Vaba eestlane , May 17, 1983

              ii-Sf t J M i Ilmub 2 korda iiätfcrios
feisipöevcif |cr nef|opoeyol
Jival, 17. mail 1983 _ , May.17,1983
L-Ameerifcas
mail köiieles Ixw^^^A^
Ühendriikide saadik Ühendatud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO)
Jeane Kirkpatridkž Ta jõudis jw^ Ängeless6 oma ringreisilt Lõu-
Ma-Ameerikas. Banketist yõ osa Balti Vabadusliidu juhatuseliikmed,
kellele hpjutisel Balti Vabadusliidu konverentsil USA VäKsmmistee-riumi
ida-Em-oöpa j^^ jugoslaavia du-ektori abi Robert Farrand teatas
et Ühendriigid toetavad Euroopa Parlamendi Me^lutsiooii
Ühendatud Rahvaste Organisatsioonis.
Banketist osavõtjaid võttis vastu Talle öeldi, et prantsuse ajž^^^^
suur grupp demonstrante hotelli des levitatakse teateid, et harkooti-ees.
Üks grupp toetas pres^ ainete mütügist saadud sum-
Reagani |)öliitikat Lõuna-Am yõit-kas,
kuna teine grupp oli selle vas- lust Lõuna-Ameerikas. Miks ei
W Kähmluses - soovitati pahem- kirjuta sellest ühendriikide ajakir-pooisel
grupil minna Siberisse; ' j andus, küsiti temalt. Nõukogude
: Jeane Kirkpatrick toonitas oma liidu teosed käsitlevad mooduseid
kõnes, et Moskva huviks on teki- kuidas saada kontrolli oma kätte
täda segadusi Lõima-Ameerikas ^L^^ ja kõik need
ningmuuta
seteks.
On teada^.et^ifl^meerika-Ühend-,
fiigid oma julgeoleku mõttes ei
siaa taluda oma tagaaias pahem­poolseid
riike.
kirjutised märgivad, et ainuke viis
kontrolli oma kätte saada LÕuna-
Ameerikas on relvade abil.:
Ühendriigid • soovivad omalt
poolt näha, et Lõuna-Ameerika
probleemid lahendatakse poliitilisel
teel Vabade valimistega. „Me proo-
Moškvä katsub ühendriiki hoida vime aidata lõuna-ameeriklasi, et
tege\^ses Lõunä-AmeÄai et sel seal
siis täheni aega jääks Euroopa V välimised, ka relvastatud geriljade-kaitsemisele.
Samuti on Nõukogu- le. Ühendriigid leiavad, et iQuna-de
Liit'teadlik, et Ühendriikide ameeriklastel peab olema valik ela-kaubalaevastik
läheb läbi Panama da vabaduses oma soovide koha-kanäli
jä laevateid kasutatakse Ka- selt. Meie loodame, et Esindajate-riibi
saarte läheduses. koda töötab koos president Reaga-
Nõukogude Liit on isegi iiiiül-niga, võimaldades lõuna-ameerik-beks
läinud, et saadab ömä allvee- lastel elada rahus ja vabaduses,"
laevu Oüliendriikide ida- ja lõuna- löpet^^^^^
osariikide rannikule luurele^ Nõu- V^ P»
kogude Liidul on pikaajalised ka-^
vad sissetungiriiaks ^^oa-Ameeri-ka
kultuuri. Nii antakse iga aasta B |neri1@llllö Oli liaig© :
Ä r e l arpjl stipendiume panama jviOSKVA — R Liidu poliitbü-noortele
õppimiseks Nõukogude i^oijjgeVK^^
LiidusrNeed stipendiumid katavad Ij^^s on puudunud mitu nädalat
kõik õpilaste kulud. Ainult kolm Krehüi funktsioonidelt ja kelle
Panama õpilast saavad aastase sti- j^j^hta öeldi, et ta Võib oUä haige,
pendmmi õppimiseks ühendriiki- kuulduse kohaselt koguui, et
^^s. : tä on tipust eemaldatud, lahkus
Nõukogude Liit toetab ka ma- n#dunüd teisipäeval haljast, ^
jänduslikult vasakpoolsete raadio- >^ n-aastane Tshernenko oh Juri
saateid Nikaraaguas. Samuti antak- Andropovr peamine^^:^<^)^
se tõhusat toetust televisioonisäa-^^^i^^^
dete korraldamiseks. n^ikide ^vaatlejad muv^^^ et^^a
v ^ ; juhib veelgi tugevat Brezhnevi luni
leane Kirkpatrick'ult küsiti reis! gruppi, ^ kes on vastu igasugustele
ajal l^nna-Ameeri]^ kas radikäalseile isiku vÕi poliitika
Toronto Eesti Aiandusklubi talvine sisetegevus lõppes aprilli vi!°>
anasel neljapäeval laudkohnave!stlusega. Kohal oli ü l e 70-ne asjahuvi­lise
klubilülone ja külalise. Esimees M. Lepik tegi avasõnas teatavaks
«TUIVNE TAIMI" võisüuse. tulemused — esimeseks tuU H. Aavik ja
teiseks HUja Enno. Samuti avaldas tänu Mmiette AntonUe ja H»
Aavikule kokkutulekule toodud mitmesuguste taunede eest, millised
jagati hüjem välja tasuta osavõtjatele.
