Vaba eestlane , August 12, 1982

              L i ba VABA WSm^hm neljapäeval, 12. augustil 1982— Thursday, August 12,1982
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA eBSTLAMi
VÄUAANDJA; O/Ü- Vaba Eestlane, 1955 LesUe St. Don Mills,
Ont MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
• TOIMETUSE KOLLEEGIUM: iCarl Arro, ^ Heino Jõe, .Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas •124.—
ja veerandaaistas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55—, pool­aastas
$29.—^ ja veerajQd&astaa $i5--^
/ Aadressi muudatus 5Q e. — Ülcsiknumbri hind 60 e, , •
FRE.E ESTONIAN
Published by Free Estonian PubÜsher Ltd.,
1955 Lesüe S t Don Müls, Ont. M3B 2M3
Detente kummitab Stokholnu Eesti Maja jiihatKsliikmed, vasakult Meemo Trepp, Rein Uustal, Alfred Vahtra, esimees Leo
Moks, Albert Meerik, majandusäuhataja Kersti Ustav ja Dea Eaud. ,
Ühendriikide presidendi Ronald kuleppetd, mida OB voim^
Reagani range välispoliitiline Min gevdada majanduslike soodustuste-
N. Liidu suhteis ou tekitanud ga. Ajaleht jätkab vana tuntud de-
Waishingtoni ja Lääne-Kuroopa tente viisi kui ta väidab, et sellise
pealmnade vahel tõsiseid lahkheli- koostööga on võimalik relvastuse
sid mng om pelssimiste, kes ennus- SuureMdamist pidurdada ja jõo
ttavad NATO lagunemist ja Euroo- tarvitamist väljaspool N . Liidu pil­pa
riikides omal käel ja omal jõul re ohjeldada. Kommunistliku
elu jätkamist. Euroopa riigimehed, süsteemi iseloomu on võunalik
poliitikud ja kommentaatorid siüü- muuta teataval määral humaanse-distavad
Reaganit^ et tal puudub maks, arvab ajaleht paatoslikult
täielik anüsaamine välispoliitilistest ning väidab veendunult, et ainult
probleemidest ja ta katsub oma sel teel ou võimalik läänelütlasi
puudujääke varjata raskete sõna- koostöös hoida,
dega ja mõõgatäristamisega, kuna Need tuttavad detente poliitika
Washingtoni praegustest juhtiva- illusioonid ei klapi kuidagi Meaga-l^
est ringkondadest mainitakse, vas- sii uue rangema polütiliise joonega,
ttukaalid&s, et Lääne-Euroopa ou mis eriti avaldub takistuste tegemi-liuvitatud
amult venelaistega äri te- ses N . Liidu gaaajuhtmestiku ehi-gemisest
ning ei tunne üldse huvi tamiseks Siberist Lääne-Euroopas-yisimuse
vastu, mis on sellise ärit- se. Reagan on keelustanud ameeri-semise
ja Moskva majandusliku ka tehnoloogia kasutamSse selle
toetamise pidütika lõppjäreldväSr gaasijuhtmestiku ehitamisel, mis
Näib, et küsunus seisab lihtsalt Euroopa riikide arvates kujutab
S(^es, kas jätkata senist pingelõd- endast toorest surveavaldamist ja
vendusei ehk detente polütikat või võib täiesti rikkuda Ühendriikide
lõpetada see ühekülgne N . Ludu vahekorrad oma N A T O lüflastega.
abistamine odavate krediitidega, Reagan kardab, et vene gaasi ka-
Oäänemailma tehnoloogiaga ja ve- sutamisel satub Lääne-Euroopa
uelastele sood^ äritsemisega. Lää- ebasoovitavalt suurel määrk Mosk-ue-
Euroopa riigid on arvamise], et va mõju alla ning venelased lõika-kaubavahetus
ja koostöö N . Liidu- vad suuri kasusid, km nad oma
ga ei ole kasulik mitte ainult vene- loodusliku gaasi müümisel saavad
lastele vaid ka läänemaailmale, Euroopast igal aastal 4 miljardit
kuna Washingtonis rõhutatakse, et dollarit kõva valuutat.
