Vaba eestlane , October 4, 1977

              Lk. I VABA KESTLANE teisipäeval, 4. OiCtoobril 1977 — Tuesday, October 4, 1977 ' N r . It
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: ^.0. Box70;S
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, ku\
ekspeditsioon) 364-7675 ;
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—/poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas 048.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAI) väljaspool Kanadat: aastas $32.—, poolaas­tas
$17.- ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülernere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
•$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c — üksiknumbri hind 35 c.
Published by Free Estonian Publisher. Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
1
Etnilise pressililubi ballil 24. sept. olid külalisteks Ontario Etnilise pressiühingu president V, Mau-ko(
va'i;akui), Ontario uus minister Larry Gross man koos Etnilise pressiklubi preside M. G.
Varanoga.. • _ .. . Foto: J ; K r e i l is
Mõningate Kanada kaitseminis- läheb paSgaliiie sõjavägi väga kal-ter
Barnett Dansoni sõnavõttude
põhjal on Kanadas üles kerkmud
sundusliku sõjaväeteenistuse ra­kendamise
küsimus praeguse pal­galise
sõjaväe asemele. Esialgu
1 tõilgendati kaitseministri väljendu­si
mõningates ajalehtedes selliselt
nagu oleks minister Danson pool-dämid
sundusliku sõjaväeteenistu­se
kehtestamist, kuid minister
lükkas need tõlgendused hiljem
ümberv kinnitades, et ta pooldab
mingisugust sunduslikku rahvuslik­ku
teenistust, mis ei tarvitse olla
aga sõjaväeline teenistus. Samal
ajal aga nentis ta, et tööd otsivad
noored, kes apelleerivad töötaoleku
kindlustussummadele, võiksid selle
asi'mel valida endale karjääritege­mise
võimalused Kanada palgali­ses
sõjaväes, kuid sealjuurfes ei
poolda ta sundteenistuse korras
loodud alalist sõjaväge.
Minister Dansoni väljendused,
kuigi ebamäärased ja mitmel vii­sil
tõlgendatavad, on Kanadas üle
pikema ajavahemiku üles tõstnud
sundusliku sõjaväeteenistuse sisse­seadmise
küsipiuse Kanadasse
ning paljud ajalehed ou ministri
väljendusi kommenteerinud. Need
kommentaarid ei oie sundusliku
sõjaväeteenistuse suhtes kaugeltki
sümpatiseerivad ning kriipsutavad
alla rahva hulgas valitsevat oposit-dooni
sõjaväeteenistuse suhtes.
Kanadalased on juba palju aastaid
läbi ajanud palgalise sõjaväega
ning seda peetakse suureks tagasi-jlöögiks
ja vabaduste püramiseks
kui praegu keegi hakkaks rakenda­ma
sunduslikku sõjaväeteenistust.
Nmg lõppude-lõpuks kujuneks see
hävitavaks katastroofiks ka igale
poliitilisele parteile, kes selliste
^tagurlike" ning ajast-arust jää­nud
ideedega julgeks välja tulla. .
Sundusliku sõjaväeteenistuse
mõtted oleksid süski väärt, et neid
lähemalt diskuteerida, seda eriti
olukorras, kus ükski riik, kes taot­leb
oma maa kaitsemist palgasõ­duritega,
ei ole eriti õnnelik,
ühendriikides räägitakse avali­kult,
et raske on täita palgalises
sõjaväes kõiki tühje kohti, kuna
sõjaväkke tulevad paljud sellised
noored mehed ja naised, kelledel
kusagil mujal pealehakkamist ei
' ole ning kes on sageli madala in­telligentsi
tasemega. Selleks lisaks
liks maksma, kUna valitsus peab
palgalise sõjaväe pidamisel võist­lema
palkade maksmisel eraette­võtetega.
Ühendriikides kalkulee­ritakse,
et ligemale pool sõjaväe
eelarvest läheb palkadeks, mille
tagajärjel sõjaväe varustus kan­natab
ja venelased võivad lubada
endile palju suuremaid summasid
moodsate relvade muretsemiseks
kui ameeriklased.
