Vaba eestlane , October 4, 1977

              Nr. 73 Nr. 73 YABÄ " ESSSTliANE teisipäeval. 4. oktoobril 1977 Tuesday, October 4, .1977 l k . r
lit saabunud Sea­lt
sealne elanik-lagi
seletada vü-loksul
levinenud
|ä inimesed on
jahmunud. EritS
li^t terroristidega
5t. perekondadest
luse saanud noo-lavad
õrna pere-n
püstolkuülipil-ima
ja kuudita-
(havad ja taotle-inüstilised
ja sa-
\ä: tegurid, mis
[anivad neid sel­ja
süütute i n i -
iäritud radadele
|mid anda sellele
kindel, et terro-
;3]t väga tihedad
[s^tidega ja et nad
tarbijate ühis^
jilehtedes määrit-halvasti
fonnu
|:\d ebamääraselt
sialismist "ja so-
E'nenud rahvaste-
|sed arvavad, et
n ad Ida-Saksa-
^aniseerimisel ja
le järele, kuld
|ole seda ametli-liga
tekivad aga
ialised teooriad,
?rroristide tege-
Igantjärgi kabja-
|s ning uus-natsi-
^eks. N i i nimetab
liän Be<jker oma
i^s, mis kirjeldab
liängi hirmutegu-
(likmeid ,,HitIeri
[•antsusmaal kos-jtide
hirrautegu-
|e veergudel sak-mis
kinnitavad,
šlik ühiskond on
Ima koletisi".
võimud kalku-
?r-Meinhofi terro-gruppi
kuulub
inimest, kuid et
^eerijaid ja toe-
|tes ringkondades
}ppejõud, kiriku-lektuaale
teistest
ole rahul Lääne-buslikult
mõtleva
Ikonnaga ning on
)ikaalsetest idee-iga
häirib Lääne-
^onda, et valitsus
(ei^äega ei suuda
^Ija rookida suh-irroristide
salka. -
idel paratamatult
Ms demokraatlik
ji nii mannetu, et
le edukalt võitle-grupi
tasakaalu
> vastu? J a see
põhjendatud ku-laa
sotsialistlik
jalga maha panna
närgistab demo-jlerrori
ning vägi-ilal
suurema ma-itsiooniga
Jaapa-tario
peaminister
|i halbade üllatus-iiinister
läks Jää­ke
tehinguid te-eesmärgiks
oli
jiosse stiuremates
|i'i kapitali, et an-
[stusele elustavat
i suureks üllatu-
[aapani eksperdid
külmalt tagasi,
badä on investee-fis
väga ebakindel
ei ole väi ja va a-pealt
midagi tee-
|[fa tööliste palgad
iuktiivsus madal,
fd ja maksud suu-
Jjkum olevat oma
I^Jhendrnkide ette-iiba
ammu räägi-leläb
iile jõu ning
jidused ja produkt-igi
kooskõlas riiak-
|ega. Seni ei oie
olukorra paranda-ette
võtta mng>
It rikas Kanada
landusegä pidurda-
Ige. Kanadalased
la ükskord tõsiselt .
\t on see tingitud,
)õuevaradelt vaes-
Ju seda on Lääne-
[apan, on miljoneid
(Järg. lk. 3)
8. ja 9. oktoobril on valvears-iiks
dr. R. Pahapill, tel. 921^7771
Ja 9. ja 10. oktoobril dr. M, Leeš-ment,
tel. 487-6834.
-1
• V M
•i
Sorboimel ülikooli arheoloogia
teaduskond Pariisis, on kutsunud
kaheks aastaks külalispfofesso-riks
dr. V i r v e Püio. .'
Dr. Piho alaline elukoht on
Mexico City, kus tä töötab tea­dusliku
uurijana kohaliku Antro-poiloogiä
j a Ajaloo Instituudis ja
professorina Mehhiko rüMikus
ülikoolis. Erialalt eel-hispaania
aegne mehhiko ajalugu, on temalt
ilmunud j a ilmumisel rida. selle
alasi teoseid j a kümmekond ar­tiklit
vastavates ajakirjades.
Ta on endise Võru lirmaärst dr.
