Vaba eestlane , November 24, 1981

              . 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 24. npvembril 1981 — Tuesday, November 24,1981 -Nr. 83
KABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAgeSTLANl
TIUAÄNBJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Towmitoa
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TODIETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O.: Box 70, Stn. G, Toronto Ont. MSJ SM?
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimisi, kuulutused,
eksp©ditsio(M) 364-7675 , .
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—^ poolaastas
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas 161.^, poolaastas
ja veerandaastas $17.—
-TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42.
tas $23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s:
067.—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18Ä)
LENNUPOSTIGA ülemöre-maadesse: aastas 076.—,
$38.—ja veerandaastas $20.— '
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri hind 50 e.
Published by Free Estonian Publishö- Ltd., 1^ T
ToroQt® Ont. M6J 2H2
Tuumarelvade mäng Euroopa:
Ühendriikide president Ronald
Reagan esitas möödunud nädalal
kangelenlatnva ja sirgejoonelise et­tepaneku
funmarelvade pingele la-liendnse
leidmiseks Euroopas. Pre­sident
kinnitas, et Washington loo-
Imb keskmise tegevnsnlatnsega ra­kettide
ja tiibrakettide paisutami­sest
Euroopasse kui N. Ijit vastu-lasnks
maha monterib kõik need
sajad keskmise lennuteeevnsega ra­ketid,
mis on paigutatud N. Xiidn
Euroopa läänepiirkondadesse |a oii
võimelised viima oma hävitavad
tnnmalaengnd kõigi Lääne-Enroo-pa
suurlinnade kohale.
President Reagani ettenanek oli
iormnleeritud nelja osalisena ja
puudutas keskmise tegevusulatuse­ga
rake^de kõrva! ka teisi relvas-itamise
probleeme, kaasaarvatud
konventsionaalne relvastus kuid et­tepaneku
tuumaks oli ^iskl nute
tuumalaengntega varastatud raket­tide
Läane-Euroopasse paifnitami-'
sest loohnmine kui venelased vas-tlntasnk<:
likvideerivad oma rak«»tid,
mis Lääne-Euroopa terroriseerimi­seks
ja hävitamiseks juba pikema
aja jooksul N. Xiidn lääneosades
eksisteerivad.
ühendriikide ja teiste Eäneriiki-
Je diolomaatilistes ringkondades
peetakse Reagani ettepanekut vä­lispoliitiliselt
väga leidlikuks ja jul­geks
sammmks, mille oluliseks ees­märgiks
on suruda Moskva rahu-kampaania
propagandastrateegia
seina |äärde ja sundida neid selge
vastuse andmisega loobuma oma
segastest ja sosasfest väidetest.
Ühendriikide süüdistamisest, tnu-malaengute
numbritega sliongleeri-misest
ja peitem.ängu mängimisest.
Kuid nagu seda juba Washingtonis
ette kalkuleeriti, tuli Moskva vas­tus
väga kiiresti ja oli oma sisult
I väga drastiline: N. Liidu valitsus
lükkas kategooriliselt tagasi presi­dent
Reagani ettepaneku, tembel­dades
selle puhtakujuliseks propa­gandaks,
millel eesmärgiks on mi­neerida
lähemal ajal algavaid N.
Liidu—Ühendriikide vahelisi deü-armeerimise
läbimäkimisi ja kallu­tada
sõjaliste jõudude ülekaalu
Ühendriikide kasuks.
President Reagani ettepanek tn-
Jeb kahtlemata lähemalt arutusele
N. Liidu diktaator Brezhnevi ja
Lääne-Saksamaa kantsleri Schmid-ü
vahelisel nõupidamistel, mis al­gavad
Bonnis 22. novembril. Lää-ne-
Saksamaal valitseva üldise olu­korra
ja suuri masse haarava rahu-liikumise
tõttu asus kantsler
Schmidt seni poliitiliselt väga kõ5-
knya! pinnal kuid president Rea­gani
sirgejooneline ja loogiline el-
Kepanek on tugevdanud tunduvalt
lema positsiooni, kuna tal on nüüd
lähirääkimistel Brezhneviga esitada
kaaluvaid argumente, mida vene­lastel
on raske ümber lükata. Sa­mal
aj^l võ»h oletada, et Brezhnev
ei loobu Moskva seisukohtadest,
mis taotlevad N. Liidu konventsio­naalsete
ja tuumarelvade üleoleku
säilitamisest Euroopas.
