Vaba eestlane , October 4, 1977

              \
I
II VABA EE STLA f " Ott IMrdQ
Teisipäeval, 4. oktoobril i9?7 — Tuesday, October 4, 1977
ANiKARA — Vilistamise teel kõ­nelemine
on kombeks Türgi mä-
' gDvülades. Vile. kõrguse või mada­luse
variantide, samuti pikkuse-llLhiduse
abil moodustatakse „sõ^-
nad", mida ainult sealse piirkon­na
elanikud hiõistäyad. Vile abil
võidakse ^kõnelda" üsna suurte
kauguste tälia. Kinnitatakse, et
noormehed hanldvat vüe abil ise­gi
pmute,: oodates „soodsa pikku­se
või helikõrguse" abil vastust.
W I N N I P EG Max Teüord,
Uus-Meremaält pärit olev pika­maajooksja,
kes ^alustas jooks­mist
Anchoragest, Alaskast Hali-i
a x i on vä^a pettunud kanada!a-sist.
Kõik^ itähelepaiiiu, mis taile
sel ajal on osut.atud> on loopimine
õllepudelitega mililest üks on te­da
ka tabanud. Aga ta on pettu­nud
kanadalasie spordihuvis, k u ­na
ükski kanacja jooksja pole te­maga
koos jooksmist alustanud.
^ Ta ütleb, et ta on joosknud 12
riigis ja igal pool on see vähemalt
sportlaste hulgas tähelepanu ära­tanud.
MOSKVA — Elevandid Duz-lianbe
loomaaias T a d ^ k i s t a n is
on tüdinenudl huligaanidest ja
alustasid vastuatakki. Loomaaia
direktor ütles; et loomaaed pidi
, panema üles hoiatuse: .„Ettevaa-tust!
Elevant loobib kive!" Nagu
kohalik . ajaleht „Communist
Tadzhikistana" kirjutab, see
süsi ei aidanud. Huligaanid loo­pisid
kividega elevante jä elevan­d
i d heitsid need. tagasi. Mõnikord
OÜd ohvriteks, süütud inimesed.
HuÜgaanid on loomaaia peagti
. vallutanud j a töölised nüig. val­vurid
pole :VÕimelised olukorda
kontrolüma^ Huligaanid loobivad
kive, keppe, sigarette ja. pudeleid.
Mõni inim.©ne jkäib läbi puurivö-
•restiku loomi peksmas. Huligaa-
: nid on isegi viinud ära ühe boa-
. moa j a . lamba. Mõned söödavad
loomi, kuid on toitu pannud nõe­lu,
klaasitükke või tubakat. Loo-piad
on vastuataki võtnud oma
kätte. Lisaks elevandüe on april­lis
üks tüger, keda noor - poiss
käis tülitamas, poisilt käe . rebi­nud.
.•
LOS A N G E L E S — Külmavere­lised
mõrvarid naeravad Ameeri­ka
kohtusüsteemile, mis küll pa-^
neb nende käed k o r d raudadesse;
aga süs laseb nad kohe jälle tä-
. navale -uuteks tapmisteks, ütles
Los Angelese, ülemkohtunik H a r -
ry V. Beetris.. T a nägi äsja k u i -
. das üks nelja inimese mõrvaja
naeris valjuhääleliselt kohtus,
kiü t a l l ^ kohtuotsus ette loeti
k^ona t a teadis, et see võimaldab
tal kuue aasta jäärast jälle vaba­dusse
pääseda. ,
Endine lennuväe poiss Heino Kannel vaatleb suu rendatud pilti sõjaaegsest marsikolonnist, kus ta
ise on üks marssi jänest. Foto: Tommy Tomson
NEW Y O R K — .Abielusuhete
toad" vanadekodudes on praeg-a
probleemiks, m i l l e , üle käivad
vaidlused vastavates asutustes ja
organisatsioi|>nides. National As-sociation
OI Sociai Workers pool­dab
neid põhimõttel, et ameerika
tavade järele tihti ainult üks abi-'
elupooltest viibib . vanadekodus.
