oli
3.57;7-ga; teine ja iklane Ray
Flymi'3.58,0-ga kõhnas. Naistest
võitis rumeenlamia Maricica Puica
4.23,2.-:^-'-:\:
7.62, 1983 — 7.17, 1984 — 7.57
ja 1985 — 7.88. Arvab et suur-meistrmorm
8.10 tuleb ära hii-
Eüiine on sportinud kümme
aastat ja õpib praegu Tallinna
Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri.
On oša võtnud Euroopa juunioride
meistrivõistlusest 1981. a.
kus ta tuli kuulitõukes i5.67-ga
seitsmendaks. Areng: 1979 —
13.23, 1980 — 14.88, 1981 —
15.71, 1982 — 16.42, 1983 -
16.71i 1984 — 16.50 ja 1985—-
16.74. Ketast on heitnud f»7.38.
linn, 29. Noor naine, 30. Naisenimi,
31. Jõgi Saksamaal, 32. Le . . .
— sadanialmn Prantsusmaal, 33.
Alev Põhja-Eestis, 34. Jordaania
pealinn. •
Püstread: 1. Väike veekogu, 2.
Kutsuv sõna, 3. Jõud lõppes, 4.
Rärdkiyi teine nimi, 5. Petis, 6.
Ekstratasu, lisa palgale (võõrsõna),
8. Metsalangetamise koht, 10. Sageli
kuuldav sõna, 13. Mitte alt,
14. Muusikariist algkeeles, 15.
Vihniapiisad, 19. Maaihna suurlinnu^
21. Aedvili, 22. Närija loom,
24. Vaestemaja, 25. Puusärk, 27.
Naisenimi, 28. Nr. 1 põikridades
esineva isiku eesnipii, 31. Tegelane
ooperis „Vikerlased"
LAHiSNDUS."1259:. V--: • .
Põikread! L Taamal, 5. Klaver,
9. Malevlane, 11. Orb, 13. Elo, 15.
Muulane, 16. Sik, 18. Maine, 19.
Kes, 20. Erra, 22. Roim, 24. Rootsi
randaj 25. Guam, 27. Isak, 29.
Tas, 30: Eesel, 31. Lek, 33. Veetlus,
34. Ita, 36. ETA, 37. Tütart
saar, 38. Koskel, 39.
Aldtes$89
IDEAALNE KINK
* Udusule ja sule segu
* puuvillane esmaklassiline
katteriie.
* pikki sulud sulgede lÜkimüse
tõkestamiseks.
VÄLJAMÜÜK
10—30%hinna°
^hsterdom
. a famlly traditipn •
PUdil olev on koloniaalstülis, alateis $170.—
UUDIS! Täisvillased anti-renmatisiiii
vatitddd, padjad,
madrafsikatted otse Saksamaalt
MEIE UUEITOAME IME^^^ V UDUSULGTEKBCEJ
4544 DUFFERIN ST. (lõimapod FincM)
2311 BIX)OR ST. W, (Windermere)
1884 KENNEDY RD. (EU^ere)
1801 DUNDA5 St. E. Kendalwood
(565-8855
763-7326
297-0359
571-1933
Is 1. Tross, 2. Amb, 3.
Alluma, 4. Le, 5. K l , 6. Lanner,
7. Vee, 8. Roots, 10. Välisminister,
12. Riie^ 14. Leem, 17. Kroo^
kus, 19; Kindral, 21. Rooma, 23.
Oinas, 25. Galt, 26. Meeste, 27.
Ilusal, 28. Kett, 29. Tuisk, 32.
Kratt, 35. Ats, 36. Erk,
fLUMBING;HEATmG&
Eesti ettevõte
OB-, gaai^Js elektriahfad ® Korstnavoodrld (d
•I Ahjude puhastamine.
nkiiHiUHiHiiiiiuiiiiniiiHiiiiiuininiiKiiiHiEsw
suurel määral hävinud, aga see oli
jätnud jälgi Põhja- ja Lõuna-Kar-
Jalas kohalike murretena. Nii hakkas
ka karjala keele harrastamine
kasvama karjalasuse ärkamist
mööda.
