1980-02-26-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. VABA EESTLANE teisipäeval, 26. veebruaril 1980 - Tuesday, February 26,1980
Tänavssne taUolüm kanadajastele olnud eilM ©diikas.
Aegade Jooksul on Kanadal siiski neil mängudel olnud küllaltki
palju medaleid. Esimeseks oji Kanadale kuM jäähoMs 1920. aasfcal,
mil Winmipeg Falcons esindas Kanadat
Jäähoki -tõi kanadalastele kuld- satamises Atme Heggtveit, iluoisu- p
medali (ka järgmistel mängudel, ta ja Donald Jackson saavutas
mü Toronto Granite jäähokimees- pronksmedali, Paul Bob ja Barba-feond
Kanada esindajana oli par ira Wagner said kuldmedali paaris-rim.
Järgmistel mängudel 1928. a. i uisutamises,
võitisjäähokis Toroito ülikooli j 1960. a. peeti mängud Innsbruc-jäähokimeeskond
jällegi kuldme- kis. Iluuisutamises saavutas
pronksmedali Petra Burka, nelja-lisel
kelgul sõitmisel said kuldmedali
John Em8ry,Vic Emery,
dali. Kuid siis witis William Lo-gan
kiimisutaaniser pronksmedalid,
nii 1500 kui ka 5000 m uisuta-
1932. a. peeti taliolümpiaad samas
kus tänava Ja seal oli Kaia
Ka oli medalite „saak-' suurem.
Hattie Donaldsea võitis hõbeda.
1000 ' m uisutamises naistele. Sa-imas
Ales Hurd võitis hõbeda 1500
m ja p l a k s i 500 m uisutamises
meestele. 10000 m k i l i x u^
saavutas pi^nksmedaiiFranik
Stack. Jeaa Wüson võitis kiiruisü^
tamises kuldmedali' 500 m ja hõ-bsmedaliiSOO
m distaiiftsidel. Kiir^
uisutamises sai pronkm^aii ka
Montgomery Wilson.
1936. a. toimusid mängud Saksamaal
Garmisch Part^iku-chenis,
kus hõbemedali võitis teiada
meeskozinana mänginud Port Ant-huri
jjäähiökimeesk^
19Ä a. toimusid mängud St.
Morite. Kanadalasist tulid medalile
l|fallece Diesitelmeyer uisutamises
(pronks), SuzanneMorrow
sai iluuisütemises pronksmedali,
Mdniedali a^^ Barbara Ann
Scott. Jäähokis mängis R.CA.F.
jäahokhaeeskond ja saavutas kuldmedali.'
1952. a. peeti mängud Oslos. G.
Audley saavistas uisutamises 500 m
distantsil pronksmedali, l
Jäähokimangus tuli - EdmonM
J^ercurys meeškoHd kuldmedali"
Peter Kirby, Doug Anakm. Huuisu-tamises
sai hõbeda Guy Revell,
tema paarisuisutaraise partneriks
oli Deborah Wilkes.
1968. a. olid mängud Grenoblesv
Nancy Greene sa'^vutas hõbeda ja
kuldmedali mäelaskumises. -Kanada
jäähokuneeskpnd saavutas
pronksmedalid Põikread: 1. Kirikuõpetaja, 5..^^m^^ Armuand, 25. Vorm sõ-
1972. a. oli aimsaks medalte)- T u i ^ 10. Rootsi nast algama, 27. Võorpärane me-
Jaks K2M:en Magmusson üuuisuta- ifcuningate nimi, Ü. Toa osa, 13. henimi, 30. Kont, 31. Inimese al-mises,
kes saavutas hõbemeiali.; Valge ollus, l5. Muinas-kreeka ju-' gus, 34. Kõrgem õj^peasutus Ees-
1976: a. saavutas ilmiisutajaTo^ lüh., 35. Järv Lätis, 37. Koha
ler Cranston pronksmedali, Kathy
Kreiner kuldmedai^i slaalomis ja
Cathy Priestner hõbeda ;500 m
19K. a. mängud
Kanadalasišt sai hõbeda iluuisutaja
Norris Bowden, sama Francis
Dafoe paarisuisutamises. Jäähokis
esindas Kanadat Kitchener-Water-loo
jäähokimeeskond saades
pronksmedali. Lucille Wheelör sai
pronksmedali mäelaskumises.
Sama jääihökineeškond võitis
Kanadale hõbemedali järgmistel
mängudel 1960. a. Squaw Valley's. Leedus peetud kergejöustMsi-
Kuldmedaili tõi Kanadale mäesuu- sevõistlusel oli kõrgushüppe
Otepääl peetud Eesti meistrir
võistlüser tuli sutisatamise kahevõistluses,
kuš on aladeks suusä-hüpe
ja 15 W murdmaasuusatamine,
esimeseks; Kalev Aigro.
Suusahüpetes tuü meistriks noorteklassi
kuuhiv Margus Kangur.
Küffla karate on üheks alaks
järgmisel olümpiaadil, kui see korraldamisele
tuleb, siis on ka Eestis
seda innukalt harrastarha hakatud.
Hiljutisel Eesti meistri
võistlusel tuli kairatemeistriks varem
kõrgushüppajana
Vedelaks muutuv, 23. Järv Soo- määrsõna, 38. Eksisteeriü, 40.
Nendes, 42. Jõgi lu-imaal, 43;
Kehv, armetu, 44. Kohad, paigad.