Kuid vaatamata president Rea­gani
ettepanekule ja Washingtonki
Bonnile antud toetusele ei ole
kantsler Schmidti mäng siiski veel
võiduseisus ja momendil mõned
poliitilised vaatlejad on arvamisel.
vade ohu kõrvaldamiseks Euroo­pas
tuli liiga hUja. Saksa rahva­masside
hulgas on Moskvast õhu­tatud
rahuliikumine võtnud juba
tohutud mõõtmed ning Bonni juht­konnale
endalegi on tõenäoliselt
üllatuseks kui togevatt ja kui suu­res
ulatuses on tuumarelvade ja
Ühendriikide vastane hoiak ning
Lääne- Saksamaa neutraalsele pin­nale
manööverdamine vallutanud
rahvamasside mõtteid ja meeli.
Paljud analüüsijad on katsunud
leida Lääne-Saksamaad vallutanud
suure rahuliikumise ja neutraliteeti
pooldava hoiaku põhjuseid, ning
on jõudnud otsusele, et siin män­givad
rolli väga mitmesugused te­gurid.
Ühe tähtsama momendina
krüpsutatakse alla, et Lääne-Sak­samaa
ei ole pärast Teist maailma­sõda
leidnud endale maailmas õi­get
osa ning on kujunenud kahe
suurvõhnu — N. Liidu jä Ameeri­ka
Ühendrükide — vahel edasi-ta°
gasi lükatavaks mängukanniks.
Majandusliku olukorra halvenemi­ne,
suurenev tööpuudus ja sõjalise
kokkupõrke võimaluste suurenemi­ne
N. Lüdn ja Ühendriikide vahel
suurendavad rahva hulgas valitse­vat
kindlusetuse tunnet, mida ära
kasutavad pahempoolsed poliiti­kud,
vene agendid, kiriklikud ring­konnad
ja. Ühendriike vihkavad
noored intellektuaalid.'
Piimasena mainitud grapi osa
Lääne-Saksamaa rahva hoiaku ku­jundamisel
on eriti oluline, kuna
need inimesed organiseerivad j de­monstratsioone,
kirjutavad ajaleh­tedes
ja ajakirjades artikleid, koos­tavad
televisioonis poliitilisi kava­sid
ning kujutavad alla avalikku­dele
deklaratsioonidele,; milledes
süüdistatakse Ameerika Ühendriike
ja ta „cowboyst presidenti" prae­guse
pinevuse tekkimises maail­mas.
Ühele sellisele deklaratsiooni­le,
mis on tuntud Krefeldi Üleskut­se
nime all ja mille organiseerija­teks
olid paljud pahempoolsed or­ganisatsioonid
eesotsas Lääne-Sak­samaa
kommunistliku parteiga,
kirjutasid alla 1,S miljonit inimest.
See propaganda on võtnud juba
seUised mõõtmed, et vastava ring-küsimuse
põhjal on 56 protsenti
Lääne-Saksamaa 16r-29 aastastest
noortest sellisel määral sõja vasta­sed,
et nad on valmis isegi kogu
Lääne-Euroopa loovutama kommu-nistükule
N. Ludule. Nü näeme, et
kurikuulus väide ,,Better red than
dead" on vallutanud ka Lääne-Šaksamaa.
Sellineon olukord Lääiie-Eu-roopa
ja NATO kõige tugevamas,
tähtsamas ja mõjuvõimsamas riigis
momendi! kui president Reagan
esitas oma ettepaneku keskmise te­gevusulatusega
rakettide jäägiti'ks
eemaldamiseks Euroopa pinnalt.
