Vaba eestlane , April 17, 1980

              Nr.
Ila
0
[pluss 85 csaatebila
^tud mälestosraamaO
võitiemisest aastail
J. Pitka m sünnl-saatekulu
se totVQstsiMlsebs
liu
ISES
I l l i l
lu 5(te
allikmaterjalile. Ta
igi tänapäevast ol^
^lutikat, Soome valU-t&
ues Soome saatu-andmeid.
\, üks suu (M. Saar),
^. Vettik), Sind tervl-
|5htulaul (J. Tall) Ja
Kui ma hakkan laa-isi
seades — Kus on
itkuja Ja J. Zeigerf
jnd.
ulu $1.»
i tõesti must, sealt kus
näha oli. Mootorgi tuli
uuesti puurida. Kui siis
selle vähe noorema vas-hetada...
•
bn must ainult riigimees-etiautod.
Teistel mitte,
.e ihastununa. — Aga
lii palju raha saad? ^
,kkas jälle midagi vasta-dsten
jõudis vahele,
omab ju suure autoäri,
ise nendes müügü ole-es
ei sõida. Ta müüb ai-rutosid.
Neid ei osta tei-aid
vaesed ja kommu-eed,
kes midagi ei tea
.5ga äriomanik ise või
ita.
e oli nii jõhker, et see
,e ametioskuslikku auto-hinge.
Ta mõtles just
ma hakata, kui Lind=
•.;õusis ja palus Lea põ^
:us aeglast tangot män-a
muusika vahepalaks,
tas teha sama tembu ja
ori| oma järel.tantsupõ-lles
tantsupõrandal mär-en
selgesti, et rektor, oli
endisest palju tiheda-^
ise vastu. Naise käsi
mehe, tugevat kukalt ja
id võrgutavalt pöörle-isi.
Kui mindi lauda ta­ustas
Lindstea Kallele
Ugid Imidas. mõjus? Nai-iskama
käsitada.
I jätkus hea söögi ning
ja jõukuse tähe all..
(Järgneb)
m
Sl'
I.
1&
m 1 • Ä
VABA MS'njÄNE neljapäeval, 17. aprillil 1980 Ü17,
METHERINGTON. FALLIS
>5 Bay St.. Smte 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
I I I H I » . ! • ! . « • • I . . . L ^ . . l l . f . i n , n . . , i l l.
ADVOKAAT-NOTAR :
Ro^m 1002, Royal Trust Tower
Toronto Domlmion Centr©
Postiaadress: P.Ö. 326, Toromt©
Ont. (Bay & King) M5K-m
, Telefö|i: 869-im '
24-tundi telefoni valveteenistus
^T.E-.S. I^asteaia pere Jälgimas loolega IV Ja V
Eesti lipw Ja eesti ralivarõBvas nukkudega.
leie kangast**. Nende taga laudi
Foto: Vaba Eestlane
133 Richmond St. W., Ste
Toronto, M5H2LŠ
Tel. 364.-7072 :
55 Univeirsity Ave., St©
TeL 862-7lfe
Toronto, Ont. M5J
O B B © O
(P
The Federal-Provincial Task Force on
Student Assistance Is reviewing current
and proposed alternative programs for
post-secondary Canadlan student
assistance related to a studenfs f inancial
need'
wrjtten views are Invited f rom the publlc.
Thesemay deal with any or all aspects of
student assistance including alternatives
lor the continuation, modif Ication or
replacement of existing pollcles and
programs of both federal and provinci^l
governments;
f urther Information can be obtained frorlfi:
The Federal-Provlnclal Task Force on
Student Assistance, P^O. Box 2211, Postal
StationP, Toronto, Ontario, M5S2T2;
closing dateför sübmisslons to the Task
Force Is June 1,1980/
aa au SeGretary
ofStat©
Secrštariat
d'Etat
'„Vaba Bestlase** toimetus©
' taMtnse asukoha plaam
TOIMETUS JA TÄliTUS
avatud esmaspäevast :
reedeni kella 9--4-ai.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus J 364-7675
Toimetajad ko<^
väljaspool tööaega:
Kara Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5318
Meie ringsõidud Sri Laukal toi­muvad
lahedalt suures bussis ja
mitte lennukitega, gruppi on niiiiid
Järele jäänud veel vaid 12 turisti,
kuna 5 neist lahkus kavakohaselt
India reisiosa lõppemise järele.
