1986-05-21-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
st
m
Nr. 39
.,v..;..,....
•4
.Lindaja, Hans Lupp j
Foto: Vaba Eestlane
mli hsi afgaanide tradit-inud
edasi-tagasi sagiva pü»
möödujad võõrad kordu*^
väärilcus. Vashis; need lap»
hiaadik.
Neli New Yorki saabunud last
teatud mõttes õnnelikud.
Tuhai^ded luendesugused oni sm"
nud põgenemisteel Pakistani,
siis haavadesse või haigustesse
igu tüüfus; leetrid või tuberku-
)S. . . - '
.,The New York Timesi" repor-r
Sara Rimer kirjutab, et Moza-
|r. Utmarkhail, Shafiullah ja ise-pisike
tüdruk Zarmina näisid
levat stoilised, igati selle rahva
Ipsed, mis on kuulus oma vahvu-ja
vastupidavuse poolest.„Olgu-
\! et ma kaotasin oma käe," ütles
pmneaastane poiss Mozafar tõlgi
[bi;' saan ma ikkagi võidelda teise
Lega. Venelased tegid seda mulie.
la tahan minna tagasi ja võidelda
:nde vastu."
„Inimesed kes seda tegid on usk-mtud/"
ütles seitsme-aastane poiss
Ihafiullah, keerates üles lotendava
trgikäise selleks, et näidata.
kus ta kaotas oma käe siis,
tema kodukiiia poininltati kolm
aastat tagasi. S
la kaotanud väikse tüdruku Zar-lina
išä Mohaniiried Hassän sele-ts,
et' tema retk oli kestnud
laeva enne; kui tä jõudis
|ä oma tütre ühte haigiaisse
Pakistanis.
Rootsi suurte traditsioonidega
ahvusvahelise kuulsusega
eeskoor ,,Orphei Drätigar*-^^^^^^^o^^
itmel puhul kaVVa võtrvud ka ees-i
koorilöoniingust; esitades sed^^
igkeeles. - Koori kevadkontserdil,
te aprillil oli särnutl kavas eesti-eelne
kporiteös; Sel piihtil helind,
is ka rootsi eestlaskonnale bii
udne, Heino Lennmikü
$31) „M authäusehi šurmatre
li 98 astet": ,,ypsäla Nya
ing" kirjutab selle helitöö
t,,sügavalt haarav ja
•õnev laul M.
iJjntegudest surmalaagris Maut^u^
enis, kuid on samal ajal iau^^
fnese igatsusest vabaduse jäõiglü
VABA EESTLANE kolmapäeval, 2 | . mail 1986 — Wedoesday, May 21, 1986
tmjx
; CampbeüBfordi linnake on päd-; loodi Iisrael.. Euroopa jõiediised
selt Lõuna-Ontado süles. Seal omi natside poolt sundisid juute nüüd
kirjas 3000 hinge, palju shotlasa, koonduma oma kodumaale,
enamasti küll kõik poiru-puhta ing- Vaatamata meie õigusele sellele
lased, vanade lojalistide järeletuBfl- maale, mida meile piibel annab, on
jad. Linna südamlkin kujiiBndavad juutidel ka . territoriaalne õigus,
kaks tänavsi^^ mis jooksevad dsita- sest juudid on seal elanud üle 2000
kuti .ja näitavad ilmakaari. Pood aasta mõned pagesid, kuid mõ-poe
kõrval sisaldavad kõike vaja- ned jäid ja elavad praegugi seal.
Sikku mõnusakjs eluks, seal kuskil Sel ammusel ajal kui juudid sinna
on 5 kirikut ja 7 kõrtsi. Keegli ja tulid, ei ajanud nad sealt kedagi
&)iljardBsaa^d ja muidugi postkon- välja ja nii ka nüüd — ka täna-tor
ja .haigla,, mis.on väga .heas päeval on araablane teretulnud lis-korras.
ja küllastatud arstide ja õde- raefi riiki, nagu-iga teine juut • —
dega. ' Laialipalsatnna igalepoole ajajooksul muutuvad kõik israeliiti-asuvad
kümmekond algkooli, kus deks.