Palgalise sõjaväega on ka Kana-dal
oma probleemid, kuna sõja­väe
koosseisu on raske täita ning
rahva ja poliitikute hulgas valit­sev
üldine negatiivne hoiak sõja­väe
suhtes ei oJe tiivustavaks te­guriks
noortele sõjaväge liitumi­seks.
Kuna Kanada noorus ei saa
sõjaväelist väljaõpet, siis puudu­vad
Kanädal ka \vajalikud sõjalise
kasvatuse jä ettevalmistuse saa­nud
reservid kui maad peaks äh­vardama
hädaoht. I^oliitikute arva­tes
seda hädaohtu praegu ei ole
kuid see võib üleöö esile kerkida
ning siis on Kanada mõnest palga
sõdurite pataljonist väga vähe
suure territooriumi kaitsmiseks.
Kuid sõjaväeteenistuse rakenda­mine
kõigile meessoost noortele ei
ole oluline mitte ainult sõjaliselt
vaid ka sotsiaalsest ja rahvusli­kust
seisukohahst lähtudes. Nüüd
kus Kanada ühtsus Quebeci sepa
ratistide võimule tulekuga on muu­tunud
suureks ja üldiseks problee­miks
ja valitsus on hakanud mõtle­ma
Kanada rahvusliku uhkuse
tõstmisele ning kanadalaste üheks
tervikuks kokkukittimisele, oleks
võibolla põhjust lähemalt mõtelda
ka üldise sõjaväeteenistuse raken­damiseks.
Sellel sammul oleksid
kahtlemata positiivsed tagajärjed
ka kuritegevuse vastu võitlemisel,
noortele töötutele tegevuse andmi­sel
ning Quebeci ja teiste Kanada
provintside noorte kokkusulatami­sel
ning neile ühiste tuievikuees^
märkide andmisel.
ühendriikide endine president
Kennedy mainis iJhes oma kõnes,
et igal ameriklasel tuleks mõtelda
sellele, mida on ta suuteline and­ma
oma riigile ja rahvale ja mitte
sellele, mida riik annab temale
Kas ka kanadalastel ei tuleks oma
rügi ja rahva tulevikule mõeldes
võtta endale eeskuju Kennedy pa­roolist?!
. .K.A. .
Koolid töötavad Juba ja varsti algab igasugune tegevus, mis suvehooajal vaibus. Regulaarne
eesti noortetöö — gaidid^ ja skautide koondused ning isetegevuse üritused on need, mis
Aasta puhul tohiks paeluda üldsuse tähelepanu.
Eesti skautlik noortetöö Kana- eäasicppimisel ja töökohtadel. .
das on suhteliselt elav ja üritus-: Samalaadse selgusega tuleta
te osas peaaegu maksimumini j suhtuda ka. noorte-orgänisatsioö-valja
pingutatud. Noorte Aasta ei .nidesse. Viimaste puhul puuduta
saa seal palju muuta, küll aga'; juhtiv astmestik. Last on. võima-suuhab
.rohkem tähelepanu noor- i l ik kohe maast madalast pa.igu-tele
j a võimaldata selgitust noorte j tada eriharrastuslikku organisat-tegevuse
huvides. Selgitustööd on siooni, kui se6 pole. piiratud e r i -
hädasti vaja sest propagandalis- organisatsiooni • põhikirjaliste
test fraasidest hoolimata on toi-, nõuetega. Palju noorteorganisat-munud
tagasilangus. Noorsootöö • sioonideks nimetatud ja eesti
on üks osa eesti ühiskonna elust.