Abielupaari kohtumisel külasta-mistundidel
tulevat võimaldada
privaatsust. Vastu vaieldakse
põhjusel, et neid intiimilubasid
võiksid -ülegaaJselt kasutama ha­kata
ka vanadekodus . viibivad
mitteabielülised. See põhjustaks
vanadekodu reputatsiooni allakäi-
. m i s t
NEW Y O R K —; Sünteetilist õli
söest, saepurust 'jm. materjalist
Laupäeval, 24. septembril, pea­aegu
täpselt 33 aastat peale kodu­maalt
lahkumist, pühitsesid endi­sed
Lennuväe Abiteenistusse kuu­luvad
mehed Torontos Eesti M a ­jas
oma 5Ö-aastaseks saamise
juubelit. Suurem osa neist on
sündinud 1927. aastal . j a nad
moodustasid viimase Eesti mo­biliseeritud
meeste-poiste aasta­käigu.
.Suurem osa neist võeti
teenistusse augustis 1944. Nende
hulgas o l i k a teatud arv vaba­tahtlikke,
kes end vanemaks te­gid
või lihtsalt taganemise juures
end teiste hulka liitsid. Registree-ritutena
oli neid peost osa võt­mas
46, h i l j em tulid mõned veel
juurde. Koos külalistega moodus­tasid
pidulised umbes" 150-61ise
pere. Eesti Maja suur. saal,. seks
puhuks . Valgeks Saaliks nimeta­tud,
oli dekoreeritud sõjaaegsete
suurendatud ülesvõtete-afishide-ga.
Suurendatud fotodel tundsid
paljud endised kamraadid end ja
teineteist ära.
Lemiuväe-poiste sõjatee algas
Pirita-Kosel, kus nad kasar-meeriti,
neile varustus kätte an­ti
ja nad siis Eestis laiali saa­deti.-.
•
Osa olid Kiviõlis õhutõrjes, osa
pealinna Talliima külje- all Lasna­mäel
väljaõppel. Rinde kokkuva­risemisel
septembris 1944 lahku­sid
Kiviõli poisid Tapa j a Põltsa­maa
kaudu maad mööda kodu­maalt,
jõudes Kuramaale j a sealt
edasi Saksamaale. Tallinnast too­di
mehed välja aurulaev „Min-den'i"
pardal, mida merel vene
torpeedolennul^ite poolt kordu­valt
mnnati. Umbes pooled pois­test
läksid „hüppesse", end P i t -
ka pataljoni j a teiste viimast vas­tupanu
osutavate üksuste juures
registi^eerides. Neist ei ole keegi
välja pääsenud. Mõned mehed
said Kuramaa kotist, välja pärast
üldist kapitulaitsiooni.
K a Rootsi sattus neid, kust mõ­ned
Rootsi valitsuse poolt koos
sakslaste ja lätlastega Nõuko­gude
võimudele välja anti.
.Suurem osa neist aga maabus
Gotenhafeni (Gdynia) j a Danzigi
kaartlaste abil — need olid
enamasti tsäairiväest põgenenud
ohvitseride pojad, kes nüüd
saksa sõjaväes kadetikraadis
olid ja teistele Nõukogude Lii­dust
korjatud noortele kasvan­dikele
mahvi te!
Laagris oli nü bashkiire k u i ta­tarlasi,
Kaukaasia mägedeelanik-ke
kui k a Kasahstani stepipoegi.
Eestlastel ei olnud oma vene yeriä
komandöridega kuigi hea ^ läbi-s
aamine, k i p i a nad end Nõukogu­de
Liidu elanikeks ei lugenud.
Wmbes kuu või pooleteise pärast
läks laagris päris käsikälunluseks
j a mõned osavõtnud said surma,
teised raskesti vigastada. Kura-maalt
saabunud lätlaste abiga
võitsid eestlased lahingu, sest
lätlasber olid püssid j a pikad tää­gid.
