1983-05-17-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
17,; 1983. r • Nr. 3T sas Esimesed eestlaste squashi mei^yõistliKed pe^ Iaiui»«cv«ji, inaS Toronto üiikooU Scarboroiigh Cpllegel kehalise kasvahisekeskii ses. Osavõtt oli rõõmijstavalt fohkearviiHE©/ olsiisd et maist® iwolt vei ^e napivõitu. . 50 . 70 . 70 . 70 Mängud^ toiouisid meeste "A", ja "C" klasisdes, osavõtjate vähesuse tõttu naistel ainult Massis, Need, kes osa võtsid, nauti» sid hästi; tä^aalustatud võistlus-gruppe, põnevaid mänge Ja tublit aplausi pealtvaatajate poolt. Olgugi et võistlusmängud piid tihti Väga pingelised ja tasavägised ning illa ei tahetud kuidagi anda — lõppesid kõik mängud siiski sõbraliku käesurumisega, naeratusega ja lubadusega: „Oota,Hill sa järgnii-sel aastal näedi" Järgnevalt võisthisile toimus traditsiooniline seltskondlik istumine, mnl mPtteid vahetati mängudest ja kindlasti otsustati järgmistest meistrivõistlustest rohkearvuliselt ; osa. võtta. - Hti^itava ideena kerkis üles soovitus järgmised meistrivõistlused kori^dkda ühenduses Ülemaa-i Ilmsete Eesti Päevadega 1 9 84 «— seega siis juba ^maailma- • jmeistrivõistlnsteiiia'^.:': Ibronto Eesti Õngitsejate ja Jä- Mmeeste Seltsi liikmete vahelihe läskevõistlus haavlipüssist korraldatakse laup^alj 28. mail, algusega keU 10 hommikul Läti Jahiklubi ,,Berzaine" laskerajal, yõistlus toi-mub rändkarikale ja seltsi poolt Välj apändud a ^ Võistlusest osavõtjatel tuleb kaasa võtta oma laskemoon. Palume kõikide laskehuvilište osavõttu. Märkus: võistlusel on lubatud kasutada ainult „Träpi" laskmiseks ettenähtud laskemoona. Seltsi 1983. a. kevadine kala- , püügivõistlus korraldatakse laupäeval, 4. juunil Simcoe järve Cooks Bayl. Võistluseks koguneda keU 7.30 homniikul Milleri paadisada-ma parkimise platsil. Võistlus toimub rändkarikale ja seltsi poolt Väljapandud auhindadele. Lähemat informatsiooni võistluse korra koh-ta antakse kogunemise kohal. :1I^gajäijedl^'-..'::^ Mehed^"A":::l):Jaan Lääniste, 2): Toomas Vanaselja; löhutüsvoo-ru võitja oli Jaan Reitav. Mehed "B": 1) Toomas Trei, 2) Tõnu Toome; lohutusvopru võitja Andres Edur. ; Mehed "C;: 1) Maie (!) Ilves, 2) Peeter Einola; lohutusvooru võitja Derek Pallandi. Naised '^B" 1) Aiki Saaremets, 2) Taimi Voksepp; lohutusvooru võitja Linda Valter. , Võistlused olid hästi korraldatud ja külgesid sujuvalt Jaan Lääniste vilunud juhtimisel. Võitjaile anti üle sobivad karikad. Osavõtfaite.iumistis. , Maie Ilves, Malle Jürima, Aune Kungla, Maret Liik, Aiki Saaremets, Linda Valter ja Taimi Voksepp. Jaan Arm, Aarne Aus, Andres Edur, Peeter Einola, Toomas Hei-nar, Riivo Ilves, Viktor Kaasik, Toivo Kuutan, Andres Kõresaar, Jaah Lääniste, Jaan Lee, Allan Liik, Enn Oohip, Derek Pallandi, Faul ReinsoOi Jään Reitav, Tiit Rometj Peeter Sild, Enn Tiislar, Peeter Toome, Tõnu Toome, Toomas Trei, Toomas Vanaselja, Felix Veski, jä Tõnii Võsu. • T, Pallandi! Kalev Estienne või le spordimängudele. kcslev istienne Möödunud nädalalõpul toimusid Seneca College'is rütmilise võistlusvõimlemise võistlused Ida-Kanada (Ontario, Quebec, New Brunswick ja Npva Scotia) piirkonnas. Kalev Estienne võistlusvõimle-jad võtsid osa mitmes klässis; Edukaimad oldi noorte kategoorias, kus nad tulid eisimeseks ja said kuldmedali, teiseks Jäi Seneca grupp ja kohhandaks New Bruns-wicki grupp (igas 6 võimlejat). Seeniorklassis tüli esimeseks Arabesk grupp, Kalev Estienne saavutas hõbemedali; Kalev Estienne grupis võimlesid eestlasist Kathy Tihane, Heli Oder ja Moni-treeningul enne labkumist Iisraelis toimuvai-vasakmll Sirje Jäml, I/inda Makk |a Earen Foto: Vaba Eestlane ka Eder. Kolmandaks jälle New Brunswicki §rupp. - Individuaalselt tuli juunioride klassis. kuldmedalile Kalev Estienne võimleja Nancy Thompson, pronksmedalile teine KE võimleja Jennifer Wright. Seeniorklassis sai hõbemedali Kathy Tihane. Laste kategoorias saavutas pronksmedali Kalev Estienne võistleja. Kohtunikest olid neli eestlased. PeakohtumTcuks Anu Jõe-Auksi, kohtunikeks Evelyn Koop, Hille Sutt ja Sirje Läänemets. Treeneritena olid võistlustel Hilja Paul, Rita Laur-Nurmberg, Malle Höövel ja E. Koop. . Võistluste