1987-06-23-06 |
Previous | 5 of 11 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 23. juunil 1987 - Tuesday, June 23, 1987
.Võitiiiatii-
Nr. 47 Nr.
Eestist
Edukaimaks kergejõustiklaseks
jpoksüäladel on aiTieenklan^^^
win Moses, maailmarekordi
47,02 omanik 400 m rõkkejpok-süSi
Pärast seda, kui ta 26. augustil
1977 kaotas sakslasele Harald
Schmidtile, võitis ta 122 jooksu
jäljest — 107
Kergejõustikuhooaja esimestel jooksu. Kuid ükski toredus ei kes-võistlustel
Tallinnas näitas head fa igavesti, ükskoi^ vastu
. vormi alguse kohta Eesti rekordi võtta kaotus ka. Ja see juhtuski
vahel. Koikohdkmdladsakslaste^ ^^^^^^ 4QQ , tõkkejooksus maikuu lõpus võistlustel Madrii-voidus,
kuna „Bayern kuulub ^^^^^ Helinurm. Ta võitis dis, kus ta sai lüüa kaasmaalaselt
esikohad aladel, mis ei ole just 21-aastaselt ffi —
tema erialadeks — 100 meetris 47,56 ja 47,69.
10,8-ga ja 400 meetris 47-9-ga.
Uus j
Portugalist
Viinis toimus finaal Euroopa
karikale jalgpallis Müncheni
,,Bayerni" ja Portugali ,,Porto*'
maailn^a parimate meeskondade
hulka. Kuid suure üllatusena
võitis mängu ,,Porto" 2:1. Vähe
sellest, yõitja meeskond andis
jalgpalli maailmale uue tähe
nimega Paolo Futre, kellest sai Sotsis kümnevõistlejate ülelii-üleöö
rahvuslik kangelane. Ta ei dulisel jõuproovil maailmaklassi-löönud
küll kumbagi kahest lise tulemusega 8322 punkti ülla-väravast,
kuid tegi tõhusa eeltöö tanud tallinlane Andrei Nazarov
mõlemale.i Kohe pärast mängu püstitas sealjuures ka uue Eesti
lõppu hakkasid rikkad Itaalia rekordi 110 m tõkkejooksus ajaga
klubid talle tegema ahvatlevaid 13,88 sek.
pakkumisi. Kuid paar päeva hil- ®
jem ta sõlmis kolmeaastase lepin- 20. mail heitjate seeriavõist-gu
v^Portoga". Kohalik rahvas lustel Tallinnas tehti mitmed heast
poleks Ualle kunagi andestanud klassist tulemused. Naiste ketta-
Harris oli mullu maailmas
kolmandal kohal ja seekordne
47,56 oli ta uus isiklik rekord ning
annab talle kõigi aegade
edetabelis neljanda koha. Ainult
Moses, Schmid ja Philips (USA)
on temast olnud kiiremad. 1984.
a. olümpiamängudel võitis ta
hõbemedali,
Mosese 122 võitu järjest ei ole
n.ö. ,,maailmarekordiks". See
kuulub rumeenlanna loianda
Balasele, kes 1950-1960 naiste
äraminekut mujale.
Võiduvärava lõi Portos" selt tänavu 60 meetri joone,
mängiv brasiillane Juary, kes selle 63.86-ga jäi tal Eesti rekordist
eest sai kilogrammi- kulda, väärt puudu ainilt pool meetrit. Aivar
21 tuhat |dollarit. Ja meeskonna Räni viis vasaraheites hooaja tipp-igale
mängijale anti võidupree- margi 72.12-ni. Enam kui see
miana 40 tuhat dollarit! „Porto" tulemus rõõmustas aga tema
üllatusvõit avas klubile tee teistele seeria: tippheitele lisaks neli
tähtsatele matshidele. Üks neis on heidet üle 7! meetri.