Nendele ei suutnud- nuiade
j a lühikeste Hitler-jugend-pussi-dega
varustatud venelased kaua
vastu panna j a põgenesid segadu­ses.
Pahandustegijäd eestlased
aga paigutati ümber j a saadeti
mööda SakÄQaad l a i a l i — flaki-üksustesse,
kus nad Kanonier-ideks
muutusid. See o l i nende lü­hikese
teenistusaja jooksul juba
kolmas ametinimetus. Osa olid
Wismaris, • teised • Greifswaldis,
kglmandad Jenas õhukaltsebal-loonide
peal. Veebruaris 1945
korjati nad • sealt jälle kokku ja
saadeti Taani, kus . nad . .20-da.
Eesti .ŠS-*tagavararügemendis toi­dule
ja. seebile'võeti. Pärast lühi­kest
jalaväe-väljalõpet, , j a veel­kordset
ümbernimetamist — nad
o l i d nüüd SS-grenaderid — saa­deti;
nad sealt aprilli keskpaig-us
rindele, Oderi alla. Kiimne päe­vaga
taganeti : umbes 350 kilo­meetrit
j a 2. maü 1945 anti Hage-nowi
ligidal Elbe j õ e ääres amee­riklastele
alla. Sealt peale algasid
vangilaagrid.
Alguses Hagenowi juures kar­tulipõllul
ameeriklaste käes,
ilma söömata-joomata, siis ing­laste
vangistuses Putlosi tanki
väljaõppe-laagri väljakul ja v i i
maks liklei järve ääres Schles-
Avig-Holstenis, . y-i
Nimelt oli XJklei laagris tolle­aegse
komandandi ikapten Made
poolt,,Esimene Eesti Tagavararü-gement''
välja kuulutatud j a selle
meeskonda k a endised abiteenis-tuslased
- kasvandikud - grenade­r
i d loetud. Saiksa sõjaväe palga-raamatud
k o r j a t i ära j a anti nen­de
asemel välja eesti-ingliskeelsec
itunnistused „Eesti Esimese Taga
vararügemendi" (First Estonian
Reserve Regiment) nimel. H i l j em
t u l i küll kojarevolutsioon j a kap
ten Made kukutati ametist major
Vase ja kolonel Stockeby poolt
aga tema , ,Tagavararügement'' jä
.alles. • ••. / •
Ja see organisatsioon sõitis
Belgiasse okastraadigia piiratud
laagrisse, mõhingate erandite
ga, kes enne läbi traataia ära
hüppasid, nende i ridade kirju
taja kaasa an^ätüd.
Belgias algas poistel äll 6 s k i b i
aeg, sest näljale liitus nüüd ka
külm. Mõned said endale se
eluks ajaks tõve külge. Järgneval
kevadel toodi nad Saksamaale t a ­gasi
j a lasti siis ametlikult Borg-horst-
Bocholti kandis sõjavangist
lahti. Suur protsent neist teenis
hüjem US. Armee juures, jälleg
..abiteenistuses", musta 'ami sõja
väevormi. "kandes; millest, tiht
veel värske. Tärv välja, jooksis
Sealt kaoti pikkamööda Austraa
liasse, Kanadasse j a hiljem ^k
USA-sse. Aga suur . hulk poisse
laskis end inglismaale j a Belgias­se
• söekaevandustesse värvata.
Kohtasin tänavu^ suvel . Cardiffi
kandis õige mitut endist söekae­vurit,
kes nüüd mõnikord merd
sõidavad j a vahel maal peost su­hu
elavad. Paljud neist elavad
.umbes sarhas :Stiilis,.kui Saksä-imaal
põgenikelaagris seda tehti
— kolmkümmend aastat tagasi.
