Vaba eestlane , November 21, 1985

              VABA BESTTLANl neljapäeva 21. sovembril 1985 — Tliursday, November 21,19^5 Nr. 87
VABADE MSIMSTE HMLEKANIMA
VIUAANDJA: O/Ü Vaba Eesüane, 1955 LesUeS Mills.
Ont M3B 2M3
TEOEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
i TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONm toimetus 444-4823, taütm kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIKUSHINNAD Kanadas: aastas $57.-^, poolaastas $32.-^
ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, pool­aastas
$42.—ja veerandaastas $22.^
i klassi posti ja lennuposti hinnad tellimiskupon^ lk. 3
Aadressi muudatus $1.™ — . Üksiknumbri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—
FREI iST
Published byFree Estonian Publisher Ltd.
1955 Lesüe St Doa Mills, Ont M3B 2M3
Vaade EKN üldkoosolekust osavõtjaile, esireas vasakult Mihkel Hansen, EV aupea-konsul
Hmar Heinsoo, Erik Altosaar, Peeter Altosaar, ERKU esimees J. Simonson,
piiskop Karl Raudsepp ja ErCN esimees Laas Leivat. Foto: Vaba Eestlane
VL tunnustas rahvuslike tegelaste tööi
iBiüiBisffiHiBiiiiiiiüiniiiiiiniiiiininiiiiiiiiiHiiinniiiiiiin
Ontario konseiraäivide partei
tegi äga Tc^^ toimanud partei
iiiae |nhi yaiiaiis^oosolekol oma ol°
siise: uoelö paileijnhiks oma po-sitdoonilt
lahkmiud Frank Äiffleri
sisemele valiti Lany Grössmän.
Uce juhi valimisvõit oü erakord­selt
^asiholdök,. kuna ta §üütis
iteisei : valimi^aigül oma pastast
Denis Umbrefli lüüa ainnlt 19
haMegsL Sellest võib teha järeldö-se,
et Ontarios ei ole konserväfiivi-parteis
veel v ^ a kristaHiseern-
SBd tögev ja enam-vähem üksmeel­ne
toetus ühele mehele, vaid et
mõ|üvOimsad poüitflised jSnd on
ifjõiilemisi Mflustatnd ja eriaryami-
§ed jäävad vaatamata kokkahoin-
Enanitsustele paratamatidt püsima.
Võttes arv^se kandidaatide pa°
ritolu, seniseid ko |a või­meid,
oli valijate! kahe lõppriogi
jaannd kandidaadi vahe! yaüka te­gemine
vaga raske. Mõlemad on
snhteliselt noored mehed ja mjSle-nnad
on aastate Jooksid pinud en­dise
peaministri TOliam Bavise
valifsnses tähtsate ja oluliste minis-teenunude
joMd, nad
Hudonia ülesandeid rahuldavalt
1 taitaj kuid pple esile kerkiiind era­korraliste
võimetega polütikutena
ja juhtidena^ Mõlema mehe yahe-luie
peamine erinevus seisab sel­les,
et Benis TimbreBitoetos basee­rus
peamiselt Ontario maa ringkon^
dadäe, kuna Grossman elutas oma
seljataguse iUeS suurematele Imna-dele,
taotledes eriti arvukate etoi°
gruppide poolehoidu ja abi.
Gros^an on juudi rassist esi-imene
poliitik, kelle Iioolde Onta­rio
konservatiivide partei tsaldas
partei johtimise ja pealegi väga
raskel ja komplitseeritud perioodil,
kus partei populaarsus on yiimasel
ajal tunduvalt langenud ja seda tu­leb
liakata maast-madäiast üles ehi^
tama. Nagu nüüd tagantjärele; sel­gub,
tegi partei suure vea, kui ta
valis endise peaministri jä parteiju-
M William Bavise lahlcumise järele
uueks parteijuhiks Frank Milleri,
keM lihfealt puudus see populaar­sele
poliitikule offlane„niida^",
mis köidab masse ning kindlösitab
parteüe valijaskoiina hiügas^^^^OT
poolehohi. Parteile vahnistab räs-iktfsi
ka Bill Bavise ku­na
Bavise valitsemise perioodil lu­bati
katoliku emakoolidele sama
siur majanduslik toetife nagu üldi­ses
koolivõrgus olevatele kocdidele
ning osteti 650 miljoni dollari eest
Suncori õliühingu aktsiaid, miie
väärtus on langenud nüüd 160 mÜ-joni
dollarile,
Kuid Grossmani tulevasele kar^
jäärlle ei lange mitte konservatiivi­de
võimuloleku ajal tehtud eksi­tuste
tumedad varjud, vaid tema
tulevikuteed ristlevad ka praegu
Ontarios võimul oleva liberaalide
parteiga. Tõsi küll, liberaalide
IrÕim ei ba^eru enamusvalitsu^le,
vaid sotsialistide heatahtlikule toe­tusele,
kuid Kberaalide partei oi
iiiäidariiid ennast parteijuhi ja prae­guse
peaministri Bavid Petersoni
juhtimisel kompetentse ja võimeka
te grupinäi
lendigrupp oh suutnud anda
Ontariole võrdlemisi tüseda valit­suse,
kes ei ole teinud suuri vigu
ning on suutnud osavalt läbi ujuda
opositsioonis oleva konservatiivide
partei poolt ülesseatud karidest
42-aastane Cj^o^mah ei (^e oma
poliitilise els päevil kunagi kuulu­nud
onodtsioonL vaid on otiaud
Leedu põrandaalune ajakiri sai BVL kõrgeima auhinna
Balti Vabadnsliit korraldas oma auhindade banketi Läti Majas^ mis on SEinrfni
Mti majadest Los Aiigeleses* Osavõtjaid oli 250. Auhinnatuks oli Leedu Katoliku
Eiiiku kroonikaj mis amu^^ mis keeirulisi teid mööda saabub
läände. President Re^anüt saabus soojasõnaline tei^tus, samuti EV peakonsul Ernst
jaaksonilt. Eeskavas esined sopran Viitf Allik New Yorgist, leedu mees»
. . V ,.