^ . ... Tp,. ^. , , kõrgushüppes võitis järjest 180
heites ületas Elju Kubi esmakord- ggjj^i^ja ^
Uus
(85.20 m)
Sada tuhat jooksis
San Franciscos _ _ _ _ _ _ __
Viimastel aastatel laialdase • ., • • ,;• j ., •.
kuulsuse omandanud San Fran- ritelt tehtud arvestuse kohaselt 25
cisco tänavajooks Bay to Breakers kuni 35 tuhat.
N. Liidu meistrivõistlustel
aerutamises esines osavõtnud- kui saja tuhande osavõtjaga. Seda
nn. ,,Super Cupi" fmaal, kus
vastaseks on Euroopa riikide
karikavõitjate turniiri võitja,
Amstetomi ,,Ajax'*. Selle järel eestlastest kõige edukamalt Tiit
seisab ees sõit Jaapanisse, kus Tikerpe kanuuvõistlustel. Ta
tavakohaselt detsembris tuleb võitis hõbemedali 500 meetris
köhata Lõuna-Ameerika parimat ühemehekanuul. Kena lisa 1984ja maailmas,
klubimeeskonda võistluses 1985. aastal võidetud pronksme-klubide
maailmameistri nimele. ' dalitele.
m
EERIK LAIDSAAR
j ä r g m i s e aasta jooksule
Austraalias aukülalise kutse koos
(Lahest Murdlaineteni) toimus Tänavajooksu võitis ülekaalu- sõidupiletiga. Sama austus kaasub
76-ndat korda 17. mail rohkem kalt Arturo Barrios Mehhikost, jooksu võitjale Sydneyks vastupi-kes
on praegu üks paremaid dises suunas. Möödunud aasta
12-ne km pikkust jooksu peetakse pikamaajooksjaid sellel kontinen- Austraalia tänavajooksu esimene
kõige suurema kaasategijate ar- dü. Naistest tuli esikohale jäi sel aastal San Franciscos nel-vuga
sportlikuks ürituseks olümpia-pronksi võitja maratonis jandaks,
'84 RosaMota Portugalist.
Võitjad said 30.000-de
reserveeritud rahvusvahelise dollarilise sportauto — BMW ja ja ajad jäädvustatud. Sel aastal
nimega sportlastele, siis paarküm- kaks;maailmareisu piletit kahele raalid registVeerisjd ja järjestasid
.mend rida edejärjestatud (seeded) inimesele. Barrios kasutab neid esimese kümne tuhande jooksja
jooksjatele. Järgnesid registreeri- pulmareisuks. tulemused. Vastav nimistu ilmus
il esimene
Varematel aastatel on esimese
5(X) kuni 10(X)-nde jooksja nimed
tud jooksjad numbritega — neid
oli sel aastal 75.000. Lõpuks tulid
või hiljem liitusid jooksuga sörki- aastal Sydney's, Austraalias. San
Samasugune tänavajooks, prae- tänavajooksu korraldanud S.F.
gu veel palju väiksem, toimub igal ExaminerM veergudel järgmise
päeva hommikul. Jälle midagi
jad. Neid arvati olevat heiikopte- Francisco jooksu võitja saab esmakordselt maailmas.
JUTUSTUSf SÕDURIELUST
Sõitis külla kartuleid tooma, härra leit- on kõik mokas. Nüüd ta läheb kid
nant| Need said meil eile ptsäv
— Pliuhkam? Vüsterhausen?
lamas, juba
c
juures
oma laitmatu
ešt eeskuiülik
saa-iik,
härra leitnant!
vaatab Pensioni
seisakuga on
Telefoniühendust siis^t^^^
— xAti härra leitnant. Torm lõh^
•.kuS;''selle .öösi;:: ära..;>
Samal hetkel Perisloni parem käsi libiseb
tasahilju selja taha. Ettevaäthkult kobavad sõrmed,
kuni nad on leid^
telefoni. Väike, osav nõks ja see, mida Pensioiii
äsja leitnandile kinnitas telefon
\poolestli:õigei •
Igaks juhuks tuleb oma positsioon
kpigekülgfeslt, seda strateegia algreeglit
tunneb Pension ülihästi. Sest inin
seeipikk, see ''^ *'
1
isse, Ütleb ta.