vaheaegadel esinesid Kalev Estienne ja ,,Ritmika" rütmilised võimlejad, esimene reedel, teine kodjy maalt , Mullusest eesti keq .edust::- — Läti koondus võideti punktidega 380:360. . — Gruusiälased kaotasid suurelt 211:126: —• Tartu Ülikool võitis Helsingi Ä o o U Helsingis 105:73 (mehed 63:54, naised 42:20). Mullu eesti nais-püstolilaskuTp suurmeister Inna Rose tõi individuaalselt hõbeda- ja pronksmedali ning kaks kulda N. Liidu naiskonnas MM-VÕistluselt Caracases. Korvpalli MM-võistluse Kolumbias võitis N. Liit 95 punktiga USA 94 vastu! Liidu koondises mängis tallinlane Heino Ehderi. Eestlaste sportlikku tegevust käsitlev SPORT BÜLLETÄÄN (kevad 1983) jätkab neljandat aastakäiku samase sisulise rohkuse ja välise Ühtsüisega. Väljaande tiraaz-hiks On 300 ja seda levitatakse ko» gu maailmas. Väljaandmine on võunalik ainult spordisõpradel ja eesti spordisse hästi suhtuvate effe-võtete, äride ning organisatsioonide majandusiiku toetusega. Toimetuses töötavad Herbert Lääne, Anne Engel-Roolend ja Agu Lääne. Kevadnumbris on avaldatud E. T. Treumuthi „Eesti ulatub; ül© maaihna", E. Kulmari 5,Mõnda Eestlane Viljar Loor, 29. a. mängis võrkpalli MM-võistlusel Argentiinas N . Liidu võistkonnas. N. Liit võitis finaali 3:() Brasiiiia vastu. • - t", A;.-L Parming^ „Noorteteemaline kongress Lakewoodis", lühemaid kirju-' tisi ja fotosid eesti ajalehtedest, „yälisrEesti ujujad medalite „ja-hil" ", M. ž ^ e m i „Maaihna parimad eesti ujujad", US T. & R. raport : „Eestlasi maaihnatabelis", J. Västriku ,,Üus väliseestlaste rekord kettaheites Maie Pulstilt", „Alan Lauba meie olümpialootus", rubriigis ,yErustunud" vaadeldakse ak-tiivspordist loobunud eestlaste saavutusi, A. Lääne „Minu sportlikust tegevusest", E. Kuhnar „Elu algab 60-ga", S, K. „Käs John Kulasalu järglane?" ja lühemaid märkusi ning kirjakast. Ajakirja juures häirib lugejaid puhastamata tähtedega kirjutusmasina kasutamine mis osa tähti teeb mustadeks ja mille vältunine ol^ nuks ülilihtne nõelaotsaga puhastades. Sellelegi vaatamata hõlmab see väliseestlaste 'küllaltki aktiivse sportliku tegevuse. MÜÜGIL VABA GESTLASif' TALITUSES I Hind Saate- .; $ kidii0 EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT 2.— ESTONIAN SCOUTING • 3 . —" FredOmberg— ISAMAA EE^^^^^ 18^ EDUARD RÜGA graafik ja maalija 9.— A. Käbin — VAIM J A MULD 5^ Ivar Ivaisk — ELUKOGU 10.— L. KaagjäiT^—AASTAPÜHAB piibliteoioogilisi vaatlusi 7.50 Heiiio Jõe LUGU K Ä B I S T / L U G U KÄI^OT^ Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlik) Jahan Kangmr — VAIM, VÖIM J A VABADUS 7.50 Hanno KompusKUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE 11.— Anna Ahmatova—Marie Under REEKVIEM 3.50 Herbert Michelson--KODUMAALT VÕÕRSILE 1 0 .— Herbert Michelson —SKAUTLIKUL TEEL .. 3 .— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ R A D A D E L 3.— Herbert Michelson EESTI RADADELT 9.— ESrOMi^ OFnCIAI GUTOE 5.— Paid Laaa — MÕTTELEND — pilte ja peegeldijsi 5 .— A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18.--. Augnst Kubja — KADUNUD KODUD— mälestnsed 4.— August Kubja — MÄLESTUSI K0DUSAAR13LT 2 .— Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 6.— Ante Vomm—VARJUD amdettt^oga) . . . . . . 8.— Salme Ekbamn — AJATAR (Imdetnskogo) ........ 4— Ants Vomm — MINU HING Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕLMED Uite Karuks — KODAKONDUR (liniletnskogn) 6. Hannes OjaKOPUTUSED ENESES Oiroletuškogn)^^^^.^^.^^^^^^^^^ ... . . .. Hannes Oja — TUNNETE PURDEL Owdetuskogu)^^^.^....,^.^^........ Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? Einar Sanden— LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST .............. VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? ......... V. Veedam — LURICH AMEERIKAS VARRAK — kevad 1982 VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES (Mälestusi 1914—1943) A. Roos — JRÄNDAMAIE (luuietulskogu) . . . . . . 6.— Pl^f. Felix Oinas KALEVIPOEG KÜTKES • j.m. esseid 13.— E. Sanden ,,SÜDA JA EIVtD" 19.5© I. Külvet — NÄltEMÄHGURAAMAT (5 näidendit) 15.— ,70 : RISTSÕNAD I 2.5© ' . 50 M. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA A' $ 1 .