Rudolf Püio tütar, kes mõne aas­ta
eest Eestis kõrges vanaduses
suri. Dr. V i r v e Piho on aikadeemi-liselt
rahvusvahelise ettevailmis-tusega,
promoveerus doktoriks
Mehhikos j a teostanud uurimis-reiüki
välismaadesse. '
0
1
k©gy eniiältys "
Rutgersi ülikooli kimstigale-riis,
Hamilton St. Voorheeš Hal­lis
New Brunswickis, N. J . ava­ti
hiljuti Erich Harknale
j a tema abikaasale kuuluv Ito-lumbuse
eelajastu keraamiliste
esemete kogu erinäitus. Fublikule
on näitus avatud 18. septembrist
30. oktoobrini.
Kogutud 25. ä. j ookšul on k o ­gus
peamiselt Peruu keraamikat
66 eset, ajavahemikust aastast
1300 e. K r . k u n i a. 1450 p. K r .
Kogu väljendab selleaegseid i n ­diaani
tähtsamaid .'kultuure potti­de
j a kannudena, kujutades loo­mi
j a portreesid^. ;
pc!rla?!iendi!{ige
Soome Eduskunna liilcmeks on
ka üks eestlanna j a nimelt Jütta
Zilliacus, kes kuulub soome-rGotsi
ralivaeraköhda. Ta on sün-diriud
Eestis' j a 'tema neiupõlve­nimi
on Kingi. Elukutselt on. ta
ajakirjanik, j •.
Eestlannast parlamendiliige
.avastati" Stokholmis ' peetud
roütsi rahvaerakonna (Polkpar-tiet')
kongressil augusti lõpul, k i r ­jutab
.,Teataja". Peale tehia olid
kongressi! eestlastest yeei. Eesti
Liberaaldemokraatliku Koondise
esindajana Heinrich Mark, rahva­erakonna
Stokbolmi distrikti esi­mees
Andres ' Käärik ja Ülo
Igants. H . Mark andis kongressil
viiele rahvaerakonda kuuluvale
ministrile B. Kangro luksusliku
püditeose „Estland i Sverige''.
Eongressü võett^vastu Resolutsi­oon,
milles nõutatkse baltimäalas-te
väljaandmist käsitlevate ma-
'.'terjalide vabaksandmist.
üle pikema aja on võimalus
Jälle tutvuda Mate Landra kuns-tilöpminguga.
Fairview raamatu­kogu
ruumis on t a tushijoonistus-te
näitus, kus 14 talle omases
,,käekirjas" loodud tööd on välja
pandud. Kas see on kõik, mis ta
vahepeal on loonud? võidakse kü­sida
j a õigustatult. Ta vestlebki
oma laste kasvatamisest j a paaris
erisuuna liikunud kimstilisest te­gevusest.
Küsitledes ta loomingu üle
möödunud aastate jooksul, ilm­neb
et tapeatöö, oma koilme lap­se
kasvatamise kõrval on siiski
arenenud ka kunstiloomingus.
Nüüd on lapsed juba suureks
kasvanud, vanim 15-aastane K a r l
läheb 12. klassi j a on õhujõudude
kadett. Keskmine 13-aastane K a ­r
i n lõpetab kabe aasta pärast
balletikooli Marion- Bayirs'i juu-.
res j a noorim, 8-aastane Taiu t a ­hab,
k a alustada balfetiõping-uid.
MAIE
Selle töö kõrval on aastate
jooksul jäänud vähe aega loo­vaks
tegevuseks, kuigi loomise
vajadus pole olnud kadunud.
K u i l i n n oma vkärsitu elurütmi­ga
pole soodustanud loovat /tööd;
süs loovad mõtted õn kristalli­seerunud
Torontost 100 miili
kaugusel maatalus. Sinna te; on
alati läinud nagu koju. See on
haaranud teda niivõrd, et peagu
poole oma ajast on t a olnud seal,
ka talvel, kus eriti jõulupühad on
muutunud meeldejäävaiks.
K u i d võrumaalise nimega ris­titud
t a l u , ,Koigu'' pole vaid puh­kekoduks,
sealt on pärit need
ideed vanadesft puudest, kändu­dest,
kulukõrtest -teeveeres ja
igasugusest loodusest, mis hil­j
em on ta loomingus koha leid-
^^<^- peab pidevalt töötama. Tal on
Ta ütleb, et maal ei tumie ta vaJiminud kaheksa suuremõõdu-üksindust
ikuna loodus on^ talle Ust seinavaipa j a lähemas tule-sõbraks.
Vastupidi aga Umias yji^us, ehk juba enne jõule, on
saauaxaaa
0 0
Kuna esmaspäev, 10. oktoober, on linnateenijatele püha, süs ei
toimu sel päeval jäätmete äravedu.