kuuma teed selleks ajaks^ kui ma
isse, see et
tki hinge, KaaDJiiao ees
[1 revideerib ta siis ka talli
seegi oh üksi. Oi saianael ja
luvara
mis on
ipaei, KOI
alles ports
Siiasamasse
.. Ja-;
n u t m a l ' ^
Niikaugele asi seekoi
seesama nörutäy ja ahastav Pension jääb seisma
poolel sainmul kui tulp, lööb endale käega vastu
laupa ning ta silinisse ilmu
Ohoo! Hurraa! Veel pole kadund kõik, laulis
Gärl Robert Jakobson. Üles, madjar, isamaa
^kutsübl-:;:.;';,';'.;;:
^/ ,ja • ta-kutsub: väga ägcd et<oi^
kole: häda käes sel isamaal; Sest see pikakoivaline
ja tavaliselt nii laiskade liigutustega
on järsku muutunud nagu tulesädemekso
on tal vildid jalasj sinel ja posti-'
seljas, püss käes. Esikus; pimedas nur'-
gas seisab süusapaär. Ja hetk hiljem peatub
tuiškki hckteks. et vaadata, kes pn se;e kummaline
saks, kes tulist-kiiru suuskadel la
kihutab. Otse. kõiae šir
id, uksed-aknad laudadega kinni löödud. Sirgetel
teedel valendavad mehekõrgused lumehanged.
Kahtlane kraam, mõtleb ohvitser. Ei
siin näe põrftiugi selle järgi välja, nagu liiguks
kuski mõni valvur. See täheiidab,noojah.td^
matab ju küli kõik^^^^
takse vist ka üsna mehemoodi. Mine tea, kus
nurgas kükitab see saekaatri valvur. Võib-olla
magab koguni kuski varjulises sopis. No siis
põrguks!/
nt Kootjalg lähenes saekaatrile. Seal
seisab valvur, kasukakrae üles keeratud, püss
kõigile vahiteenistuse reeglitele vastavalt käel.
Seis! karjub valyui: juba eesnalt. Siis aga
nähes, et tegemist ohvitseriga, võtab ta vai"
vel$eisaku.:, •
— Kes Te olete? pärib Kootjalg.
Reamees Taaniel Jalakas, härra leitnanti
ostil saekaatri juures. Valvata on ..>
itnant lööb käega. Pole vaja pikka raportit
sellise koerailmaga. Valvuri kõmisev pass
ast. saab 'siit ige
mööda
e, kuni jõ
pralt sammuma laagri poole,
sva tuisu eest pead süaavale
kaablilao juurde? küsib ohvitser.
— Siit ringi, juhatab valvuri pass. Teiselt
teelt vasemale pöörata. Otse minnes on kraa-ees
ja sillad-pürded lume all, kes neid
; Kõige kindlam, jah,^^ö^^^
ja .süs
jutt jä
sammub kiiresti 'ruumi ühest maatiteed Tammiku silla j^ü^^^^
•jä mahajäetuna tukuV
, Mõned nooruseelamused kestavad
läbi aegade. Tarvitseb tulla
mõnel välisel tõukel ja need
elamused kerkivad uuesti pinnale.
Mäletan üht päeva üliõpilasaas-tatest.