— . 50 . 50 . 50 . 50 . 50 . 50 . 50 , 50 . 50 , 50 o70 . 50 . 50 . 50 . 50 •50 . 50 , 50 . 50 . 50 . 50 1 6 . 2 ® .50 . 50 , 70 . 50 , 50 $ 1 .— , 70 , 70 1. 2 . 75 RAAMATUID lASTELi: KAl[JryiPOEG (ÕM>e- ja tööraamat lastele) ...... ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tödraamatt eelkooliealistele lastele värvitrükis) . . . . . . . EESTI KEELE HARJUTUSTIK I PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsalra . : . 4.— c50 , 50 4— . 50 5 .— . 50 3 .— . 50 2 . 50 . 50 f • Ja pidu oli kõige paremas hoos» kuigi oli alles varane õhtu, kui Härra Goswin von Herikele.toodi- sana, et üks elatanud naine, maarahva hulgast, tahtis Härra Komtuuri enese jutule. Aga Härra Komtuur ja suursugu ritterid tema ümber olid just kihla vedanud saja Riia marga peale, kas võib üks toomhärradest ühe hingetõmbamisega kaksteistkümmend õllekruusi tühjendada. Ja ^ need kaksteistkümmend vä- Iieldast tinakruusi seisid reas tema ees, täis õlut, aga üks kruus oli tema suu ääres, ja kui tema selle Hühjendas, siis täitis teine selle nobedasti uuesti kruusist, }a nõnda :ikka:edasi.. Ja seesinane toomhärra oli juba nagu looduse poolt selle mängu jaoks välja valitsetud, sest tema oli ümber mõõtes ümmargune, nagu peab üks korralik õUevaat olema, ning õlu oleks pidanud hästi tema sisse passima. Siis pahandas Härra. Komtuur Goswin von Herike ja hüüdis; „Naine oodaku!", sest toomhärra kurgust oli parajasti kuues kruusitäis sisse kulisernas, ja kihlvedu oli kõige ägedamas hoos. Aga uksevaht ütles: „Härräg temal on üpris tähtis asi!"^-^ - • . • Siis/hüdüis-kes oli veel täiesti selge peaga: „Mine küsi,mis temal on asja!" Aga toomhärral oli juba kaheksas kruusitäis minemas,, jä tema kohus nagu konn, paisudes justkui täis puhutud ja ajades näost üles, nõnda et tema silmad jõllitasid aukudest, otsekui oleksid tahtnud oma vangipõlvest põgeneda, või nagu oleks ta pidanud sealsamas paigas rabanduse saama. Ja härrad ritterid hüüdsid ühtesoodu tema ümber: ,jVeel viis kolmatkümmend Riia marka kullas!" ,,Vaata aga seda õUekõri! w ]cas su vaadivitsad. veel vastu peavad?" „Ta joob need, jumala eest! — mina olen julge ja kindel selle oca-le!" Süs ilmus kannupoiss jälle uksele, nagu oleks midagi öelda tahtnud. Aga Härra Gos vin von Herike vihastas üpris, et nõnda tema pidu segati, ja käratas: «Vait! Kihutage naine minema!" Aga selsamal hoobil sündis uksel suur kära, nagu käsitsi rüselemine ja sõjariistade ragin, nõnda et üheteistkümnes kruusitäis ]äks toomhärral võlts kurku, ja tema hakkas valjusti läkastama ja viha pärast õllekirikarit kõva häälega kelmuses ^distama. Aga keegi ei kuulanud teda, sest pidusaalis oli ^segadus, ja mitmed sõjameestest tõmbasid oma mõõga välja. Siis kisendas Goswin voii Herike, Viljandi Komtuur: „Piste "mõõgad tuppe, teie puupead ! Kes laskis naise sisse?" Aga kõik võisid uksel näha suures meelesegaduses seismas üht vana naispoolt .maarahva rõivastes, keda ühed vahtidest püüdsid kinni pidada, teised aga edasi aidata, ja tema sibnad olid tungalde valgusest ja nii paljude suursuguste ning kõrgete ritterite sealolemisest otsekui sõgedaks saanud.^ Siis ütles Goswin von Herike: „Mis peab see tähendama? Siduge naine kinni!": Aga süs ajas naine oma keha sirgu ja hüüdis: . „Viljandi loss on hädaohus, här-ra!" •;.;^:V"- Siis tundis Goswin von Herike naise häälest tema äärmist hinge-ahastust ja jahmatas, otsekui Pel-šatsar pidulauas, kui üks nägematu käsi seina peale Mene tekel kirjutas, sest need sanad kostsid nagu tõde. :\ Siis käskis tema naise lähemale tuua ja ütles: „Ölge vait! Kes sina oled, nai= ne?" > ^ ' - " ' ^^ Siis vastas naine: „Mare, Valdekö lesk!" Siis ütles Goswin von Herike: ,,Mis tead sina Viljandi lossi liä= daohust, naine?" Ä^^^v „Maarahvas on tõusnud, ja mina tulin teid hoiatama, sest uus Jüri-öö peab üle lossi langema, ja kõik peavad surma saama!" Siis ütles Goswin von Herike: „Ons see tõsi?" Siis vastas Mare: - „Tõesti, see on tõsi, härra!" ' S i i s küsis Goswin von Herike $ünge näoga: „Kust oled sina saanud oma teated, naine?" > Aga Mare ei vastanud selle peale, vaid kisendas: ',,]^na näen: õue paed on libedad