Esmaspäevane jäätmete kogumine toimub teisipäeval ja teisi­päevane
kolmapäeval. . .
Kolnjapäeval, 12. õfet€fObril, 1977 ei toimu ajalehtede^ suuremate
esemete, jääkappide, majatarvete, puumaterjali ja okste äravü-mist.
Nende äraviiraiiie toimub kolmapäeval, 19. oktoobril, 1977.
Teie koostöö jäätmete väljapanemiseks äraveoks õigel ajal leiab
h i n d a m i s t - . .
• R..'M. BREMNER'
^^^^^^^^^^ of Public Wor^
vastu, kmia igaüks hakkas piUo
tegema ja näitusi korraldama.
Siis hoopis 13ine meedium seina-vaiba;^
ailal hakkas 'taüle meeldima.
Muidugi, on siin veel erimenet-lus,
kus loomise moment on lü­hike
j a töötluseks vajalik^ aeg
pikk, kuid seda saab igal jõude-hetkel
'teha. Maalimise juures
võib ta end rahva hulgas üksiku-,
na tunda.
Loodus on visuaalne, selle hää­li
võib kuulata, mille juures
elumõte on tugevam kui lin­nas,
olles isegi nagu osa loodu­sest.
ee& neist erinäituse korraldamine,
kuna t a tahab oma uuemaid töid
ka teistele näidata.
Tushijoonistuste näitust kor­raldades
aga arenes teine pro-
Andrese kegudy s läheb
Toronto Väna Andrese luteri kogudus on saatnud oma liik­metele
välja ringkirja, milles kajastub koguduse hoogne töö
ning antakse ülevaade eeloleva tegevusperioodi kohta. V p a
Andrese kirikus toimub kä 27. novembril õpetaja Hans Walter
Johansoni ordinatsioon; Ordinatsioonitalituse toimetab dr. B.
juurde, oli tülgastus kunsti seni on ..teinud suuri portreesid,
aga nüüd on sageli seinäruüm
kodudes kitsaks jäämas, mis an­dis
idee selliste armsate minia-tuurportreede
tegemiseks nagu/
neid 15. sajandil tehti j a nendega
kodusid kamiistati; Need oleksid,
temperavärvides, mis jätavg^d
kuidagi hõõguva mulje. Need või­vad
olla tavalistes raamides või
ovaailseis metallraamides, mis-asetatakse
kas laudadele, või
•gruppidena seinitele. Kuid need
on võrratult itoredaid kinkeese-meina...
:
Reble, keda assisteerivad Õj
' Taul.:
Ringkirjas mainitakse, et kogii-dusel
on koos lätlastega teoksil
uue osa. avamine Y o r k kalmistul,
mis oh viibinud bürokraatia tõt­tu.
Esialgel iloodöti, et selle uue
osa planeerimine viiakse lõpule
Sügiseks, kuid nüüd selgub, et
selle tööga snski nii küresti lõ-ei
jekt. Inimesed ön neist joonistus­test
küsinud koopiaid j a see an­diski
mõtte 84ise reproduktsioo-
K u i d seal on tehtud k a p a i ju füü- j niga' kunstimapi tegemiseks
suist tööd nagu Ikka oma kodu praegusel näitusel välja pandud
korrastamisel. ^ töödest.
Sel ajal hakkas t a kunstiline i
väljendussundus lähenema teks- Seda mappi träkitakse piiratud
ulatuses, neist 50 on nummer­datud
ja käsitsi koloreeritud,
ülejäänud 250 signeeritud ja
nummerdatud.
{Kunstnikuna on Maie Land-ral
aga südameasjaks ka EKK
kunstihoone saamine, mis: meie
noortele oleks kohaks, kus nad
saaksid tutvuda oma rahva
ikolmedimensioonilistele
seinavalpadele. K u i g i need motii­vid
on avaramast keskkonnast,
on ta k a siin,kasutanud koduta­lust
saadud motüve, üraskite
keerdteid puukoore a l l , mis tefcs-
See projekt on praegu käsil jä
valitud tushij oohistused on väl-tiilis
on saanud om^äraseid jas juba oktoobri a M toimuval
vorme: ja
ne.
värvide kombinatsioo- E K K kontsertbüroo korraldata­val
Naan Põlilu kontserdil.