Kõik tõusud, mõõnad j a virven­dused
eesti ühiskonnas kajastu-kultuuritöö
üldpildis väga väär­tuslikke
harrastusi ei ole tegeli-kulit
noorteorganisatsioonid, - väid
vad ka noortetöös. Sellest johtu- täiskasvanute organisatsioonide
vait viivad arusaamiste, valehin-^ioorte- ehk . peälekasvu-osakon-nangute
j a eksituste korregeeri- nad. Sellesse kategooriasse kuu-mised
noortetöö, alal kohe pafa-tamatult
ka ühiskondlikule pin­n
a l e : '
NOORTETÖÖ ON
ESMATÄHTSUSEGA '
Meü on välditud ühiskondlik<-
tegevusharude seadmist tähtsuse
järjekorda, mis on . inimlikule
arusaadav. Keegi ei taha tunnis­tada,
et tema tegevus on teise-või
kolmandajärguline. Generat­sioonide
vahetust on püütud viia
sõjaväe gamisoni-määrustiku
alusele: uus vahtkond peata tead^
ma märgusõna. Generatsioonide
vahtkond! vahetata Vikatimees
isiklikult j a iga lahkuv generatsi­oon
võita hauda kaasa viia ka
õrna organisatsioonid ning asutu­sed
kui need pole suutnud õige­aegselt
üles ehitada generatsioo-nde-
vahelist kontinuiteeti. Vä-lis-
Eestis, eriti Kanadas . tuleb
m.eil pöialt hoida,' et uus gene
ratsioon käega ei lööks või e
yhendriikide (ijcikir|€! orvcsmeine 9^ebeei
WASHINGTON — Ühendrükide ajakirja ,>Fortune" oktoobrid
numbris analüüsitakse Quebeci majanduslikku! olukorda kui
provints lahkuks Kanadast ja kuulutaks enda iseseisvaks rii­giks.
Artikli autor toimetaja Herbert Meyer mainib, et lahlm-löömlne
Kanadast oleks Quebecile majanduslikuks katastroo­fiks
ning Meyer ar\'ates on Quebeci separatistid ,.fanaatikud".
K u i Quebec Kanadast eralduta, Herbert Meyer iseloomustata
siis ärkavad Quebeci ärimehed raha argpüksina", kuna see põ-ihel
honrimikul üles j a leiavad, geneta alat'. ohtlikkudest kohta-^
et nemad j a nende ettevõtted on dest. Mõningate andmete ' koha-äralõigatud
ülejäänud Kanadast.' selt on pensionärid ja isiklike
A r t i k l i kirjuta arvates | säästesummade kogujad Quebe-on
iseseisval prantsuse keelt cist välja viinud juba ühe miljar-kõneleval
väiksel rahvusel vä-' d i dollari väärtuses raha. Samu-ga
raske elada Põhja-Ämeerika ti viivad inimesed Quetaeeist väl-kontinendil,
kus elab 234 mil- j a oma dokumendid, kalliskivid
jonit inglnse keelt kõnelevat ja teised väärtesemed.
immest. mille talemusena . Ontarios,
luvad spordi-, võimlemise-, rah­vatantsu
j a ka akadeemilised or­ganisatsioonid.
Iga i i i k i j a • iga
organisatsiooni neist tuleta himia-ta
individuaalselt, . olenevalt, k a s
seal viljeletakse eesti keelt, õpe­tatakse
eestialaseid teadmisi ja
harrastatakse kasvatuslikke nõu­deid.
Eitaval korral ei ole .tege­mist
ei eesti- ega k a hoorteorga-nisatsioonidega
vaid ,.bluffiga*'.
SKAUTLUS ÖN SOTSIAALTÖÖ .
Eeltoodud kriitika alusel saä-nie
tõelisteks noorteorganisatsi-oohideks
lugeda ainult neid, kus
liikmeskonna põhituomiiku moo­dustavad
noored, s. t. alaealised
ja kus organisatsioonil on üldised
ning mitrnekülgsed kasvatuslikud
sihid. N n , tuleta välja, et . Välis-
Eestis eksisteerivad, ainsate . tõe-liste
noorteorganisatsioonidena
ainult skaublikud organisatsioo-
. .nid' • . • •
Skautluse' kasvatuslikuks sihiks
hud sinna oma lapsi, kartes neid
seal kasvavat demokraatliku
ühiskonna lojaalseteks liikme­teks
:—: kodanlasteks. Teises
ühiskondliku rivi otsas hoidusid
ja hoiduvad praegugi skautlusest
eemale snootaid- j a tõusikud. Nen-*
de ühiskondlik tah^tsus vajata a l -
lekrüpsutamist j a kõige kergem
on seda demonstreerida eraldu­misega.
Asotsiaalsus, .mida nei
juhtudel põhjuseks. nimetatakse
on enamasti. ettekää,ne.
SKAUTLUSE KAKS POOLT
tühemik vaha j a uue vahel ei v e - 'on kehaliselt, vaimselt j a rnoraal-niks
liiga pikaks. i selt ühtlaselt arenenud koctanik.