verest, ja Viljandi lossi kohal on' punane pilv, mis ori verepisa-raist kokku pandud!" ' Sus hüüdis Goswin von Herike, Viljandi lossi Komtuur, üle saali: „ K a s kuulete selle naisje kõnet, suursugu ritterid ja sõjavennad! Finiš f esto. Maarahvas on tõusnud, ja Viljandi lossile vahnistatakse omakorda uut Jüri-öödl" Ja selle järel pööras ta uuesti Mare poole ning ütles: „Nüüd kaalu oma sauasid, naine, mi et sina nendest poomisköit oma kaela ei punuks. Kui nõnda on lugu, nagu sina ütied, kuidas siis sina, kes sa ise oled maarahva hulgast, oma hõimu ja vennad nõnda ära annad, neid pettes?" Aga Mare jäi nüüd äkki tummaks, otsekui keeletu. Siis hüüdis Goswin von Herike: „ M i s maksab sU teade? Mis on selle hind? Või vihkad sa oma vendasid, nii et neid hukka tahad saata? Kas on see kättemaks?" Aga Mare vaikis ikka veel, ja ainult häbipuna tungis tumedana tema põskedele. . Siis ütles Goswin von Herike: „Naine, ära viivita, kui oma elu kalliks pead, vaid kõnele, mis ..tead!": ' ".^^^„ -.-'-'"r. Siis avas Mare viiiUaks suu ja vastas: • . 9,Ma tahan enne oma poega, härra!" Siis küsis Goswin von Herike: „Kes on smu poeg? Mis on tema nimi?" : Siis vastas Mare: ,,Imant on tema nimi." Siis küsis Härra Goswin von Herike: ,,Kas on sinu poeg Š^iis mässajate seltsis?" Aga siis veeres valu üle Mare nagu hukutav laine, mille alla te-ma oma ahastuses hoopis vajus, ja vabisemine tuli tema peale. Ja tema kisendas: „Minu poeg,—- halastage minu poja peale!" / Siis ütles Härra Goswin von Herike veel kord: „Vasta selle peale: kas sinu poeg on või ei ole mässajate külas?" Siis vastas Mare: . „0n, tõesti tema on nende killas, sest muidu ei seisaks mina siin, ja tema on esimesel reel!" Siis ütles Goswin von Herike: „Mina annan sulle oma Komtuuri sana: sinu poeg päästetakse! Ja nüüd kõnele, mis sa tead!" Siis vastas Mare, sest tema hing oli üpris haige armastusest poja vastu, ja kõik muu oli temale hoopis tühi; „Homme on Toomapäev, mis on sedasama kui maksumaksmise päev. Aga kui Sakalamaa talupojad homme oma kümnist lossi toovad, siis ep ole kottides vili, vaid igas kotis on sõjariistus mees, sest nende kavatsuseks on äkki Viljandi lossi' peale tungida ja seda eneste kätte saada, ning minu poeg on esimesel reel!" Siis ütles Goswin von Herike: .,Kas see on kõik?" Siis vastas Mare: „ T õ e š t i , see on kõik, härra!" Siis ütles Goswin von Herike: , „Kas ei tea sina, naine, et nüüdsest peale pead sina omastest maha jäetud olema?" Aga Mare kordas, nagu ep oleks kogu maailmas enam muud olnud: „Tema on esimesel reel! Imant, minu poeg, on esimesel reel!" Aga Goswin von Herike, Viljandi Komtuur, pööras hüüd uuesti härrade ritterite ja lossisulaste poole ja ütles: . (Järgneb) I Ui' i Nr. 37 Kolm Mutjeid Aastaid tl pisõidu eesti pool maaihn dud. Huvita! aja vähesus mait näha. et kunagi ei kord mu ml tus. Sõitsin [ kuuks Austi häid tuttava) guvõsa Uikr Lennusõit' tea, kas ebaj sest sõidulul päeval. Auji kätt, öeldes, slaavlastele muidugi ha| seletades, et lane. •' HÜVASTllI Esimene tost VancouvI maa lend ja ma. Kuna si ruga mini-bi| des „X-ray" lid hüüdma,! kaelas. Teisel gustuskanalis^ neid pambul nad kõik ja| ooteruumi, kuumalaine j | pühkida. Agj ti, kust leidi südameke kl nüüd küll sul mendid sees?! nud seda ära' Lennukisse] naisisik min] Stjuuard pali istmele mini veel aega mulle toodi rukkililledest kes samuti läl ma. Vaatasin väike tüdruk J bis mind setul et; ,,külatädi'f juhtus näger tolle perekor gaistmele. Ml ki, et ehn) Nüüd oli ^ i l päralt ja hool küll ^ lugemis] jookide ja mi Vancouveril Minu ees isti si, nii 10—1' hüppasid hui j istnied katki San Fräncisa medanahalinel kukkus istjn( mehele sülle] kestis 34 tunc JAHE AUS1 KUUMUSI 19. juulil j( mind tervitas] mik, +6°C. läidesse kestii VABAl T O I M E T avatu( reedeni Telefonid: Toimetaji tel. KUul V A B A I on tasuv ^ le^ kuulutuste üks toll üh| esiküljel tekstis .. Kuulutusi nädala esinl esmasp. hoi nädala teist map. hoil teil Väljai Helmi Liii Leida Mai Postiaadrel 9 Parravai Willowdal^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 17, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-05-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830517 |