üheks põhjuseks, miks ta asus Hoopis, uueks haruks on kuju-just
seda laadi lamstiloomigu' nenud miniatuurportereed. K u i ta
Ta arvab, kui meil leiduks '500
eesti kultuurisäilitajat, siis oleks
võimalik sellist hoonet os-ta ja
seda ka ' lÖO-dollarilise liikme­maksuga
aitaksid majandada. O l ­les
ise.kolme noore ema tunneb
ta oma rahvusliku päranduse eda­siandmise
vajaliklmsit rohkem
kui tavaliselt tuntakse. .Sellise
ra hvusgrupi organiseerimine on
suur ülesanne kuid nagu kõigi
eesmärkide poole alustatakse m i ­nekut
suurte unistustega, siis ta
loodab, et k o r d oleks meil selli­sed
ruumid olemas kus eesti
kunstinäitused võiksid -toimuda.
Selleks sügiseks on aga vähe­malt
lubatud hauaplatsid ära
nummerdada ja tuleval kevadel
toimuks leinamüüride ja kivist
kantsli ehitamine,
kus eestlased j a lätilased võiksid
pühitseda oma surnuaia pühasid.
- Edasi selgub ringkirjast, et ko­guduse
juurde loodud institutsi­oonid
— pühapäevakool, kogudu­se
koorid, puhkpilli aiisambel ja
maitusekassa -tegutsevad endiselt
edasi. Fühapäevakool alusitab
oma uut õppeaastat lõikuspühal.
,W. Huras. J . Gailitis ja Ä.. j
16. oktoobril, kelil 4 p. 1. Lapsi
võetakse k o o l i vastu 5. eluaastast
kuni 12. eluaastani.
Koguduse sega- ja noortekoor
jätkavad oma tegevust senise
populaarse juhi Jaak Kiviku
juhtimisel.
Koorid alustasid oma tegevust
neljapäeval, 29. septembril kell
7.30. Loodetakse, et kooridega
ühineb uusi ilauljaid, eriti noori.
Koguduse puhkpilli ansamblit
juhatab Endel Reians ning. an-sambliga
ühinemiseks ja. infor-maitsioioni.
saamiseks palutakse;
talle; helistada :telefonil ^45-1054.
Aidake kaasa, et
„ W Ä B A / E E S T L Ä N E '
ic^iks kõikidesse eesti kodudesse
Insurance
Agency
lii WESTMOKE Dr., Süite 299
Rexda?e, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
l i ti
(Algus* l k . 2)
teistesse maadesse investeerida
kuna Kanada pole suutnud endale
säi^stesummasid koguda. Tahtmar
tia: tekib mõte, mis juhtuks sus
kui Kanada oleks loodusvaradelt
nii vaene kiü seda on Jaapan ja
Saksamaa ning nende riikide val­duses
oleksid Kanada suured rik­kused?!"
.
Kanada valitsus hoiab praegu
hirmuga kinni hindade ja palkade
kontrollist ning keegi ei oska en­nustada,
mis süs julitub kui see
kontroll; kaotätakce. Võib oletada,
siis puhkevad veelgi suuremad
nõudmised kõrgete palkade järele
niiig uued pikad ja hävitavad strei­gid,
mis väliskapitali investeerin-kaugemale
STOKHOLM — Käesoleva aasta aprillis andis Eestis kommunist­like
võimude poolt tagakiusatud Mart Niklus siseministeeriumile
avalduse välispassi saamiseks, et külastada oma Rootsis asuvaid
sugulasi. Juuli lõpul tuli vastus: tagasi lükatud. Motiive ei öeldud.
Nähtavasti loeb KGB vangilaagreis õõnestatud tervisega inimest
ikka veel lüga ohtlikuks, et teda oma kontrolli alt välja lasta.
gud Kanadast veelgi
peletavad. [
AIMI.
Läinud aasta oktoobris Mart
Nikluse korteris korraldatud läbi-"
ctsimine heidab iseloomustavat
valgust K G B töömeetodeile.
Arvatavasti, oli , Tartus leitud,
mingeid paljundatud nõukogude­vastaseid
materjale ja Jiakati kaht­lustama
Niklust. Läbiotsimise ette­käändena
nimetati Tartu Mööbli­kombinaadi
kü-jutusmasinate kaot­siminekut,
kuna need pidavat l e i -
dunia Nikluse juures. Mööblikom­binaadiga
ei ole Niklusel olnud vä­himatki
iegemist. Prokuratuuri
uurija Vavrenjuk, miüits ja veel
paar tundmatut ilmusid Mart N i k
luse töökohale Tartu keeltekursuš-tel,
xkäskisid tulla kaasa ja nõud­sid
korteri võtmeid. ;?J'iklus keel­dus.