ARVI K O RK
sadamates. Osa neist o l i veeipoo- ' k u s igal mehel en«?lale. pussnoa ja
lest saadik erirndes, Kose laag­rist
kohe, laevale saadetud. E r i ­viisil
saadud andmete põhjal
püüdsid saksa välipolitseinikud
paar tosinat neist Tallinna täna­vailt
kinni ja kuna' neü igasugu­sed
paberid j a puhkuseload puu­dusid,
viidi nad Lasnamäe serva
kavatsetakse I hakata tootma! aUa j a l a s t i seal maha. Nende r i -
Ameerikas. Neid võimalusi selgi­tab
praegu lO-^meheÜne uurimis-üksus
Texase ülikoolis. .Uurijate
seletusel Saksamaal valmistati
sünteetüist oli juba 1939. ä. lõ­pul
,\ kusjuures sellega olevat. kae­tud
80-protsehdüiselt Saiksamaa
õlitarvidüs. Uurimised sünteetili­se
õlitootmise alal jätkusid Sak­samaal
kuni sõja lõpimi. Miljo­nid
leheküljed sellekohast uuri­mismaterjali
o n nüüd ameeriklas­te
valduses. Seni need dokumen­d
i d seisid arhüvis, ikuna kunstli­k
u õli tootmiseks ei olnud seni
tarvidust.
dade k i r j u t a j a tädi käis seal l a i -
pasid ringi pööramas j a tuttavaid
näojooni otsimas.
Gdyniast vüdi iennuväe-abitee-nistuslased
Tshehhimaale Egeri
linna ligidale laagrisse, kus nad
relva SS^kasvandikeks muutusid
ja, osalt ümbruskonna metsades,
osalt linnas rusude koristamisel
j a õhukaitse-varjendite kaevami­sel
tööl käisid. Relvad olid neü
käest võetud k u i ebaustaval ele­mendil,
sest et pooled neist Ees­tist
eväkueerumiäel ära kadusid.
Laagrit valitsesid sakslased
vene valse-j
a kümne küüne abü järsul jär-vekallakul
õnn tuli ehitada. Siin
veedeti suvi vihmas j a poolnäljas,
paljude poolt kõlavate šcnadeoa
„Uklei Roheliseks Põrguks" ni­metatud.
Peosaalis oli yäljapane-kuid
piltide j a karikaituurijoonis-te
näol sellest kaugest j a kaunist
ajast. Nende ridade kirjutaja sai
need sel suvel Rootsis endise sõ-jakirjäsaatja
Jüri Remmelga
käest. • Teised p i l d i d olid^ kamraad
Mart Aviste poolt kohale toodud.
Paljud fotod j a kirja-lehed oli
Belgiast, Zedelgehemi vangilaag­rist,
-kiihu iennuväe-^poiste kamp
järgmiseks üle k;ainti, parooli all.
et nüüd minnakse „inglaste abi­teenistusse".
Osa neist hüppas
küH Uklei juures ära ja pages
Lüübeki dii^pii laagrisse,- elades
poolest saadik põranda all. Aga
suurem osa poistest läks ülemus­te
käsul edasi isamaad teeni­ma".
• •
Härra Kurgiste istub naisega
kinos ja näeb.: stseeni, kuidas
mees peksab näišt.
. „Nagu: meiegi juures," ümiseb
härra Kurgiste. „ainult vastupi­di."
•
„Eesti rahvas võõrsil
oma majanduslikul tõusuteel
juba hulk aega," teatas keegi
paatosega ja jätkas: ,,See ko­hustab
ja meil on veel isii
paljutki vaja!"
„Mida nimelt?*' piuksus
üks peenike hääl. „Meil on
oma seltsimaja, laulukoorid,
orkestrid, • tantsurühmad,
koolid Ja lasteaeä, kirikuid
õige mitu ja arvultiilearugi,
ajalehti üks liigagi palju,
seltse ja organisatsioone üli­külluses,
nii et ei jätku kerge
vaevaga ega igale juhatus-liikmeidki,
oma arhiiv ja va­nadekodu.^."