Venemaa toetamine J a abistamine Reagan on vaimud kahtlemata
tuleks lõpetada ja Müendada see- õige polütiliise liini, k u i t a on ha-ga
kommunistiikn süsteemi kokku- kanud N . Ludule majanduslikku
variisemist President Reagani arva- survet avaldama, kuna see on am-tes
on kommunistlik süsteem vü- tud olukorras kõige mõjuvamaks
mud N. Lüdu majanduse viimse vahendiks kommunistliku süstee«
päeva lävele ning kommunismi va- mi nõrgestamiseks, seda enam, et
risemme toimub seda rutem, mida N. Lüdu plaanimajandusele raja-suuremal
määral tööstusükud lää- tud riiklik põllumajanduis on pä-neriigid
ühises koostöös N . Liidule rast pikM valuaastaid jõudnud
survet aivaldavad, oma haua äärele, Kapitalistükud
Detente polütika kaitsjad ei põh- lääneriigid on minevikus pidevalt
Jenda oma seisukohti mitte ainult N . l i i d u oma majanduslikest ras-
MÕlemapoolse majandusliku kasu- kustešt välja aidanud, kuid nüüd
ga vaid toovad esfle ka teisi ar- on Reagani ja tema nõuandjate
gumente, milledest mõned on vä- arvates õige aeg pöidlakruvisid
ga omapärased ja reedavad läänes eriti pingutada,
valitisevat kmnmalist mõtiemisviisi. Reagani polütika! on ainult üks
Nnnelt pooldavad mõned idsddisi- viga: see ei <rfe järjekindel. K u i
muste eksperdid, N . Liidu majan- president nõuab Lääne-Euroopa
dnslikku toetamist juba sellest as- riikidelt (suurte majanduslike tehui-pektist
lähtudes, et abistada par- gute tühistamist N . Liiduga, siis
teid sõda ihkavate kõrgemate sõja- peaks ta ka ise katkestama oma
väelaste vaois hoidmiseks. Kui N . teravUjasadetised N . Liitu, mis ai-
Liit ou majanduslikes raskustes, tavad venelasi üle praegustest poi­sus
võib kergesti juhtuda, et sõja- linmäjanduslikeSt raskustest Vilja
mehed saavad oma kätte üleäivõi- väljaveo keelustamise asemel ka«
mu ja alustavad suuremat sõda, vatseb Reagäm teravUja ekspordi
mi!s võib lõppeda kogu tsiyüisat- kokkulepet N . Liiduga ühe aasta
siooni hävitamisega, arvavad mõ- võrra pikendada ning venelastele
ned aisjatundja. saadetavaid teravUjakoguseid sSse-
Kuid detente poliitika eest ei polütilistd põhjustel iisegi suuren-võifle
mitte ainult eurooplased, vaid dada. Reagani otsus teravilja saat-iiieid
leidub ohtralt ka Ameerika miseks N . Lütu ei võunalda mitte
ÜhendriUddes.Nü näiteks kirjutab ainult Euroopa popitikutel ja riigi-
„New York Times^^ oma juhtkir- meestel prc^denti atakeerida^ vaid
|as 25. juulil, et Ühendriigid ei ole see otsus on tekitanud suuri
JUUBEUKOOLI ÜKS PALI
Praeguse ülikooii rektori haridislikyst käigust polevcal' sdg&asi'
Tartu ülikool tähistab tänavu juubelit See on puudutanud kooli mitmesaja-aastast ajalugu, mõjuta- j
nud koolihoonetele remondi tegemist ja toonud fookusse ka kooU tänapäevasse rektori Arnold Koop'i
isiksuse, kes on rohkem parteiliini pidi, kui teaduse nõudlikku rada kaudu oma kõrgele kohale trügi­nud.
SeUetõttu oli teda suure umbusaldusega vastu võetud nagu kõiki Venemaa eestlasi ja on olnud mõ-netise
iroonia objektiks.