Balti Vabadusliidu tegelane Avo Piirisüd (keskel) kahe kuulsaks saanud
1, vasakul SSmals Kudirka,' parema! Vladas Sakalys,
teeb
iSTQ-84 sündmysfeks
Eesti Etnograafiline Rmg Kanadas lõpetas oma 1982—83 peri­oodi
töö S.maU. Sel õhtul enam tööd ei tehtud, vaid maakondi esinda­vate
dsiamide soovU toimus rahvustikandiga kaunistatud seljariietest
slaidide näitus, nagu neid elsitaü Taimi Ene Möksi eestvedamisel Lää­neranniku
Eesti Päevadel. Süt said vaatajad palju toredaid ideid endale
ja perele iiukondadevalmistamise^r
kie ei tea, mis. on juhtumas muudatustele. Tshernenko võivat
iiõuna-iVii^eerikas.^ Miks Ühend- esialgul töötada vaid 1—2 tundi
rii^d ei toeta majanduslikult päevas. Tema haiguse kohta pole
Radio Martin , antud lahemaid teateid.
ka viimastelt m©odidei'S
Olge üks esimestest
kes valib meie tore­date
kasukate uuest
saadetisest. Leiate
palju uusi moode ja
värve ja lemmikuid ka
klassikaliste hulgast.
Tulge hüüd ja saate
parima kasuka palju
odavamalt.
® Tasuta hoidmine sel suvei
® Tasuta kindlustus taastaks
® 10% sissemaksuga hoiame
selle teile kuni sügiseni
KASUKATE HOIDMShSE
Personaalne teenimine.
Asjatundlikud parandused
meie oma meister koösheri
poolt, ümbertegemine.
TASUTA ÄRATOOMISEKS
.helistage 488-1701
Master Fwriers since 196ül
191 EgIintonAve. E.-488-1701
j Jüst West of Mt. Pleasant Rd.
rnn r')^'*^******^*''^ ^ l^^üf^wwr.! uini Uii^ 111 ,„mtw n, 171^ 1*1 rg.iai"
Intensiivne tööaasta on jälle sel­jataga.
Juba sügisel otsustati, et s©l
tegevusperibodil erikursusi ei JÖjr^
raldata, Idõik tahtsid fühendacä
oma aja ESTO--84 ette^ ahnistüs-teks,
yaimistades rahvarõiva i -
kondi ja tikkides rahvustikandiga
seljarõiyaid. Talvise töÖ tägajäijel
on valminud mõnedki '"Ükoniiad
ühest või teisest kategoor ast.
Siinjuures tahan meie eestlastest
daamidele, kellel on mõte või soov
endale rahvarõivaid valmistada, sü­damele
panna, palun rutake ja ost­ke
kikemas korras ülikonna sär­giks,
käisteks, tanuks või põlleks
vajalik valge m^terj ai. Praegu on
Toronto ärides sobivat valget ma-terjaU
saadaval • ,
Riideks on soMv k ö i t m a t a p^^^
lüesteir-Iiiiaiie, mida on mitmes
paksuses. Särgiks jä tanuks
õhem, kui valge siveseelik, sife
paksem., :,
Kui osita 2 liieetrit (2V2 jardi), siis
on materjah küllaldaselt. Etno­graafilise
Ringi kaudu pn veel või­malik
osta H. Kurrik'u: raamatut"
„EESTI RAHVA RÕIVAD".