Ühel sõidul juhtume teeääres
kraaviveeresi nägema isepärast ja
otse hirmuäratavat hiigelsisalikku
(iguaani sugukonnast), kes tublisti
üle meetri pikk on ja meie juures­olekust
end segada ei lase. Teda
peavad farmerid oma sõbraks, sest
ta tapab mürkmadusid, isegi kob­rasid
ja mürkmadusid öeldakse Sri
Lankas mitmeid liike ja külluses
olevat. Samuti jookseb metsavahel
üle tee mitmel korral väledaid
mungosid (mongoose), kes ka on
suured madudesööjad. Muidugi lii­gub
seal ka ahve; mitmesuguseid
ja karjakaupa. .
Kuulsate teeinstanduste kõrval
hakkab silm ä kummipuukasvatusi
ja eriti rohkesti vürtsifarme
(spice gardens), kus näidatakse,
kuis kasvab üks või teine maitse-airie
(pipar, kardemon, ingver,
loorber, vanilje, kaneel ja palju
muud), ja kus siis ka . otsemaid
värskem aist värskeimaid vürtse os­ta
saab.
Rohkeist peatuskohtadest Olgu ni­metatud
Polonnaruwa, Seruwa, Si-giriya"^
5. sajandil e.'Kr. sündi ehi­tatud
kindlusega) ja endisaegne
pealinn mägedes Kandy, kus igas
bn midagi iidseist aegadest — vare­meid
ja templeid peamiselt — või
muud vaatamisväärset.
Hinnalise tükpuu istanduse lähe­duses
saeveskis näeme töö;loomade-nä
kasutatavaid elevante, kes tõs­tavad
palke, kannavad neid, loevad
laudu j.m. nagu tõstemasinad ku­nagi.
^
Erüise käsitööharuna tutvusta- kunagi kirjapanna on tulnud. Seda
takse Sri Lankas Batika tööstusi, sellepärast, et materjali oli liialt
kus teatavate võtetega • vahasse palju, valikut raske teha ja kasu-kastetud
nõela abil märgitakse tada sain vaid osakese,
mustrid riidele ja see siis hiljein India, Nepal, Sri Lanka — see oli
värvisegudesse kastes värvitakse, üks huvitavamaid, õpetlikke java-
Töötegijaiks on noored tüdrukud, heldusrikkaid reise küll, ent puh­kes
seda ala juba lastena õpivad ja kus see ei olnud, vaid otse vastu-
Council of Minislcn ^ . Conseil des ministns ^
of E(iucation.CaiV!da . lEducaiion (Cinadu
il
tJõenäoliselt hea kunstimeele oma­ma
peavad. Samas muidugi ka neid
valmistooteid müüakse. -
nädala esimesse ajalehte kimi
esmasp.^hcmm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ai.
on tasuv ajalehe laialdas©
leviku tõttu.
üks toHi ühel w r u l —
esiküljel
KUULUTUSI VÖTAVÄ® '
VASTU:-
1.
135 Tecumseth Sfcr^
Telefon 364-7675
Po^iaadress: Bös 70, Stö. G,
Toronto, Ost. M6J3M
Talitus väljaspool tööaega:
. Hekni Lüvandi 251-W
2. Mrs. Leida Marley ' :
149 Bishop Avö.
WiHowdale, Oiit. M2M1Z7
Telefon: 223-0080
Väga huvitav on 148 aastane ja
terves Aasias kuulus Kandy botaa­nikaaed,
mille korrashoiuks vaja­takse
200 töölist ja mis selle järele
ka välja näeb. Haruldasist puist,
mis on väljasuremiseohus ja loo­duskaitse
all, jääb meelde Double
Coconut, mille seeme on suurim
kogu taimeriigis ja kaalub 10—20 kg.
Ja öisi, lilli ning värve on selles
aias lihtsalt harukordselt palju, or­hideede
kasvuma ja aga lõhnab ot­se
uimastavalt.