Arnold Koopi, Tartu ülikooli
rektori haridusliku käiguga polevat
kõik selge.- Ta ise ütleb („Edäsi",
16. juulil 1982): „Tulin sõjast väl­ja,
taskus ei ainsatki dokumenti
hariduse kohta. Isegi algharidust
polnud millegiga tõestada".
Kuid ta valis kiireima tee tippu
jõudmiseks: „Lõpeasin parteikooli
ning läksin selle tunnistusega
1949. aastal tagasi Tartusse, et üli­koolis
ajalugu õppida. Aga siin,
rektoraadi tiivas istus ühes kabi­netis
keegi karm mees, vaatas mu
tunnistust ja ütles:
See ongi kõik? Rohkem teil mi­dagi
pole? No süts ei ole meil
ii
Seisin hulk aega kuue samba ees
ning mõtlesin: siia majja ma oma
jalga enam ei ftõsta . . ."
Teatavasti parteikoolis. õpitakse
ainult partei ideoloogiat ja partei
aj alugu. Sinna õpilaste saamiseks
peab iga asutus andma teatud arvu
inimesi, kes selle kursuse läbi tee-yad,
aga see ei anna mingit üld­hariduslikku
taset. Paistis, et selle­aegne
rektor oli veel küllaltki tark
ja haridusest lugu pidav mees, kes
teda vastu ei võtnud. Aga see len­das
oma koha pealt . . .
õpingutega pidi 30-äastane
mees otsast alustama. Pool aastat
kulus eksternina keskkoolieksami-te
sooritamisele;
kiire läbimineku tagas asjaolu,
et parteilastele ei tohi nõrka
hinnet anda,
nagu oli kogemusi juba okupat­siooni
esimesest aastast.
Keskkoolile järgnes kolm aastat
õpetajate Instituuti, millest hiljem
sai Tallinna Pedagoogiline Insti­tuut.
Kõik hinded olnud aina viied.
Häda olnud ainult võõrkeeltega,
tehnikumis ei olnud osanud inglise
keele õpetajanna, teise kursuse tu­deng,
ka ise seda keelt, muudkui
punastanud ja kogelenud. Nii ei
julgenudki ta ingliskeele eksamile
minna ja valis saksa keele. Võt­nud
pileti ja — klassilcu teos olnud
vaja tõlkida eesti keelde. Klassik
olnud Marx ja selle teos oli talle
juba enne pähe õpitud, juba partei­koolis.
Pedagoogiumi ajal oli ta
seal samaaegselt ka keskhariduse­ta
õpetajaks.
Siis olid tulnud mineviku varjud
vahele ja mõnda aega olid olnud
kõik uksed tema ees suletud. Ta
jutustabki oma elust ja kavatsu­sest
hakata oma perekonna juuri
otsima.
võimelised kukutama kommunist- helisid ka vabariiklane ridades,
likku güsteemi Poolas ega N . L i i - Washmgtoni ja Lääne-Euroopa
du!s ning agressüvse polütika ase- vahel tekkinud detepte lahkhelid
mel tuleks arendada kommunistil- ou loomulikult, uueks energiaalli-
Ike. riikidega koostööd, luues kok- ksks N . LSidu: propagandavesMI®,
uus kasutab ära kõik võimalused
Ühendriikide ja ta lüflaste vältelis­te
lahkhelide suurendamiseks.
Ühendriikide uut välismmistrit
Shultzi ootavad kahflemata era­korraliselt
suured ülesanded Rea­gani
polütilise lüni säUitamise! ja
Washingtoni lepitamisel Lääne-
EiBTOopa riigimeestega.
ILA.
Ainuüksi vanaisa elu oü olnud
terve ajalugu; ta elas Nikolai I,
Aleksander I, Aleksander II,
Nikolai II, Kerenski, Lenini |a
Staüni ajal, surres 1934.
aastal 97-aastasena." Arved Koo­pi
isa on pärit Rõuge vallast, ema
Laevast. Sajandi lõpul lahkunud
nad kodust Pihkvakanti. Seal sün­dinudki
8 last, kellest ellu jäid 3
venda ja 2 õde.