„Lubage, lubage, m©ned pi­semad
asjad ju on, aga meil
puudub, näiteks, raekoda
torni Ja kellaga. Ma ütlen,
ehitati siia linna küU päils-kodahike
poolt ja taksimaks-jate
rahadega uhiuus raeko­da
nagu banaanikoor, aga po­le
kella ega tom, nagu ühel
korralikul ehitusel olema
•peaks."; . -
j,Vaja oleks kunstimuuseu­mi
ja galerüd, Inis meie oma
veani, samagonni Ja/ülit-teist-kolmanidätki
head ja pare­mat
veel!" tehti uudne ette­panek.
i,See kõik on tarbetu. Meil
peaks olema oma ooperima­ja,
kus võksid aeg-ajalt eten­dus!
anda ka opereti- ja bal­letitrupid
. . p ü ü d i s selgita­da
teatrisõber suurejooneliste
püüdlikkusega.
Aga nüüd läks lärm Juba
üsna suureks ja raske oli
kõiki ettepanekuid iihekorr^
ga tabada. Siiski mõned kõla­sid
kõvasti ja iUe teiste.
„ M i k s meil ei Võiks oUa
oma lennuliin? Lennuk kor­jab
inimesed peale Toron­tost,
Hamiltonist ja St. Cat-härinest
ja laseb maha Sim-coe
järve ääres, Üdoras,
SixÄe-Lakes, Kotkajärvel
Ja veel mõnes teiseski kohas,
kui on soovijaid."
,.õigem on teha jahimeeste-
Mubi ujumisbasseinide ja
loomatopistega. Lasketüru ei
ole vaja, see on Eesti Majas
juba olemas, aga kes Just
püssi paugutada tahab, see
kunst võiks ka võõra rahva võib õhloivisatuc^ taldrikute
huUia teed leida! Praegu seda pihta märki lasta."
kunsti ju veel palju ei ole,
aga küll pikapeale tuleb, kui
juba muuseum oleks siis esi­algu
võiks ta Ju tühigi olla."
j,Äh, mis te sellest! Ega me
siia paigalolijaiks kohale ei
kolinud! Ei, nii pea kui saab
läheme kodumaale tagasi.
Sellepärast — kõigi nende
majade ja asjänduste asemel
on hoopis tähtsam ehitada
või muretseda laev, millega
minema saab. Koos oma ko-dakondsete,
toamööbli, maja­pidamismasinate,
raamatute
ja muu koluga tuleb süt
kord suur minek! ühest lae­vast
on ehk vähe, peaks vist
tegema mitu, nii et saaks
neist koguni terye meie ar­maada."
„Ei, mina arvan, et praegu­sel
hetkel on kõige tähtsam
eesti loomaaed," selgitas üks
loomade- ja lastesõber %dasi.
„Tõesti. sün» ei ole midagi
naerda. Siinne loomaaed ei
täida oma ülesandeid, sest
kõik toimub seal võõras kee­les
ja ükski loom meist aru
ei saa. Eks ole, see on Ju üle­kohus,
et meie oma maimu­kesed,
tulevikulootus, meie
noorsugu, ei saa käske ega
keelde, meelitusi ega kallis­tusi
loom.aaias edasi anda
jPeaksime tegema kollioo-
Si, kus igaühel on oma maa­lapp.
* a l u s t a s keegi, aga
Juba hüüti häbematult vahe-l
e : v ; : \ ' ;
,,Kpihoos on ühine värk, ei
seal ole kellelgi oma maalap-p
i ! " Kuid kollioosipooldaja
ei lasknud end segada:
„Saaks sedasi ometi Ijead
rukkijahu, kasvataks väikesi-verevaid
kartuleid- teeks vil­jast
vorstitangu, kamajahu
ja mõnda muud asja veel.