Teiselt poolt tõdeti, et kuigi keel
on tähtis identsuse andja, see ei
ole ainus ja et mimese identsust ei
või üldse määrata välispidiselt,
näiteks määritledes nende keele-,
murret. Identsus on ennekõike inimese
oma sisemine kogemus ja
vaba liitumisvõimalus millegi laiema
üldsusega, mis toetab ja rikas-f
äh@1@pciiiekuld kcirjalaste
Kuid pärast sõda on mitmed asjaolud
mõjutanud selleks, et ka
mõlemad maakonnad ori ärganud
otsimaks ja arendamaks oma identsust
karjalaste pärandi põhjal.
Osalt sellele on mõjutanud evaku-
©eritud karjalaste tugev eeskuju
oma rahvapärandi valikuga, sest
see pärand on osutunud lähemaks
ka Soome Karjala päriselanikele.
Teiselt poolt ühiskonna muutumine
tööstuslikuks ja Imlikuks
toob kaasa idasoomlaste juurte kat-kenuse
Ja nõrgendab nende identsust.*
Suured muudatused ühiskoE-nad
tekitavad kasvava juurtetuse ja
osalt ka välise heaolu suruenemine
on taustaks sellele, et paljud inimesed
hakkavad otsima püsivaid aluseid
oma elule tänapäevases ühiskonnas.
Inimesed hakkavad looma
endale uut identsust, etnad ei hukkuks
massi. Siis on loomulikult ko-dumaakonna
vana kultuuripärand
identsuse tähtsaks koostisaineks,
pealegi kui seda on veel mõnd
viisil ümbruskonnas olemas.
tõesti
Karjala identsus ei olnud võõras
Karjala, maakondade elanikele.
Seda tunti omast ajaloost, ümbruses
olevaist mälestusist, elus säilinud
pärandite aineist mng ümber
ölaväte (ümberasunud karjalaste
harrastusist. Karjälasüsele on andnud
omapära karjalaste maakondades
nende elatistarvete ja kodutöös
ning matkamistavad. Karjala
kultuuripärandil on head eeldused
olla sidemeks kesksete tegijate juures,
kes loovad uut, tänapäeva sobivat
maakondlikku identsust Põhja-
jä Lõuna-Karjalas.
Nü koosneks Soome karjala kul-tuuriväli
kolmest piirkonnast, iim-berasunuist,
põhja- ja lõunakarja-lasist.
Kõigil neil õn mõnel määral
erinev ajalooline" ja piirkondlik
taust, aga neid ühendavad ühised
julü-ed hing vana ühine kultuuripärand,
kus pn ruumi piirkondlikule
erinevusel©.
Selle laia karjala ühtsuse teatavaks
tegemine ja avaidamine on
veel arenemisjärgus, sellele oma
identsuse ehitamme ja voolimine
on samuti keskpunktis kõigis kol-
)nnas. ühtsuse poole tuleb
siiski pürgida, kuna see on oluline
tuleviku seisukohalt.
ümberasujate pärandi probleemiks
pn elamine hajuvÜ laias, harvalt
asustatud maal ning uute sugupõlvede
võõrandumine sugu algupärasest
kodukohast loovutatud
Karjalas. Need ei ole siiski ületamatud
takistused pärandi säilimisele,
sest nüüdisaegne teabevahen-lus
ja lükumine hõlbustab ühenduste
pidamist suurte kauguste vahel
ja esivanemate kulturipärand
on juba osutunud elujõudu uutes
olukordades. Sellepärast on tähtis,
et ümberasujate keskuses vaadatakse
avara pilguga kaugele tulevikku
ja tegevusse koostöös Soonie Karjala
maakondadega. Pealegi kui
viunastel aastatel on üle Soome
paigutatud evakueeritud hakanud
Uikuma tagasi Lõuna- ja Põhja-
Karjalasse, Karjala piirile lähemale.