Siis tiriti tä jõuga autosse,
kähmluses rebiti tal mantel katki
ja löödi nägu veriseks.
Järgnenud läbiotsimisel ei tun­tud
huvi Nilduse kirjutusmasina­te
päritolu, vaid ta kirjavahetuse
j a muude isiklike asjade vastu.
Masinatelt võeti kirjaproovid. U u ­rijaga
kaasas olnud tundmatud,
kellel koodeksiga ke^htestatud läbi­otsimise
eeskirjade järgi poleks
olnud õigust üldse võõrasse korte­risse
sisse tungidagi, käsutasid,ja
juhatasid prokuratuuri uurijat. Kui
midagi inkrimineeritavat ei leitud,
ei pidanud sissetungijad vajali­kuks
isegi vabandada. J a kõige ta­gatipuks
seletasid, hiljeni Tartu
Mööblikombinaadi direktor ja
kombinaadi majandusjuhataja, et
tehasest pole mingeid kirjutusma­sinaid
üldse varastatudki.
I H I P O S T I G A
Tartu on poliitilises
kõige ebausaldatavam ja plah-vatusohtlikum
linn Eestis.
Inglise päevaleht „The Daily
Telegraph" toob oma 26. augusti
s. a. yäljandes teate „Sovi©tskaja
Estonia" järgi, et Eestis Oshi l i n ­nas
olevat üks kana munenud
muna milles olnud üheksa kol­la
st, kaalunud umbes 11 . (ük
teistfcümmend) naela j a pinud
0,5 tolli kõrge ning 2,7 tolli l a i .
® Bellair'is, Florida Gulf Goast
Art Center'i peagaleriis peeti üle
90 kunstniiku osavõtuga kunstinäi­tus,
millel oli esitatud kõik kunsti­harud.
Näitusest võttis eestlastest
osa rakenduskiinstnik Erika Tiis-ler.
Temalt ol| näitusel esitatud
kaks nahkski|lptuuritööd. Üks,
Ehteasjade kast, auhinnati näituse
zl^ürii poolt „Honorable Mention'-
iga •'. ,^St. Petresburg Times" ja
„Clearwater -Sun" tõid sellest fo-^
tosid Ja reportaazhi. Kunstikriitik
ütleb, et' „skiüptuuri„ alal ön tõsi­selt
klass omaette E r i k a Tiisleri
nahavooilmise tööd, missugused
on väga tähelepandavad, tugeva
mõjuga, kõrge kvaliteediga j a otse
USA-s:
Nädal pärast läbiotsimislavas-
•; tust Mart Niklus vahistati. Põhjus:
miilitsale vastuhakkamine läbiot­simise
päeval. Ta voli kaks kuud
taile juba hästi tuntud ,,Patareis''•
KGgu selle aja pidas ta näljastrei- j 5hkuvad meeldi\aisest".
ki. üle e i kuulatud teda kordagi- —
Nähtavasti polnudki kavatsust te- uurija Vavrenjuk keeldus kohtusse
da kohtu alla anda ja ka vahista- jjj^^.j^ggf.
mine oli üksnes lavastus. ' Mart Nikhise kimbutamine kes-
Mart Niklus nõudis rahvakoh-; tab edasi. 25. augustü võeti ta
tu kaudu taUe tekitatud kahju uussti K G B poolt kinni, kuid va-
. heastamist. Hagi lükaü tagasi./ij^^n^^
$48.
$25.50
Veer^ndciastas • $13.50
. LENNUPOSTIGA; ülemere-maa^esse: ^ .1
Aastas $02.—, poolaastas $3140, veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 centi.
Kanada aadressidele palume märkida ,J>ÖSTAL CODE" Ja
USA aadi^ssiöele „SIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonial Ptiblishers nimele.
Palun rnüHe saata VABA EESTLANE aastaks ,/ poolaastaks ./
veerandaastaks— tavalise / kü^ipoštiga a l a t e s . ' V - - ^ - ^ - ^ ^ -
_ - . - 197: - - . Teliimise katteks lisan $ — _.—: simjuurös
rahas / tshekiga. /rahakaardiga. (Raha. saata ainult täMMrjas).
Nimi. :•• • ^v-.,
Aadress ^ —