Püstread: 1. Saksa marssal II
maailmasõjas, 2. Linn: Eestis, 3.
Minevikku tähistav sõna, 4. Spor-diriist,
5. Uhke suvila,' 6. VoOr^,
keelne eelliide, 7^... küll ütleb
see, kel pole küret, 8. Peatselt, 10.
ühel vanemal, 12. Naisenimi, 14.
Intervjuu, 16. Maailmajagu, 18.
'Teatud kujuga kõverjoon, 19. Võ-luese
„Kalevalas", 20; Mitte välja,
25. Langev; 26. Liikhisvahend, 28.
Sugupool, 29. Panevsuä naerma,
32. Paljukordne e^ti minister, 33.
Naise tütel mõnes maas, 36. Naisenimi,
37. Pesupesemisel kasutatud
aine, 39. Mitte võlts, 41. Taimede
paljunemisvahend.
KISTSÕNÄ ME. 1020 MHENDUS
Põikread: 4 p t a r , 7. Rikas, 9.
Robot, 11. Laat, 12. Enam, 13.
Team, 14. Askees, 16- Tatra, 17.
Roog, 18. Loksa, 20. Rant, 23. Narid,
26. Ruupor, 29. Kuid, 30. Uuel,
31. Seli, 32. Emanda 33 Seast, 34.
Tuust. V'-
esimene tallinlane Tiit Pahapill
tulemusega 2.24. Tagajärg on tema
enese nimel oleva E ^ t i rekoirdi
kordamine.
• ^
VöToshilovgradis tuli vibulaskmisel
võitjaks pämulanna Eve Suits
565 silmaga 2x25 meetri distantsil,
j äi teiseks 561 sumaga 2x18 m distantsil
ja saavutas kolmanda koha
F I T M harjutuses.
Taliinnas peetud tennisvõistlus-tel,
millest N i Lüdu paremik osa
võttis,: võitsid naispaarismängus
Ljdia Nurme ja Elena Lapimaa.
Mees paarismängus saavutasid
esikoha taliiniane Alar Mük ja,
kiievalane Juri Filjov. Meeste üksikmängus
oli Ervin Lange eestlastest
parimana neljandal kohal.j
"V" .... «
Tallinnas peetud ujumisvõistlustel
lOO m liblikujumises said esikohad
Marina Trofunova ajaga
1.06,92 ja Raul Rannaveer 1.00,76,
20Om vabaujumises Pille Nuiamäe
2.14^47 j a Kalle Lüvamägi 2.00,81,
200 m seailiujumises Kj:isti Jakon
2.35,10 j a Oleg Labzin 2.17,11,100
m rinnuJiuijumises Katrm Sillaste
1.18,62 ja Toomas Soosaar 1.09,41,
Püstread: 1. Süst, 2. Vares, 3.
Pilet, 4. Taamal, 5. Ronk, 6. Romeo,
8. Kaar, 10. Baer, 13. Tatar,
14. Ankur, 15. Sokid, 19. Ankeet, 21.
200 m kompleksujumises M. Trofi- Nuuma, 22. Tuua, 24. Aula, 25.
mova 2.27,70 ja Kaupo Mast 215,46. Rüst, 27. Pent, 28. Oldud, 31.SŠSR.
Tiitsu kkjas soovitud külakosti-kaup
pii erihindamise alusel; neist
küsiti ainult sama toda, mida
Lindsten pii ise Soomes maksnud.
Lincjsten oli 'ilmselt hästi suutnud
täita Tütsu soove, ka. aluspesu-pluüs
oli rahuldav. Vanaemale
mõeldud tavahste niiskete pühke-paberite
lisaks oli Lindsten toonud:
§saasa kaks suurt pakki intiimse
hügi^ni jaoks mõeldud sidemeid.
Tiitsu ilme näitas, et ta pidas kinke
rohkem kui meeldivaiks. Lind-sts8M
teadis isegi hästi milline
väärtus on neil läänemaistel elutaseme
tööstustooteil.
: Alles külakostiks toodud asjade
iiurimise ja hindamise järel mindi
peamisel äritehingu juurde. Juba
ette olid Lindsten ja; Vuotüäinen
kokku leppinud selles, et kasulikum
-oli müüa kõik korraga, mis
müiidaväks oli toodud.
Sellest tuleb nü põrgu moodi
raha, et me seda kõike ei jõua kasutada,
oli Vuotilainen arvestanud.
Oleks asjatu paremaid müü-givõimalusi
otsida, kuigi teistelt
ärimeestelt võiks kaubast vähe
rohkem saada. Pääseme hõlpsami-ni
feui asjad on kohe. alguses müü-
Lindsten oili olnud samal arvamisel.
Ta oli siiski arvanud, et
midagi võiks ehk jätta reservigi:
kasvõi ühe taskuarvuti, parfüümi,
seepi ja vähe muud sellelaadilist.
— Mitte raha pärast^ aga võib
muul viisil tekkida akuutset vaja-
;?iust, Oli t a seletanud.
Hoolikal asjade üürimisel
nagi aktiivse tingimise
Eestlaste poolt ostetud asjad pressiti
Tiitsu poolt kaasa, toodud
suurde meremehekofcti, müle küljel
üutsesid Soome jäähokiseltsi
embleemid.