See seik toetab karjalaste pärandi
välikukohana Ida-Soomet, kuid
loomulikult ei takista see.karjalasuse
toetamist ka mujal kus selleks'
võimalusi.
Karjalasuse areng Soomes pakub
võimalusi laiaks koostööks, samuti
teatud erinevusiks. Evakueeritud
karjalaste kultuuripärandist
heiastub kogu loovutatud Karjala
rikka kultuuri spekter jagunenuna
paljudele erikohtadele. Selles heiastub
ka moodsa soome kultuuri jooni,
mis võivad oma osalt anda sellele
arengumõjutusi, kui need sulatatakse
oma pärandisse. Ümberasujate
karjalaste pärandi kohalik
mitmekülgsus pääseb selgesti esile
peamiselt kihelkonnaseltside tege^
vuse kaudu. Nende ulatus hõhjiab
lääneppolsema Karjala pärandeist
Piuri-Karjala erinevusteni.
Põhja-Karjala maakonnas esineb
selgemini kahe väga vana ja väärika
karjalaste kultuuripärandi haru,
nunelt kalevala runopärand ja or-todokse
kultuuri alad. Ilomantsi,
Kesälahti, endine Korpiselkä, 'Tuu-povaara,
Eno ja. ja Pielisjärvi on
vana runolaulude piirkond, kus on
elanud paljud suuremaist rahvalau-likuist
nagu Sissosen, Huohvanaise
ja Kamulase sugud ning Mateli
Kuivalaturi Kantelettari suur laulja.
Ilomantsis on säilinud ka ainus
ehtsa suure rünolaulja kodu. Ilomantsi
kannab Kalevala-kihelkon-na
aunime, mille ajaloohne tagapõhi
ulatub laiale nüüdisaegsesse
Põhja-Karjalasse.
See maakond oli oma usult orto-dokshk
juba Stolbova rahust alates
ja seal on veelgi suhteliselt rohkem
ortodokse elanike hulgas muu
Soomega võrreldes. Ortodoksliku
usu- ja kultuuripärand elab seal
tugevasti omal maapinnal ja sel on
üle 300-aastane kogemus ka oikumeenilisest
kooselamisest luterlastega.
Muidugi Põhja-Karjala pärandis
on rohkesti muidki karjala-ainet,
aga kalevala ja ortodokslik
pärand on selle omapäraks.
Neid täiendab viimastel aastakümnetel
Põhja-Karjalas elustunud
karjala ehituspärand, karjala arhitektuur,
mis omal ajal on olnud
kasutatav peamiselt Piiri-Karjalas,
kuid mille stiiliulatus. on varem
ulatunud ka Põhja-Karjalasse. Veel
möödunud aastasaja alguses oli
karjala stiilis maju vähemalt Ilomantsi
idapoolseis külades. Ilomantsi
vanausuliste kloostriehitus
hävis vümases sõjas.
Praegune Lõuna-Karjala esmdab
ajalooliselt vana Lääne-Karjalat,
Viiburi ümbruskonda ja Karjala
Kannast. Lääne-Kärjala liideti muu
Soomega juba 1323. aastal Pähki-riasaare
rahulepinguga, aaistõttu
see on vanim Soome Karjala osa.
Üld-karjala ühistele juurtele l i saks
on Lääne-Karjalale kujunenud
omanäoseid kultuurilooni keskajast
alates. Viiburi Unnast moodustus
juba varakult mitmekülgne majanduslik
ja kultuurikeskus, kus karjalased
kohtusid lisaks soomlasile
ka muude rahvaste esindajatega ja
võtsid vastu rahvusvahelisi "kultuu-rimõjutusi.