Description
Title | 1983-05-17-06 |
OCR text | 17,; 1983. r • Nr. 3T sas Esimesed eestlaste squashi mei^yõistliKed pe^ Iaiui»«cv«ji, inaS Toronto üiikooU Scarboroiigh Cpllegel kehalise kasvahisekeskii ses. Osavõtt oli rõõmijstavalt fohkearviiHE©/ olsiisd et maist® iwolt vei ^e napivõitu. . 50 . 70 . 70 . 70 Mängud^ toiouisid meeste "A", ja "C" klasisdes, osavõtjate vähesuse tõttu naistel ainult Massis, Need, kes osa võtsid, nauti» sid hästi; tä^aalustatud võistlus-gruppe, põnevaid mänge Ja tublit aplausi pealtvaatajate poolt. Olgugi et võistlusmängud piid tihti Väga pingelised ja tasavägised ning illa ei tahetud kuidagi anda — lõppesid kõik mängud siiski sõbraliku käesurumisega, naeratusega ja lubadusega: „Oota,Hill sa järgnii-sel aastal näedi" Järgnevalt võisthisile toimus traditsiooniline seltskondlik istumine, mnl mPtteid vahetati mängudest ja kindlasti otsustati järgmistest meistrivõistlustest rohkearvuliselt ; osa. võtta. - Hti^itava ideena kerkis üles soovitus järgmised meistrivõistlused kori^dkda ühenduses Ülemaa-i Ilmsete Eesti Päevadega 1 9 84 «— seega siis juba ^maailma- • jmeistrivõistlnsteiiia'^.:': Ibronto Eesti Õngitsejate ja Jä- Mmeeste Seltsi liikmete vahelihe läskevõistlus haavlipüssist korraldatakse laup^alj 28. mail, algusega keU 10 hommikul Läti Jahiklubi ,,Berzaine" laskerajal, yõistlus toi-mub rändkarikale ja seltsi poolt Välj apändud a ^ Võistlusest osavõtjatel tuleb kaasa võtta oma laskemoon. Palume kõikide laskehuvilište osavõttu. Märkus: võistlusel on lubatud kasutada ainult „Träpi" laskmiseks ettenähtud laskemoona. Seltsi 1983. a. kevadine kala- , püügivõistlus korraldatakse laupäeval, 4. juunil Simcoe järve Cooks Bayl. Võistluseks koguneda keU 7.30 homniikul Milleri paadisada-ma parkimise platsil. Võistlus toimub rändkarikale ja seltsi poolt Väljapandud auhindadele. Lähemat informatsiooni võistluse korra koh-ta antakse kogunemise kohal. :1I^gajäijedl^'-..'::^ Mehed^"A":::l):Jaan Lääniste, 2): Toomas Vanaselja; löhutüsvoo-ru võitja oli Jaan Reitav. Mehed "B": 1) Toomas Trei, 2) Tõnu Toome; lohutusvopru võitja Andres Edur. ; Mehed "C;: 1) Maie (!) Ilves, 2) Peeter Einola; lohutusvooru võitja Derek Pallandi. Naised '^B" 1) Aiki Saaremets, 2) Taimi Voksepp; lohutusvooru võitja Linda Valter. , Võistlused olid hästi korraldatud ja külgesid sujuvalt Jaan Lääniste vilunud juhtimisel. Võitjaile anti üle sobivad karikad. Osavõtfaite.iumistis. , Maie Ilves, Malle Jürima, Aune Kungla, Maret Liik, Aiki Saaremets, Linda Valter ja Taimi Voksepp. Jaan Arm, Aarne Aus, Andres Edur, Peeter Einola, Toomas Hei-nar, Riivo Ilves, Viktor Kaasik, Toivo Kuutan, Andres Kõresaar, Jaah Lääniste, Jaan Lee, Allan Liik, Enn Oohip, Derek Pallandi, Faul ReinsoOi Jään Reitav, Tiit Rometj Peeter Sild, Enn Tiislar, Peeter Toome, Tõnu Toome, Toomas Trei, Toomas Vanaselja, Felix Veski, jä Tõnii Võsu. • T, Pallandi! Kalev Estienne või le spordimängudele. kcslev istienne Möödunud nädalalõpul toimusid Seneca College'is rütmilise võistlusvõimlemise võistlused Ida-Kanada (Ontario, Quebec, New Brunswick ja Npva Scotia) piirkonnas. Kalev Estienne võistlusvõimle-jad võtsid osa mitmes klässis; Edukaimad oldi noorte kategoorias, kus nad tulid eisimeseks ja said kuldmedali, teiseks Jäi Seneca grupp ja kohhandaks New Bruns-wicki grupp (igas 6 võimlejat). Seeniorklassis tüli esimeseks Arabesk grupp, Kalev Estienne saavutas hõbemedali; Kalev Estienne grupis võimlesid eestlasist Kathy Tihane, Heli Oder ja Moni-treeningul enne labkumist Iisraelis toimuvai-vasakmll Sirje Jäml, I/inda Makk |a Earen Foto: Vaba Eestlane ka Eder. Kolmandaks jälle New Brunswicki §rupp. - Individuaalselt tuli juunioride klassis. kuldmedalile Kalev Estienne võimleja Nancy Thompson, pronksmedalile teine KE võimleja Jennifer Wright. Seeniorklassis sai hõbemedali Kathy Tihane. Laste kategoorias saavutas pronksmedali Kalev Estienne võistleja. Kohtunikest olid neli eestlased. PeakohtumTcuks Anu Jõe-Auksi, kohtunikeks Evelyn Koop, Hille Sutt ja Sirje Läänemets. Treeneritena olid võistlustel Hilja Paul, Rita