Paberile tehtud arvestus näitas,
et kaupade vastu said nende endised
omistajad 1600-rubla suuruse
rahapataka, määratu rahahulga
iuhjkese lihavõttepühade reisi
ajaks raisata, nagu mõlemad
soomlased oma mõttes, arvestasid.
Rahapatsakat pll märgatavalt l i sanud
viis Vuotilaise toodud, vähe
üle 50-margalised taskuarvutid,
koos kohvreist leitud kümnekoima
naiste dzhiinide ja pluusedega.
Lepiti kokku, et Tiits tuleb kohvrit
järele vedades ööklubisse. Vuo-tüainen
maksis ^artsüe juba reserveeritud
piletite eest, aga üllatas
kui pileteid oli kaheksa.
. — Meid on ju amult neli! imestas
ta, aga rahuldus rohkemat küsimata,
ulatades rublad eestlase
kätte. Viimane pidas siiski targe-,
maks seletada, aga seletus pani
Vuotiläise veelgi rohkem ^mesta-ma.
— Sa näed yai-sti, miks just kaheksa
piletit. Kõik lähevad vaja,
meü- on Jarliga alati igas kohas
kaksikpüetid, teatas Märts laerar
tades.
Koridoris ruumi ust lukku keerates
meenus Lindstenüe äkki, et
enne alakx>rrusele minekut t i Ä
-.üks tava: tuleks käia teistele
A
•ESI
His&d Saatekulu
E. Mänd — Aastate pärand (kolmas valimik •
vaimulü^ke vaatlusi) m
Estoman Scouting %^ : 35
Eesti skautlus viiskümmend aastat , •2.- 1.-
TERR KUNGLA juubelialbum.
(T.E. Rahvatantsijate Rühmi i 15— I v -
J. Kangur — Vaim, võim ja vabadus 7.50 50
Uaimo Kompus — Kustutamata nälg kufistü
Järele U . - 85
L Wahtras - LiJvakl88& 2.50 19
Enn Nõu - Vastnvett 5.- 40
Anna Ahmatovb Maru Undei RÖSÄÖ:^©© 8.5Ö 8Ü
Ä Michelson — Kodumaalt võõrsEe 10.- §0
8.- ä&
H. MicbeisüD Tvioorsoötöö radaöel 3 . - 50
H. Mlchelson Eesti racSö^H 8^
Triinu" üksiknumbreid 1.50
EiRtonian Office) Gold» S.~ 40 '
PauJ Laan - Mõttelend - PUte |» p««igel^8rt 5.- 2(
Karin Saarsen - LohengrlMl lal i u m lM 4J0 15
Herbert Sahi ~ Utoopia la gntnwioogla : m m
Eduard Klants Liuni iiitla^ed \{ luui^uski^ 1) 3.-
^lona Laamas - Mis mH sipelgad ' ' ••
- i (lUUlirtUSkogu)^ 1 ^ 15
A Kubja ' Karinnud kodud --mälestused ••.^•4—•, • •- 29
; A.Kiibja ••r-'.jälestas! kodwisaar^Rt : • - 20
Ä Kubja -^PaJökesed 1.50 so
H Uustalu )h M Moort Scxumepoisy
mik. + U \ fotosid '
Leho Lumiste Alamns? Ai8drn?»>- Wogrftafi
line Jutustus kirjanik. Oskar Lutsust S.6S - m
L Lumiste -AtlandVakraaiJ 2.1C 40
L. Lumiste - Killad kiUaR 530 40
A Vomm — Riftsõnad 5 2.60
A Vomm ~ RiÄtsõnad 0 2^.-' 20
A Vomm ~ Ristsõnad ni 2.25 20
y AvVomm;-.:.R|*?t85nad:w;-^ 2.2S
Ants Vomm — Mind hing (luuletuskogud ^ : 40
Ants Voinm — Varjud (luuletuskogu)
K Eerme - Äumad taevad |ia elavaä
.Vmälestuaed • IM IS
K Eerme - Faeyata päeifad \p. Ä S 05?? U 14.-= 40
S Ekbaum - AJatar(luuletuskogu; i . ~ 8C
Aarand Roos ^ .Inmalaga, Kars Js EraHamata 4.- 30
J Pltjja - Rajnsolmed . m. 40
A Käbin ^ Vaim ja mnld 5.- 40
Urve Karuks - Kodakondur (luülemskogu) 20
l E Oja --r jSopotosed eneses (luuletuskogu) m 25
H Oja — Tunnete 'parder(luuletiisko^ 2.75 25
A Küng - Mis toimub Soomes? : M — •50
Aarand Roos Juntide kanbigasTallümas ." m
E. Sanden — Loojarignl lahkumine TaUiniiäsl t 16.20 ' • 80
RAAMATUID LÄSTELEs
üme Ivandi — Parg»
Kalevipoeg - õppe^, ja tööraamat laÄtökj
<>peta mind lugema l - ^õpp^ i ja tööram
; eelkoohealistele lastele vähdtrükis) :
Õpeta mind lugema i l — õppe. ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjntuistik I
2.50
ema ruumides olevaüe reisiselts-komia
liikmeile head ülestõusmispühi
soovimas.
— Kas oled huil või! Mis kuri-vajmu
lilestõusmine?
aüstavait kirikurpühadest, üües
Lindsten. Tema arvates selline
ringkäüc oleks ,anuudekski eri-pohjusteks"
vajalik. Saladuslikult
ta teatas, et tervituskäigud tuleks
teha nii, et Vüotilaise ülesanne
oleks hoida omal hetk aega ruumis
asujate tähelepanu, küna tema
— Lindsten — toimetaks sel
ajal oma asja. ;
— Kas sä mõtled n ^
minna? hnestas Vuotüainen.