ruumides, mitusada, mudilast'kasva- .Iisraeli rahvas ei poolda terro-tatakse
või vähemalt püütakse inS- rismi, ega pole seda kunagi poolda-mesteks
kasvatada. Ristteest pisut nud; Iisrael on demokraatia, seal
kaugemal tõuseb tumetelllstest lin- on 200 parteid. Mõned neist on kana
. kaunim ehitus — piirkonna 'sutantsd • terrorit. • Ja :mi^ teedv
keskkool, ^haridustempel, mille üks kui mõni rahvas või. grupp ei soen-osa
oli juha sajandeid tagasi auf da välja tulla mees mehe vastu,
väärne õppeasutus. Seal ön trepid vaid tapava^^
kitsad, põrandalauad kulunud eha- varjule - teistesse maadesse." Siis lä-ühtlaseks
ja kägisevad nii, et or- hed ja püüad rieride baase hävita-kestriharjutused
pidi lõpetama va^ da,;:kusjuureS: mõned süütud inime-;
Baas maja osas ja üleviima uude ,; sed võivad - surma saada. Niišugust
timmis paremini. olukorda tahab Iisrael 1^^^ ^ , p
jelle keskkooli ajaloo iillem-õpe'^ Mu sõbrad, on Uskumatu, et uks ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
0'Dwyer sai hakka- väike rahvas, nagu Iisrael, mis on
ma pentsiku tembuga. piiratud vaenulikest araabia mM^^
Ta kutsus) kooli kõnelema Monti dest, tahaks muud kui rahu. Kuid
Robins'i (Exec. Dir. of Canadian PLO pole see, kellega saab rahu
Zionist Federation in Toronto) ja teha. Nende siht on Iisrael hävita-
Abdullah AbduUah (Dir. of Paies- da. PLO-s on palju sisemisi tülisid,
tinian Liberation Office Jn Ottawa) mis kisub PLO lõhki. Kui tuleb g||y|*§^Q^j||^
ja seadis need mehed |ärgnevätei üks päJestünlane ja püüab^^r^
õpilaste ette -—sel- biläda Iisraeliga, nagu äsja tegi üks
iCATUSETttOB»
mued Ja parandamine.
Soome ehitajad
¥®liSaI]iimen492-13Si
Metro,Ucence2422
'iHMiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiiniiiniiiniii^
E L E K T Ü IK
Sisseseaded, uuendused ja pagasi»
dused elumajades või ettevõtetes»
HaWmq 90
Litsents nr! E. 1044
EESTtASED ROOTSIS
Eesti komitee Göteborgi osakonna
aastapeakoosolek peeti 26. veebruaril
Göteborgi Eesti Majas. Valiti
viieliikmeline juhatus koosseisus;
esimees Gerhard Peet, abiesimees
Mart Nõmm, kassapidaja
suursaadiku töökabinetis, vasakuh Emil Odraks, kirjatoimetaja Katrin
g^yj..Soomägi, kirjatoimetaja abi Jaan
Sütt ja mängukoöli juhataja i Evi
Lepik. Koosolekul tehti ettepjanek,
et Eesti Komitee büroo õleks ka
avatud üks päev nädalas pärast
lõunat, et võimaldada töötavatele
kaasmaalastele raamatukogu kasu-
•: tärnist.
OftöWös ÜSA
esimees, Thomas
Esm
. T.
Hamburgi konservatooriumi professor
ja tenor Näan Põld viibis
koos abikaasaga külaskäigul Stpk-holmis.
Seal oli tal kohtamisi nii
gitama Kesk-Ida tüliprobleemS. linnapea Läänekaldal - siis ta , ^ ^ v . jr, ^ ^ :^ ^ , ^ , ^ ^, isiklike kui müusikasõpr^^^
Mõlemale ettekandele järgnes mõrvatakse mõn^ p^jggtJij^i^gjg^XEKM^^^^
tunniajaline küsimustesadUxAavõt- grupi poolt. Kelle sa teed rahu? KÜ) Väliel, VÕttk '^^^ '
jäid oli umbes 1^0 opilast.^petaja
lootss, et need said Kesk-Ida polii- de ajalugu on tais valet; mida vor- ^ j ^ ; mis avati detsembri lõpul naitus
tilisest ja kultuurilisest olukorrast reldes sakslastega 1930-nd kõrb
dava pitdžv BtraiHisir • tfrükä§6iDas(t-» ku- tal, naptab<i-=<5t sakslased oHd^^^ '
nagi väljalugeda ei saa. inglid. PLO-d ei saa usaldada. T O A ' A*- ^ i i • * * • • L - A * IB A neie sarjas esines tekstiilkunstnik
Mõlemaid kõneõhtuid jälgis ko« ^ USA eestlaste keskorgasiIsatSIOOni esimehe OSavoM sellest j ^ . j Wellnetbenguga Maroko kä-haliku
ajalehe reporter/ Tema re-;^^^-^^^^^^^^^ sitöösf. Mai Wellner on teinud
ist on siinjuures vaga
kokkuvõte äratoodud.