Ta peata sealjuures vastama oma
M I L L I S E D NOORTETÖÖ
Koolihariduse osas on enamus
sestlasi väga selgel j a õigel seisu­kohal
— eelkõige õlgu üldhari-kodumaa
kodaniku ideaalile: ole-
. Skaudiliikunfist vaadeldes pea­me
eraldama kahte teineteisest
väheolenevat poolt. Üks on ideo­loogiline
pool, mille ailla kuuluvad
liikumise põhimõtted ja nende
rakendamise meetodid. Põhimõt­ted
kujundas skautluse looja
L o r d Baden-Powell j a läänekul-tuuriga
maades ei ole need täna­seni
aegunud. Metoodikat/on pa­randanud
paljud kasvatusteadla­sed
, j a Kanada: skaiitluses õn
praegu ka rhetoodiline pool väga
modernne... Nü ei ole esimesele
poolele- teha ühtegi etteheidet.
Teise poole imoodustavad orga­nisatsioon
ja skautiiksüs. Sellel
poolel näerhe isegi riikidevahelisi
suuri erine\aisi. Kõige vataama-tel
maadel on skautlus muutünud^
segaorganisätsiooniks. kuigi äil-üksustes
on sugupooled eralda­tud.
K a Rootsi kuulub nende
maade hulka. .Mõnel pooi on
skautlus^ militaristli.kum, teisal
usulisem, kohati lugupeetud, va­hest
. mõnitatud. Kanada uulitsa-poisilik
ajakirjandus üldiseltmõ-nitata
skautlust. Skaut on Kanada
avalikus arvamises' ..vorstikene"
(sissy) j a seMe all kannatavad
isegi vahvad eesti poisid, kes ei
Lääne-Saksamaalt saabunud tea­ted
kõnelevad,/ et sealrie elanik­kond
ei oska kuidagi seletada vii­maste
akstate jooksul levinenud
ten-oriaktsioone ja inimesed on
lihtsalt rabatud ja jahmunud. Eriti
on nad häiritud, et terroristidega
on liitunud headest perekondadest
pärit ja hea hariduse saanud noo­ri
naisi, kes hülgavad oma pere­konnad
ja lähevad püštolkutelipil-.
dujad käes mõrv^ama ja kiiiidita-ma.
Mida nad tahavad Ja taotle­vad?
Mis on need mü.stlliÄ^d j a sa­lapärased
mõjuvad tegurirJ, rais
meelitavad või sunni va d nfid Sf'\-
istele kõveratele ja süütut^f rai-meste
verega määritud r^(Vi4(-l':
astups.a?
Keegi ei ole osanud anda selHe
selget vastü.st. On kindel, et terrfj-ristidel
on hingellsslt väga tihedad
sidemed kommuni.stidega ja et nad
vihkavad praegust tarbijate ühis­konda.
Nende lendlehtedes määrit-letud
eesmargid on halvasti formu­leeritud
ja räägivad ebamääraselt
üheõiguslikustsotsiaüsmist ja so­lidaarsusest
alaarenenud rahvaste­ga.
Paljud sakslased arvavas, et
terroristid tegutsevad Ida-Saksa-maa
agentide Organiseerimisel ja .
nende näpunäidete järele, kuid
Bonni võimud ei ole seda ametli­kult
kinnitanud. ^
Seoses terrorismiga tekivad aga
igasugused kummalised teooriad,
mis kasutavad terroristide tege­vust
natsidele tagantjärgi kabja­hoopide
andmiseks^ ning uus-natsi-de
vastu võitlemiseks. Nii nimetab
inglise kirjanik Jillian Becker oma
äsja ilmunud teoses, mis kirjeldab
Baader-Memhofi gängi hirmutegu­sid,
^ellegrtipi lükmeid „Hitleri
lasteks". Ning Prantsusmaal kos­tab
seoses terroristide hirmutegu-dega
ajakirjanduse veergudel sak­savastaseid
hääli, mis kinnitavad,
et „ ainult koletislik ühiskond on
võimeli^^ sünnitama koletisi".