Ellujäämine , pohiud sel ajal
lihtne. Sõda viis muidugi; Aga mit­te
ainult see,'märgib rektor Koop
ja laseb teadlikul lugejal ise mõis­ta.
Suur pere jäi isata 1937. aas­tal
. . . Stalini suurte hukkamiste
aastal. Noorele i6-aastasele poisile
tulid isa vangistamise järel rasked
aastad, tuli ise leivaraha teenida.
Nüüd tuli Stalini poolt mõrva­tud
isa kuuluvus pdjale karjääri te­gemiseks
uksi lukustama.
Huvitav on ta märkus oma pe­rekonna
saatuse üle:
„Saksa okupatsiooni ajal^ 1942.
aastal asustati Peipsi-tagune
eesti küla Eestilsse ümber. Ini­mesed
jaotati taludesse. silas-
•.. teks. •• •
Kes sattus mõistliku taluomaniku
juurde, see.võis elada. Minu ema
koos lastega kahjuks halastust ei
tundnud."
Karjääriredelil aga tõusis Koop
kõrgemale. Sai saksa keeles, mida
ta suusõnaliselt eksamil ei mõist­nud,
süski 3, sest parteimeest ei
tohtinud läbi kukutada. Inglise
keele oskuse tagamiseks abiellus
inglise filoloogiga.
Pedagoogiumis õppides oli ta
saanud olla samal aj ai instituudi
vanemõpetajaks, 1954. aastal ko­guni
dekaaniks. Diplomi sai 1955.
a. 1960. a. peale kandidaadiväite­kirja
kaitsmist määrati ta instituu­di
rektoriks,
Nüüd ihnneb ta jutustusest ka
tollane Tallinna Pedagoogilise
Instituudi tase:
„Neil aastail oli Tallimiia Peda-googüise
Instituudi autoriteet
madal, sisseastumiskonkursid ka­sinad;
• •
Õppeasutuse nimegi öeldi koos pil­kega.
Terve instituudi peale kõigest
'7—8 teaduskandidaati."
Kui ta Tartu ülikooli rektoriks
määrati, ütleb ta, et polnud korte­rit
saada. 8 kuud elas ,,Park"-ho-tellis,
ligi kaks.aastat ühetualises
korteris E P A (Eesti Põllumajan­duse
Akadeemia) peahoone vastas.
Ülikoolis olid paljud teda võtnud
vastu umbusuga: kas sihuke tege­lane
passib auväärse aima materi
rektoriks? Raske oli olnud ka
ülikooli seisukord: napilt olnud
ühiselamuid, üliõpilased elanud
Elvas, Kukulinnas, Vissentalis.
Napilt oli õppevahendeid, vähe
õppetehnikat
Ülikooli juubelid, esimene 175.
a. vene ülikoolina ja 350. a. Tar­tu
ülikoolina olid landnud süsti.
Juubelite puhul olevat alati või­malusi
toetuste saamiiseks nagu
seekord saadi kingituseks keha­kultuuriteaduskonna
hoone |m.
Rektor märgib, et tänu juubelite­le
on ülikool hankinud endale
nüüdisaegset teadusaparatuuri, õp­petehnikat,
remontinud ühisela,-
muid, rekonstrueerinud staadioiü,
mis maksis 800.000 rubla. Kogu
linn on saanud viisakama välimu­se.
Mõned tööd on veel pooleli,
nende hulgas Toomkiriku restau-reerhnine,
mis kujundatakse! ainu­laadseks
muuseumiks.
Kuna ülikoolis on 120 teadusi-doktorit,
siis tulevat ka rektoril
pidevalt juurde õppida, et olla teis­te
tasemel;
kõike ta niuidugi ei suutvat,
kuid düetandina peab ometi
teadusharusid tundma.
