Vaba eestlane , June 23, 1987

              2 June23,
VÄU/ü\NDJA: O/Ü
Willowdale Ave.,
120 Ä Willowdale Ave, Wiilowd^
. TegevtoMiietaja; Arvi Tinits. Toluaadajas Öläf Kopvillem
8: Karl Arro, H^ino^^^^J^ Olev
Ir toimetus 733-4550; tafitus(M^
ekspeditsioon) 7334551 avatud esmaspäevast
TelliMiisMnnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60
aastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostigä
postikulu —^^^^^
TeUimishiiinad väSjäsp©^^^ $80.—-/poolaas­tas
l$44i-^ ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennu­posti
hinnad vastavalt ^^—^ $32.— mu­jal
#ismaar$I40.-~, $ 7 5 .^
Aadressi muudatus $1.-—^^^^^^^^^ — ^^^^^^^^ ; Ü
ükstöllühel
tieiiase deporteerimte
„Eestlane Karl Linnas, kes de- jä ta deporteeriti parast
porteeriti Ühendriikidest N . Liitu, föderaalkohtud otsustasid, ^et ta
kus ta oh sõjakuritegudes süiidi valetas oma immigrastsiooni-yor-mõištetud,
kiijutäs oma tiitrele mi täitmisel^.
Vifginiasse, öeldes et nähtavasti ta: pii aastail 194Q^43 Tartus
ei korraldata täile uut kohtuistun- tudeng ja tuli ÜSA-sse põgeniku-git
ning surmaotsus, mis tehti 25 na.
aastat tagasi, on ikka veel kehtiv. Anu Linnas, kes on vapralt oma
}' Karl Linnase kiri anriäb ka lühi- isa kaitsnud süüdistuste vastu, mis
kese ülevaate xa elust N; Liidu tema kohaselt on N. Liidu poolt
angiiise
27. aprill, kirjeldab hr. Linnas
vanglaülema visiiti. Tund aega
hiljem, kirjutab ta, toodi talle
,,hambahari. ja hambapulbrit, 30
pakki sigarette sest neil ei olnud
piibutubakat, kolm taskurätti ja
üks plastist seebikarp. Seda karpi
saan ma kasutada oma valeham­maste
talletamiseks.
Ta lisas, et talle lubati kä kirja­paberit,
käimlapaberit, aluspesu
ja sokke."' Nii kirjutas Andrew
RosenthalMlmselt intervjueeris ta
1: $5.00, esiküljel $6.^.
esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte teisip., homm.
kella 10-ni. yälja^^^^
0X3
isimnuiHüHimHSHiiiiiüitiiiiHHiiiiiünmtsiiisiiisiiH
vanglas; Hr. Linnas on esimene föbrit sai oma
isik, kes sõjakuritegudes süüdis- isalt tähitud kirja 20. mail sel
taluna pn vastu oma tahtmist N. aastal. Ta lisas, et tunneb isa
Liitu saadetud. Ta kirjeldab oma ; käekiijaningonkindel kiija saatja Anu Linnast ja^^^s käest
haruldaselt head. kohtlemist Tal- autentsuses. Kiri on kirjutatud eelkirjeldatud informatsiooni,
linna. Eesti pealinna, vanglas, kus odavale paberile, paberi
ta on kinni istumas pärast nõuko­gude
võimudele üle andmist 21.
aprillil;.^
i Ta ütleb, et talle on antud suurel
hulgal tubakat, samuti kui seepi ja
muid selliseid asju mida on N. hr. Linnas oma saabumist Eestis-
Liidus muidu vaga raske saada. Et se, olles nõukogude võimude
tä kiri ÜSA-sse jõydis näitab, et poolt arreteeritud. Kaks päevahil-nõukogude
võimud tahavad jem, kirjutas ta, sai ta 1962. aasta
näidata seda head kohtlemist, mil- nõukogude kohtü-otsuse doku-le
osaliseks 67-aastane Linnas on mehdi koopia ja talle öeldi, et tal j^y^^^^gi^ (Hiljuti oli kuulda rün-mõlemile
küljele, ning on
koi me osasse, dateeritud 24., 26.