Laur-Nurmberg, Malle Höövel ja E. Koop. . Võistluste vaheaegadel esinesid Kalev Estienne ja ,,Ritmika" rütmilised võimlejad, esimene reedel, teine kodjy maalt , Mullusest eesti keq .edust::- — Läti koondus võideti punktidega 380:360. . — Gruusiälased kaotasid suurelt 211:126: —• Tartu Ülikool võitis Helsingi Ä o o U Helsingis 105:73 (mehed 63:54, naised 42:20). Mullu eesti nais-püstolilaskuTp suurmeister Inna Rose tõi individuaalselt hõbeda- ja pronksmedali ning kaks kulda N. Liidu naiskonnas MM-VÕistluselt Caracases. Korvpalli MM-võistluse Kolumbias võitis N. Liit 95 punktiga USA 94 vastu! Liidu koondises mängis tallinlane Heino Ehderi. Eestlaste sportlikku tegevust käsitlev SPORT BÜLLETÄÄN (kevad 1983) jätkab neljandat aastakäiku samase sisulise rohkuse ja välise Ühtsüisega. Väljaande tiraaz-hiks On 300 ja seda levitatakse ko» gu maailmas. Väljaandmine on võunalik ainult spordisõpradel ja eesti spordisse hästi suhtuvate effe-võtete, äride ning organisatsioonide majandusiiku toetusega. Toimetuses töötavad Herbert Lääne, Anne Engel-Roolend ja Agu Lääne. Kevadnumbris on avaldatud E. T. Treumuthi „Eesti ulatub; ül© maaihna", E. Kulmari 5,Mõnda Eestlane Viljar Loor, 29. a. mängis võrkpalli MM-võistlusel Argentiinas N . Liidu võistkonnas. N. Liit võitis finaali 3:() Brasiiiia vastu. • - t", A;.-L Parming^ „Noorteteemaline kongress Lakewoodis", lühemaid kirju-' tisi ja fotosid eesti ajalehtedest, „yälisrEesti ujujad medalite „ja-hil" ", M. ž ^ e m i „Maaihna parimad eesti ujujad", US T. & R. raport : „Eestlasi maaihnatabelis", J. Västriku ,,Üus väliseestlaste rekord kettaheites Maie Pulstilt", „Alan Lauba meie olümpialootus", rubriigis ,yErustunud" vaadeldakse ak-tiivspordist loobunud eestlaste saavutusi, A. Lääne „Minu sportlikust tegevusest", E. Kuhnar „Elu algab 60-ga", S, K. „Käs John Kulasalu järglane?" ja lühemaid märkusi ning kirjakast. Ajakirja juures häirib lugejaid puhastamata tähtedega kirjutusmasina kasutamine mis osa tähti teeb mustadeks ja mille vältunine ol^ nuks ülilihtne nõelaotsaga puhastades. Sellelegi vaatamata hõlmab see väliseestlaste 'küllaltki aktiivse sportliku tegevuse. MÜÜGIL VABA GESTLASif' TALITUSES I Hind Saate- .; $ kidii0 EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT 2.— ESTONIAN SCOUTING • 3 . —" FredOmberg— ISAMAA EE^^^^^ 18^ EDUARD RÜGA graafik ja maalija 9.— A. Käbin — VAIM J A MULD 5^ Ivar Ivaisk — ELUKOGU 10.— L. KaagjäiT^—AASTAPÜHAB piibliteoioogilisi vaatlusi 7.50 Heiiio Jõe LUGU K Ä B I S T / L U G U KÄI^OT^ Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlik) Jahan Kangmr — VAIM, VÖIM J A VABADUS 7.50 Hanno KompusKUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE 11.— Anna Ahmatova—Marie Under REEKVIEM 3.50 Herbert Michelson--KODUMAALT VÕÕRSILE 1 0 .— Herbert Michelson —SKAUTLIKUL TEEL .. 3 .— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ R A D A D E L 3.— Herbert Michelson EESTI RADADELT 9.— ESrOMi^ OFnCIAI GUTOE 5.— Paid Laaa — MÕTTELEND — pilte ja peegeldijsi 5 .— A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18.--. Augnst Kubja — KADUNUD KODUD— mälestnsed 4.— August Kubja — MÄLESTUSI K0DUSAAR13LT 2 .— Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM 6.— Ante Vomm—VARJUD amdettt^oga) . . . . . . 8.— Salme Ekbamn — AJATAR (Imdetnskogo) ........ 4— Ants Vomm — MINU HING Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕLMED Uite Karuks — KODAKONDUR (liniletnskogn) 6. Hannes OjaKOPUTUSED ENESES Oiroletuškogn)^^^^.^^.^^^^^^^^^ ... . . .. Hannes Oja — TUNNETE PURDEL Owdetuskogu)^^^.^....,^.^^........ Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? Einar Sanden— LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST .............. VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? ......... V. Veedam — LURICH AMEERIKAS VARRAK — kevad 1982 VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES (Mälestusi 1914—1943) A. Roos — JRÄNDAMAIE (luuietulskogu) . . . . . . 6.— Pl^f. Felix Oinas KALEVIPOEG KÜTKES • j.m. esseid 13.— E. Sanden ,,SÜDA JA EIVtD" 19.5© I. Külvet — NÄltEMÄHGURAAMAT (5 näidendit) 15.— ,70 : RISTSÕNAD I 2.5© ' . 50 M. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA A' $ 1 .— . 50 . 50 . 50 . 50 . 50 . 50 . 50 , 50 . 50 , 50 o70 . 50 . 50 . 50 . 50 •50 . 50 , 50 . 50 . 50 . 50 1 6 . 2 ® .50 . 50 , 70 . 50 , 50 $ 1 .— , 70 , 70 1. 2 . 75 RAAMATUID lASTELi: KAl[JryiPOEG (ÕM>e- ja tööraamat lastele) ...... ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- ja tödraamatt eelkooliealistele lastele värvitrükis) . . . . . . . EESTI KEELE HARJUTUSTIK I PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsalra . : . 4.— c50 , 50 4— . 50 5 .— . 50 3 .— . 50 2 . 50 . 50 f • Ja pidu oli kõige paremas hoos» kuigi oli alles varane õhtu, kui Härra Goswin von Herikele.toodi- sana, et üks elatanud naine, maarahva hulgast, tahtis Härra Komtuuri enese jutule. Aga Härra Komtuur ja suursugu ritterid tema ümber olid just kihla vedanud saja Riia marga peale, kas võib üks toomhärradest ühe hingetõmbamisega kaksteistkümmend õllekruusi tühjendada. Ja ^ need kaksteistkümmend vä- Iieldast tinakruusi seisid reas tema ees, täis õlut, aga üks kruus oli tema suu ääres, ja kui tema selle Hühjendas, siis täitis teine selle nobedasti uuesti kruusist, }a nõnda :ikka:edasi.. Ja seesinane toomhärra oli juba nagu looduse poolt selle mängu jaoks välja valitsetud, sest tema oli ümber mõõtes ümmargune, nagu peab üks korralik õUevaat olema, ning õlu oleks pidanud hästi tema sisse passima. Siis pahandas Härra. Komtuur Goswin von Herike ja hüüdis; „Naine oodaku!", sest toomhärra kurgust oli parajasti kuues kruusitäis sisse kulisernas, ja kihlvedu oli kõige ägedamas hoos. Aga uksevaht ütles: „Härräg temal on üpris tähtis asi!"^-^ - • . • Siis/hüdüis-kes oli veel täiesti selge peaga: „Mine küsi,mis temal on asja!" Aga toomhärral oli juba kaheksas kruusitäis minemas,, jä tema kohus nagu konn, paisudes justkui täis puhutud ja ajades näost üles, nõnda et tema silmad jõllitasid aukudest, otsekui oleksid tahtnud oma vangipõlvest põgeneda, või nagu oleks ta pidanud sealsamas paigas rabanduse saama. Ja härrad ritterid hüüdsid ühtesoodu tema ümber: ,jVeel viis kolmatkümmend Riia marka kullas!" ,,Vaata aga seda õUekõri! w ]cas su vaadivitsad. veel vastu peavad?" „Ta joob need, jumala eest! — mina olen julge ja kindel selle oca-le!" Süs ilmus kannupoiss jälle uksele, nagu oleks midagi öelda tahtnud. Aga Härra Gos vin von Herike vihastas üpris, et nõnda tema pidu segati, ja käratas: «Vait! Kihutage naine minema!" Aga selsamal hoobil sündis uksel suur kära, nagu käsitsi rüselemine ja sõjariistade ragin, nõnda et üheteistkümnes kruusitäis ]äks toomhärral võlts kurku, ja tema hakkas valjusti läkastama ja viha pärast õllekirikarit kõva häälega kelmuses ^distama. Aga keegi ei kuulanud teda, sest pidusaalis oli ^segadus, ja mitmed sõjameestest tõmbasid oma mõõga välja. Siis kisendas Goswin voii Herike, Viljandi Komtuur: „Piste "mõõgad tuppe, teie puupead ! Kes laskis naise sisse?" Aga kõik võisid uksel näha suures meelesegaduses seismas üht vana naispoolt .maarahva rõivastes, keda ühed vahtidest püüdsid kinni pidada, teised aga edasi aidata, ja tema sibnad olid tungalde valgusest ja nii paljude suursuguste ning kõrgete ritterite sealolemisest otsekui sõgedaks saanud.^ Siis ütles Goswin von Herike: „Mis peab see tähendama? Siduge naine kinni!": Aga süs ajas naine oma keha sirgu ja hüüdis: . „Viljandi loss on hädaohus, här-ra!" •;.;^:V"- Siis tundis Goswin von Herike naise häälest tema äärmist hinge-ahastust ja jahmatas, otsekui Pel-šatsar pidulauas, kui üks nägematu käsi seina peale Mene tekel kirjutas, sest need sanad kostsid nagu tõde. :\ Siis käskis tema naise lähemale tuua ja ütles: „Ölge vait! Kes sina oled, nai= ne?" > ^ ' - " ' ^^ Siis vastas naine: „Mare, Valdekö lesk!" Siis ütles Goswin von Herike: ,,Mis tead sina Viljandi lossi liä= daohust, naine?" Ä^^^v „Maarahvas on tõusnud, ja mina tulin teid hoiatama, sest uus Jüri-öö peab üle lossi langema, ja kõik peavad surma saama!" Siis ütles Goswin von Herike: „Ons see tõsi?" Siis vastas Mare: - „Tõesti, see on tõsi, härra!" ' S i i s küsis Goswin von Herike $ünge näoga: „Kust oled sina saanud oma teated, naine?" > Aga Mare ei vastanud selle