Majandusliku rikastumise
tõttu arenes Viiburi kultuurielu
kõrgele tasemele ja peamiselt
autonoomia ajal, samuti Soome
iseseisvuse . algaastail, tunti selle
õitsengut üie kogu Soome.
Nü on pragu karjala kultuuri tulevikuks
Soomes head väljavaated
kõigi karjalaste alade vahel. Kar-^
jala pärand pakub edasi rikka ja
omapärase aluse karjalaste sugupõlvede
identsusele, sügavale vaimsele
elule ja majanduslikule ning
sotsiaalsele tegevusele.
Karjala kultuuripärand on teiselt
poolt nii omanäone ja rikas, et see
on ka Soome rahvusliku kultuuriarengu
pinnalt vältimatu ja tähtis
rahvaomand. See avardab ja teeb
mitmekülgsemaks rahvusliku kultuuri
terviklikkust ning laiendab
selle arendamise võimalusi rahvuslikul
põhjal. Karjala kultuuri valik
koos muude pürkondlike kultuuripäranditega
on kogu Soome rahva
ühine ülesanne.
Jai^eb
••8*1
organisatsioonide
tegevast
VABA EESTLASeS!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 24, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-10-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851024 |
Description
| Title | 1985-10-24-06 |
| OCR text | 1985 — Iliursday, October 24,1985 Nr. 79 jõiidis üksteist kergejõustiMast kdiyiduaalse Eesti^^^^i^ WJU^ 1982 ölidimeheä/ Tänayuste^ spnuter Andrus MM, odaviskaja vasaraheitja^ A ^ sprinter Vassiljeva, kaugushüppaja Lea Suitsev, kuuMtõiikajä Ivo Rahnel^ kaugushüppaja Aivo Mõttus, odaviskaja Marek Ealeta, kuulitõukaja Eha Rünne ja sprmter Arvi Uha. Marek 'Kaleta alustas sportimist Valgas 1974. aastal. Teda on treeninud Raimond Luts ja Ervin Uuk. Praegu õpib TPFs mehhaanikatea-duskonnas autode ja autonduse erialal. Pikkus 187 cm, kaal 87—88 kg. Areng: 1977 — 57.06,1978 — 64.12, 1979 — 65.90, 1980 — 68.98, 1981 — 72.12, 1983 — 76.28, 1984 — 83.30 ja 1985 — 85.68. Tema tänavune parim vise on 86.24 Alma-Atas peetud võistlustel. Võttis juuli lõpus.osa spordivõistlustest Norras, kus ta odaviskes tuli 79.18-ga viiendaks. Arvi Uba oli mullu noorteklassis, võites koolinoorte spartakiaadil. 1500 m ja 3000 m ning Eesti noorte meistrivõistlustel 1500 ra. Tänavu tuli 19-aastane noormees Eesti meistriks 800 m jooksus. Aivar Räni heitis Eesti meistrivõistlustel vasarat 72,24. 22-aasta-ne Aivar Räni on sportinud üheksa aastat Toivo Ruuti juhendusel. Pikkus 177 cm, raskus 102. Elukutselt tuletõrjuja. Areng: 1978 — 46.42, 1979 53.26, 1980 — 58.88, imi — 64.58, 1982 — 64.64, 1983 — 69.98, 1984 — 69v06 ja 1985 >^^^^ lema võimete piir võib tõusta 77-^ 78-le meetrile. Anndirus Möll saavutas meistritiitli 25-aastäselt. Oh varem korvpallur, kuid siis ütles treener, et mis ta vehkleb korvpalliga, hakaku parem jooksma. Nüüd bn treeneriks olnud Ruudi Toomsalu, kellega töötavad tehnika kallal, teevad eri-harjutüsi, lihvivad liigutusi* Elukutselt on õpetaja, töötab praegu Nissi koolis, andes tunde kehalise kasvatuse