Ettepanek on suur samm edasi
tuumarelvade täieliku keelustami­seni
jõudmiseks ja võimaliku tuu­masõja
elimineerimiseks. Suur al^
gatus on tehtud —^ nüüd jääb ai­nult
oodata, milline on; L^ne-
Saksamaa „rahuringkondade'' ja
„rahuorganisatsioonide" i^aktsioon
sellele ettepanekule ja MÜiste po­liitiliste
manöövritega, valedega ja
petlike lubadustega tuleb Leonid
Brezhnev välja oma eeloleval koh­tumisel
kantsler Schmidtiga.
Kommieritaafip
Vaielused, kombin^^ ja
lõpuks osalised kokkulepped Ka­nada
põhiseaduse ümber on teMta-rtud
omapärase olidtoira, kus pÕ^
biseadusest on välja lülitatud maa
mõlemate närisrahvaste indiaanlas­te
ja eskimode õigused ning võimu
|agami«e n^rašt la^
unaa v^O"*?»j^id inglased ja prants-la<
ied. Neifi kahte; rahvusgninoi ni­metatakse
maa^^^^^^^^j^^ ja ra-jfly9|
ek« Tassideks ning ainult vähe­sed
inglased ja |M*ant«l^^^ võta.;
yad vaevftVs silma pi^ kui
indiaanlased ja eskimod neile teh-tud
üi^^imii^Mwaavalikkii^Je ette tu­levad
nondelt võetud õigusi ta-
•:ga; nõuavad.'
Ottawas kehitatakse indiaanlaste
ja e<;kimode nõudmise puhnlplCT^
Ke«kvj»li*«iise esindajad pesevad
oma kaed mihtaks ja väidavad, et j
päri<!imn<»1n«*e. õipušte põhišeadnsest
välja j??*ni»ne oli ainsaks moodu­seks
provintsidega kokkuletme
saa\iitami«eks. Küsimus
konfroyersiaa^ein, et kÕik Kanada
po1ivHl?<;ed parteid nõustusid nen-
Toronto Eesti Võitlejate tjhing tähistab 28. novembril Eesti Majas Vabadussõja algpse 63. aastapäeva. õiguste naigiitamisepa põhisea-
PUdil näeme eesti sõdureid iseseisvuse ajal harjutustel ff 7 ^'''l ^ "'l^^c.!
balactamahdt valja radeentnd. Snt
— — — I— nähtub, et inimeste õigustega kau­beldi
ning lõpuks leiti, et neid ei
saa paigutada Kanada põhiseadu­sele
lisatud inimõiguste koodeksis­se,
Imigišee^^^^^^^k^
mimõiguste kaitseks. 1 ^ bn ortia-moodi
paradoks --^ kuid kas er^^^^^^
koen mäng Käriadä pÕ^
ümber paradoksaalne^ meenutades
Soomlase Qnaliiii$:
Soeme päevaleht visBcitleb kultuurielu okupeeritud Eestis
le päevaleht „Helsingin Sanomat" avaldas oma 25., oktoobri numbris peaaegu leheküljelise fo- gagäV visakOT^^^ mõnrostu-ikli
„Viron kultuuri puristuksessa" (Eesti kultuur ahistuses). Artikli alul öeldakse: „Soomel «... ümi^p-^?
Soome
todega artikli
on tulevik, sellepärast soomlased pole eriti huvitatud oma ajaloost. Eestil ei ole
eest! kunstnikud pööravad oma vaate mlnevikke'^.
seUenärast ^''^"^^^^"^^
Mulest on see tm»»fwdv et naris-!