ESTO-80 näituste toimkond on
palunud Etnogr. Ringi juhatajat
etnograafilise rahvakunsti näituste
läbiviimiseks. Toimkond on moo­dustatud
rihgi daamidest ja daami­dest,
ke^ oma maakonda esinda-vad.
•
Ette on nähtud kohn näitust. Esi­mene
näitus: Royal Ontario Mu-seum'is
nendest varudest,v mis siniia
eestlaste sektsiooni asutamisest
siiani on talletatud. Need on kõjk
vanad, Eestist kaasa toodud ese=
: med. : •
11-e aasta jooksul on paljud eest­lased
sinna Etnogr. Ringi kaji-du
kaasatoodud elsemeid anne­tanud,
et neid kaotsimineku ja
hävimise eest tioida.
Palume kaasmaalasi ka praegu va­nade
esemete talletamisele mõelda.
Teine näitus toimub teisipäeval,
maakondlikul kokkutulekul, peale
ühist lõunasööki. See toimub maa­kondi
esindavate daamide kaasabi
ja sisuliselt oh see rahvustikaTidig
seljarõivaste näitus laste^ naiste ja
meeste rõivastusest. Modellideks
Võivad olla kõik, yaiiad, noored,
pikad, paksud, peenikesed ja lühi­kesed,
sest eesti rahvast on mitme­sugust
ja kõik kannavad riideid.
Kolmas näitus: toirriub üldiste
näituste raames ja on sisuliselt ^t-korraldada
samas süsteemis nagu
^gisesel Killapeol Eesti Majas,
mis hästi õnnestus.
Näituse raamides toimub
tööoskuste demonstreerimine.
Kes soovivad mingit oskust — tel­gedel
yõi varrastel kudumist, Icraa-simistj
ketramist, vöö või muude
paelte' tegemist, tikkimist jne. de­monstreerida,
palun teatada toim­konna
juhatajale.
Etnograafihst Ringi on palutud
korraldada ülemaailmne eesti rah­varõivais
nukkude tegemise võist­lus.
Nukkude maksimaalseks pik­kuseks
ön 40 sm (16"); Vöisthis-töö
nukkude näitus toimub etno­graafilise
näituse raamides. Hinda-,
misele tulevad rahvarõiva autent­sus
ja töö korralikkus.
Kuna kõikidest näitustest Võivad
eestlased üle maaihria osa võtta
(ärgem unustagem ka meeste töid),
siis palume kõikidel osavõtta
soovijail hiljemalt sefle aasta
septembrikuiÄs toimkonna ju­hatajale
teatada, millega §oovi-takse
näitustel esineda^
et osavõtjatega oleks võimalik va­jalikkude
informatsioonide tarbeks
ühendust võtta.
Iga osavõtja teeb oma eksponaa­dist
yärvihse slaidi, nukkudel ka
seljatagant, ning saadab selle toim­konna
juhatajale. Saatmise aja an­name
hiljem, kui ühendused osa­võtta
soovijatega on loodud. Maa­kondade
daamid, võtke oma maa­kondi
esindavate daamidega ühen­dus
igasuguse maakondi puudutava
informatsiooni saamiseks. Torni-kbnhä
juhatajalt sääbnende nimed
ja aadressid. Aadress: Ene Runge,
7 Benhur Gres., Scarboro, Ontario,
Canada,-M1H' 1P2. Tel. 1-416-
438-<
UMBROHTUDE TÕRJE
•KEVADEL /
^ Laudkonnavestlus algas J. Oi-nus'e
sõnavõtuga umbrohtude tõrje
kohta kevadel. Ta vaatles esine­vaid
unibrohte ja. nende tõrjeai-neid.