võimultdeva partel IngCj kes op
mitmel alal valitsuse liikmena juh­tinud
Toronto provints du ning
tema tähtsamaks poSitiHseks ü l ^
andeks ön oMud oma ^mmude ja
konservatüvMe valitsuse poliitika
kaitsemine. Nüüd ootavad Gross-mäni
aga hoopis uued üle^ded,
miiliseid ta varem kunagi pole vil­jelenud.
Ta on nüüd liberaalide var-
Utšuse löiti^^ja ja sefle vigade
otsija niiig tal olema võimeid
ja poliitilist taipu uute suundade
näitamiseks, mis rahva silmis tun-na
ja kasulikemana kui praegused
liberaalide vaMtssse sammud.
Grossmani probleemiks pn kaht­lemata
ka konservatiivide kontrolli
aO oleva Kanada keskvalitsuse üha
kahanev populaarsus, kuna peami­nister
Mulroney ei ole oma kõiku­va
hi)iakuga suutnud täita neid loo=
tüsi, mis ta andis kanadalastele en­ne
viimaseid föderaalvalimisi iPrö-vintsivalitšuse;
probleemid ei ole
teatavasti keskvalitsuse probleemid,
kuid valijaskonna iiulgäs valitsev
üldine mentaliteet, mis suhtul?^ krii­tiliselt
Ottawas võimul olevasse par-teissei
kandub teataval määral iile
ka provintsidesse ja mõjutab seal­set
elanikkonda. :
Ontario konservatiivide parte!
utiele juhile langeb kahtlemata suur
vastutus ja töökoorem, kuna temalt
ei nõuta mitte ainult partei endise­le
haljale aasale vinnist, vaid ta
peab oleiua ka võimeline valitsust
edukalt juhtima ning ^ l e l e pike­maks
perioodiks võimu kindlusta­ma.
Seda ei ole võimalilj: teha ai­nult
Ontario konservatiivide selja
taga oleva mõjuka pc^tillse gru­pi
n.n. Blue I^chinel toetusel,
vaid siin omab esmajärgulise täht­suse
Larry Grossman ise oma
isiklike võimetega ja pppulaarsuse-
; larry Gros^^
tee poliitikuks, kes ei kaldu silma­torkavalt
vasakule e^a paremale,
vald laveerib tsentrumi piirimaa.
Elukutselt adv<*aat, kes ori täitnud
BiflBmse ajal ministrikohti
nants-, tervishoiu- ning tööstusmi^
nisteina, ön tal rildMknlt kogemu­si
provintsi töhtsamatel elualadel,
kuid ainnlt tulevik ori võimeline
näitama, kas nendest kogemusest
püsab populaarse Bavid Petersoni
ja liberaalide partei Söömiseks või
peab Grossman leppima oppsitsioo»
nijtihi kohaga kuni ta ükskord
nördinult; ja .pettunult polntlkast
.K. A.
Eesruumi seinu katsid Trišailma;
ajakirjanduses Balti^V
mise üle;Id^
res saalis olid igal laual yäiksed
Eesti,Xäti ja Leedu lipu kolmi^d.
Peaauhinna võttis vastu Katolikii
Abi Keskuse abidirektor ^ ^^M
Skabeikis NeW; Yorgist, oli
liks ediikamaidy iniš Balti Yabadüs-liiton
lähi^iiM
Keila kuueks oli Läti Maja juba
puupüsti täis ja kokteiltuniu} ette­nähtud
Balti Vabadusristi
film tuli eesruumist viia suurde
saaH, et oleks kõigil võimalik seda
näha./ •
• Tmmia|aIine;0hn/tehti lootsi
televisiooni pocdt ja on näidatud
juba Rootsis ja Saksamaal
Baiti Vabadusliidul õnnestus filmi
saada Rootsist Balti Komit^ kau-du.;;-;':;;-
y\\:<:r:--:i.y--::^^
: Õhtune kava algas õp. W. Taali
palvega, mille järel teadustaja Ja­nis
Braukis (lätlane, kes esindas
3VL'i ;Baiti: Tribunalil ja Vabädüs-listlemisel)
tutvustas BVL presi­denti
Ävö Piirisild'a,: imestades et
esimees on Eesti- Rahvuskomitee
Ühendriikides juhatuse liige, olnud
seitse aastat Los Angelese- Eesti
Seltsi esimees, siinse Balti Komi­tee
esimees, saanud Freedom
Awardi. Eesti Rahvusnõukogult
Rootsis ning hiljuti nimetati Rootsi;
delegatsiooni World AitiConim
nist (V^CL) auesimeheks.