Kõik
kümmekond õppereisi Põhja-j
i Õhtute organiseerimiskomi- nasele alamkoja istungile, kus EV j^asse. tüües sealt aastate vältel
tee liikmel WaherPentil õnnjestus aupeakonsul L Heinsoo ja Läti au- kaasa kena kogu rakenduskunstiese-sel
puhul läbirääkimistel USA konsul olid võimalik pärast et-stBursaätkqnnaga
Ottawas välja töÖ-lomaatide istmetele peahvaätajate tekannet vaadelda,
tada kokkusaamine ÜSA suursaadi- rõdul. Leedu aupeakonsul J.
ku T. M. T. Nileš*i ja ERKU esi- Zmüidzinas oma kõrge vanuse (80- , , ., .
mehe J. Simonsoni vahel, keda saa. aastane) tõttu ja tervislikel põhju- Stokhom, kunstnike Ri.giprgani-
. si! sel aastal Balti õhtust Lei^^^^^^^^^
•:„•. näituse, kuhu oh kutsutud esinema
i Vabadusliit ön küsinud"* ^ ^ W u abiesimees
Nad tahavad Kesk-!das sõja lõp- kohtumist abipresidendi George kokkusaamisel osales veel suursaat- võtnudL Alamkoja põrandalt võttis i : ^ ; ; " ' ^ , ; ^ ' " ^ - : ; ; ' ' , ^ ;^
pu ja on nõus palestÜnlastega Büschiga diskuteerimaks hümani- esmiene sekretär J; WoUe. Balti Õhtust ja balti konsulitest s õ - J ^ ^ ^ . - ! ^ ^ I ^ ^ ^^
kauplema, kuid mitte mingil tingi- taarse abi andmise võimaUist Balti
»i- ijover xitoDicoNe-i!.aKesnor6 '^aii- • , , , , ^
nende hulgas eestlane Arvo Luik:
Eesti. Läti ja Leedu, j n i s ^ ^ ^ suursaatkonna hoones .Wel
' orii tänaval n- n onnast.
PLO-ga. mis ütleb, >t ta
esindab palestiinlasi, mida juudid ei on puudutatud Tshernobõ
usu. PLO [tahab Iisraeli hävitada, jõujaama^õ
nende ,,palqstiina vabastamine'' tä-dioaktiivsetepi^ 1^^
hehdab kogu Palestiina vabastamist. Kuigi USA ei tunnusta mitte vä-mõe 10 minutit, kuid kestis te-seega
Iisraeli hävitamist. Iisrael oo givaldset Leedu,^ ja Eesti liit- gelikult 45 minutit, kus suur^^ Lildu
valmis kõnelema, mõned juudid on mistNv Liiduga, on Ameenka^^^^^^^ keskustelus eestlaste
nõus isegi osa Lääne-kallast tagasi kirjandus ja meedia jätnud tunnus- ühisto^ Ühendriiki- •
ts
apdma, mida palestiinlased tahavd tarnata need individuaalsed riigi
omä kodumaaks. Seda kõik vaata- N Ludu valitsus ei ole infofmee-nfiata
sellele, et sel alal pole kunagi rinud Eesti, Läti ja Leedu elanikke
olnud Palestiina riiki. See oti tükk radioaktiivse kiirguse ohust, Tele-tühja
maad, Kesk-ldas, mida mitte fonikõnes Tallinnaga selgus, et N.
keegi ei f/alitsenüd. Seda miaa-ala Liidu ametivõimud ei olnud infor-va^
ftutatj mitmete jõudude p<po|t — meerinud inimesi kiiirguse üle või
see polnud araäHa maa. üldse Tshernobõli õnnetus juh tü'-
Jimdid jii ä Ä
seal 2(K)Ö laäštat, kuid poliitilistes Vilniusega on katkestatud,
piiride küsinVus kerkis alles 1917;^^^^^-
VCiStU
Arvi Luik elab Södertaljes elukutselise
kunstnikuna ja kunstliopeta-
;jäna.Södertälje 'omavalitsus on senini
temalt omandanud ligi neli-;
kümmend tööd fassaadide, tunneli,
p hallide ja muude ehituste kaunistamiseks.
