1983-05-17-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 3T VA^A EESTLANE teisipäeval, 17. maü ^983 Tüesday, May 17/ . 7
Kolm kuud
Muljeid loodusest |o kohtuniisesf
Aastaid tagasi tegin kaasa grupisõidu
eestlastega ja sai peaaegu
pool maailma linnulennult läbikäidud.
Huvitavat leidus palju, kuid
aja vähesus ei lubanud j^õhjaläu-malt
näha. Mõttes sai trööstitud,
et kunagi ehk tulen süa tagasi. Seekord
mu iriõttelennu üks osa täitus.
Sõitsin 17. juuHl kolmeks
kuuks Austraaliasse, kus mul on
häid tuttavaid ja isegi kaugelt suguvõsa
liikmeid.
Lennusõit algas äpardustega. Ei
tea, kas ebausu võim oli mängus,
sest sÕiduluba anti 13-ndal kuu^
päeval. Austraalia konsul surus
kätt, öeldes, et see kuupäev olevata
slaavlastele 'Õnnenumber. Mina
muidugi hakkasin vasturääkima,
seletades, et olen läbi ja läbi eestlane.
HÜVASTI TORONTOS. ' ~
Esimene osa lennust oli Toron"
tost Vancouveri. Arvestasin, et sise-.
maa lend ja läksin nr. 2 lennujaama.
Kuna see oli eksitus, siis kiiruga
mini-bussiga^ nr. 1-te. Läbides
„X-ray" k(^ntrolli hakkasid pillid
hüüdma, sest fotoaparaat oli
kaelas. Teised pambud tulid val-gustuskanalist
läbi. Seekord oli
neid pambukesi rohkem, haarasin
nad kõik ja ruttasin järgnevasse
ooteruumi. Sel ajal - oli Torontos
kuumalaine ja vaja oli higist nägu
pühkida. Aga vaat, ei ole rahakotti,
kust leida taskurätti. Oh, see
südameke kloppis hirmust, mis
nüüd küll saab — raha ja dokumendid
sees? õnneks keegi ei olx-nud
seda ära võtnud.
Lennukisse jõudes oli keegi
naisisik minu aknaalusel kohal.
Stjuuard palus teda lahkesti õigele
istmele minna. Mõni minut oli
veel aegar õhkutõusmiseks, kui
mulle toodi sõpradelt väga ilus
rukkililledest j a karikakratest pärg,
kes samuti läksid valsse lennujaama.
Vaatasin aknast välja kui äkki
väike tüdruk, mt kõrvalistuja, rebis
mind setuketist nii suure jõuga,,
et „külatädi" tegi „kõõks". Seda
juhtus nägema stjuuard, kes kohe
toüe perekonna iaatis lennuki tagaistmele.
Mulle toodi külma jooki,
et ehmatusest üle saada.
Nüüd oli ^ i t niugav, 3 istet minu
päralt ja hoolitsus oli saiurepärane
küll lugemismaterjali, kangemate
jookide ja maitsva toiduga.
Vancouveris oli ümberistumine.
Minu ees istmel olid 2 noort poissi,
nii 10—12-aastased. Küll need
hüppasid hullupööra! Ootasin, mil
istmed katki lähevad, — ja läkski,
San Franciscos, kui sinna istus tu-ijnedanahaline,
mahukas naine ja
kukkus istmega mu kõrvalistujale
mehele sülle. Sõit oli v^ga pikk,
kestis 34 tundi.'
JAHE AUSTRAALIA
KUUMUSEST TULIJALE
19. juulil jõudsin Sydneysse, kus
mind tervitas AustraEilia talvehom-mik,
-l-6'C. Sealt sõit edasi Ade-laidesse
kesitis veel paar tundi.