alal. Areng: 1980 — 11,0, 100 m ja 22,3, 200 m. 1981 — 11,0 ja 22,5, 1982 — 10,6 ja 21,7, 1983 — 10,88 (10,5) ja 21,72 (21,4), 1984 — 10,72 ja 21,83, 1985— 10,52 ja 21,43. tiiiiiniiiiiiHiiiitiissiiiiiiiiisiiiniiiiiiiiiiiHinMii Ivo Rahnel on praegu 22-aasta-ne ja teenib sundaega. Tema meistritulemus oli 18.88. Pikkus 198 cm, raskus 110 kg. Sportlik areng: 1980 — 14.95, 1981 — 15.93, 1982 — 17.48, 1983 — 18.20, 1984 — 18,03 ja 1985 — 18.88. Annika Lall on sportinud alates 1970. aastast. Praegu 23-aastase sportlase areng on odaviskes olnud järgmme: 1976 — 43.64, 1977 — 48.58, 1978 — 48.60, 1979 — 52.04, 1980 — 50.05, 1981 — 55.88, 1982 — oli vigastuse tõttu eemal, 1983 — 52.90, 1984 — 53.52 ja 1984 — 55.78. õpib kaugõppes õigusteadust, Tiia EesMvi lõpetas kevadel Pärnu keskkooli üheksanda klassi. On 15-aastane. Võistluste avapäeval võitis Tiia Eeskivi 400 • m tõkkejooksul. Irina Vassiljeva on sprinter. 23- aastane sportlane on lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötab Kohtla-Järvel. Areng: 1983 — 12,4 ja 25,7, 1984 12,4 ja;25,8, 1985 — 12^ 24,67. Arxab et pe^s valima 400 ni oma alaks, küna täi põlevat ,,küruse eeldusi". Lea Suitsev tuli meistriks kaugushüppes. 20-aastane sportlane on sportinud kohrie treeneri juures ja viimati mitmevõistlusrühmas, kuna ta harrastab kaugushüppe kõrval ka odaviset. Areng odaviskes ja mitmevõistluses: 1982 -r- 43.72, 1983 — 46.64 ja 4768, 1984 — 43.14 ja 5112. Mullu hüppas kaugust 5.66. Aivo Mõttüis hakkas sportima alles 16-aastaselt'. Praegu õpib Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri. Pikkus 192 cm, raskus 78 kg. Areng: 1979 — 6.97, 1980 — 6.96, 1981 — 7.51, 1982 — 'ffl :23 2^ 25 kuni laupäevani, 26. okt. 1985 Meie toodete erilised müügid igal pä( Tasuta kohv ja võil^ad 133 LAIRD DRIVE, TOROOTO, O N T ^ M4S SVS TELEFON « AvaHud: teisipäevast kuni neljapäevani S—S reedel 8—7, laupäeviti 8—4 Põikread: 4. Seal on hea oUa, 7. Tuntud eestlane, 9.' Linn Inglismaal, 11. Jahi- või kalaretke tulemus, 12. Inglise mehenimi, 13. Kahe riigi vahel, 14. Praegu maailma tähelepanu all olev Hnn, d6. Koha määrsõna, 17. Osa korterist, 18. Sõduripalitu, 20. Hääleliik võõrkeeles, 23. Eesti maalikunstnik, ka mehenimi, 26. Itaalia suur- Londonis toimunud miili jooksus üllatas esikohaga Steve Ovett ajaga 3.56,1, Steve Gram oli 3.57;7-ga; teine ja iklane Ray Flymi'3.58,0-ga kõhnas. Naistest võitis rumeenlamia Maricica Puica 4.23,2.