Sri Laukast läheme veelkordselt
Indiasse tagasi, enne kui lendu
Ameerika-poolele alustame.
Peatume paar päeva Madrases,
mis asub India lõunaosas ja oma
sooja kliima ja mereäärse asendi
tõttu on mitmete supluskuurortide
läheduses, ka sün on oma vaata-misväarsuisi,
mereäärseid templeid,
ehitusi j.m. ning muidugi maotalt-sutajaid
korvishoitud ja vile järgi
õõtsuvate kobradega nagu neid In­dias
igalpool näha võib. >
Tänavapildis märkan rõugearmi-lisi'
noorigi inimesi, pole näinud
neid kuskil mujal enam aastaid.
Iseendast On see tähelepanek ju tü­hine,
ent midagi täsüski tähendab,
•sest rõugetõbi on maaUmast nüüd
juba kadunud. Samaaegselt kurde­takse
kohalikus ajalehes, et kuigi
rõugetega võitlus on olnud inten­siivne
ja edukas, süs pole sõda pi-dalitõye
vastu obiud küllaldane. In­dias
on praegu veel 3^1 müjonit pir
dalitõbist, neist Iile 1 müj. lapse.
Traagika seisneb siinjuures veel
selles, et isegi paranenult tõves-olnuid
kardetakse ja ühiskond ei
võta neid enam meeleldi västu^
Sotsiaalabi vaestele: on üldiselt
kättesaadav ja igaüks peab enda
eest ise hoolitsema. Näib, et Iiidial
on alles pikk tee ees, enne kui üld-püdis
vähegi talutava elamistase-meni.
Jõutakse ja iga majanduslik
abi ja õpetuslik teadmine on selleks
Kandy iilikooli
Lankas on vüs ülikooli) seletatakse
meUe: „Selles müüriga piijratud
ühiselamus elasid enne tüdrukud,
see sai aga nüüd ringi vahetatud:
eemalolevas lahtises on nüüd tüd­rukud,
ja poisid on pandud müüri
taha." On's see kohäle|õudnud aja­märk?
meelde
eriti üks: , ,Tempfe of the sacred
Tooth", kus kuldkastis hoitakse Bu­da
hammast. Kõrvulukustava trum­mipõrina
ja pasunapuhumise saatel
kutsutakse, rahvast palveteenistuse-f
le ja sealt edasi pikkades sabades
seismise järele imetlema usulisi
reliikviaid ja varandusi', kusjuures
igalpool seisab ka rahakarp anne-
Kurb on sealjuures ehk see,, et
arengumaad nagu Indiagi, pole
saadava toetusega enamasti ra­hul.
Pakistamle määrati USA pre­sident
j . Garteri poolt just šüs 400
milj. dollarit erilist sõjalist toetust,
mille kohta kohalikes ajalehis nuri-seti:
, , . . . That is only peanuts!"
Toetus pole saaja arvates kunagi
küllaldane. Nü see on, viletsaüt
andjail tänulikkust oodata on vist
küll enamasti asjatu.
Ei tarvitseks ehk siiski
et inimesed Indias õnnelikud ei
oleks. Ma ei usu, et nad oimetumad
oleksid kui oleme meie oma teist-laadi
murede ja hädaldamistega.
Vahe on vaid selles, et nende vaja­dused
ja tegevus toimub teisel ta­semel.
Kes ütleks, millise mõõdu­puuga
õigesti mõõta inimese õnne?
õun on enesega rahulolu ja kes po­le
midagi teistsugust näinud ei os­ka
seda ka ihaldada.
pidi üsna pingutav ja väsitav, üh­te
hommikuse unega inimest kell
4.30 üles saada, et Gangese jõel j
päikesetõusu ja palverändurite pat­tudest
pesemist näha või varahom­mikusele
lennuküe jõuda, nõuab
suurte tahtejõudu. Ei ole vähem
pingutav unehõlmast ülessaamine
kella 6 ajal, et dzhunglisse metsloo­mi
otsima minna või varahommi­kust
uut ekskursiooni alustada
saaks. Sagedasti toimus kaks eks­kursiooni
päevas või tehti mõni ter-vepäeva-
tuur, mis palava ilmaga
oli üsnagi väsitav ja kurnay.,
• Keisikava sellel reisil ja päevast-päeva,
paigast-paika Hikumisel ho­telle
vahetades oli lüga tihe, luga
palju taheti'pakkuda ja kahju oli
osavõtjaü millestki loobuda või ära-öelda.