ro 1^°^^^^^^^^^®^^^^^^' ®^ Pe^- ESTO-84 kavas on suure ulatusega rahvuskultuuri näitus «Glq»-
ti y^^^^^ on vanim elusolev ees- baake Eeistlras". Näitus kirjeldab/selgitab eestlaste rahvuskultuurilist
i.vT^J^^ik. Seda suurem pn tege- tegevust eksiilis — eesti koolid, skauflus, sport, teater, üliõpilasorgani-snrt
i"^®^^ tema värskest lühilu- satsioonid, kirjandus, seltsid, klubid ja kõik muu. Näitus kestab kogu
^uae kogust, mis aasta lõpul ilmus Eesti Päevade aja ja loodetavasti paikneb Royal York hotellis, ESTO
^undis Eesti Kir^^ esitatakse saab olema noortele uudiseks, kesk-
Ku>]astusel. Raamatul on süm- ealistele meeldetuletamiseks, vanematele mälestuseks ja võõrastele tutt-
^ t o l e Vviiiittaavv püeeaallkkiiHri ,,-KKiirhig^ii-- «-<^"iisek&
^'"s*', mis tõepoolest hästi hõlmab
65 lühiloo sisu väga vahel- : Näitus jaotatakse riikide ehk tamiseks, mis näitaksid tegevust,
kuvate pealkirjade all. Enamikus piirkondade kaupa, olenedes kui (rohkem pilte on alati teretulnud
siin tegemist 2—3 ieheküljeliste palju materjali on ühest piirkon- kuna saab valikut teha maksimaal-
Visanditega kindalt püritletud tee- näst saad Fotod koos lühikese se- se efekti saavutamiseks); soovitav
made näol. Samas kannab neid lu-letusega vastavast orgamsat^^^^ (ja minimaalne) suurus oleks 5 x7
gusid hoolikalt viimistletud kom-ja piirkonnast monteeritakse suur- tolli (12 x 18 cm); nii 'must-valged
positsioon; , tele paneelidele. Seletused on eesti kui ka värvilised fotod/pildid on
\ i „ w _ ja inglise ked^^ Kavatseme ka vastuvõetaviad; Iga pildi kohta
^ ^uiustuses^,,Jaapani kmsipuude koostada voldiku, .mis pikemalt peab olema seletus, kuna seletav
nirJ! t 1 kirjeldab eestlaste tegevust. (Sõna tekst tuleb kirjutada väiksele pabe-
Z^-t^ ?«f V " l ™ , ^ ^ * .organisatsioon" kasutatakse siin riie ja kinnitada pildi taha.
Kogusse põimitud lugude kohta. •
Enamuses on need helged, hüm(>
rnissttlliivktu,^d voi o.t se room"u ,k a'd^ l1o od^, MOOIDBAAT AOKRQGHA?N ISATSIOONILT
ja väga harva nukrameelsed või - " ^ ^ ^
Autor Tucker Box'i koerale tehtud monumendi juwefe.
Vaadates lennukist alla. oli ees
suur, suur tühimaa, mis tundus lage
ja värvuselt kahvatu. Kanada
on nagu siiludest värvirikas voodikate,
kuid Austraalia oli hallikas
— halökollane, mõningate telliski-vi-
värvi laikudega. Maa oli tohututeks
suurteks ruutudeks jagatud,
mida piirasid kitsad teed neid palistavate
üksikute puudega. Asulaid
imevähe. Kusagil oli metsatukk,
Ja ennäe! puutüved valenda-sid
nagu kaskedel aga need olid
eukalüptid, mida kutsutakse kummipuuks
(gumtree), mitte meie
toas kasvav kummipuu.
Varsti jõudsin Gawleri. Järgmisel
hommikul oli seal + 3°G ja äsja
oli Torontos olnud +32''C. Andis
tunda, võbisesin, sest majad on
kütteta. Majades on ühes toas
mingi soojuse allikas, enamuses
kaminad, gaasi või elektriga köetavad.
Voodites, on elektritekk mat-ratšite
peal voodilina all. Kasutatakse
suletekke. Sealsed eestlased
on harjunud j aheda värske õhuga,
kuid mul oli külm. -
Sealne talv sarnaneb meie kevadele.
Päeval on palju päikest, kuid
tihti esineb vihmaperioode. Päike
on soe, aga niipea kui loojub, on
kohe jahe ja pilkaselt pime. Aias
kasvavad isegi talvel roosid, kuigi
oHd veidi külmast näpistatud. Aedviljad
on samuti peenardel, kuid
talvel oh nende kasv kidur. Apelsinid,
mandariinid olid täiesti valminud
ja maitsvad söömiseks; sidrunid
ja mõruviU (grapefruit) tun-
Pessimistiikud. Enamasti on -küsimuses
niinavaatleja, keda huvitavad
eestkätt ühiskond ja inimesed,
edasi loodus, loomad, Unnud ja lü-led.
Ning väga sageli on väljendus-
Vajame kõike, mis võiks näitusekülastajat
huvitada.