-:^-'-:\: 7.62, 1983 — 7.17, 1984 — 7.57 ja 1985 — 7.88. Arvab et suur-meistrmorm 8.10 tuleb ära hii- Eüiine on sportinud kümme aastat ja õpib praegu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri. On oša võtnud Euroopa juunioride meistrivõistlusest 1981. a. kus ta tuli kuulitõukes i5.67-ga seitsmendaks. Areng: 1979 — 13.23, 1980 — 14.88, 1981 — 15.71, 1982 — 16.42, 1983 - 16.71i 1984 — 16.50 ja 1985—- 16.74. Ketast on heitnud f»7.38. linn, 29. Noor naine, 30. Naisenimi, 31. Jõgi Saksamaal, 32. Le . . . — sadanialmn Prantsusmaal, 33. Alev Põhja-Eestis, 34. Jordaania pealinn. • Püstread: 1. Väike veekogu, 2. Kutsuv sõna, 3. Jõud lõppes, 4. Rärdkiyi teine nimi, 5. Petis, 6. Ekstratasu, lisa palgale (võõrsõna), 8. Metsalangetamise koht, 10. Sageli kuuldav sõna, 13. Mitte alt, 14. Muusikariist algkeeles, 15. Vihniapiisad, 19. Maaihna suurlinnu^ 21. Aedvili, 22. Närija loom, 24. Vaestemaja, 25. Puusärk, 27. Naisenimi, 28. Nr. 1 põikridades esineva isiku eesnipii, 31. Tegelane ooperis „Vikerlased" LAHiSNDUS."1259:. V--: • . Põikread! L Taamal, 5. Klaver, 9. Malevlane, 11. Orb, 13. Elo, 15. Muulane, 16. Sik, 18. Maine, 19. Kes, 20. Erra, 22. Roim, 24. Rootsi randaj 25. Guam, 27. Isak, 29. Tas, 30: Eesel, 31. Lek, 33. Veetlus, 34. Ita, 36. ETA, 37. Tütart saar, 38. Koskel, 39. Aldtes$89 IDEAALNE KINK * Udusule ja sule segu * puuvillane esmaklassiline katteriie. * pikki sulud sulgede lÜkimüse tõkestamiseks. VÄLJAMÜÜK 10—30%hinna° ^hsterdom . a famlly traditipn • PUdil olev on koloniaalstülis, alateis $170.— UUDIS! Täisvillased anti-renmatisiiii vatitddd, padjad, madrafsikatted otse Saksamaalt MEIE UUEITOAME IME^^^ V UDUSULGTEKBCEJ 4544 DUFFERIN ST. (lõimapod FincM) 2311 BIX)OR ST. W, (Windermere) 1884 KENNEDY RD. (EU^ere) 1801 DUNDA5 St. E. Kendalwood (565-8855 763-7326 297-0359 571-1933 Is 1. Tross, 2. Amb, 3. Alluma, 4. Le, 5. K l , 6. Lanner, 7. Vee, 8. Roots, 10. Välisminister, 12. Riie^ 14. Leem, 17. Kroo^ kus, 19; Kindral, 21. Rooma, 23. Oinas, 25. Galt, 26. Meeste, 27. Ilusal, 28. Kett, 29. Tuisk, 32. Kratt, 35. Ats, 36. Erk, fLUMBING;HEATmG& Eesti ettevõte OB-, gaai^Js elektriahfad ® Korstnavoodrld (d •I Ahjude puhastamine. nkiiHiUHiHiiiiiuiiiiniiiHiiiiiuininiiKiiiHiEsw suurel määral hävinud, aga see oli jätnud jälgi Põhja- ja Lõuna-Kar- Jalas kohalike murretena. Nii hakkas ka karjala keele harrastamine kasvama karjalasuse ärkamist mööda. Teiselt poolt tõdeti, et kuigi keel on tähtis identsuse andja, see ei ole ainus ja et mimese identsust ei või üldse määrata välispidiselt, näiteks määritledes nende keele-, murret. Identsus on ennekõike inimese oma sisemine kogemus ja vaba liitumisvõimalus millegi laiema üldsusega, mis toetab ja rikas-f äh@1@pciiiekuld kcirjalaste Kuid pärast sõda on mitmed asjaolud mõjutanud selleks, et ka mõlemad maakonnad ori ärganud otsimaks ja arendamaks oma identsust karjalaste pärandi põhjal. Osalt sellele on mõjutanud evaku- ©eritud karjalaste tugev eeskuju oma rahvapärandi valikuga, sest see pärand on osutunud lähemaks ka Soome Karjala päriselanikele. Teiselt poolt ühiskonna muutumine tööstuslikuks ja Imlikuks toob kaasa idasoomlaste juurte kat-kenuse Ja nõrgendab nende identsust.