Puudest kasvataks suislepa-õunu
jä antoonovkaid j a . . . "
„Mina arvan, et meil peaks
olema oma pandimaja, loihu
kallimaid ehteid ja hinnalisi
kasukaid vastu võetakse. Va­hest
on seda vaja ja mine
süs võõra rahva hulgast otsi-
Lõpuks, kui ettepanekuid
juba vähemaks hakkas jää­ma,
tuli Pessimiste Peeter
välja omaga:
;,t)lekoige oleks meil vaja
üldist „CIaim Deparmentit"
elik kaebuste osakonda, kus
igaüks ja igas asjas oma hin­ge
võiks kergendada. Eks me
taha oHa ju kui kukk kana­karja
keskel, kes teist enda
kõrval e! salli ja ise ja üksi
meie oma keeles, vaid peab ainutegijana oUa tahaks;
seda võõras keeles tegema. ^neil suurt järeleandmist
Kuhu me nõndavüsi jõuame,
kui meil oma loomaaed ja
kontakt loomastikuga puu­dub!"
„Päh, püha lora! Äga oma
viinapood peaks meU olema
küU. Selline, kust saaks oSta
Lepiku-Lüsut, Viru-valget,
mustsõstra-likööri, raberberi-ega
leppimist ei ole. Nõnda
siis ~ südamekergenduseks
eriosakond!"
Keegi ei vastanud. E i tea,
kas oli suurest agarusest
inünlik, väsimus kallale tul­nud
või lihtsalt ei viitsinud
enam sõna võtta mõttega, et
— las aitab juba!
@ Esmaspäeval, 3. okt. kell 7.30 õ.
T. E . Baptisti kirikus Vancouveri
vaimuliku konverentsi valguspil-did.^
—
©Kolmapäeval, 5. okt. kell 7.30
õ. First Unitarian Church ruumis
175 St. Clair Ave. West EKK
Kontsertbüroo korraldusel Naan
Põllu kontsert. Samas Maie Land-ra
tushijoonistuste näitus.
® Neljapäeval, 6. okt. kell 7 õ.
Peetri kiriku saalis Toronto Ees­ti
Nassseltsi korraldusel naiste­ajakirja
„Triinu" 25. a. juubeli
kokkuti^Iek.
©Reedel, 7. okt. kell 8 õ. 6870
Terrebonne Ave, Montrealis Alar
KiviiO' filmide etendus. •
Laupäeval, 1. oktoobril avati To­ronto
raamatukogu Northern Dist-rict
BranGh'is Peeter Sepa karika­tuuride
ja joonistuste näitus; Vaa-tamata
väga halvale üiiiale, võeti
avamisest väga. rohkearvuliselt
osa. Näituse;korraldajaks on Eesti
Kunstide Keskus ja see jääb ava­tuks
kuuks ajaks raamatukogu lah­tioleku
aegadel.;
Eesti Lüt Kanadas juhatus
korraldas raöödunud neljapäeva)!
Toronto Eesti Majas Nikolai N e l -
lise filmide õlitu Vancouverist ja,
seal suvel toimunud Lääneranni­k
u Eesti Päevadest; Loengute-saal
o l i rahvast täis. P r , H . Nellis
ainrietas sissetuleku ELK-de meie
rähvitsllku ftöö organiseerimiseks.
Seltsi sügisese kalapüügi hoo­aja
vümasel võistlusel os;utus
edukamaks kalameiieks E. Lood
7 naelase haviga. Teisele kohale •
tuli H. Suurna, kolmandaks E.
Martinson, järgnesid K. Saar, F.
Aadli, E. Harilaid, Ö. Luukas: H .
kaiks, H. Roo. Võistluse kestel
püüti kogusummas 11 havi.; 'v
Järgmise seltsi üritusena kor­raldatakse
seltsi 20 aastapäeva
pidu Eesti Majas 19. nov. Juhatu­sel
bn hoogne peo ettevalmista­mise
töö käimas. Pääsmete eel-müüki
korraldab juhatus Eesti
Majas esmaspäeva j a neljapäeva
õhtuti. Palutakse jälgida peokuu-lutust
ajHilehtedes. InformatsioO"
n i f e palutakse helistada pr. L.
Laanemets'ale, M e f . 422-4585; õh-tiäil
ipfeale k e l l a viited ;
JUHATUS