Lääne-Saksamaa võimud kalku­leerivad,
et ^ader-iMemhofi terro­ristide
anarhistide gruppi kuulub
kõige rohkem 1200 mimest, kuid et
neil on sümpatiseerijaid ja toe­tajaid
isegi sellistes ringkondades
nagu ülikoolide õppejõud, kiriku­tegelased
ja intellektuaale teistest
gruppidest^ kes ei ole rahul Lääne-
Saksamaa majanduslikult mõtleva
ja tegutseva ühiskonnaga ning on
kaasa kistud radikaalsetest idee­dest.
Kõige rohkem aga häirib Lääne-
Saksamaa elanikkonda, et valitsus
cmä suup politseiväega ei suuda
likvideerida ja välja rookida suh­teliselt
väikest terroristide salka.
Ja siis tekib paljudel paratamatult
ohtlik küsimus: kas demokraatlik
süsteem on tõesti nii mannetu, et
ta ei ole võinieline edukalt võitle­ma
ühe väikese grupi tasakaalu
kaotanud inimeste vastu? Ja see
küsimus on väga põhjendatud ku­na
Lääne-Saksamaa sotsialistlik
valitsus ei oska jalga maha panna
piirijoonel, mis märgistab demo-ki'aatia
lõppu ja terrori ning vägi­valla
algust.
ma demokraat, rojalist või mis julge avalikult kanda Skaüdi vor-iganes.
Pagulas-skautidel lisan- mi ning riietuvad alles koondus-duta
sellele; .rahvuslik kasvatus
vastavalt oma etnilisele päritolu­le.
Vastuolu selle rahvusliku mo^
mendi j a uue kodumaa kasvatus­like
normide vahel muudab pa-duslikud
alg- j a kesk-kool, mille­le
siis : peale ehitatakse kõrgem
spetsiaal- või kutseharidus. On
süski k a üksikuid eestlasi, kes g^lasskautluse kas avalikuks või
oma lapsi koolitavad era-kooli- i illegaalseks. Eesti skautlus oma
des, kus katsetatakse mingit maa- liigaastatel ol| ametlikult Kanada
ilmakuulsat uut meetodit või mõ- skautluse Osa, sisuliselt aga põ-ne
keele.või aineala rõhutamist.
Need on enamasti kõrge õppe­maksuga
j a jõukate vanemate
eralõtau. Valvata tuleb ainult, et
sellised koolid oleksid tunnusta­tud
üldises koolidevõrgus ja et
nende tunnistusi aktsepteeritakse
New Yorgis ja Vermontis on
puudus pangaseifidest.
Ajakirjas naeruvääristatakse
ka Quetaeci peaminister Le-vesquel
ideed, et Quetaeci lahku­löömise
järele moodustata Queber». kitsendused. Eesti
tolliuniooni ülejäänud Kanadaga
ning säilitata ühise rahaüksuse.
Autor arvata ka, et Ühendriikide,
Saksa j a Jaapani rahamehed ei
ole huvitatud oma kapitali inves­teerimisest
Kanadast lahlüulöö-nud
Quetaeciv ' •
randaalune liikumine, kus kehti­vate
nõuete vastaselt räägiti ees­ti
keelt, kanti eesti märke, õpe­tati
Eesti isamaad armastama ja
vannuti sellele truudust. Nüüd
on skautlus Kanadas j a peaaegu
ülemaailmselt pagudaste erisoove
arvestanud j a koguni respektee­rita
neid. -\
Skautlus teenindab kasvatusli­kult
kõiki ühiakonnaiklasse, rasse
ja usutunnistusi oma „avalikes"
üksustes. Niinimetatud '„kinnis-t6S^'
üksustes võivad olla teatud
üksuste kit­senduseks
on eesti keele nõue,
kuna tegevus tolmuta selles kee­les.
Eesti gaidid Kanadas on aga
veel praegugi iseseisvad.
Skautlusesse on halvasti suhtu­nud
kaks ühiskonnakihti. N . n .
klassiteadlikud töölised^ ei lask-ruumis.
Saimasugüseid erinevusi kohta­me
ühel imaal erinevate skautük-suste
juures, kus. skautluse nägu
ol.eneta, peamiselt juhtkonna isi­kulisest,
hariduslikust j a kasva­tuslikust
. taseme^. Juhid, . k es
oma tööd võtavad suure tõsiduse
j a vastutustundega, saavutavad
enamasti k a häid tulemusi. Ees­t
i skautluses leidutan. n. karjää-rijuhte,
kelle ülesanded skautlu­ses
pn nimelised, või puuduvad
hoopis. Seda olukorda võimaldata
Eesti Skautmasterite Kogu põhi-
'kiri, millega: skautmasteri nime­tus
on tiitel, mida.võita kanda ka
siis kui skautlusega sisuliselt
enam midagi tegemist ei ole.