maalastelt võeti nii kergekäeliselt
Nende sõnadega on artikli auto- „Ega need keelatud ei ole — meil klooster** kahes. Moodne, täiesti nende põhilised õigused,' mis and-ri
Seppo Heikinheimo küsimusele, ei ole selleks ainult valuutat." mittepoliitiline lääne kirjandus sid neile tunnustuse maa päri^ela-kuidas
on väljavaated eesti kultuu- Ku! keskmine soome turist saa- jääb iildiselt tõlkimata. Eestlaste nikena? Olid siin mängus mõn^d
Ti tulevikku, vastanud üks eesti bub Tallinna tavaliselt vaid nä- usuelu arengut takistab see, et ideoloogilised ja^ riiklikud kalkiilat-dalalõpuks,
süs ei ole tal suure- Piiblit pole peetud vajalikuks trük- sioonid või oli siin tegemist kindla
mat kurtmist: põhjalikult tolli- kida kogu nõukogude korra ajal. «laanigaindiaaW^^
kontrolü arvestamata toimub Piiblid pärinevad iseseisvuse ajast '»alastamatnksyä^^
kõik Mu-esti Ja sõbralikult peagu või on välismaalt sisse toodud. Kanada üldisest elupildist?^^T^^^
intellektuaalide esindaja, kellele
autor avaldas hämmastust selle
üle, et eesti' kultuuri silmapaistva­mad
isikud — näiteks kirjanik Len­nart
Meri ja helilooja Veljo Tor­mis-heas
soome keeles.
on puurinud end sügavasse Söödavat ja joodavat piisab eriti
ühisesse söome-urgi minevikku, mõõdukate hindadega, teatri- ja
mis äratab imestust soomlaste hui- kontseripiletid korraldatakse hotel-gaš.
*' li teeninduskontori poolt. Eõik näib
Ametlikult On siin Soome lahe arenevat parema poole,
lõunapoolel kõik asjad heas kor- Aga kui on võimalus olla linnas
ras, nagu turistidele mitmel viisil vähe kauem ja piiluda ka pinna tTs^aka Gruusias.
teatavaks tehakse — näiteks hoteU alla, saab täiesti erisuguse käsitu
Viru teise korruse ajalehekioski se.
üldine tendents on see, et kõik ^* ''"^^"^^^
väljaspool vene, kultuuri on „ko-danliku
natsionalismi Jäänused" P^J" HMsamad.^ JNeefl. kes Kaitse-
* Ä 4 * « «t.«o«« provmtside ja keskvah^mse va­ja
selle tõttu enamvähem ebasoo- ; , , . »>• , .
* .^^^ helist kokkulepet pärismaalaste õi­guste
kärpimiseks, mainivad, et
See on põhjustanud meeleavaldusi sjjn tegemist puhtaknjnliste
oma keele ja kultuuri kaitseks Ees- majanduslike teguritega. Provintsid
ei tahtnud pärimaalaste õigusi
Vene keele õpetus ei kanna kõi- aktsenfeerida sellest kalkulatsioo-gest
pingutusist hooHmata loode- nist väljudes, et neil oleks tulnud
raama uva^iku abil Iga kultuuri kandevjoud on selle Rahvaloendusega saadud nende õigusi tunnustades maksta^.
J. Eabmi raamatus , Smir oktoo- oma kee ja seda keelt kõnelev ^^^avad teated avaldasid, et kui indiaanlastele suuri smnmasid nen-ber
ja Eesti" räägitakse IH. rahvas. Just seUes aspektis nae- .g^^ ^ rahvaloendusel 29,2% eest- delt võetud maade eest. „See mee-aasta
revolutsioom kajastusi vad paljud eest ased a armeeri- ^^^.^^ ^^^^-^ ^^^^^.^ ^^^^ ^^^^ ^^^^^ meie olukorda Eestis/* mai-
Eestis Ja antakse omamoodi pilt vaid marke. Neist mõned konkreet- ^^^^^^^^ ^^^^ ^ ^j. ^^^^ ^.^ rahvuskaaslane Kanada
n.ö. „kodanliku diktatuuri ajast sed näited: Kogu Eestis on prae^- ^^^^^ 25,4%-le. üldine soome kee- pärismaalaste olukorda analüüsi-peatükis
..Iseseisvuse ikka all", sel hetkel 64% eestlasi, muid uldi- ^^j^^^ ^^^^.^ ^^^^^ ^^^^^^^ -^^ ^^.^ ^^.^ varandusi
kust siis edasi minnakse täna- selt venekeelt kõnelejaid 36%. ^^^^ küsimuslehel küsiti vaid, mil- jagasid võõrad - peamiselt saks-päeva
Eestile. Aga eesüased on jaamas suure hoo- ^.^^ ^^.^^ j^..^^ ^^^^^ ^^^^^^ ,35^^ venelased, kuna meid su-.