Kõik kirjavahkus ja materjali
kogumine toimub allpoolkirjutatud
aadressi kaudu. Näituse suurusej
Orgamsatsiooni ajalugu: — asu- laialdase temaatilise ulatuse ja väi-tamise
aeg (Eestis ja paguluses); kese eelarve tõttu on võimalusi vä-
— kus asutati (mis linnas, kus ma- he materjali ümbertöötamiseks,
jas?); — kelle poolt asutatud; — eriti fotode/piltide alal. Näitusele
dušid veel tooreina. LiUi õitseb vormiks dialoog, kahekõne/või P°^^^^ saadetud materjal. Pole kah^s
mitut liiki ning saialilled ja kressid mõlgatused eneses. „See, mida me seisvase a,al tegutsenud vbimaljk tagastada - ko.k jaab
olid väga lihavad ja suured, poi- oma kujutiuses läbi teeme, org^rimmoonv jBtghn^r -
nud neid rikkumas ükski putukas. m veen^ Bsm ^eks (ajalugu ,a staüstüca)
Nädala jooksul läksid mandlipuud tumil lugejat. Kuigi iilekaalukalt '"^^^ T''V~vR^i 1°' P«f»<> ««J^ ^ahes vomis; 1) luhi-õieriiässe,
nii puu kui õied sarnane- kirjanduslikud ja pidulikult sõnas- - ^ ^ ^ ^ ^ ^ f f l ^ ^ ^ ^ i j ? ^ f!" daU piltide juurde; 2) pikemalt,
vad väga õunapuule, ainult viii on tatud, on neis lugudes varjul palju sed rahvad koos) teie orgamsatsi- voldiku jaoks. Km pikema seletu-erinev
> lihtsat elutarkust, otse pedagoogi- P"*""^^! ^s peetakse Juurde leiate, et on soovitav
lisi tähelepanekuid, kujunemata kokkutulekud ja kui tihti; — mis saata albumeid/aruandeid jne., siis
AUSTRAALIAGA TUTVUMAS sellejuures siiski pealetikkuvaiks öi» asutamisest saadik tehtud (peod, tuleb teha märkmeid nendest
Adelaides käisin' eest! kirikus äpetlikeks. Paljudel juhtudel loengud, esemed, jne.); -^mida punktidest, mida erW soovitakse
K i r i k k i oli i H a kõ^U^^^^^ on tegelasteks autentsed, tõsielust saavutatud;-muud^^m
mijtast osa Küh^asr mitut võetud inimesed, mille poolest osa vate on vajalik voi huvitav teistel da rõhuasetuse probleeme ja jatta
Sptkrda.MS^Z^^^^^ tegevusest Õiget muljet,
dud ja aiad ja väga külalislahked, f^f--nf on kergeltioetav ja selle-
Nüüd viis mind reisüust autoga tõttu otsene kmgitus ka noortele.
Lõuna-Austraahast kirde suunas.
Möödusin suurtest viinamarja-kas-vatustest,
ala, mis annab neüe veinid
ja jätkub viia ka maailmaturule.
Edasi sõites saadab meid tee
Statistika (statistilised andmed Tekstid tuleks sõnastada nii lü-organisatsiooni
liikmeskonnast ja hidalt kui võimalik,
tegevusest): — kui mitu üritust Materjali esitamisel tuleb lähtu-aastas/
kuus/nädalas ja kui palju da seisukohalt, et näituse külasta- •
on osavõtjaid; — mida ja kui pai- jad ei tea samahästi kui niidagi
ju on katalogiseeritüd (näit., arhii- teie organisatsioonist. Koguda ja
Vid, kuristitööd, kirjandus, jne.); saata niisugust materjali, mis oleks
kui tihti kutsutakse kokku teistele kõige informatiivsem ja hu-
A D V O K A A O J D
•Kirjanik Ihnar Jaks tähistas'4.
kõrval suur Murray jõgi, 2570 km aprillil Normandias Prantsusmaal koosolekuid. Nmbrite kõrval ta- aitavam.' T teha esindus-pikk,
kohati lai, mudase veega, kus oma 60. a. sünnipäeva. haks teada ka muust tegevusest. . likku Eesti rahvuskultuuri näitust,
olevat palju karbikalu. Tihti voib _ , ^ . Kirjandus: väljaantud lendlehed, seesugust, et Võõrastel on kahju, et
kehvemaks ja tihti päris haledaks. Põgenes Saksa sundmobilisatsiooni i) 30. juuni V983: teatada esindava
Ama lautoaa, puud <>» haruIda-..ee^_Sooine^^^^^^ suliselt informatiivsed, peahuvi on isiku nimi ja aadress, kas võetakse
sed ja maapinda katavad kohati ^Sesti vabatahthke itagemenda^ ne, näitiiQ«t ia vaialik kosu in-rohukulu
hallikad tutid' Näha on 1944. a. sügisel läks tagasi Eestisse ''^^"^^^^^^^ , . natusestja yajahlc icogu m
ü " d mu ti ISinde ia te" Võttes osa lõppvõitlusift. 1945. ä. , ^^'^l «a.tusel on voimah« iga- fonnatsioOm. See kergendab edar-ääfTtäTs
k ä n S e kolsd^ põgenes Lenin^gradist Rootsi. 1953. '««^««"^^^^^^^^ veja annab parema mulje näituse
kuld elusaid - - e f aTnsatkSitš^^^ ^- lõpetas Upsala ülikooli jur. — — — — —
paar maja ja bensünijaam ™^ kirjandusliku stipendiaadi-
Kui oli 900 km sõidetud, elav- na Prantsusmaal. .
nes maastik oli asulaid ja linnasid. Oma elamusist pääje sõda ja E.S. „Süutu ristil'', E. Modersohn ^ ' . .