Samuti ta oli' koostanud sage­damini
esinevate umbrohtude ni-mekirja,
nende tõrjeks vajalike ai­nete
nimedega . koos . täiendavate
märkustega, mis osavõtjatele välja
jagati. Selgus, et umbrohte käsitle­vaid
ja teisi trükiseid saab tellida
aadressil Communications Branch,
Ontario Ministry of Agriculture
and Food. Legislative Buildings,,
Toronto, M7A 1A5. Enamik trüki­seid
on tasuta, mõnede eest tuleb
aga maksta. Trükis (Publication)
# 505 ONTARIO WEEDS, hind
$2.50. Ka sealt on võimalik teUida
trükist #64 — 1983 & 1984 IN-SECT
AND DISEASE CONTROL
IN THE HOME GARDEN jne.
Kasutades väetisi, mis sisaldavad
umbrohtude tõrjeaineid ei o e tule­mused
nii edukad, kui pritsime
umbrohtude tõrjeaineid ot$ e mu­rule.
Pritsimise ajal peaks .tempe­ratuur
olema -1-16' kuni -}-20°C.
Lõpuks sõnavõtja vaatles uut nn.
elektrilöögiga umbrohtude hävita-mist.
• .
Järgnesid M. Lepiku poolt esi­tatud
huvitavad valguspildid taime­dest
ja sõnavõtt sooja lava kohta.
Ta leidis, et toas taimi kasvatades
puudub küllaldane õhuniiskus, sa-geH
ka valgiis on puudulik. Soojas
lavas on taimede kasvatamine pal­ju
edukam. Järgnes „sterofoam"
plaatidest lava ,ehitämine (küljed
ja põhi). Pealiskatte moodustas ki­le
(plastik). SelHst lava soendatakse
vastava kaabliga, millel on ka ter-mostaat.
Lava põhi kaetakse liiva­ga,
millele asetatakse kaabel. Ka;
bei kaetakse jsamuti HiVaga, millel
järgneb hea aiamuld. Selline lav
töötab suurepäraselt, lõpetas sõna­võtja.
KEVADISED TööP ^
PUUVnJAAIAS
^ Nüüd võttis sõna J. Luik keva­diste
tööde kohta puuviljaaias. Ta
vaatles lähemalt puude lõikamist,„
Sündmusfe kalender
kevadist väetamist, pritsimist ja is­tutamist.
Muuhulgas leidis, et puu­de
lõikamist kevadel Võib teha pea­aegu
kuni puude õitsemiserji. Soo­vitas
Ontario PõllutÖöministeeriu-mi
trükist #1513 — PRUNING
AND TRAINING '. FRUIT
TREES, mida saab tellida varem-nimetatud
aadressÜ ja ka telefonÜ
226-9262. Kevadel vajavad vilja­puud
tugevat väetamist. Pritsimi­seks
annab parimat informatsiooni
trükis # 64. Istutamisel peame maa
valiku kõrval teadma, et pirnid,
ploomid, magusad kirsid ja õuna­puud
vajavad risttolmlemiseks, s.o.
vilja saamiseks kaht erinevat sorti.
Maal hävitavad külmad talved pal­ju
viljapuid. Nüüd on katsejaamad
asunud uuesti külmakindlamate
sortide aretamisele. Lõpuks andis
J. Luik ülevaatliku pildi kliima-tsoonidest.
KEEMILISED lÕRJEAINED
Laudkonnavestlusel Võttis viima­sena
sõna fe. Kuris, kes muuhulgas
vaatles keemiliste tõrjeainete oht­likkust,
näiteks, kahjurite tõrjeäine
15 tilka Cygon'i võivad tappa 154-
naelase mehe. Uiite kahjuritena
esinevad Ontarios ilupuudel ja
põõsastel kuslapuu täi — Honey-suckle
Aphid ja kaseurva putukas
— Blrth Catkin Bug. Tõrjeks ka­sutatakse
Malathioni jt. üldtarvita-tavaid
tõrjeaineid. Uuem aine on
mulla niiskuse hoidja TERRA
SORB. Kanada punane kirsipuu
— Prünus Virguiiana „Canada
Red", kasvab igasugustes muJIatinr
gimustes, on haiguste vabam, ker­gesti
istutatav jne. Sellest puust
Võivat tekkida võistleja punasele
vahtrale. Vinelandi katsejaamas on
aretatud uus varane ploömisort
VEEBLUE. E. Kuris andis ka üle­vaate
ekskursioonist Ontarios asu°
valesse kasvuhoonetesse, kus Hut-tonvilles
kasvatatakse kudekultuüri
(Tissüe Culture) abil toalilli ja
Campbellvilles töötavad kasvuhoo­ned
kompuuteri abil. Suur osa
nende ettevõtete toodangust turus­tatakse
USA-s.