Tood ori mitmes materjalis
Ja tehnikas. Käesoleyal näituse!
esitas Luik viis suufernõõdiilisi
emailteost. mis on mõeldud kaunist
tarnaks avalikke ehitusi. '
USA suursaatkonnast siirdusid J. ..J vi«tnqtkdnnni vene nmna-aastal
siis, l^uiRahvastd andis m p k s teine N.^ pent parlamendi
Britile imndaadi asutada juutide gia reaktor, mis identne Tshenoboh i-gj^i^j^i^i^i^ij^^^^ ^«i^uslantsh balti oli
riiikalaltmida nimetati—^ ^"^^^^^""^^^^^^^^^^ korraldatud õhtusöök ja tants ning
Jiinaks. Seda mõeldi omakorda jii^ «^^ä^"^^ või ..j^ o r i ^ c o ^ ^ ä o vaheaegadel oli käigus po| '
§Dmon§on Moskva raadiokommentaator ja
suursaadik Niles*fleE§TO '76 sagedane ÜSA raadio ja TV küla-albumi,
mis näitab eestlast© or» line V. Posner külastab maikuul
gahlseerimlsi laltimores^ ning Ühendri Ta jõuab 14. mail New . . . . . . , : .
veel EStO -84 albun.8. milline Yorki, sealt läheb reis edasi Bos- . Jaanuar, ^urrmsel^^^n
näita•IVb sam.uJ t \eie stlastBe voamei'.dJ .tT o-m •s se. . C>>h.i.c agTo ss.e„. Sc e. attless.e.. . Sc an. k,o eindnisa as,heiti d,l Gasöttee-bsaoargr\l ia st•le a uüume«ab arustsa--
m mmm.. ter^äbadusliit kavandab ak.»^^^^
_ dulist ja kuuldalvasth oli isegi nem^^^^
lamentaars neri »a. pidades seda
loterii.
^ Kuici p a l c s t i i r i lÄ « ,
ca ieppinud sellega, vaid tahtsi le «lemas konkreedist kaitseehitust^^^^v^^^^^^^
'-täielikult väi iaaiada, millega * "^^''natsionaalne inspektsioo^^
aga juudid leppida ei saanud, eriti peaks olema lubatud Balti riikides
kiina liee; maa t)li juutidele iübatiid ja Liidus, nõuab BVL ameeri
^^^^^^^ juudid on olnud tagakiusatud
rahvas ja nende arv on
kahanemas nad ci võinud enam
kauem oodata. Sajandeid tagasi m
juudid oma kodumaalt terrori eest
põgenenud teistesse maailma osadesse,
sai Ii tades öma usu ja kaasa-kaindes
unistuse — neile Tel. 23t.&5f 0
muva Balti öhtu^^k^^ 1975.
scnatipools^ PhilDonahue CITIZEN SUM- ^ f;^^^
shirvnbmd^veelE^tiVaban
peakonsu . 1 .m. ar. , He..m. soo. 1ja B.a lti dra-m.^i.s^e^k^s kas DBoLst*o^n;is. vvXoi; iL «em«jn^- aast, al oli uh, mg^u l 8i 5• Jhig-e t0. V^ ani- Õhtute algpaevilt kaenduskomitee . ^^j^ maks liikmeks on Lmda Hannov,
esimene esimees senaator Paul Yu- • ' sündinud 1892. aastak ; >
syk. Lantshiaväs senaator Š. Hai- \^ Ühingu esimeheks valiti f^eeter
dasz. kes tutvustas osavõtjaile ER- . Saar ja abiks Hildur Mottus. K l ^
Kü esimeest Juhan Simonsonikui^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ ^ - ^ ^^
USA eestlaste ametlikku esindust AIA EESTLASES" abiks' Leida Salu; laekuriks Hei-
XIV Balti Õhtule. tä^^ mut Riispere, abiks L^onti Kiive ja
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 21, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-05-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860521 |
Description
| Title | 1986-05-21-10 |
| OCR text |
st
m
Nr. 39
.,v..;..,....