Lindsten kummutas järsult kahtluse
ja läks ruumide ustele koputama.
Vuotilainen arvas oma
mõttes, et ega ruumides sel ajal
veel kedagi pole: oli lüga varajane,^
et kombelised või väsinud
oleksid naasnud ööbunisruumides-se.
Tema üllatuseks kolmes ruur
fni^ oldi siiski kodus. Kahes oli eakas
abielupaar, teine juba öö-
.piüikusele minekul. Häiritud suhr
tusid koputusele ja võõraste tulei-kule
vähese imestamisega, aga
mõistsid, et see oli ikka tore, kui
oniamaälased pidasid meeies tulla
häid ülestõusmispühi soovima.
Kolmanda ruumi ukse avas kui-vätuslinaga
ümber vöö olev 40-
aastane tugevakehaline mees, kes
juba tulekul laevas oli osutunud
Muui;uila konstaahliks, imivormist
vabanenud möllavaks vennaks.
Avatud uksest oli näha, et voodist
piilus tumedasilmaline suurerin-naline
naine, kelle väärtuste katteks
ei olnud vähimatki võrku.
— Tuli minu palvele üks selline
eputis." Esiti selle hääl oli vaevalt
kuuldav^ aga nüüdon jutt juba
pääsenud lahti, esitas uhke šeadius-silm
oma leidu. See aga ei hooliInimeste
kombed, armas^ nud vähematki oma vormide peit-ärifehing
MkesiimÄma poole vend. Inhnesteko vastupidi lükkas tüdruk
kogemuste ja rutiini kohaselt, kasulik täita. Ära sa räägi nfieba^ linaserva allapoole reiteni ja seadis
end kätele nõjatudes meelitavasse
asencüsse võõraste meelelahutuseks.
V
—- Keeleprobleemid on sün arusaamise
osas olnud vähe rasked.
See Lidia on Tshehhoslovakkiast,
aga ei räägi muud kui mingisugus
böömi või määri või protektoraa-ia
keelt, miEest mingit tolku ei
saa. Kuid oma keelevajadused on
Lidia korraldanud nii, etj arusaa-nüst
on üleliiaflgi, üvitas konstaa-
Lindsten ja Vuotüainen katsusid
vabandada häirimise eest,, tultes
sobimatul ajal, aga konstaabel
kinnitas otse vastupidist rahuldustundega:
- Tulge aga abiks,/ et pidu
toem kestaks.
Pärast liühikest vestlust, kus sõnad
olid suunatud ru|mii isandaie,
kuid sumad neelasid Lidiat, said
sõbrad end lükuma.
' Ma olen alati imestanud, et
mis see selline vöodipolitsei on,
kellest räägitakse. Küüd tean sedagi.
Mis sä arvad Icui Vahetaksime
elukutse Ja läheksime politsei-kooii?
Kuigi riigi leib on õhuke,
on tegevusala siiski avar, irvitas
Vuotilainen. . ^
Märts oli kenasti koridoris lifti
jum^es oodanud sel ajal, kui mehed
tegid ringkäigu ruumidesse.
Sõideti alla * ja suunati minek öö-Öubi
poole. Sissekäigu juures oli
ootamas pikk saba, mis ei näinud
sugugi liikuvat. Lindsten oli juba
varem rääkinud Vuotilaisele, et
lauareservatsiooni püetid tuli varakult
lunastada, kuna hiljem õhtul
see alati ei õnnestunud.
— Anna nüüd see pUetitekimp
minu kätte, käsutas ta Vuotüaist,
kes tõi taskust välja Märtsilt osatud
8 ipüetit.
Nüüd on neid kõiki vaja. Hak-itame
nüüd otsrnia aukudele täidet.
Vuotüainen ei tajunud veelgi,
mÜlest oli küshnus. Lindsteni teavad
silmad märkasid süski rahva
hulgas paari eksootilise väljanägemisega
tütarlast. Riietus näitas,
et need ei olnud lääneturis-tid,
aga juuksed;ja näod paljastasid,
et nad ei olnud ei eestlased
ega ka mitte venelased.
Lindsten läks tüdrukute juurde.
Märts ja Vuotilainen ei saanud jutust
ja tiirtsatustest mingit selgus,
vähe kaugemal kui nad olidki,
aga neidude itsitus kandus selgesti
nendegi kõrvu. Hetke pärast
nad nägid> et Lindsten ulatas tüdrukuile
kaks piletit. Tüdni^ lahkusid
sabast ja uksehoidjale püe-teid
I näidates sisenesid ruumi.
Lindsteni töö oli siiski alles pooleldi
: tehtud: kusagüt tuli leida
veel kaks tüdrukut. Arvustavalt
jalutas ta piki saba ja vaatas hoolega
seisVaid naiskodanikke. Kaks
heledajuukselist paarüõimnesuve-list
näisid vastavat ta nõudeile.
Lindsten läksjse nende jutule ja
peagi kordus' sama näitemäng —
needki noored naised eemaldusid
sabast ja sisenesid ööklubisse.
— Kas hakkad nüüd mõistma,
miks selles süsteemis peab alati
hankima igasse kohta; toi^ltpi^^^^^
'küsis Märtsi ja Vuotiläise juurde
naasnud Lhidsten.--- See on võimalikult
kergeim vüs naiste hankimiseks.