* Suured muudatused ühiskoE-nad tekitavad kasvava juurtetuse ja osalt ka välise heaolu suruenemine on taustaks sellele, et paljud inimesed hakkavad otsima püsivaid aluseid oma elule tänapäevases ühiskonnas. Inimesed hakkavad looma endale uut identsust, etnad ei hukkuks massi. Siis on loomulikult ko-dumaakonna vana kultuuripärand identsuse tähtsaks koostisaineks, pealegi kui seda on veel mõnd viisil ümbruskonnas olemas. tõesti Karjala identsus ei olnud võõras Karjala, maakondade elanikele. Seda tunti omast ajaloost, ümbruses olevaist mälestusist, elus säilinud pärandite aineist mng ümber ölaväte (ümberasunud karjalaste harrastusist. Karjälasüsele on andnud omapära karjalaste maakondades nende elatistarvete ja kodutöös ning matkamistavad. Karjala kultuuripärandil on head eeldused olla sidemeks kesksete tegijate juures, kes loovad uut, tänapäeva sobivat maakondlikku identsust Põhja- jä Lõuna-Karjalas. Nü koosneks Soome karjala kul-tuuriväli kolmest piirkonnast, iim-berasunuist, põhja- ja lõunakarja-lasist. Kõigil neil õn mõnel määral erinev ajalooline" ja piirkondlik taust, aga neid ühendavad ühised julü-ed hing vana ühine kultuuripärand, kus pn ruumi piirkondlikule erinevusel©. Selle laia karjala ühtsuse teatavaks tegemine ja avaidamine on veel arenemisjärgus, sellele oma identsuse ehitamme ja voolimine on samuti keskpunktis kõigis kol- )nnas. ühtsuse poole tuleb siiski pürgida, kuna see on oluline tuleviku seisukohalt. ümberasujate pärandi probleemiks pn elamine hajuvÜ laias, harvalt asustatud maal ning uute sugupõlvede võõrandumine sugu algupärasest kodukohast loovutatud Karjalas. Need ei ole siiski ületamatud takistused pärandi säilimisele, sest nüüdisaegne teabevahen-lus ja lükumine hõlbustab ühenduste pidamist suurte kauguste vahel ja esivanemate kulturipärand on juba osutunud elujõudu uutes olukordades. Sellepärast on tähtis, et ümberasujate keskuses vaadatakse avara pilguga kaugele tulevikku ja tegevusse koostöös Soonie Karjala maakondadega. Pealegi kui viunastel aastatel on üle Soome paigutatud evakueeritud hakanud Uikuma tagasi Lõuna- ja Põhja- Karjalasse, Karjala piirile lähemale. See seik toetab karjalaste pärandi välikukohana Ida-Soomet, kuid loomulikult ei takista see.karjalasuse toetamist ka mujal kus selleks' võimalusi. Karjalasuse areng Soomes pakub võimalusi laiaks koostööks, samuti teatud erinevusiks. Evakueeritud karjalaste kultuuripärandist heiastub kogu loovutatud Karjala rikka kultuuri spekter jagunenuna paljudele erikohtadele. Selles heiastub ka moodsa soome kultuuri jooni, mis võivad oma osalt anda sellele arengumõjutusi, kui need sulatatakse oma pärandisse. Ümberasujate karjalaste pärandi kohalik mitmekülgsus pääseb selgesti esile peamiselt kihelkonnaseltside tege^ vuse kaudu. Nende ulatus hõhjiab lääneppolsema Karjala pärandeist Piuri-Karjala erinevusteni. Põhja-Karjala maakonnas esineb selgemini kahe väga vana