Rektori algatusel on loodud kaks
laboratooriumi: kommunistliku
kasvatuse ja kõrgkooli kompleksse
uurunise alal. |
Rektori töö ei piirduvat ülikoo­liga,
ta on E K P Keskkomitee lii­ge,
N . Liidu Pedakoogika Akadee­mia
korrespondentliige, 12 aastat
olnud N. Liidu Ülemnõukogu
liige. Lisaks on tal veel mitmeid
muid ameteid.. Ta on käinud ame­tisõitudel
ka väljaspool Eestit, ol­nud
USA-s, Kanadas, Austraalias
'ja mitmes muus riigis peetud kon­verentsidel,
kus tal on tulnud oma
kommunistlike seisukohti kaitsta
diskussioonidel.
A. Koopi elukäik näitab tüüpi­list
parteilase elu,
kes oma parteikuulekusega pa­neb
pitsati kogu venestatavale
Tartu üUkoolUe ja veiiestada ta­hetavale
eesti kultuurielule.
Aga see näitab parteilast, kel on
õigus „läbi punaste tulede" min­na
ja kommunistlikust kasvatusest
^Tartu ülikoolis omaette teadusha­ru
luua. K a see on osa Tartu üli­kooli
kolme- ja -poolesajalisest aja-loosft.
Nr. 60
Kommentaarid
Mis on juhtunud Umadega? Suve­kuudel
puhkusel vübinud inimesed
kurdavad, et tänavu ei ole õiget
liuhkust, kuna taevas on peaaegu
iga päev murelikult püves, tempe­ratuur
on tunduvalt madalam kui
eelmistel aastatel ning vihmahood
jõuavad alati süs parajal momen­dil
kohale kui barbecuellõunatege-mine
on täies hoos.
Ilmateadete eksperdid katsuvad
ka sim anda oma seletusi ehkki pal­jud
nende teooriad ei ole eriti vee-kmdlad.
Omastüc ei ole hoolinud
nende tarkade meeste teooriatest ja
on teinud sageli suuri kõrvalhüp­peid!
Praegust erakordset suve põh-jenda
vad metereoloogid vümaste
suurte vulkaaniliste väljapursetega
ühendriikides, Mehhikos ja Indo-neesias,
mis on mürgitanud maa­kera
õhuruumi tuhaga ja keemiUste
mürkidega.
Üks suuremaid selliseid hävita­vaid
vulkaanilisi purskeid oü Meh­hikos
möödimud aprUlis, kus E l
Chichon'i tuldpurskav mägi vurutas
mUjardeid tonne tuhka ja väävlit
maakera õhuruumi. See hävitav
pilv lügub veel praegugi atmosfäär
ris 12—18 müli kõrgusel. Meteoro­loogid
arvavad, et vulkaanilhie
püv lõikab läbi päikesekiired nmg
põhjustab maakeral teatud pü^kon-dades
normaalsest tunduvalt mada-.
lama temperatuuri, mõnes kohas
isegi kuni kümne kraadi piirides,
Ennustatakse, et need surmavad
pUved põhjustavad paljudes piir­kondades
isegi öökülmade varase
tuleku nmg seda peavad tõsiselt
arvestama need farmerid, kellede
põllud asuvad lühikese suve ja tai­mede
püratud kasvuea piirkonnas.
Ameerika ühendriikides ja Ka­nadas
räägiti palju St. Helensi vul­kaani
tegevusest Washmgtoni osa­riigis
1980. aasta mais. Nüüd aga
kmnitavad eksperdid, et MehhUco
E l Chichoni vulkaani püv on 140
korda võimsam ja tihedam kui St
Helensi plahvatusel tekkinud pilv,
müle tagajärjel võivad tekkida tõ­sised
probleemid, kuna see pUv si­saldab
suurel määral väävelhapet,
mis maakerale maha sadades võib
tekitada suuri kahjustusi.