Kuna siiri on igas kohas
sabad, siis lahed sinna oma püeti-tega
valuna. Alati on soovijaid, kes
soovivad piletit, ja kes osavalt sattuvad
õigesse lauda! Muud võuna-lust
ju ei olegi, sest teistesse lau-ei
mahu.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 26, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-02-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800226 |
Description
| Title | 1980-02-26-06 |
| OCR text | . VABA EESTLANE teisipäeval, 26. veebruaril 1980 - Tuesday, February 26,1980 Tänavssne taUolüm kanadajastele olnud eilM ©diikas. Aegade Jooksul on Kanadal siiski neil mängudel olnud küllaltki palju medaleid. Esimeseks oji Kanadale kuM jäähoMs 1920. aasfcal, mil Winmipeg Falcons esindas Kanadat Jäähoki -tõi kanadalastele kuld- satamises Atme Heggtveit, iluoisu- p medali (ka järgmistel mängudel, ta ja Donald Jackson saavutas mü Toronto Granite jäähokimees- pronksmedali, Paul Bob ja Barba-feond Kanada esindajana oli par ira Wagner said kuldmedali paaris-rim. Järgmistel mängudel 1928. a. i uisutamises, võitisjäähokis Toroito ülikooli j 1960. a. peeti mängud Innsbruc-jäähokimeeskond jällegi kuldme- kis. Iluuisutamises saavutas pronksmedali Petra Burka, nelja-lisel kelgul sõitmisel said kuldmedali John Em8ry,Vic Emery, dali. Kuid siis witis William Lo-gan kiimisutaaniser pronksmedalid, nii 1500 kui ka 5000 m uisuta- 1932. a. peeti taliolümpiaad samas kus tänava Ja seal oli Kaia Ka oli medalite „saak-' suurem. Hattie Donaldsea võitis hõbeda. 1000 ' m uisutamises naistele. Sa-imas Ales Hurd võitis hõbeda 1500 m ja p l a k s i 500 m uisutamises meestele. 10000 m k i l i x u^ saavutas pi^nksmedaiiFranik Stack. Jeaa Wüson võitis kiiruisü^ tamises kuldmedali' 500 m ja hõ-bsmedaliiSOO m distaiiftsidel. Kiir^ uisutamises sai pronkm^aii ka Montgomery Wilson. 1936. a. toimusid mängud Saksamaal Garmisch Part^iku-chenis, kus hõbemedali võitis teiada meeskozinana mänginud Port Ant-huri jjäähiökimeesk^ 19Ä a. toimusid mängud St. Morite. Kanadalasist tulid medalile l|fallece Diesitelmeyer uisutamises (pronks), SuzanneMorrow sai iluuisütemises pronksmedali, Mdniedali a^^ Barbara Ann Scott. Jäähokis mängis R.CA.F. jäahokhaeeskond ja saavutas kuldmedali.' 1952. a. peeti mängud Oslos. G. Audley saavistas uisutamises 500 m distantsil pronksmedali, l Jäähokimangus tuli - EdmonM J^ercurys meeškoHd kuldmedali" Peter Kirby, Doug Anakm. Huuisu-tamises sai hõbeda Guy Revell, tema paarisuisutaraise partneriks oli Deborah Wilkes. 1968. a. olid mängud Grenoblesv Nancy Greene sa'^vutas hõbeda ja kuldmedali mäelaskumises. -Kanada jäähokuneeskpnd saavutas pronksmedalid Põikread: 1. Kirikuõpetaja, 5..^^m^^ Armuand, 25. Vorm sõ- 1972. a. oli aimsaks medalte)- T u i ^ 10. Rootsi nast algama, 27. Võorpärane me- Jaks K2M:en Magmusson üuuisuta- ifcuningate nimi, Ü. Toa osa, 13. henimi, 30. Kont, 31. Inimese al-mises, kes saavutas hõbemeiali.; Valge ollus, l5. Muinas-kreeka ju-' gus, 34. Kõrgem õj^peasutus Ees- 1976: a. saavutas ilmiisutajaTo^ lüh., 35. Järv Lätis, 37. Koha ler Cranston pronksmedali, Kathy Kreiner kuldmedai^i slaalomis ja Cathy Priestner hõbeda ;500 m 19K. a. mängud Kanadalasišt sai hõbeda iluuisutaja Norris Bowden, sama Francis Dafoe paarisuisutamises. Jäähokis esindas Kanadat Kitchener-Water-loo jäähokimeeskond saades pronksmedali. Lucille Wheelör sai pronksmedali mäelaskumises. Sama jääihökineeškond võitis Kanadale hõbemedali järgmistel mängudel 1960. a. Squaw Valley's. Leedus peetud kergejöustMsi- Kuldmedaili tõi Kanadale mäesuu- sevõistlusel oli kõrgushüppe Otepääl peetud Eesti meistrir võistlüser tuli sutisatamise kahevõistluses, kuš on aladeks suusä-hüpe ja 15 W murdmaasuusatamine, esimeseks; Kalev Aigro. Suusahüpetes tuü meistriks noorteklassi kuuhiv Margus Kangur. Küffla karate on üheks alaks järgmisel olümpiaadil, kui see korraldamisele tuleb, siis on ka Eestis seda innukalt harrastarha hakatud. Hiljutisel Eesti meistri võistlusel tuli kairatemeistriks varem kõrgushüppajana Vedelaks muutuv, 23. Järv Soo- määrsõna, 38. Eksisteeriü, 40. Nendes, 42. Jõgi lu-imaal, 43; Kehv, armetu, 44. Kohad, paigad. Püstread: 1. Saksa marssal II maailmasõjas, 2. Linn: Eestis, 3. Minevikku tähistav sõna, 4. Spor-diriist, 5. Uhke suvila,' 6. VoOr^, keelne eelliide, 7^... küll ütleb see, kel pole küret, 8. Peatselt, 10. ühel vanemal, 12. Naisenimi, 14. Intervjuu, 16. Maailmajagu, 18. 