ja 27. aprill. Anu Linnas ütles, et
ei olnud tsensuuri jälgi,
^irjä esimeses osas kirjeldab Ö12US
,,Helsingin Sanomate" Moskva
kirjasaatja Mikko Eronen on
lugenud „LiteraturnajaGazetast'V
rünnakut nõukogude kohtuas-
;K ök M ajai: piB aj
jaiidu^es, televisioonis ega ka
raadios millegistnii^^p jetty
'pinud t kui' Meech järvekok-^
Ei ole ka hulgal iyäl nii pay^
eksperte sama küsimiBse suhtes
olnud nii paljudel eriar­vamustel
. Olgugi, et kõigi
kohne partei juhid toetavad
kokkulepet, on ka keskvalitsuse
parlamendiliikmete hulgas
imitmeid kokkuleppe vastaseid,
ön
J , nii
Quebec'5 provints nõustuks
põhiseaduse alla kuüluma.Siiani
Ilselt põhiseadus
erBneva
(distinct society).
Et ülejäänud kanadalasi mitte
täielikult välja jätta, lisati lõppu
paragrahv 16, mis kinnitab, et
. . ei:
lisi *
saanud.
Kuigi ta on korduvalt oma süü- p
tust kinnitanud, kirjutas Linnas et teinud nõukogude võimude poolt
vanglaülem külastas teda mitu saadetud eestlasest
korda ja lubais tal kirju kirjutada kaudu,
ning ise ka kirju saada: ,,Paistab,
et ma olen siin kauaoodatud, ha-r
Tekib V küsimus, ülaltoodud
sõnastust vaadeldes^ miks on
tarvilik prantslasi ja ka inglis-keelt
rääkijaid eraldi põhisea­duses
nimetada, Kõik kahadala-sed
peaks olema võrdselt
ruldane külaline," ütles ta oma ^ ,^kuna eelmise kohtu istungist ja
kirjas. Kiri oli kirjutatud eesti otsusest on juba nii palju aega
keeles ning ta tütar Anu Linnas
tõlkis selle meie lehe kõrrespon- nõukogude seadusi uurida;
dendile.
on ^ päeva aega^ armuandmis- eakust KGB-le). Ajalehes toob
Arkadi Vaksb'erg näiteid
, ,nõukogudelikest kohtuprotsessi-r
^ d e s t " • ^V:;-,:^\:' ^'••
Krimmis sunniti end isatapjaks
tunnistama mees,' keda ülekuula­misel
peksti. Ta jutustas sellest
kohtus, aga teda ei kuulatud. Asi
, , „ . võeti ema poöh üles ja otsus
nröödunud. Ta lubas sdlesas)
,,Ta arvas, et võibolla tuleb uus
kohtukäik", kirjutas hr. Linnas,
ei u v . . . . " « -,
M peaminis-keeldus
alla kirju-tamasti
Et põhiseadust teha ^jjj§5||ai5jie
pisid provintside ja keskvalit-
; süse peaministrid Meech järve
kaldal peetud konverentsil
kokku, et mitmed uued para­grahvid
lisatakse põhiseadusele.
Järgnev on paragrahv mis näib
meie suhtes olevat tähtsaim:
V : 2](1); Kanada. ; põhiseadust.
• tuleb -tõlgitseda järgnevaga^
vokaate avaldas kahtlust, et
kuna muudatuse sõnastus on nii
ine, .siis keegi ei tea en-nustada
kuidas koht lad
tulevikus; põhiseadust tõlgitse-
Hr. Linnas kirjeldas oma elu
Linnas kirjutab veel, et ta vanglas, keskendudes väikestele
nõuab oma ameerika advokaadi , üksikasjadele. Reedel viiakse
Ramsey Clark J sisse laskmist N. meid dushi alla,'* kirjutas ta 24.