Kuid ilmastiku uurimise spetsia­listidel
on veelgi halbu sõnumeid:
1982. aasta on nende arvates,üks
aktiivsemaid vulkaanUise tegevuse
aastaid ning enne aasta lõppu võib
veelgi oodata uute tuha ja keemi­liste
ainete pUvede maakera õhu­ruumi
paiskamist. SeUised enustu-sed
ei ole eriti paljutõotavad nen­dele,
kes jätsid ettevaatUkult oma
puhkuse suve teisele poolele.
Venemaal on käimas ägedad mii­tingud,
kus tööüste esmdajad luba­vad
ise hakata valmistama rooto­reid,
mis on vajaükud gaasijuht-mestikil
turbimi mootoritele. Mü-tmgud
bn mõeldud vastukaaluks
Ühendriütide president Reagani ot­susele,
millega keelatakse ameeri­ka
rootDrite valmistamme ja müii-mme.
gigantsele gaasitorustikule,
mis peib tooma Põhja-Siberis asu­va
Urejngoi gaasivälja loodusüku
gaasi Lääne-Euroopasše, kus Mosk­va
sedi kalli rah'a eest hakkab
müüma ja sellega kõva valuutat
teenima.
Asjatundjad mainivad, et efektiiv­sete
gaisijuhtmestiku rootorite val­mistajaks
on ainult ühendrükide
'firma (ieneral Electric Company.
Nende rootorite valmistamise õigus
Indica rahvastikis
piimmatu juurdekasv
NEW YORK (LRO) — India
muutub uuemate LRO arvaniuste
kohaselt suurima rahvastikuga
maaks maaihnas. Hiina elanikkond
ületab küll tänavu miljardi elaniku
arvu, aga rahva juurdekasv on
aeglustunud, kuna valitsus on ha­kanud
rangelt kontrollima sigivust.
Hindud selle asemel siginevad ta­kistamata
ja riigi elanikkond on
juba 711 miljonit, rahva iiye on
2% aastas, mis tähendab seda, et
tuleval-^aastal sünnib üle 15 mil­joni
uut hindut. Selle hooga tuleb
Indiast maailma suurima elanike
arvuga riik juba aastal 2010.
Hiinas muutub olukord raskeks
ka siis kui nulliive saavutatakse.
II maailmasõja järel sündinud sa­jad
miljonid jõuavad pensioniikka
ja nende elatamiseks on märgata­valt
väiksearvulisem uus sugupõlv.
Selle kõrval India olukord pidevalt
muutub segasemaks, Indial on ras­ke
näha" mingisugust lootust. Rii­gis
on alaliselt näljahäda, kõik päl-jaspoolsed
katsed riigile majandus­likult
jalgu alla saada on. ebaõn­nestunud.
on müiidud ka prantsuse mseneri-firmale
Älsthom-Ätlantique'ile, kes
on ostnud vastavad plaanid Gene­ral
Electricult.
Ameerika rootoreid peetakse pika
gaasiju itmestiku rajamisel väga
oluüsteks komponentideks. Võiks |u
et teiste riikide eksperdid
valmistada ja konstrueeri­da
saftiasuguseid rootoreid, kuid
ameeriklased väidavad, et General
Eleetri(;u rootorite järele tegemine
ja kopeerimine on raske ülesanne,
kuna r aotorid töötavad ainult süs
efektiivselt kui nende väüne kate
ning metallisegu on valmistatud
„õi?e" retsepti järele, mis on firma
saladus.
arvata!,
võiksid
' Venelased on ise varem konst^
rueerinudgaasitorustiku rootoreid,
kuid nt ed ei ole kaugeltki nü efek-tüvsed
jkui ameerika rootorid. Kom­munistlikud
msenerid on teatavas­ti
maailma peenemad vargad ja
kopeerijad, kes terve N. Liidu töös­tuse
onfüles ehitanud läänemaailma
tehnoloogia abil. Kui mõni masin
või aparaat on osutunud kopeerimi­seks
lü?a keeruliseks, süs on agen­tide
ia salakuulajate kaudu vajalik­ke
plasfne varastatud.; • :