Tarbetud ja tüütud olid len­nujaamades
asjatud ootamised len­nukite
hüinemiste tõttu.
On otse uskumatu, et mitte ai­nustki
korda ei käinud me ise sel­le
kuu aja jooksul reisil olles öö­klubis,
teatrietendusel või kuskil
tantsimas ja seda sel lihtsal põh-juseli
et õhtuks oli jõuraasuke se­davõrd
otsas; et vajusid kui kott
unehölma, ehkki õige paljudes meie
hotellides ööeluks mitmed otsesed
võimalused olid olemas.
Hotellid mõne üksiku erandiga
olid ajakohased ja väga head, sel­les
osas on: need maad turismiks
juba valmis, teenimine samuti, sest
inimtööjõud on seal igalpool odav.
India toidud bn väga tugevalt vtirt-sitatud,
aga söögikayas oli saada­val
ka läänemaaUma toidud, mil­lega
harjunud oleme.
Joomiseks tarvitasime ainult pu.
deli- või mineraalvett, et hoiduda
haigusist, ent Ometi tegi meist pea­aegu
igaüks läbi päevase või paari-se
seedimishäirey millest vastavate
rohtude abi kergesti üle saab. Ran-
; gemate troopikahaiguste vastu oli­me
hoolikalt süstitud.
Ekskursiqonisaatja ja tuurijuhid
olid oma töös' vilunud, vajalike
teadmiste ja ingliskeele oskusega
ja meie eest hoolitseti hästi.
Kellaaja vahe on 10^^ tundi ja see
on algul üsna häiriv, samuti on
tüütu pikk lemiusõit kohale jõudmi­seks.
Näiteks/ tagasisõiduks Del-hist
Torontosse üle New Yorgi ku­lus
26% tundi, enne seda olime sõit­nud
veel lisaks Madrasest Delhisse
ja salme öösel hotellis magada
vaid 2% tundi.
Mis puutub kõigesse sellesse, mi­da
hägime, siis pii see mitmeti ai­nulaadne,
unustamatu ja paiguti
otse sõnulkirjeldamatu, ent seal­juures
sageli ka masendav koha­pealsete
elutingimuste ja vaesuse-viletsuse
tõttu.
raamatupidamine
endine
keskvalitsuse
tulumaksurevident
Ain Kalnius, Päästa meid kur­jast.
Kolmas raamat mälestu­si.
EKK 1979, 205 lk.
Ain Kalmus jõudis oma kahe
eelmise memuaarteosega „Kadu-mid;
saar" (1972) ja ,ajastute va­hetusel"
(1977) Eesti iseseisvuse
viimasesse aastasse, mil sütj;inud
II maailmasõda hakkas varjutama
meiegi väikeriigi neutraalseks kuu­lutatud
elu. Ta oli ise noore vai­mulikuna
alustanud lootusrikkalt
oniä tööd.
Kolmas memuaarteps ;„Päästa
meid kurjast" algab hetkega, mil
Eesti iseseisvus kui ka vaünuliku.
elutöö satub jkurj a vägivallavalit-suse
alla.
Ta alustab veel esimesel lehe­küljel
idüUse Pärmi kir jeldusega
nagUv näitamaks päiksepaiste
soojust ja sära, enne kui see
varjutuse alla kaob.
Need on , ,tavalised sündmused".
Kalmuse saatus erines aga sellega,
et tema oü sobimatu uues ühiskon­nas.
Korraga kaotas ta teenistus­kohad
ja isiklikud säästud, ka pal­vela,
kus ta oli jutlustajaks nat­sionaliseeriti^
võeti üle koguduse
kassa ja pangaarved. Äkki ta oli
muutunud uue ühiskonna väärtu­setuiks
liikmeks, pastorina ta oli
sellele ühiskomiaie koguni ohtlik
ja ka-rdetaiv. .