Maapmd .l^ks mägisemaks ja mae- Venemaal avaldas teose „Saare-„Püha Vaim:taevast'', H.Kokamä-üv^^^^^^^^ Kdde
veerud olid kaetud puudega. Sa- maalt Leningradi" (1949). Avalda- gi,,Val^
muti muutus maantee paremaks, nud romaariid„Eikellegi maal" sed", E.T.„Otsus teelahkmel", ; Informatsioon ja registreerimised
varviüe icuuus puudus maapinnal, (1963) ja „Talu" (1980) ning no- W.L. Byrum „Mõtelge Loti naise- saata: Epp Aruja, Rahvuskultuuri
aga selle eest oli taevas smisem ja vellikogud „Aruanne" (1958), le!",„D.L. Moodi tunnistus", E.T. näituse toimkonna juhataja, 37
paike eredam. Taevasina tulevat ^
vastajatele reserveeritakse näitusel
ruumi.
2) 31. jaanuar 1984: kõik materjal/
informatsioon näituse jaoks
USK JA ELU nr. 2 — 1983. Sisus: peab olema Torontos.
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAM
Rmm 1002, Royal Trust Towey
Toronto Dominion Ccatre
?o^adress: P.O. 326, Torösaž®
Ont. (Bay & King) USK 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus!
. . . 1 r- "Mapp" (1970), ,,Keldrist pöönin- ,,Isa ja poja au^^^ Groveland Crescent, Don Mills,
sellest et seda mõjutavat eukalup- g^^^u ^^^^^ „Augeiase tallid" ;,Jumala juhtimine", lühiteateid ja Ontario, Canada M3A 3C4, tele=
Xä^r^r^^^ vihmapuuduse (1^) Ja ,,Neptun" ( T O ^ fon: (416) 447-8958.
üle; See olevat nii juba 4 aastat "—' ' ' ' :\ ' • , ' - •„ .. ' ",•' ". .-— . ,.; .—'., ' \. ————~-
järjest, põllumehed olid^^ väga nuk° j
rad. Riik pidi küll toetama, aga
sellest ei piisavat küllaldaselt. Sageli
viljasaaduste ja rohu puudu-sel
hävitatakse loomi.
(Järgneb)
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-nl
Telefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
• V. Toimetaja H. Oja kodune:
tel. 481-5316
KUULUTAMINE
YABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
kuulutuste küljel $4.25
üks toll ühel veerul
esiküljel $5.—
tekstis • $4.50
Kuulutus! .vSetaScse vastu: -
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. ^ kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kurii kol-map.
homm; kella il-nlc
TÕROMTO LINN
Väljaspool toösJegas
Helmi Liivandi 251-6495
Leida Marley 223-0080
Postiaadress: ^
9 ParravanoCt
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
VICTORIA DAY id
(!PUEEN-S BIRTHDAY
ESMASPÄEV 23. MA1 1983.
m püha linfiqvafitsuse asutustes
päeval et tolmu jäätmete kogumisi
Norniaalne esmaspäevane kogumine toimub teisipäeval,
24. mail. • • f
Normaalne teisipäevane kogumine toimub kolmapäeval,
25. mail.
Kolmapäeval,. 25.: mail E i toimu AJALEHTE1>E ja suuremate
esemete kogumist.
Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeva!^ 1.
juunil toimuvaks äraveoks.
Pidage meeles: Torontos on! 17 klaas- ja metallnõude kok-kutoomise
keskust. Märtsis koguti 327 tonni ajalehti, 28
toiini klaasi ja 7 tonni tinä. Lähema informatsiooni saamiseks
helistage 947-7742.
R. M. BMEMNER, P.Eng., F.LC.E0
Commissioner of Public Works
Mai alul avati Torontos uued Soome lennuliini Finnair'i kontoriruumid 1075 Bay Street. Uues kontoris
on rohkem ruume ja need on avaramad. Hoones ön oma parkimisplats keldnkomiseL Sündmulse puhul
oli kohal ettevõtte P6hja-Ameerika osakonna juhataj^^ Yorgist ja müii^osakonnsi
juhataja Kari Hirvonen Helsingist, ka teen^
Kui viisteistkiimmend aastat tagasi oUdEric AUsba^ ja Ann Inha ainsad Finnaii^i teenüstujad esi°
i^<^ses Kanada kontoris Toronto King St., siis äsjasel vastuvõtul oU julm ^1^ šünd^
musest M v t aM teem^ pikkonnsa juliataja Dkka Mitro.