'Teatud kujuga kõverjoon, 19. Võ-luese „Kalevalas", 20; Mitte välja, 25. Langev; 26. Liikhisvahend, 28. Sugupool, 29. Panevsuä naerma, 32. Paljukordne e^ti minister, 33. Naise tütel mõnes maas, 36. Naisenimi, 37. Pesupesemisel kasutatud aine, 39. Mitte võlts, 41. Taimede paljunemisvahend. KISTSÕNÄ ME. 1020 MHENDUS Põikread: 4 p t a r , 7. Rikas, 9. Robot, 11. Laat, 12. Enam, 13. Team, 14. Askees, 16- Tatra, 17. Roog, 18. Loksa, 20. Rant, 23. Narid, 26. Ruupor, 29. Kuid, 30. Uuel, 31. Seli, 32. Emanda 33 Seast, 34. Tuust. V'- esimene tallinlane Tiit Pahapill tulemusega 2.24. Tagajärg on tema enese nimel oleva E ^ t i rekoirdi kordamine. • ^ VöToshilovgradis tuli vibulaskmisel võitjaks pämulanna Eve Suits 565 silmaga 2x25 meetri distantsil, j äi teiseks 561 sumaga 2x18 m distantsil ja saavutas kolmanda koha F I T M harjutuses. Taliinnas peetud tennisvõistlus-tel, millest N i Lüdu paremik osa võttis,: võitsid naispaarismängus Ljdia Nurme ja Elena Lapimaa. Mees paarismängus saavutasid esikoha taliiniane Alar Mük ja, kiievalane Juri Filjov. Meeste üksikmängus oli Ervin Lange eestlastest parimana neljandal kohal.j "V" .... « Tallinnas peetud ujumisvõistlustel lOO m liblikujumises said esikohad Marina Trofunova ajaga 1.06,92 ja Raul Rannaveer 1.00,76, 20Om vabaujumises Pille Nuiamäe 2.14^47 j a Kalle Lüvamägi 2.00,81, 200 m seailiujumises Kj:isti Jakon 2.35,10 j a Oleg Labzin 2.17,11,100 m rinnuJiuijumises Katrm Sillaste 1.18,62 ja Toomas Soosaar 1.09,41, Püstread: 1. Süst, 2. Vares, 3. Pilet, 4. Taamal, 5. Ronk, 6. Romeo, 8. Kaar, 10. Baer, 13. Tatar, 14. Ankur, 15. Sokid, 19. Ankeet, 21. 200 m kompleksujumises M. Trofi- Nuuma, 22. Tuua, 24. Aula, 25. mova 2.27,70 ja Kaupo Mast 215,46. Rüst, 27. Pent, 28. Oldud, 31.SŠSR. Tiitsu kkjas soovitud külakosti-kaup pii erihindamise alusel; neist küsiti ainult sama toda, mida Lindsten pii ise Soomes maksnud. Lincjsten oli 'ilmselt hästi suutnud täita Tütsu soove, ka. aluspesu-pluüs oli rahuldav. Vanaemale mõeldud tavahste niiskete pühke-paberite lisaks oli Lindsten toonud: §saasa kaks suurt pakki intiimse hügi^ni jaoks mõeldud sidemeid. Tiitsu ilme näitas, et ta pidas kinke rohkem kui meeldivaiks. Lind-sts8M teadis isegi hästi milline väärtus on neil läänemaistel elutaseme tööstustooteil. : Alles külakostiks toodud asjade iiurimise ja hindamise järel mindi peamisel äritehingu juurde. Juba ette olid Lindsten ja; Vuotüäinen kokku leppinud selles, et kasulikum -oli müüa kõik korraga, mis müiidaväks oli toodud. Sellest tuleb nü põrgu moodi raha, et me seda kõike ei jõua kasutada, oli Vuotilainen arvestanud. Oleks asjatu paremaid müü-givõimalusi otsida, kuigi teistelt ärimeestelt võiks kaubast vähe rohkem saada. Pääseme hõlpsami-ni feui asjad on kohe. alguses müü- Lindsten oili olnud samal arvamisel. Ta oli siiski arvanud, et midagi võiks ehk jätta reservigi: kasvõi ühe taskuarvuti, parfüümi, seepi ja vähe muud sellelaadilist. — Mitte raha pärast^ aga võib muul viisil tekkida akuutset vaja- ;?iust, Oli t a seletanud. Hoolikal asjade üürimisel nagi aktiivse tingimise Eestlaste poolt ostetud asjad pressiti Tiitsu poolt kaasa, toodud suurde meremehekofcti, müle küljel üutsesid Soome jäähokiseltsi embleemid. Paberile tehtud arvestus näitas, et kaupade vastu said nende endised omistajad 1600-rubla suuruse rahapataka, määratu rahahulga iuhjkese lihavõttepühade