peale, vaid kisendas: ',,]^na näen: õue paed on libedad verest, ja Viljandi lossi kohal on' punane pilv, mis ori verepisa-raist kokku pandud!" ' Sus hüüdis Goswin von Herike, Viljandi lossi Komtuur, üle saali: „ K a s kuulete selle naisje kõnet, suursugu ritterid ja sõjavennad! Finiš f esto. Maarahvas on tõusnud, ja Viljandi lossile vahnistatakse omakorda uut Jüri-öödl" Ja selle järel pööras ta uuesti Mare poole ning ütles: „Nüüd kaalu oma sauasid, naine, mi et sina nendest poomisköit oma kaela ei punuks. Kui nõnda on lugu, nagu sina ütied, kuidas siis sina, kes sa ise oled maarahva hulgast, oma hõimu ja vennad nõnda ära annad, neid pettes?" Aga Mare jäi nüüd äkki tummaks, otsekui keeletu. Siis hüüdis Goswin von Herike: „ M i s maksab sU teade? Mis on selle hind? Või vihkad sa oma vendasid, nii et neid hukka tahad saata? Kas on see kättemaks?" Aga Mare vaikis ikka veel, ja ainult häbipuna tungis tumedana tema põskedele. . Siis ütles Goswin von Herike: „Naine, ära viivita, kui oma elu kalliks pead, vaid kõnele, mis ..tead!": ' ".^^^„ -.-'-'"r. Siis avas Mare viiiUaks suu ja vastas: • . 9,Ma tahan enne oma poega, härra!" Siis küsis Goswin von Herike: „Kes on smu poeg? Mis on tema nimi?" : Siis vastas Mare: ,,Imant on tema nimi." Siis küsis Härra Goswin von Herike: ,,Kas on sinu poeg Š^iis mässajate seltsis?" Aga siis veeres valu üle Mare nagu hukutav laine, mille alla te-ma oma ahastuses hoopis vajus, ja vabisemine tuli tema peale. Ja tema kisendas: „Minu poeg,—- halastage minu poja peale!" / Siis ütles Härra Goswin von Herike veel kord: „Vasta selle peale: kas sinu poeg on või ei ole mässajate külas?" Siis vastas Mare: . „0n, tõesti tema on nende killas, sest muidu ei seisaks mina siin, ja tema on esimesel reel!" Siis ütles Goswin von Herike: „Mina annan sulle oma Komtuuri sana: sinu poeg päästetakse! Ja nüüd kõnele, mis sa tead!" Siis vastas Mare, sest tema hing oli üpris haige armastusest poja vastu, ja kõik muu oli temale hoopis tühi; „Homme on Toomapäev, mis on sedasama kui maksumaksmise päev. Aga kui Sakalamaa talupojad homme oma kümnist lossi toovad, siis ep ole kottides vili, vaid igas kotis on sõjariistus mees, sest nende kavatsuseks on äkki Viljandi lossi' peale tungida ja seda eneste kätte saada, ning minu poeg on esimesel reel!" Siis ütles Goswin von Herike: .,Kas see on kõik?" Siis vastas Mare: „ T õ e š t i , see on kõik, härra!" Siis ütles Goswin von Herike: , „Kas ei tea sina, naine, et nüüdsest peale pead sina omastest maha jäetud olema?" Aga Mare kordas, nagu ep oleks kogu maailmas enam muud olnud: „Tema on esimesel reel! Imant, minu poeg, on esimesel reel!" Aga Goswin von Herike, Viljandi Komtuur, pööras hüüd uuesti härrade ritterite ja lossisulaste poole ja ütles: . (Järgneb) I Ui' i Nr. 37 Kolm Mutjeid Aastaid tl pisõidu eesti pool maaihn dud. Huvita! aja vähesus mait näha. et kunagi ei kord mu ml tus. Sõitsin [ kuuks Austi häid tuttava) guvõsa Uikr Lennusõit' tea, kas ebaj sest sõidulul päeval. Auji kätt, öeldes, slaavlastele muidugi ha| seletades, et lane. •' HÜVASTllI Esimene tost VancouvI maa lend ja ma. Kuna si ruga mini-bi| des „X-ray" lid hüüdma,! kaelas. Teisel gustuskanalis^ neid pambul nad kõik ja| ooteruumi, kuumalaine j | pühkida. Agj ti, kust leidi südameke kl nüüd küll sul mendid sees?! nud seda ära' Lennukisse] naisisik min] Stjuuard pali istmele mini veel aega mulle toodi rukkililledest kes samuti läl ma. Vaatasin väike tüdruk J bis mind setul et; ,,külatädi'f juhtus näger tolle perekor gaistmele. Ml ki, et ehn) Nüüd oli ^ i l päralt ja hool küll ^ lugemis] jookide ja mi Vancouveril Minu ees isti si, nii 10—1' hüppasid hui j istnied katki San Fräncisa medanahalinel kukkus istjn( mehele sülle] kestis 34 tunc JAHE AUS1 KUUMUSI 19. juulil j( mind tervitas] mik, +6°C. läidesse kestii VABAl T O I M E T avatu( reedeni Telefonid: Toimetaji tel. KUul V A B A I on tasuv ^ le^ kuulutuste üks toll üh| esiküljel tekstis .. Kuulutusi nädala esinl esmasp. hoi nädala teist map. hoil teil Väljai Helmi Liii Leida Mai Postiaadrel 9 Parravai Willowdal^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-17-06