\ •
F^tjo: Vapaa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 17, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-05-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830517 |
Description
| Title | 1983-05-17-07 |
| OCR text | Nr. 3T VA^A EESTLANE teisipäeval, 17. maü ^983 Tüesday, May 17/ . 7 Kolm kuud Muljeid loodusest |o kohtuniisesf Aastaid tagasi tegin kaasa grupisõidu eestlastega ja sai peaaegu pool maailma linnulennult läbikäidud. Huvitavat leidus palju, kuid aja vähesus ei lubanud j^õhjaläu-malt näha. Mõttes sai trööstitud, et kunagi ehk tulen süa tagasi. Seekord mu iriõttelennu üks osa täitus. Sõitsin 17. juuHl kolmeks kuuks Austraaliasse, kus mul on häid tuttavaid ja isegi kaugelt suguvõsa liikmeid. Lennusõit algas äpardustega. Ei tea, kas ebausu võim oli mängus, sest sÕiduluba anti 13-ndal kuu^ päeval. Austraalia konsul surus kätt, öeldes, et see kuupäev olevata slaavlastele 'Õnnenumber. Mina muidugi hakkasin vasturääkima, seletades, et olen läbi ja läbi eestlane. HÜVASTI TORONTOS. ' ~ Esimene osa lennust oli Toron" tost Vancouveri. Arvestasin, et sise-. maa lend ja läksin nr. 2 lennujaama. Kuna see oli eksitus, siis kiiruga mini-bussiga^ nr. 1-te. Läbides „X-ray" k(^ntrolli hakkasid pillid hüüdma, sest fotoaparaat oli kaelas. Teised pambud tulid val-gustuskanalist läbi. Seekord oli neid pambukesi rohkem, haarasin nad kõik ja ruttasin järgnevasse ooteruumi. Sel ajal - oli Torontos kuumalaine ja vaja oli higist nägu pühkida. Aga vaat, ei ole rahakotti, kust leida taskurätti. Oh, see südameke kloppis hirmust, mis nüüd küll saab — raha ja dokumendid sees? õnneks keegi ei olx-nud seda ära võtnud. Lennukisse jõudes oli keegi naisisik minu aknaalusel kohal. Stjuuard palus teda lahkesti õigele istmele minna. Mõni minut oli veel aegar õhkutõusmiseks, kui mulle toodi sõpradelt väga ilus rukkililledest j a karikakratest pärg, kes samuti läksid valsse lennujaama. Vaatasin aknast välja kui äkki väike tüdruk, mt kõrvalistuja, rebis mind setuketist nii suure jõuga,, et „külatädi" tegi „kõõks". Seda juhtus nägema stjuuard, kes kohe toüe perekonna iaatis lennuki tagaistmele. Mulle toodi külma jooki, et ehmatusest üle saada. Nüüd oli ^ i t niugav, 3 istet minu päralt ja hoolitsus oli saiurepärane küll lugemismaterjali, kangemate jookide ja maitsva toiduga. Vancouveris oli ümberistumine. Minu ees istmel olid 2 noort poissi, nii 10—12-aastased. Küll need hüppasid hullupööra! Ootasin, mil istmed katki lähevad, — ja läkski, San Franciscos, kui sinna istus tu-ijnedanahaline, mahukas naine ja kukkus istmega mu kõrvalistujale mehele sülle. Sõit oli v^ga pikk, kestis 34 tundi.' JAHE AUSTRAALIA KUUMUSEST TULIJALE 19. juulil jõudsin Sydneysse, kus mind tervitas AustraEilia talvehom-mik, -l-6'C. Sealt sõit edasi Ade-laidesse kesitis veel paar tundi. ro 1^°^^^^^^^^^®^^^^^^' ®^ Pe^- ESTO-84 kavas on suure ulatusega rahvuskultuuri näitus «Glq»- ti y^^^^^ on vanim elusolev ees- baake Eeistlras". Näitus kirjeldab/selgitab eestlaste rahvuskultuurilist i.vT^J^^ik. Seda suurem pn tege- tegevust eksiilis — eesti koolid, skauflus, sport, teater, üliõpilasorgani-snrt i"^®^^ tema värskest lühilu- satsioonid, kirjandus, seltsid, klubid ja kõik muu. Näitus kestab kogu ^uae kogust, mis aasta lõpul ilmus Eesti Päevade aja ja loodetavasti paikneb Royal York hotellis, ESTO ^undis Eesti Kir^^ esitatakse saab olema noortele uudiseks, kesk- Ku>]astusel. Raamatul on süm- ealistele meeldetuletamiseks, vanematele mälestuseks ja võõrastele tutt- ^ t o l e Vviiiittaavv püeeaallkkiiHri ,,-KKiirhig^ii-- «-<^"iisek& ^'"s*', mis tõepoolest hästi hõlmab 65 lühiloo sisu väga vahel- : Näitus jaotatakse riikide ehk tamiseks, mis näitaksid tegevust, kuvate pealkirjade all. Enamikus piirkondade kaupa, olenedes kui (rohkem pilte on alati teretulnud siin tegemist 2—3 ieheküljeliste palju materjali on ühest piirkon- kuna saab valikut teha maksimaal- Visanditega kindalt püritletud tee- näst saad Fotod koos lühikese se- se efekti saavutamiseks); soovitav made näol. Samas kannab neid lu-letusega vastavast orgamsat^^^^ (ja minimaalne) suurus oleks 5 x7 gusid hoolikalt viimistletud kom-ja piirkonnast monteeritakse suur- tolli (12 x 18 cm); nii 'must-valged positsioon; , tele paneelidele. Seletused on eesti kui ka värvilised fotod/pildid on \ i „ w _ ja inglise ked^^ Kavatseme ka vastuvõetaviad; Iga pildi kohta ^ ^uiustuses^,,Jaapani kmsipuude koostada voldiku, .mis pikemalt peab olema seletus, kuna seletav nirJ! t 1 kirjeldab eestlaste tegevust. (Sõna tekst tuleb kirjutada väiksele pabe- Z^-t^ ?«f V " l ™ , ^ ^ * .organisatsioon" kasutatakse siin riie ja kinnitada pildi taha. Kogusse põimitud lugude kohta. • Enamuses on need helged, hüm(> rnissttlliivktu,^d voi o.t se room"u ,k a'd^ l1o od^, MOOIDBAAT AOKRQGHA?N ISATSIOONILT ja väga harva nukrameelsed või - " ^ ^ ^ Autor Tucker Box'i koerale tehtud monumendi juwefe. Vaadates lennukist alla. oli ees suur, suur tühimaa, mis tundus lage ja värvuselt kahvatu. Kanada on nagu siiludest värvirikas voodikate, kuid Austraalia oli hallikas — halökollane, mõningate telliski-vi- värvi laikudega. Maa oli tohututeks suurteks ruutudeks jagatud, mida piirasid kitsad teed neid palistavate üksikute puudega. Asulaid imevähe. Kusagil oli metsatukk, Ja ennäe! puutüved valenda-sid nagu kaskedel aga need olid eukalüptid, mida kutsutakse kummipuuks (gumtree), mitte meie toas kasvav kummipuu. Varsti jõudsin Gawleri. Järgmisel hommikul oli seal + 3°G ja äsja oli Torontos olnud +32''C. Andis tunda, võbisesin, sest majad on kütteta. Majades on ühes toas mingi soojuse allikas, enamuses kaminad, gaasi või elektriga köetavad. Voodites, on elektritekk mat-ratšite peal voodilina all. Kasutatakse suletekke. Sealsed eestlased on harjunud j aheda värske õhuga, kuid mul oli külm. - Sealne talv sarnaneb meie kevadele. Päeval on palju päikest, kuid tihti esineb vihmaperioode. Päike on soe, aga niipea kui loojub, on kohe jahe ja pilkaselt pime. Aias kasvavad isegi talvel roosid, kuigi oHd veidi külmast näpistatud. Aedviljad on samuti peenardel, kuid talvel oh nende kasv kidur. Apelsinid, mandariinid olid täiesti valminud ja maitsvad söömiseks; sidrunid ja mõruviU (grapefruit) tun- Pessimistiikud. Enamasti on -küsimuses niinavaatleja, keda huvitavad eestkätt ühiskond ja inimesed, edasi loodus, loomad, Unnud ja lü-led. Ning väga sageli on väljendus- Vajame kõike, mis võiks näitusekülastajat huvitada. Kõik kirjavahkus ja materjali kogumine toimub allpoolkirjutatud aadressi kaudu. Näituse suurusej Orgamsatsiooni ajalugu: — asu- laialdase temaatilise ulatuse ja väi-tamise aeg (Eestis ja paguluses); kese eelarve tõttu on võimalusi vä- — kus asutati (mis linnas, kus ma- he materjali ümbertöötamiseks, jas?); — kelle poolt asutatud; — eriti fotode/piltide alal. Näitusele dušid veel tooreina. LiUi õitseb vormiks dialoog, kahekõne/või P°^^^^ saadetud materjal. Pole kah^s mitut liiki ning saialilled ja kressid mõlgatused eneses. „See, mida me seisvase a,al tegutsenud vbimaljk