reisi ajaks raisata, nagu mõlemad soomlased oma mõttes, arvestasid. Rahapatsakat pll märgatavalt l i sanud viis Vuotilaise toodud, vähe üle 50-margalised taskuarvutid, koos kohvreist leitud kümnekoima naiste dzhiinide ja pluusedega. Lepiti kokku, et Tiits tuleb kohvrit järele vedades ööklubisse. Vuo-tüainen maksis ^artsüe juba reserveeritud piletite eest, aga üllatas kui pileteid oli kaheksa. . — Meid on ju amult neli! imestas ta, aga rahuldus rohkemat küsimata, ulatades rublad eestlase kätte. Viimane pidas siiski targe-, maks seletada, aga seletus pani Vuotiläise veelgi rohkem ^mesta-ma. — Sa näed yai-sti, miks just kaheksa piletit. Kõik lähevad vaja, meü- on Jarliga alati igas kohas kaksikpüetid, teatas Märts laerar tades. Koridoris ruumi ust lukku keerates meenus Lindstenüe äkki, et enne alakx>rrusele minekut t i Ä -.üks tava: tuleks käia teistele A •ESI His&d Saatekulu E. Mänd — Aastate pärand (kolmas valimik • vaimulü^ke vaatlusi) m Estoman Scouting %^ : 35 Eesti skautlus viiskümmend aastat , •2.- 1.- TERR KUNGLA juubelialbum. (T.E. Rahvatantsijate Rühmi i 15— I v - J. Kangur — Vaim, võim ja vabadus 7.50 50 Uaimo Kompus — Kustutamata nälg kufistü Järele U . - 85 L Wahtras - LiJvakl88& 2.50 19 Enn Nõu - Vastnvett 5.- 40 Anna Ahmatovb Maru Undei RÖSÄÖ:^©© 8.5Ö 8Ü Ä Michelson — Kodumaalt võõrsEe 10.- §0 8.- ä& H. MicbeisüD Tvioorsoötöö radaöel 3 . - 50 H. Mlchelson Eesti racSö^H 8^ Triinu" üksiknumbreid 1.50 EiRtonian Office) Gold» S.~ 40 ' PauJ Laan - Mõttelend - PUte |» p««igel^8rt 5.- 2( Karin Saarsen - LohengrlMl lal i u m lM 4J0 15 Herbert Sahi ~ Utoopia la gntnwioogla : m m Eduard Klants Liuni iiitla^ed \{ luui^uski^ 1) 3.- ^lona Laamas - Mis mH sipelgad ' ' •• - i (lUUlirtUSkogu)^ 1 ^ 15 A Kubja ' Karinnud kodud --mälestused ••.^•4—•, • •- 29 ; A.Kiibja ••r-'.jälestas! kodwisaar^Rt : • - 20 Ä Kubja -^PaJökesed 1.50 so H Uustalu )h M Moort Scxumepoisy mik. + U \ fotosid ' Leho Lumiste Alamns? Ai8drn?»>- Wogrftafi line Jutustus kirjanik. Oskar Lutsust S.6S - m L Lumiste -AtlandVakraaiJ 2.1C 40 L. Lumiste - Killad kiUaR 530 40 A Vomm — Riftsõnad 5 2.60 A Vomm ~ RiÄtsõnad 0 2^.-' 20 A Vomm ~ Ristsõnad ni 2.25 20 y AvVomm;-.:.R|*?t85nad:w;-^ 2.2S Ants Vomm — Mind hing (luuletuskogud ^ : 40 Ants Voinm — Varjud (luuletuskogu) K Eerme - Äumad taevad |ia elavaä .Vmälestuaed • IM IS K Eerme - Faeyata päeifad \p. Ä S 05?? U 14.-= 40 S Ekbaum - AJatar(luuletuskogu; i . ~ 8C Aarand Roos ^ .Inmalaga, Kars Js EraHamata 4.- 30 J Pltjja - Rajnsolmed . m. 40 A Käbin ^ Vaim ja mnld 5.- 40 Urve Karuks - Kodakondur (luülemskogu) 20 l E Oja --r jSopotosed eneses (luuletuskogu) m 25 H Oja — Tunnete 'parder(luuletiisko^ 2.75 25 A Küng - Mis toimub Soomes? : M — •50 Aarand Roos Juntide kanbigasTallümas ." m E. Sanden — Loojarignl lahkumine TaUiniiäsl t 16.20 ' • 80 RAAMATUID LÄSTELEs üme Ivandi — Parg» Kalevipoeg - õppe^, ja tööraamat laÄtökj <>peta mind lugema l - ^õpp^ i ja tööram ; eelkoohealistele lastele vähdtrükis) : Õpeta mind lugema i l — õppe. ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) Eesti keele Harjntuistik I 2.50 ema ruumides olevaüe reisiselts-komia liikmeile head ülestõusmispühi soovimas. — Kas oled huil või! Mis kuri-vajmu lilestõusmine? aüstavait kirikurpühadest, üües Lindsten. Tema arvates selline ringkäüc oleks ,anuudekski eri-pohjusteks" vajalik. Saladuslikult ta teatas, et tervituskäigud tuleks teha nii, et Vüotilaise ülesanne oleks hoida omal hetk aega ruumis asujate tähelepanu, küna tema — Lindsten — toimetaks sel ajal oma asja. ; — Kas sä mõtled n ^ minna? hnestas Vuotüainen. Lindsten kummutas järsult kahtluse ja läks ruumide ustele koputama. Vuotilainen arvas oma mõttes, et ega ruumides sel ajal veel kedagi pole: oli lüga varajane,^ et kombelised või väsinud oleksid naasnud ööbunisruumides-se. Tema üllatuseks kolmes ruur fni^ oldi siiski kodus. Kahes oli