Esitatud teemade kohta võeti
elavalt sõna. Lõpuks loositi järje­kordselt
klubihikmete vahel välja
toahlli käsitlev raamat. Klubi suvi­ses
tiegeyuskavas on paar õppekäi-ku,
millised selguvad hiljem.
e Teisipäeval, 17. mail kell 8 õ.
Tartu College'iSi Tönü Parmingu
loeng: »,yabarügi tekkeloo ümber-hinnangul.'^
©Neljapäeval, 19. mail keU 7.30
õ. TE Baptisti kirikus: ,,Vanem ge- .^r.-,^.,-^^-
neratsioon" - vestlevad Mare Ja 12. maü toimunud WintaiS lo-
Edgar Toompuu Guelphist. terii loosimisel langesid 100.000-
@ Reedel, 20. maü keU 8 0. Tartu ^ o ^ i s e d peavõidud pileteile nr.
(^Uege% EKN ja AK te^ 548001, $10.000 — nr.d 421752
„Nyet, nyet soviet tants". Ja 960191, $1000 — 45997, $100
• — 0508, $10 — 448, $50 segi-
# Teisipäeval, 24. maü kell « õ . järjekorras numbrid 111583 ja ta-
Peetri kirüiu noortekohvütus ,,Ku- suta püetiraamatu numbrid 92.
hu sa lähed, eestlane?^* Müstilise preemiavõidu Võitsid
ö Kolmapäeval, 25. maü keU 7.30 i^^mbrid 28644.
6. Tartu Collegeis Abel Lee loeng:
„Kunsti areng impressionismist tä­napäevani".
; X : ENERtW :/
Ee^i EtnograafÜise Rahvakunsti
laituste toimkonna juhataja
@ Reedel, 27. maü kell 7.30 ©. Tar-tuCoUegeIs
„Baltic Bash".
TORONTO — Sõjakuritegudes
süüdistatud Hehnut Rauca, kes on
pikemat aega võidelnud Lääne-
Saksamaale väljaandmise vastu, on
võitlusest loobunud ja antakse üle
Lääne-Saksamaale lähemate näda­late
jooksul. Räüca on olnud To­ronto
vanglas pärast tema arretee­rimist
17. .
Annetus SFü-le
Kaliforniast
AprilU lõpul saabus Eesti Kul-
® Reedel, 27. maü keü 8 õ. Eesti ^uuri Ühing Kanadas presidendile
Maja suures saalis E. Abistamisko- ^^^a Kitchmgule kiri dr. Alek-mitee
korraldusel solistide kevad- mander Massakaselt, kes on Louna-kontsert.
Kaliforniä Tartu .UlikooU juubeli-
* toimkonna esimees. Dr. Massakas
® -Pühapäeval, 29. maü kell 5 p.l. teatas, et korraldaval toimkonnal
Eesti Maja suures saalis „Miss oli tekkinud „väike ülejääk" ja sel-
Tallinna baU". lest otsustati saata EKttK-le $275
® Ne1l-i apaeva1l , o2 . j•u unMil ik^eUi i ^7r.3W0 U_ SA . do..l.l.a. rit,' .t oetusen,a Simon
6. Edward Johnson Bldg., Walter Frasen-uhkooh juures oleva Van-
HaU'is „Estonia" aastakontsert. couveri kaeso^va aasta algd tege-vust
alustanud kursuste eestialaste
® 5.--19. juünml Wycüffe College'is ainete õpetamiseks, kuna see tege-iSELK
Usuteaduse instituudi 60 õp- vus on nii väärikas saavuüs, mille
puhul tuleb soovida õnne ja edu.