tagastada - ko.k jaab olid väga lihavad ja suured, poi- oma kujutiuses läbi teeme, org^rimmoonv jBtghn^r - nud neid rikkumas ükski putukas. m veen^ Bsm ^eks (ajalugu ,a staüstüca) Nädala jooksul läksid mandlipuud tumil lugejat. Kuigi iilekaalukalt '"^^^ T''V~vR^i 1°' P«f»<> ««J^ ^ahes vomis; 1) luhi-õieriiässe, nii puu kui õied sarnane- kirjanduslikud ja pidulikult sõnas- - ^ ^ ^ ^ ^ ^ f f l ^ ^ ^ ^ i j ? ^ f!" daU piltide juurde; 2) pikemalt, vad väga õunapuule, ainult viii on tatud, on neis lugudes varjul palju sed rahvad koos) teie orgamsatsi- voldiku jaoks. Km pikema seletu-erinev > lihtsat elutarkust, otse pedagoogi- P"*""^^! ^s peetakse Juurde leiate, et on soovitav lisi tähelepanekuid, kujunemata kokkutulekud ja kui tihti; — mis saata albumeid/aruandeid jne., siis AUSTRAALIAGA TUTVUMAS sellejuures siiski pealetikkuvaiks öi» asutamisest saadik tehtud (peod, tuleb teha märkmeid nendest Adelaides käisin' eest! kirikus äpetlikeks. Paljudel juhtudel loengud, esemed, jne.); -^mida punktidest, mida erW soovitakse K i r i k k i oli i H a kõ^U^^^^^ on tegelasteks autentsed, tõsielust saavutatud;-muud^^m mijtast osa Küh^asr mitut võetud inimesed, mille poolest osa vate on vajalik voi huvitav teistel da rõhuasetuse probleeme ja jatta Sptkrda.MS^Z^^^^^ tegevusest Õiget muljet, dud ja aiad ja väga külalislahked, f^f--nf on kergeltioetav ja selle- Nüüd viis mind reisüust autoga tõttu otsene kmgitus ka noortele. Lõuna-Austraahast kirde suunas. Möödusin suurtest viinamarja-kas-vatustest, ala, mis annab neüe veinid ja jätkub viia ka maailmaturule. Edasi sõites saadab meid tee Statistika (statistilised andmed Tekstid tuleks sõnastada nii lü-organisatsiooni liikmeskonnast ja hidalt kui võimalik, tegevusest): — kui mitu üritust Materjali esitamisel tuleb lähtu-aastas/ kuus/nädalas ja kui palju da seisukohalt, et näituse külasta- • on osavõtjaid; — mida ja kui pai- jad ei tea samahästi kui niidagi ju on katalogiseeritüd (näit., arhii- teie organisatsioonist. Koguda ja Vid, kuristitööd, kirjandus, jne.); saata niisugust materjali, mis oleks kui tihti kutsutakse kokku teistele kõige informatiivsem ja hu- A D V O K A A O J D •Kirjanik Ihnar Jaks tähistas'4. kõrval suur Murray jõgi, 2570 km aprillil Normandias Prantsusmaal koosolekuid. Nmbrite kõrval ta- aitavam.' T teha esindus-pikk, kohati lai, mudase veega, kus oma 60. a. sünnipäeva. haks teada ka muust tegevusest. . likku Eesti rahvuskultuuri näitust, olevat palju karbikalu. Tihti voib _ , ^ . Kirjandus: väljaantud lendlehed, seesugust, et Võõrastel on kahju, et kehvemaks ja tihti päris haledaks. Põgenes Saksa sundmobilisatsiooni i) 30. juuni V983: teatada esindava Ama lautoaa, puud <>» haruIda-..ee^_Sooine^^^^^^ suliselt informatiivsed, peahuvi on isiku nimi ja aadress, kas võetakse sed ja maapinda katavad kohati ^Sesti vabatahthke itagemenda^ ne, näitiiQ«t ia vaialik kosu in-rohukulu hallikad tutid' Näha on 1944. a. sügisel läks tagasi Eestisse ''^^"^^^^^^^ , . natusestja yajahlc icogu m ü " d mu ti ISinde ia te" Võttes osa lõppvõitlusift. 1945. ä. , ^^'^l «a.tusel on voimah« iga- fonnatsioOm. See kergendab edar-ääfTtäTs k ä n S e kolsd^ põgenes Lenin^gradist Rootsi. 1953. '««^««"^^^^^^^^ veja annab parema mulje näituse kuld elusaid - - e f aTnsatkSitš^^^ ^- lõpetas Upsala ülikooli jur. — — — — — paar maja ja bensünijaam ™^ kirjandusliku stipendiaadi- Kui oli 900 km sõidetud, elav- na Prantsusmaal. . nes maastik oli asulaid ja linnasid. Oma elamusist pääje sõda ja E.S. „Süutu ristil'', E. Modersohn ^ ' . . Maapmd .l^ks mägisemaks ja mae- Venemaal avaldas teose „Saare-„Püha Vaim:taevast'', H.Kokamä-üv^^^^^^^^ Kdde veerud olid kaetud puudega. Sa- maalt Leningradi" (1949). Avalda- gi,,Val^ muti muutus maantee paremaks, nud romaariid„Eikellegi maal" sed", E.T.