•4
.Lindaja, Hans Lupp j
Foto: Vaba Eestlane
mli hsi afgaanide tradit-inud
edasi-tagasi sagiva pü»
möödujad võõrad kordu*^
väärilcus. Vashis; need lap»
hiaadik.
Neli New Yorki saabunud last
teatud mõttes õnnelikud.
Tuhai^ded luendesugused oni sm"
nud põgenemisteel Pakistani,
siis haavadesse või haigustesse
igu tüüfus; leetrid või tuberku-
)S. . . - '
.,The New York Timesi" repor-r
Sara Rimer kirjutab, et Moza-
|r. Utmarkhail, Shafiullah ja ise-pisike
tüdruk Zarmina näisid
levat stoilised, igati selle rahva
Ipsed, mis on kuulus oma vahvu-ja
vastupidavuse poolest.„Olgu-
\! et ma kaotasin oma käe," ütles
pmneaastane poiss Mozafar tõlgi
[bi;' saan ma ikkagi võidelda teise
Lega. Venelased tegid seda mulie.
la tahan minna tagasi ja võidelda
:nde vastu."
„Inimesed kes seda tegid on usk-mtud/"
ütles seitsme-aastane poiss
Ihafiullah, keerates üles lotendava
trgikäise selleks, et näidata.
kus ta kaotas oma käe siis,
tema kodukiiia poininltati kolm
aastat tagasi. S
la kaotanud väikse tüdruku Zar-lina
išä Mohaniiried Hassän sele-ts,
et' tema retk oli kestnud
laeva enne; kui tä jõudis
|ä oma tütre ühte haigiaisse
Pakistanis.
Rootsi suurte traditsioonidega
ahvusvahelise kuulsusega
eeskoor ,,Orphei Drätigar*-^^^^^^^o^^
itmel puhul kaVVa võtrvud ka ees-i
koorilöoniingust; esitades sed^^
igkeeles. - Koori kevadkontserdil,
te aprillil oli särnutl kavas eesti-eelne
kporiteös; Sel piihtil helind,
is ka rootsi eestlaskonnale bii
udne, Heino Lennmikü
$31) „M authäusehi šurmatre
li 98 astet": ,,ypsäla Nya
ing" kirjutab selle helitöö
t,,sügavalt haarav ja
•õnev laul M.
iJjntegudest surmalaagris Maut^u^
enis, kuid on samal ajal iau^^
fnese igatsusest vabaduse jäõiglü
VABA EESTLANE kolmapäeval, 2 | . mail 1986 — Wedoesday, May 21, 1986
tmjx
; CampbeüBfordi linnake on päd-; loodi Iisrael.. Euroopa jõiediised
selt Lõuna-Ontado süles. Seal omi natside poolt sundisid juute nüüd
kirjas 3000 hinge, palju shotlasa, koonduma oma kodumaale,
enamasti küll kõik poiru-puhta ing- Vaatamata meie õigusele sellele
lased, vanade lojalistide järeletuBfl- maale, mida meile piibel annab, on
jad. Linna südamlkin kujiiBndavad juutidel ka . territoriaalne õigus,
kaks tänavsi^^ mis jooksevad dsita- sest juudid on seal elanud üle 2000
kuti .ja näitavad ilmakaari. Pood aasta mõned pagesid, kuid mõ-poe
kõrval sisaldavad kõike vaja- ned jäid ja elavad praegugi seal.
Sikku mõnusakjs eluks, seal kuskil Sel ammusel ajal kui juudid sinna
on 5 kirikut ja 7 kõrtsi. Keegli ja tulid, ei ajanud nad sealt kedagi
&)iljardBsaa^d ja muidugi postkon- välja ja nii ka nüüd — ka täna-tor
ja .haigla,, mis.on väga .heas päeval on araablane teretulnud lis-korras.
ja küllastatud arstide ja õde- raefi riiki, nagu-iga teine juut • —
dega. ' Laialipalsatnna igalepoole ajajooksul muutuvad kõik israeliiti-asuvad
kümmekond algkooli, kus deks.