Meid kutsuti äkki
loengutelt ära, pidipie minema
aulasse, pidime kuulama Juhan
Smuuji loengut. Vähemalt tunni
jooksul rääkis kirjanik meile
sellest, kui paha inimene on
Boriss Pasternakk ja kui vastikult
nõukogudevastane on tema teos
,,Doktor Zhivago". Kui autori-^
teetne seltsimees lõpetas, siis tuli
aeg küsimusteks. Vanema kursuse
matemaatikaüliõpilane, kes meile
— noorematele— eelkõige poksi-|
janaoli tuntud, küsis:
,,Aga miks ikkagi seda raama-1
tud ära ei trükitud? Rahvas oleks
lugenud ja ise raamatu kvaliteedil
üle otsustanud?"
,,Kuulge,normees, laske ikk<
meil otsustada, mis sobib rahvah
lugemiseks ja mis mitte,'V oli|
Šmuul kategooriline.
Aeg läks ja Zhivago aina kummitas.
Kuulsime, et tuli fili
(käisin seda paar aastat tagasj
Pariisis vaatamas)ja saime kuuldi
muusikat sellest filmist. Saim(
kuulda, et raamat, on ka eest|
keelde tõlgitud.
Ja siis see juhtus .Usutavasti oi
see 1972. aasta suvel, kui üks tut
tav teadlane andis mulle ühekl
Ööks „Döktor Zhivago" eestij
keelse tõlke fotografeerituj
variandi. Keegi oli teinud fotoj
A. Adsoni ja M; ünderi tõlk(
raamatust.
See oli omapärane öo. Romaaj
ise jäuis mu suhteliselt külmaks
.jah! hea kiijandus, aga „lood(
tud*' vastalisust ei osanud sež
kuidagi leida. Oli ju kõneldud,
teos on lausa antikommunismi k|
siraamat!
Lummasi^ luuletused. Doktj
Zhivago luuletused Marie Und(
tõlkes. Oli tunne, et astud köntaj
geeniusega, ei! kahe geeniusej
looja ja tõlkija on mõlemad s(
tiitlit väärt. V
Järgmisel hommikul ands
Eesti naiste ja kodude ajaki
TRIINU numbritel on tav
saanud tutvustada ajakirja kaa
piltidel eesti kunstiaardeid. Tä
vusel kevadnumbril on sell
Konrad Mägi värviri
,,Saaremaa ranna motiiv".
Toimetaja veerul ajakirja A
raalia toimetaja Leonida Lind
kirjeldab aastavahetusel Sydn|
toimunud Eesti Päevi ja ku
kahe aasta pärast Melbou
isse jälile noortega kohtuma.
Ajakirjas on avaldatud E
Sydney Jaani koguduse õ
H.H. Lüdigi jutlus, kirj
Helga Nõu„Eesti Vabariigi
tapäevaks 24. veebruaril 19
Ivar GrünthaliLydia Koidu
Betti Alverist".^^^ n^^^
,,Ühest Austraalia eesti
rest (Helani Levand), TRI
vestlus Ühest u
eestikeelsest vaimu
sisuga raamatust", Epp A
Kivik,,Kaisa sai vaba
. I I
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 23, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-06-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870623 |
Description
| Title | 1987-06-23-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval, 23. juunil 1987 - Tuesday, June 23, 1987
.Võitiiiatii-
Nr. 47 Nr.
Eestist
Edukaimaks kergejõustiklaseks
jpoksüäladel on aiTieenklan^^^
win Moses, maailmarekordi
47,02 omanik 400 m rõkkejpok-süSi
Pärast seda, kui ta 26. augustil
1977 kaotas sakslasele Harald
Schmidtile, võitis ta 122 jooksu
jäljest — 107
Kergejõustikuhooaja esimestel jooksu. Kuid ükski toredus ei kes-võistlustel
Tallinnas näitas head fa igavesti, ükskoi^ vastu
. vormi alguse kohta Eesti rekordi võtta kaotus ka. Ja see juhtuski
vahel. Koikohdkmdladsakslaste^ ^^^^^^ 4QQ , tõkkejooksus maikuu lõpus võistlustel Madrii-voidus,
kuna „Bayern kuulub ^^^^^ Helinurm. Ta võitis dis, kus ta sai lüüa kaasmaalaselt
esikohad aladel, mis ei ole just 21-aastaselt ffi —
tema erialadeks — 100 meetris 47,56 ja 47,69.