„Otsus teelahkmel", ; Informatsioon ja registreerimised varviüe icuuus puudus maapinnal, (1963) ja „Talu" (1980) ning no- W.L. Byrum „Mõtelge Loti naise- saata: Epp Aruja, Rahvuskultuuri aga selle eest oli taevas smisem ja vellikogud „Aruanne" (1958), le!",„D.L. Moodi tunnistus", E.T. näituse toimkonna juhataja, 37 paike eredam. Taevasina tulevat ^ vastajatele reserveeritakse näitusel ruumi. 2) 31. jaanuar 1984: kõik materjal/ informatsioon näituse jaoks USK JA ELU nr. 2 — 1983. Sisus: peab olema Torontos. ENN ALFRED ADVOKAAT-NOTAM Rmm 1002, Royal Trust Towey Toronto Dominion Ccatre ?o^adress: P.O. 326, Torösaž® Ont. (Bay & King) USK 1K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus! . . . 1 r- "Mapp" (1970), ,,Keldrist pöönin- ,,Isa ja poja au^^^ Groveland Crescent, Don Mills, sellest et seda mõjutavat eukalup- g^^^u ^^^^^ „Augeiase tallid" ;,Jumala juhtimine", lühiteateid ja Ontario, Canada M3A 3C4, tele= Xä^r^r^^^ vihmapuuduse (1^) Ja ,,Neptun" ( T O ^ fon: (416) 447-8958. üle; See olevat nii juba 4 aastat "—' ' ' ' :\ ' • , ' - •„ .. ' ",•' ". .-— . ,.; .—'., ' \. ————~- järjest, põllumehed olid^^ väga nuk° j rad. Riik pidi küll toetama, aga sellest ei piisavat küllaldaselt. Sageli viljasaaduste ja rohu puudu-sel hävitatakse loomi. (Järgneb) VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-nl Telefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832 • V. Toimetaja H. Oja kodune: tel. 481-5316 KUULUTAMINE YABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. kuulutuste küljel $4.25 üks toll ühel veerul esiküljel $5.— tekstis • $4.50 Kuulutus! .vSetaScse vastu: - nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. ^ kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kurii kol-map. homm; kella il-nlc TÕROMTO LINN Väljaspool toösJegas Helmi Liivandi 251-6495 Leida Marley 223-0080 Postiaadress: ^ 9 ParravanoCt WiUowdale, Ont. M2R 3S8 VICTORIA DAY id (!PUEEN-S BIRTHDAY ESMASPÄEV 23. MA1 1983. m püha linfiqvafitsuse asutustes päeval et tolmu jäätmete kogumisi Norniaalne esmaspäevane kogumine toimub teisipäeval, 24. mail. • • f Normaalne teisipäevane kogumine toimub kolmapäeval, 25. mail. Kolmapäeval,. 25.: mail E i toimu AJALEHTE1>E ja suuremate esemete kogumist. Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeva!^ 1. juunil toimuvaks äraveoks. Pidage meeles: Torontos on! 17 klaas- ja metallnõude kok-kutoomise keskust. Märtsis koguti 327 tonni ajalehti, 28 toiini klaasi ja 7 tonni tinä. Lähema informatsiooni saamiseks helistage 947-7742. R. M. BMEMNER, P.Eng., F.LC.E0 Commissioner of Public Works Mai alul avati Torontos uued Soome lennuliini Finnair'i kontoriruumid 1075 Bay Street. Uues kontoris on rohkem ruume ja need on avaramad. Hoones ön oma parkimisplats keldnkomiseL Sündmulse puhul oli kohal ettevõtte P6hja-Ameerika osakonna juhataj^^ Yorgist ja müii^osakonnsi juhataja Kari Hirvonen Helsingist, ka teen^ Kui viisteistkiimmend aastat tagasi oUdEric AUsba^ ja Ann Inha ainsad Finnaii^i teenüstujad esi° i^<^ses Kanada kontoris Toronto King St., siis äsjasel vastuvõtul oU julm ^1^ šünd^ musest M v t aM teem^ pikkonnsa juliataja Dkka Mitro. \ • F^tjo: Vapaa |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-17-07