ruumides, mitusada, mudilast'kasva- .Iisraeli rahvas ei poolda terro-tatakse
või vähemalt püütakse inS- rismi, ega pole seda kunagi poolda-mesteks
kasvatada. Ristteest pisut nud; Iisrael on demokraatia, seal
kaugemal tõuseb tumetelllstest lin- on 200 parteid. Mõned neist on kana
. kaunim ehitus — piirkonna 'sutantsd • terrorit. • Ja :mi^ teedv
keskkool, ^haridustempel, mille üks kui mõni rahvas või. grupp ei soen-osa
oli juha sajandeid tagasi auf da välja tulla mees mehe vastu,
väärne õppeasutus. Seal ön trepid vaid tapava^^
kitsad, põrandalauad kulunud eha- varjule - teistesse maadesse." Siis lä-ühtlaseks
ja kägisevad nii, et or- hed ja püüad rieride baase hävita-kestriharjutused
pidi lõpetama va^ da,;:kusjuureS: mõned süütud inime-;
Baas maja osas ja üleviima uude ,; sed võivad - surma saada. Niišugust
timmis paremini. olukorda tahab Iisrael 1^^^ ^ , p
jelle keskkooli ajaloo iillem-õpe'^ Mu sõbrad, on Uskumatu, et uks ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^
0'Dwyer sai hakka- väike rahvas, nagu Iisrael, mis on
ma pentsiku tembuga. piiratud vaenulikest araabia mM^^
Ta kutsus) kooli kõnelema Monti dest, tahaks muud kui rahu. Kuid
Robins'i (Exec. Dir. of Canadian PLO pole see, kellega saab rahu
Zionist Federation in Toronto) ja teha. Nende siht on Iisrael hävita-
Abdullah AbduUah (Dir. of Paies- da. PLO-s on palju sisemisi tülisid,
tinian Liberation Office Jn Ottawa) mis kisub PLO lõhki. Kui tuleb g||y|*§^Q^j||^
ja seadis need mehed |ärgnevätei üks päJestünlane ja püüab^^r^
õpilaste ette -—sel- biläda Iisraeliga, nagu äsja tegi üks
iCATUSETttOB»
mued Ja parandamine.
Soome ehitajad
¥®liSaI]iimen492-13Si
Metro,Ucence2422
'iHMiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiiniiiniiiniii^
E L E K T Ü IK
Sisseseaded, uuendused ja pagasi»
dused elumajades või ettevõtetes»
HaWmq 90
Litsents nr! E. 1044
EESTtASED ROOTSIS
Eesti komitee Göteborgi osakonna
aastapeakoosolek peeti 26. veebruaril
Göteborgi Eesti Majas. Valiti
viieliikmeline juhatus koosseisus;
esimees Gerhard Peet, abiesimees
Mart Nõmm, kassapidaja
suursaadiku töökabinetis, vasakuh Emil Odraks, kirjatoimetaja Katrin
g^yj..Soomägi, kirjatoimetaja abi Jaan
Sütt ja mängukoöli juhataja i Evi
Lepik. Koosolekul tehti ettepjanek,
et Eesti Komitee büroo õleks ka
avatud üks päev nädalas pärast
lõunat, et võimaldada töötavatele
kaasmaalastele raamatukogu kasu-
•: tärnist.
OftöWös ÜSA
esimees, Thomas
Esm
. T.
Hamburgi konservatooriumi professor
ja tenor Näan Põld viibis
koos abikaasaga külaskäigul Stpk-holmis.
Seal oli tal kohtamisi nii
gitama Kesk-Ida tüliprobleemS. linnapea Läänekaldal - siis ta , ^ ^ v . jr, ^ ^ :^ ^ , ^ , ^ ^, isiklike kui müusikasõpr^^^
Mõlemale ettekandele järgnes mõrvatakse mõn^ p^jggtJij^i^gjg^XEKM^^^^
tunniajaline küsimustesadUxAavõt- grupi poolt. Kelle sa teed rahu? KÜ) Väliel, VÕttk '^^^ '
jäid oli umbes 1^0 opilast.^petaja
lootss, et need said Kesk-Ida polii- de ajalugu on tais valet; mida vor- ^ j ^ ; mis avati detsembri lõpul naitus
tilisest ja kultuurilisest olukorrast reldes sakslastega 1930-nd kõrb
dava pitdžv BtraiHisir • tfrükä§6iDas(t-» ku- tal, naptab |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-21-10