10,8-ga ja 400 meetris 47-9-ga.
Uus j
Portugalist
Viinis toimus finaal Euroopa
karikale jalgpallis Müncheni
,,Bayerni" ja Portugali ,,Porto*'
maailn^a parimate meeskondade
hulka. Kuid suure üllatusena
võitis mängu ,,Porto" 2:1. Vähe
sellest, yõitja meeskond andis
jalgpalli maailmale uue tähe
nimega Paolo Futre, kellest sai Sotsis kümnevõistlejate ülelii-üleöö
rahvuslik kangelane. Ta ei dulisel jõuproovil maailmaklassi-löönud
küll kumbagi kahest lise tulemusega 8322 punkti ülla-väravast,
kuid tegi tõhusa eeltöö tanud tallinlane Andrei Nazarov
mõlemale.i Kohe pärast mängu püstitas sealjuures ka uue Eesti
lõppu hakkasid rikkad Itaalia rekordi 110 m tõkkejooksus ajaga
klubid talle tegema ahvatlevaid 13,88 sek.
pakkumisi. Kuid paar päeva hil- ®
jem ta sõlmis kolmeaastase lepin- 20. mail heitjate seeriavõist-gu
v^Portoga". Kohalik rahvas lustel Tallinnas tehti mitmed heast
poleks Ualle kunagi andestanud klassist tulemused. Naiste ketta-
Harris oli mullu maailmas
kolmandal kohal ja seekordne
47,56 oli ta uus isiklik rekord ning
annab talle kõigi aegade
edetabelis neljanda koha. Ainult
Moses, Schmid ja Philips (USA)
on temast olnud kiiremad. 1984.
a. olümpiamängudel võitis ta
hõbemedali,
Mosese 122 võitu järjest ei ole
n.ö. ,,maailmarekordiks". See
kuulub rumeenlanna loianda
Balasele, kes 1950-1960 naiste
äraminekut mujale.
Võiduvärava lõi Portos" selt tänavu 60 meetri joone,
mängiv brasiillane Juary, kes selle 63.86-ga jäi tal Eesti rekordist
eest sai kilogrammi- kulda, väärt puudu ainilt pool meetrit. Aivar
21 tuhat |dollarit. Ja meeskonna Räni viis vasaraheites hooaja tipp-igale
mängijale anti võidupree- margi 72.12-ni. Enam kui see
miana 40 tuhat dollarit! „Porto" tulemus rõõmustas aga tema
üllatusvõit avas klubile tee teistele seeria: tippheitele lisaks neli
tähtsatele matshidele. Üks neis on heidet üle 7! meetri.
^ . ... Tp,. ^. , , kõrgushüppes võitis järjest 180
heites ületas Elju Kubi esmakord- ggjj^i^ja ^
Uus
(85.20 m)
Sada tuhat jooksis
San Franciscos _ _ _ _ _ _ __
Viimastel aastatel laialdase • ., • • ,;• j ., •.
kuulsuse omandanud San Fran- ritelt tehtud arvestuse kohaselt 25
cisco tänavajooks Bay to Breakers kuni 35 tuhat.
N. Liidu meistrivõistlustel
aerutamises esines osavõtnud- kui saja tuhande osavõtjaga. Seda
nn. ,,Super Cupi" fmaal, kus
vastaseks on Euroopa riikide
karikavõitjate turniiri võitja,
Amstetomi ,,Ajax'*. Selle järel eestlastest kõige edukamalt Tiit
seisab ees sõit Jaapanisse, kus Tikerpe kanuuvõistlustel. Ta
tavakohaselt detsembris tuleb võitis hõbemedali 500 meetris
köhata Lõuna-Ameerika parimat ühemehekanuul. Kena lisa 1984ja maailmas,
klubimeeskonda võistluses 1985. aastal võidetud pronksme-klubide
maailmameistri nimele. ' dalitele.