eakas abielupaar, teine juba öö- .piüikusele minekul. Häiritud suhr tusid koputusele ja võõraste tulei-kule vähese imestamisega, aga mõistsid, et see oli ikka tore, kui oniamaälased pidasid meeies tulla häid ülestõusmispühi soovima. Kolmanda ruumi ukse avas kui-vätuslinaga ümber vöö olev 40- aastane tugevakehaline mees, kes juba tulekul laevas oli osutunud Muui;uila konstaahliks, imivormist vabanenud möllavaks vennaks. Avatud uksest oli näha, et voodist piilus tumedasilmaline suurerin-naline naine, kelle väärtuste katteks ei olnud vähimatki võrku. — Tuli minu palvele üks selline eputis." Esiti selle hääl oli vaevalt kuuldav^ aga nüüdon jutt juba pääsenud lahti, esitas uhke šeadius-silm oma leidu. See aga ei hooliInimeste kombed, armas^ nud vähematki oma vormide peit-ärifehing MkesiimÄma poole vend. Inhnesteko vastupidi lükkas tüdruk kogemuste ja rutiini kohaselt, kasulik täita. Ära sa räägi nfieba^ linaserva allapoole reiteni ja seadis end kätele nõjatudes meelitavasse asencüsse võõraste meelelahutuseks. V —- Keeleprobleemid on sün arusaamise osas olnud vähe rasked. See Lidia on Tshehhoslovakkiast, aga ei räägi muud kui mingisugus böömi või määri või protektoraa-ia keelt, miEest mingit tolku ei saa. Kuid oma keelevajadused on Lidia korraldanud nii, etj arusaa-nüst on üleliiaflgi, üvitas konstaa- Lindsten ja Vuotüainen katsusid vabandada häirimise eest,, tultes sobimatul ajal, aga konstaabel kinnitas otse vastupidist rahuldustundega: - Tulge aga abiks,/ et pidu toem kestaks. Pärast liühikest vestlust, kus sõnad olid suunatud ru|mii isandaie, kuid sumad neelasid Lidiat, said sõbrad end lükuma. ' Ma olen alati imestanud, et mis see selline vöodipolitsei on, kellest räägitakse. Küüd tean sedagi. Mis sä arvad Icui Vahetaksime elukutse Ja läheksime politsei-kooii? Kuigi riigi leib on õhuke, on tegevusala siiski avar, irvitas Vuotilainen. . ^ Märts oli kenasti koridoris lifti jum^es oodanud sel ajal, kui mehed tegid ringkäigu ruumidesse. Sõideti alla * ja suunati minek öö-Öubi poole. Sissekäigu juures oli ootamas pikk saba, mis ei näinud sugugi liikuvat. Lindsten oli juba varem rääkinud Vuotilaisele, et lauareservatsiooni püetid tuli varakult lunastada, kuna hiljem õhtul see alati ei õnnestunud. — Anna nüüd see pUetitekimp minu kätte, käsutas ta Vuotüaist, kes tõi taskust välja Märtsilt osatud 8 ipüetit. Nüüd on neid kõiki vaja. Hak-itame nüüd otsrnia aukudele täidet. Vuotüainen ei tajunud veelgi, mÜlest oli küshnus. Lindsteni teavad silmad märkasid süski rahva hulgas paari eksootilise väljanägemisega tütarlast. Riietus näitas, et need ei olnud lääneturis-tid, aga juuksed;ja näod paljastasid, et nad ei olnud ei eestlased ega ka mitte venelased. Lindsten läks tüdrukute juurde. Märts ja Vuotilainen ei saanud jutust ja tiirtsatustest mingit selgus, vähe kaugemal kui nad olidki, aga neidude itsitus kandus selgesti nendegi kõrvu. Hetke pärast nad nägid> et Lindsten ulatas tüdrukuile kaks piletit. Tüdni^ lahkusid sabast ja uksehoidjale püe-teid I näidates sisenesid ruumi. Lindsteni töö oli siiski alles pooleldi : tehtud: kusagüt tuli leida veel kaks tüdrukut. Arvustavalt jalutas ta piki saba ja vaatas hoolega seisVaid naiskodanikke. Kaks heledajuukselist paarüõimnesuve-list näisid vastavat ta nõudeile. Lindsten läksjse nende jutule ja peagi kordus' sama näitemäng — needki noored naised eemaldusid sabast ja sisenesid ööklubisse. — Kas hakkad nüüd mõistma, miks selles süsteemis peab alati hankima igasse kohta; toi^ltpi^^^^^ 'küsis Märtsi ja Vuotiläise juurde naasnud Lhidsten.--- See on võimalikult kergeim vüs naiste hankimiseks. Kuna siiri on igas kohas sabad, siis lahed sinna oma püeti-tega valuna. Alati on soovijaid, kes soovivad piletit, ja kes osavalt sattuvad õigesse lauda! Muud võuna-lust ju ei olegi, sest teistesse lau-ei mahu. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-02-26-06