Liitu, et see saaks Eestis Lihhast aprilli datuumil, ,,saab puhtad
linad ja aluspesu.''. 26. aprilli
daatumi all kirjutas ta: ,,0n
varane hommik. Kell on umbes 7-
või 8. Saime just hommikueinet
— putru ja leiba. Mu kaks kongi­kaaslast
läksid uuesti voodisse,
kuid mina jätkasin kirja kirjuta­mist.
Ma saan „haigetoitu'' —
esindada. Härra Clark kinnitas
seda ja lisas et N. Liidu suursaat­konna
esindaja USA-s Boris
Malahov olevat temale ja Anu
Linnasele Eestisse mineku õigust
lubanud. Kuid nõukogude seadu­sed
keelavad Clark'il köhtukäigus
osalemast või seal kedagi kaits-
•mast.^' \ ••••
karistatud.
Valge-Venes oli 14 'inimest
mõistetud süüdi, kuigi nad olid
süütud. Mõned mõisteti hoopis
surma. Hiljem said uurijad karis­tada,
aga kohtunikele ei tehtud
midagi. Tühiste asjade eest on in­imesi
rnõ istetud pikaks ajaks
vangi.
Need lood on ulatunud partei
keskkomiteesse^, kus on antud
uued juhtnöörid; kuidas tuleb ko-
(a): tunnustades, -M
susk^elt rääkivad
keskendlatud Quebeci,
ka miijäl Kanadas j
sed keskendatud la
muretsemiseks põhjust.
tuleb heaks kiita kõikide
Kanada provintside;^ parlamen­ti
de poo 11, en ne kui see
seaduseks muutub. Praegu on
Ved aega ^eaduse-eelnõüd
üürida ja kui paistab, et pn tar­vilik,
samme astuda meie
huvide kaitseks. :Kuna. Ontarios
ön valimised tulemas, võib ar­vata
et /'Ontario vp
meid ja ka teisi kolmandasse
keelegruppi kuuluvaid kanada-riiülle
lubatakse ekstra piima, võid 1 • E i tohi lähtuda sellestet kae-
Teatavasti mõisteti hr. Linnas ja leiba. Meil 0 siin võirhalusbealune on süüdi. Seda läänes
doominoid mängida ja mä olen
seda nüüd tundide kaupa teinud —
utas
1962. aastal Nõukogude Liidu
kohtus surma selle eest, et ta tee­nis
ohvitserina natside surmalaagr mängud on
ris oma kodulinnas Tartus. Ta on Linnas,
olnud USA-s 1951. aastast saadik Kirja viimases osas,
m
N. Liidus seni
> Quebec'is> moodustavad põhili­se
Kanada karakteri.
Neli Telvastätud- meest ähvar-amei
ration of
tJnions) arreteeriti jä nende
peakorterihoonest leiti 22 düna-miidipadrunit
koos kahe püšto-ligat;
• Neid süüdistatakse.. sala­nõus
neid hotelle pommitada,
kes palgatingimuste üle ^ kokku'
ei teha leppida. Üniooni^^^p
dent Lärtse nimetab :§eda polit-:
§ei
roovimispai
tä­nad
kõik iieUakesi sinna jalg-ratta-
taksösse
kohast saadud ning
relvi nad kasiit^sid, seda ei mai­nita
~ Hiinas eiole relvad vaba­müügil.
Kuid need sulid olevat
kolm päeva biljem tabatud ja
kahtlemata saavad nad oma
teenitud karistuse ~
IffiSSeo
ist põhimõtet
ei tuntud.
2; Ei tohi uskuda ülekuulajate
väidetesse, ilma neid kontrollima­ta.
Kohtuprotsess ei tohi kujunen-da
revüüks", kus esitatakse ai­nult
suletud ukse taga saadud üles-tunnistusi.
/
3. Kohtunikud peavad uurima
kogu süüdistus- ja kaitsematerja-li"
seda pole tihti tehtud.
4. Ei tohi kiirustada, et
,,plaan" saaks täidetud. Tihti on
kiirustamise tõttu süütud surma
saanud. - / ' . v i / ;,
5. Tuleb käia vastavate
seaduste järgi, nii et kaebealuse
kaitsjad saavad esitada oma tun­nistajaid
ja vastuväiteid.