Just need esimese okupatsiooni
aegsed läbielamused, mis vaimu­likuna
kogetud on kaasahaaravad
oma sisemise analüüsiga j a maail­matajuga,
mis temale nagu igale
eestlasele on sisendanud küsimu­se:
miks oli kõik võinud muutu­da?
Pastorina ta leidis Piibli tõde­muse:
aeg on 'kuri ja õige peab
elama tisust j a see eeldas katsu­musi,
'
Kuigi olen reisikirju ajalehtedele
aeg-ajalt kirjutanud tublisti üle 30
New Yorkis lahkusime oma rän-nukaaslasist
jä igaüks sõitis is^-
suunas kodu poole. Kõigi eelduste
ja seniste kogemuste kohaselt ei
kohtu me. enam kunagi. Teed läk­sid
lahku ja kokkupuutumist võib
juhtuda, reisikaaslastega vaid siis,
kui nad juba enne su tutvusring­konda
kuulunud on.
Jumalagajätt oli südamlik ja kui­dagi
liigutav oli see, kus üks neist
vöoraist, kes meie kodumaa rei­sinud
oli, lahkudes sctoas: „ J a ma
loodan, et teie Tallinn on varsti jäl-le.
vaba!"; ,
^ Kas läheksin uUesti samale reisi­le
tagasi? Ei, vähmalt mitte nii
pea. Maaümas on veel teisigi kohti
oma ahvatlustega ja uudsustega,
mida enne kõike muud näha tahak-
Ta kirjeldab detailselt oma ko­gemusi
vabrikutöölisena, millise
töökoha ta sai ainult tutvus©
Kuid ka 5iin järgnes NKVD ikäsi,
muutes ta põgenikuks kodiuiiimas.
Uus algus Saksa okupatsiooni
ajal on ku^jandiusboliselt oluline
kirjanik Kaümusega tutvumiseks.
Ja jutustab kohtumisest„Eesti Sõ-.
na" toimetada A. Kivikasega, kes
soovitab teda ikhrjutada ajalehe
joonealuseks. See oli romaan ^Soo­lased
tuuled" ja väga liihikese
ajaga valminud. Käsikiri jäi mõ­neks
ajaks tsensuuri, kinni, kuid
ihnudes saavi^tas lugejaskomias
populaarsuse. Kuid see pani aluse :
ta hilisemale kirjanduslikule tege­vusele.
'
Uute sündmuste arenedes on ees
uus põgenemine, pikem dialoog
Jumalalt vastujse isaamiseks selle
sammu astumise õigustamiseks ja
süs •jõudmine Rootsi, töö Baptisti-misjonis
ja siis jälle Rdotisist. I l ­kumine
asudes Ameerika ühend-riikidtesse,
lais ta kom^i õppis
usuteadust ja kus tal oli sõpru.
See kõik tundub eriti vanemai­le
nii läbinisti tuntud ainevald,
ki!s isiklikud kogemused vÕiva<ä
olla erinevad, aga keskkond Mr"
mu, kartuse ja vägivallaga m
olnud k õ i ^ samane.
Ainult suhe Jumalaga on igal ini­mesel
olnud erinev ja vaimuliku­na
on see tema juures eriti märga­tav,
mõnede kriitüiste nK)mentide
puhul fatalistlikult alistumismeele-oluline.
A. Kalmus läheneb lugejaile
oma ladusa jutustamislaadiga, hjs
iga detaili Mrjeldamiseks bn aega
ja on märgatud ka inimese põhili­si
onaadusieriolukordiades, nü po-lütüisis
kui ka inimlikes- Autor on
valinud raamatu pealkirjaks osa
Meie isa paiyest „Päästa meid
kurjast". Võib-olla ta mõtles sel­lega
just neid aastatetaguseid vär
givallaaastaid, kuid kommunismi-oht
on üha suurenev ja nüüd saaks
selle pealkirjaga haarata hoopis
idatuslikumat a.jajärku. Selle kur­juse
jõu ees on inimene» sageli
nõutu, jutustaja aga näitab, et tal
oli toetaja olemas kelle kõrval ta
raskusist läbil läks. Peale otsese ju­tustuse
on see mälestusr^matü