ja väärika karjalaste kultuuripärandi haru, nunelt kalevala runopärand ja or-todokse kultuuri alad. Ilomantsi, Kesälahti, endine Korpiselkä, 'Tuu-povaara, Eno ja. ja Pielisjärvi on vana runolaulude piirkond, kus on elanud paljud suuremaist rahvalau-likuist nagu Sissosen, Huohvanaise ja Kamulase sugud ning Mateli Kuivalaturi Kantelettari suur laulja. Ilomantsis on säilinud ka ainus ehtsa suure rünolaulja kodu. Ilomantsi kannab Kalevala-kihelkon-na aunime, mille ajaloohne tagapõhi ulatub laiale nüüdisaegsesse Põhja-Karjalasse. See maakond oli oma usult orto-dokshk juba Stolbova rahust alates ja seal on veelgi suhteliselt rohkem ortodokse elanike hulgas muu Soomega võrreldes. Ortodoksliku usu- ja kultuuripärand elab seal tugevasti omal maapinnal ja sel on üle 300-aastane kogemus ka oikumeenilisest kooselamisest luterlastega. Muidugi Põhja-Karjala pärandis on rohkesti muidki karjala-ainet, aga kalevala ja ortodokslik pärand on selle omapäraks. Neid täiendab viimastel aastakümnetel Põhja-Karjalas elustunud karjala ehituspärand, karjala arhitektuur, mis omal ajal on olnud kasutatav peamiselt Piiri-Karjalas, kuid mille stiiliulatus. on varem ulatunud ka Põhja-Karjalasse. Veel möödunud aastasaja alguses oli karjala stiilis maju vähemalt Ilomantsi idapoolseis külades. Ilomantsi vanausuliste kloostriehitus hävis vümases sõjas. Praegune Lõuna-Karjala esmdab ajalooliselt vana Lääne-Karjalat, Viiburi ümbruskonda ja Karjala Kannast. Lääne-Kärjala liideti muu Soomega juba 1323. aastal Pähki-riasaare rahulepinguga, aaistõttu see on vanim Soome Karjala osa. Üld-karjala ühistele juurtele l i saks on Lääne-Karjalale kujunenud omanäoseid kultuurilooni keskajast alates. Viiburi Unnast moodustus juba varakult mitmekülgne majanduslik ja kultuurikeskus, kus karjalased kohtusid lisaks soomlasile ka muude rahvaste esindajatega ja võtsid vastu rahvusvahelisi "kultuu-rimõjutusi. Majandusliku rikastumise tõttu arenes Viiburi kultuurielu kõrgele tasemele ja peamiselt autonoomia ajal, samuti Soome iseseisvuse . algaastail, tunti selle õitsengut üie kogu Soome. Nü on pragu karjala kultuuri tulevikuks Soomes head väljavaated kõigi karjalaste alade vahel. Kar-^ jala pärand pakub edasi rikka ja omapärase aluse karjalaste sugupõlvede identsusele, sügavale vaimsele elule ja majanduslikule ning sotsiaalsele tegevusele. Karjala kultuuripärand on teiselt poolt nii omanäone ja rikas, et see on ka Soome rahvusliku kultuuriarengu pinnalt vältimatu ja tähtis rahvaomand. See avardab ja teeb mitmekülgsemaks rahvusliku kultuuri terviklikkust ning laiendab selle arendamise võimalusi rahvuslikul põhjal. Karjala kultuuri valik koos muude pürkondlike kultuuripäranditega on kogu Soome rahva ühine ülesanne. Jai^eb ••8*1 organisatsioonide tegevast VABA EESTLASeS! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-24-06