Sel.teemal on teostatud ka tele­visioonisaateid.
Sel puhul on ini­mesed
küsinud, miks kõik seadu­sed
ei kehti ijhesuguselt kõikide
kodanike kohta. Ülemkohtu koh­tunik
Sergei Gusev oli sunnitud
tunnistama, et see kahjuks olevat
nii.;^' :\ /'-\-]^
Paljudel kohtunikel olevat tele­foniga
otseühendus partei kes­kusega,
et neilt „nõu küsida": On
selgunud, et umbes veerani
kohtunikest on ametisse määratud
välispidise mõjutuse" tulcnui-sena.''/
Nr. 47
Brasiilia president Ji
Sarhey teatas veebruari-ki
Brasiilia võlausaldajaile, väi
riikide pankadele ja rahvuse
helisele keskpangale, Brasiij
valitsuse otsusest, mille koha;
lõpetatakse koheselt intrt
maksmine riiklikult 90 miljai
dollari suuruselt välisvõi]
seniks, kuni on kokku lepil
soodsamate maksutingimuj
üle. Brasiilia keeldumi
Intressimaksmjsest endi]
alusel on kahjustavalt mõjui
Kanada pankadele, k
laenusumma Brasiiliale
umbes $7.1 miljardit ja viimj
13 nädala jooksul on
pidanud ,,korstnasse
jutama'^ $80 miljol
saadaolevat intressi, m|
tagasisaamiseks puuduvad
jatundjate arvates igasugi
võimalused.
Brasiilia majaridusmini]
Luiz Pereira seletuse järgj
i^v^atsetavat intresside maks
sega alata enne käesoleva
lõppu, vaatamata sellele ki
kokkulepe soodsamate mai
tingimuste kohta sõlmita!
Vaheajal maskmata jääl
summa tasumisele ei kuj
Kogusummas võlgnevad Lõi
Ameerika ja Kariibi ri|
Kanada pankadele $27,5 mil
dit, millise summa kättesaai
lähemas tulevikus on kaht|
ja võibolla täiesti võii
Vaatlejate arvates paljud
nikud kes keelduvad
maksmast, ei ole võimel
nendelt lummadelt mai
isegi intressi. Praegune pai
duse kriis sai alguse 197J
1979 aasta õlihindade kõrgi
ajastust ja on selle päranduj
kui naftat-tootvad riigid p|
tasid oma suured sissetul|
Lääneriikide pankadesse,
osanud need muud selle
varandusega teha kui lo<
raha laenudena välja
k ä e ga Lo unä-Am e e r|
Aafrika ja Kariibi-mere riil
ie, lootuses suurtele kasumj
Eelmise aa^ta lõpuks olid
laenud koos intressi
tõusnud umbes $l,5trillioi
67 riiki on nüüd tunnist]
end praeguste tingimü^
koheselt maksujõuetuks,
ulatuvad $785 miljardile.
Kõik need riigid nõi
nüüd pikemat laenu tasi
tähtaega ja kergemaid mj
tingimusi, mis on sundinuj
pankasid juba „korstnass|
Jutama'V suuri saadaol
summasid halbade laenul
Suurimaks kannatajaks
senini USA Citicorp pani
hiljuti kustutas $4 miljarj
kannatas selle tagaj
veeränd-aasta puuduja]
$3,4 miljardit. Citi
arvestab, et ei ole kl
laenata raha saadaoleval
tresside maksmiseks, nagi
varemalt korduvalt tehti,
kirjutada need pigemini
kui mitte-kättesaadava
Muidugi ei vn see mõne
jardiline kaotus seda.
duslikku hiiglast veel pj
lävele, kelle varanduste v^
hinnatakse $300 milj;
kuid kulude tasakaalust^^
vähendatakse hoi
makstavaid intresse ja h
osas tõusevad kulud omai
klientuurile.
Naisied saavutasid oms