m
EERIK LAIDSAAR
j ä r g m i s e aasta jooksule
Austraalias aukülalise kutse koos
(Lahest Murdlaineteni) toimus Tänavajooksu võitis ülekaalu- sõidupiletiga. Sama austus kaasub
76-ndat korda 17. mail rohkem kalt Arturo Barrios Mehhikost, jooksu võitjale Sydneyks vastupi-kes
on praegu üks paremaid dises suunas. Möödunud aasta
12-ne km pikkust jooksu peetakse pikamaajooksjaid sellel kontinen- Austraalia tänavajooksu esimene
kõige suurema kaasategijate ar- dü. Naistest tuli esikohale jäi sel aastal San Franciscos nel-vuga
sportlikuks ürituseks olümpia-pronksi võitja maratonis jandaks,
'84 RosaMota Portugalist.
Võitjad said 30.000-de
reserveeritud rahvusvahelise dollarilise sportauto — BMW ja ja ajad jäädvustatud. Sel aastal
nimega sportlastele, siis paarküm- kaks;maailmareisu piletit kahele raalid registVeerisjd ja järjestasid
.mend rida edejärjestatud (seeded) inimesele. Barrios kasutab neid esimese kümne tuhande jooksja
jooksjatele. Järgnesid registreeri- pulmareisuks. tulemused. Vastav nimistu ilmus
il esimene
Varematel aastatel on esimese
5(X) kuni 10(X)-nde jooksja nimed
tud jooksjad numbritega — neid
oli sel aastal 75.000. Lõpuks tulid
või hiljem liitusid jooksuga sörki- aastal Sydney's, Austraalias. San
Samasugune tänavajooks, prae- tänavajooksu korraldanud S.F.
gu veel palju väiksem, toimub igal ExaminerM veergudel järgmise
päeva hommikul. Jälle midagi
jad. Neid arvati olevat heiikopte- Francisco jooksu võitja saab esmakordselt maailmas.
JUTUSTUSf SÕDURIELUST
Sõitis külla kartuleid tooma, härra leit- on kõik mokas. Nüüd ta läheb kid
nant| Need said meil eile ptsäv
— Pliuhkam? Vüsterhausen?
lamas, juba
c
juures
oma laitmatu
ešt eeskuiülik
saa-iik,
härra leitnant!
vaatab Pensioni
seisakuga on
Telefoniühendust siis^t^^^
— xAti härra leitnant. Torm lõh^
•.kuS;''selle .öösi;:: ära..;>
Samal hetkel Perisloni parem käsi libiseb
tasahilju selja taha. Ettevaäthkult kobavad sõrmed,
kuni nad on leid^
telefoni. Väike, osav nõks ja see, mida Pensioiii
äsja leitnandile kinnitas telefon
\poolestli:õigei •
Igaks juhuks tuleb oma positsioon
kpigekülgfeslt, seda strateegia algreeglit
tunneb Pension ülihästi. Sest inin
seeipikk, see ''^ *'
1
isse, Ütleb ta.
kuuma teed selleks ajaks^ kui ma
isse, see et
tki hinge, KaaDJiiao ees
[1 revideerib ta siis ka talli
seegi oh üksi. Oi saianael ja
luvara
mis on
ipaei, KOI
alles ports
Siiasamasse
.. Ja-;
n u t m a l ' ^
Niikaugele asi seekoi
seesama nörutäy ja ahastav Pension jääb seisma
poolel sainmul kui tulp, lööb endale käega vastu
laupa ning ta silinisse ilmu
Ohoo! Hurraa! Veel pole kadund kõik, laulis
Gärl Robert Jakobson. Üles, madjar, isamaa
^kutsübl-:;:.;';,';'.;;:
^/ ,ja • ta-kutsub: väga ägcd et |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-23-06