omai maai, ^^^^ i^ggi^. arvestatud, kuigi nit? kõrvaltvaataja ossa."
jälgida ^a näiteks V. Klausoni raa- kni vaadelda (1979. aasta rahva- ^^^^^ ^^^^ Nõukogude Karjala Täpseid paralleele siin siiski eS
Ses keeleks. saa tõmmata kuigi teatud analoo-
See okupantide vaatenurgast esineb.
kahtlMata häiriv tagasüöökveiie^
keele õsloises on viinud selle öpe-^^^^^^^^^ ^
tuse tugevdamisele. Keskkoolides 3» varandu-paremini
kui Lääne-Saksamaa ela- Selle vanuseruhma järglaste pea- käesolevast sügisest peale vä- ^^'^ %2i2AM^ suure osa rahvast
nikud, ta palk on parem, maksus- osa kasutab käibekeeleks juba ve- y^^^^^^^^ -^^^^^ ^eele tunde koi- Siberisse sunnitööle.
mandiku võrra ja see tundide arv "A"
matus „Nõukogude Eesti kasvu loenduse põhjal) eri vanuseastmes ^jjjg^yj^gj^ggjgjjg
aastad". Selles raamatus on ainult olevaid inimesi, kus vanemail aas-üks
peateema: see katsub näidata, takümneil on eriti kaaluv osa.
et Nõukogude Eesti elanik elab Tööealisi eestlasi (20—40 a.) on
puhtast materiaalsest vaatenurgast ca 40%.
tus kergem, kätte jäänud palga ne keelt.
ostujõud on suurem. Või kuidas on olukord muutumas
Emigrantliku eestluse kriitüisest linnades? Tallinnas oli 1979. a.
uurimisist huvitavaim ja valgusta- eestlasi 51,2%, ülejäänud olid vene
vaim on kahtlemata Tartu ülikooü keele kasjutajad. Mitmes linnas, on
.endise majandusteaduse prefossöri vene keelt kasutajate arv veelgi
Eduard Poomi Stokholmis avalda- suurem: Narva 73.000-st elanikust
tud artikkel ,,Nationaleinkommen on eestlasi 3500, mille tõttu Narva
ea
antud vene keelele.
Ühendriikide presidendi elu
Ülikoolides on see siird ohiud ku- ole lapsemäng lilleaias. Igal presi-ni
50%, Vene keele õpetusega dendil on palju probleeme, palju
katsutakse alustada võrdlemisi muresid, palju vaenlasi ja vähe
noorelt, nüüd Juba lasteaedades, sõpru. President võib ühel päeval
^T ei.s t,e s nõ«u k, ogud,e „vabi arii-kii- . ,O- IM, po. pu.l aar.s.u.s.e kiigel tõ,u sta
und Besteueruns in Sowjet-Est- viimane keskkool on lõpetanud te- ... " «k^õ.r^g.e..l^e ja i.s.evg^i. nlevolli a^ada, kuid
land". gevuse. Paldiski sadamalinnas on °^/f f ^^^!« samas tekivad tagasilöögid ning
M . . ."1 ir. . • r ^^^^^^ 233 eestiast. Sü- l ^'^^ kõigile pin-
Mitmekulgse allikmaterjah abiS ^^^.^^^ oDO-st 689, Kohtla-Järvel ^^^^^'^^ ^0% ulatuses vene kee- g^^^^^j^ ^^^^ ^.^^
Poom näitab selles, et Eesti rah- Q^^^^ elanikust 19000 eestlast ^® oskamisest.
vatulust 60% läheb maksudena Ja giih tuleb lisada objektiivse pü Tähtis keelte oskuse mõjutaja on Nü on lood ka president Rongid
muul viisu mujale N. Liitu Ja ^. g^^miseks, et maapiürkomias on kahtlemata Soome televisioon, mis Reaganiga.' Ta on mitmel^ puhu!