Omapärase nähtena eesti skaut­luses
esüievad erialadega üksu­sed.
Üldise skautliku tegevtise
asemel harrastata üksus laske-sponti,
rahvatantsu või muud.
Erialane itegevus võib olla huvi­tav
j a o n usutav niikaua, kui
seda harrastav juht ei nimeta
skautlust noontele igavaks. Skaut­lus
on n o o r e l e igav ainult siis;
kui juht ei ole oma ülesannete
(Järg lk. 7)
iV^öödunud nädalal suurema ma­jandusliku
delegatsiooniga Jaapa­nis
viibinud Ontario peaminister
William Davis sai halbade üllatus­te
osaliseks. Peaminister läks Jaa­pani
majanduslikke tehinguid te­gema
nüig tema eesmärgiks oli
meelitada Ontariosse suuremates
summades jaapani kapitali, et an­da
Ontario tööstusele elustavat
süsti. Peaministri suureks üllatu­seks
lükkasid jaapani eksperdid
se^le ettepaneku külmalt tagasi,
mainides, et Kanada on investee­ringute
tegemiseks väga ebakindel
maa ning et siin ei ole väljavaa­teid
oma kapitali pealt midagi tee­nida
, kuna Kanada tööUste palgata
on kõrged, produktiivsus madal,
streigid sagedased ja maksud suu­red.
Palju kasulikum olevat oma
raha paigutada Ühendriikide ette­võtetesse.
Kanadas on juba ammu räägi
tud, et Kanada elab iile jõu ning
et siinsed teeriindused ja pi^odukt-sioon
ei bie kuidagi kooskõlas mak-setavate
palkadega. Seni ei oJe
siiski suudetud olukorra paranda­miseks
midagi ette võtta ning
maapõuevaradelt rikas Kanada
veereb oiiia majandusega pidurda­matult
allamäge. Kanadalased
peaksid hakkama ükskord tõsiselt
mõtlema, millest on see tingitud,
et sellistel maapõuevaradeit vaes­tel
maadel nagu seda on Lääne-
Saksamaa Ja Jaapan, on miljoneid
(Järg, lk. 3)
•f
18. j a 0. ük|
tiks dr. R. p|
ja 9. ja l U . oi
meilt. tel. 4J
Sorboniiel|
teaduskond
kaheks, aastd
riks dr. *Virv|
. Dr. Piho
Mexico City,
dusliku uurij
poioogi-A ja i
. professorina I
ülikoolis. • E l
iüegne mehhil
ilmuinud j a
alasi teoseidi
tiMit vastav]
; Ta pn endil
:Rudolf Piho
ta eest Ees^
istiri. Dr; Vir]
;Use;lt: rahvus
tusega, pro|
Mehhikos ji
: retiki välisml
Rutgersi
rüs, Hamütil
i i s New B]
ti hiljuti!
j a tema a i
limibuse e^
esemete ko.«
on näitus
30. oktoobri
. Kogutud
gus peamisi
66 eset, aj|
1300 e. Kr,
Kogu väilje|
tliaani täius
de j a kaiin|
mi ja. port]
Soome
..ka üks ees
•Zilliacus.
rootsi rah^
dinud" Ees]
nimi on
ajailcirjanil^
Eestlani
avastati"!
rootsi rahl
tiet) kongi
j Ä b . .,Ted
kongressi!]
Litaeraald^
esindajaile
erakonna.
mees Anc
Igahts. H |
viiele rati
rntnistrirel
piilditeosel
Kongress^
oon. mille
•te väljan
terjalide 1
teištesspi
kuna K a i
sä:'ätesu
t u i - : telU
kui KcM
nii vaed
vSaksauiM
dijfi^s oi
kused?!
KanadJ
lürmut::
koinvolij
'. iiiistad-i
konti'oU|
: et siis-iioudmij
ni?ig uai
gid, nül
gud , li\
*peletav;