^ vaid 40% Jääb Eestisse. eestlased ülekaalus aga teiselt Põhja-Eestis on näha hästi või ra-.suutnud oma kavatsused aarmise
Seda
soomlane asju v ~ » . ~ ..u. ^^^^^^ „„ ^5.^^^^ ^ . ,„„ekaIiibriUst ja
eri viisu. Teda ei hämmasta enam teks Tallimias arvatakse olevat ^ ^ ' programmi vähem la «tsostamisvSnneUst presidenti, kuid
see et näitel. Estonia teatri la- 5000 ":ria:f ^'1^^^ te L thlS ^'»-' » -"---«^ ^•
vastused on lähemal aegunud „pöö- meK» oleks kaasa arvatud. televisioon ' "^"^ Mmbntama, tema vigu
ningukraamUe" (Boris Godunuvi Sellises elanike suhteis on huvi- . , - , . , otsima ja tema majandas- ja välis-kostüümide
sära ei saa tõesti lai- tavaid ^hdep^^^^^^ tufn"Ä "ime S«si ^^^^^ /""f ^r^"**'*
ta, enkusimus on aga see, miks ]a üldises Reele oskuses. ^„„^ ^^^^ ^^^^ hakkab mi °" än^™^ eriti plahvatavat
Jevgeni Nesterenko pidi esinoma ^5,^ tu„,iMsikirjad tuleb tõi- nema segamini ja nende jutus on 'astemoona Reagaini aamini^tsi.
kulahsena selles osas just Esto.ua Ma vene keelde ja viia Moskvas- soomekeele sõnu, mõnikord kuni «om eelaryedirelrton David Stock-
. "1 f ^ , K rZu on kaa.aarvamata.uurpmalt kuldavalt. Uurimuse kohaselt jälgi- osavusega ja polntfliste manöövri-fakti
mäletades oskab on k^^^^^^^^^^ sum-enia t ^^^^ televisiooni ca 70% tega Kongressis lä>i suruda ja' teda
vaadata paljusid as u osalt venelasist sõdurid, keda nai- ^„ WMptnii imJ «,nrAir»isthr8ifcf in
75. juubelipidustusel - avalikkust heakskütmisele.
pani imestama seik, kuidas selles
rollis esineja Tiit Kuusik vastas Selletõttu, aga ka filmimatefjali
ajalehe veergudel talle esitatud kü- puudumiselje, valmib eesti füme vä­simusele,
et teda ei oldud sel kor- he ja kmodes näitatakse suhteliselt
rai sellesse ossa kutsutud). palju, ca 25% vähehuvitavaid indi-
Sel .põhjusel soomlane ei saa aanlaste ja araabiamaade filme.
mäni lap^k ja kriitikavaene j^tu^
soome keele harrastus ongi ela^ Xnftly j a Ä S Jnlg^ld^:
nõukogu juhataja Richard Alleni
, . « . 1000 dollariline altkäemaksulügu,
rohked, et koik ei paase õppima. föderaalpolitseivõimud prae-Ühes
keskkooHs, miUe nimi jäägu g„ ^^^^^^ Presidendi unerahu se-
50% ulatuses.
Soome keele
Ja täiskasvanule mõeldud soome
keele kursused on nii osavõtu-muud,
kui tunda vaikset kahiutun- Läänemaaüma romaanikirjandu- f^^^^^l^' i ^P^^^*^^'^ t "j! l «avad ka välisminister .41exander
net, küsides Eesti Heliloojate Lil- sest tõlgitkse suhteliselt rohkesti ^'^^'f f""}^ ««iP kaitseminister Casneri
du sekretärUt Avo Hirvesool' miks klassikuid. Näiteks Victor. Hugo ^ ^ . ^ ^ f omavahelised nägelemi-ludule
ei tule ühtki läänemaist „Hüljatud" on ümunud jube viies 1^ vastastikused ülealsaviska-
K. Ao muusikalehte, ja saab vastuseks: suures trükis, Stendhali'-„Parma g lk. 7) (Järg lk. 3)