Avo Piirisüd märkis^ et Balti
Vabaduslütu on nimetatud inimõi=
guste organisatsiooniks, Public Re-lätions
organisatsiooniks ja anti­kommunistlikuks
organisatsiooniks:
Kõik kolm iseloomustavad Balti
Vabadusliitu. Samuti on meie orga­nisatsiooni
tegevus suutnud aktivi­seerida
kä. teisi balti orgahisatsioo-ne.
\
JEdasi tutvustas teadustaja kohal
olevaid organisatsioonide esinda­jaid:
leedulanna Angela Nelsas,
abiesinaine Lithuänian American
Communify Western Region; An-tänas
Mazeika^ Los Angelese Lee­du
Seltsi esimees ja Lithuänian
Gouncil lÜge;
Los Angelelse Eesti §eM esi­mees
Bernard Nurmsen, ka BVL
direktors
Läti Maja esimees Karlis Lalejs,
L ^ U ülemaailmse Ühingu esi­mees
Gintras Grusas ja Balti Ko­mitee
liige Sidney'st, Austraaliast
Paula -Sakäikis, Tutvustati /veel
baltlasi, kes on väljapaistvalt toe­tanud
BVL tööd.
Järgmisena astus kõnepulti eesti
advokaat Jaak Treiman, kes tut­vustas
Balti.Vabadusliidu auhinna
saajat Manan Skabeikišt. Märian
Skäbeikis töötab New Yorgis Ka­toliku
Abi Keskuse abidirektorina,
t a omab mitu teaduslikku kraadi
ja on nagu teina • abikaasa olnud
paljude leedu organisatsioonide
juhtiv liige.
Marian Skabeikis ütles, et siiani
on Leedust saadud 67 Katoliku
Kroonika numbrit ja viimane kan­dis
16. juuli 1985. • a.; kuupäeva.
See väljaanne tõi jälle teate, et lee­du
preestrit karistati jutluse pärast
oina kirikus.
Ees koostab need kroonikud ge-da
ei teatata, kuid tegijad ori
väga vaprad. Kes on need julged
vennad ja õed seda ei tea, kuid
nad teevad haruldast tood.
N^ed kroonikad kohustavad meid
töötama innukamalt, siin on suur
vastutus. Nad'kirjutavad, et levita-ge
neid kõikjal. „Meie oleme ko-'
huštatud seda tegema ja aitama.
Ma palun Jumalat, et me kunagi
saame kdsku kui vabad ajakirjani­kud,"
ütles Mariän Skabeikis, mis
järel väga tugeva aplausi saatel
andis esimees Avo Pürisild talle
üle mälestüsplaadi. Teine plaat jäi
Los Angelesse kuhu igal aastal li­satakse
uue auhinria saaja nimi.
Janis Braukis luges ette president
Ronald Reagani tervituse Balti Va­badusliidu
auhindade banketist
osavõtj aile, peaauhinna saajale
Katoliku Kiriku Kroonikale. Tervi­tus
lõppes sõnadega, et baltlased on
õigustatud vabadusele.
Eeskavalises osas esines külalis-solist
Viiu AUik New Yorgist, esi­tades
P. Ardna ..Kalurineiu" ja
Miina Härma (Anna Haava) ,,Kui
Sa tuled too mulle liHi", lisaks-
„My FairLady" ja Giacomo Puc-cini
„Day After Day" ,,La Bohe-me'ist."
Järgnes leedu meeskvartett
ja läti noorte lauluansambel, keda.
kõiki tänati lilledega. Samuti aus­tati
lilledega Valli Treimanni, kes
teist aastat on juba aktiivselt aida­nud
BVL banketi läbiviimisel
Banketi kava koostasid BVL di­rektor
Jaak Treiman ja BYL abi­esinaine
Viivi Pürisild. Eeskava lõ­petas
Jaak Treiman • tsitaadiga eesti
rahvuseeposest ,,Kalevipojast", et
,,Küll, kord kõik pirrud löövad; lõ­kendama
ning siis Kalevipoeg
jõuab koju oma lastel õnne tooma."
Ühiselt vastu võetud resolutsioon
saadeti telegrammina president
Reaganile, ,,
märkides et baMased om mures
suur-kokkutuleko pärast, ims toi­mub
president Reaganil Gorbat­šoviga,
kuna sarnastel kokku-
^amistel on Balti riigid alati
kannatada saanud Nõukogude
Lüdu arvel ja Balti riikide küsi­mus
on ikka lahendamata.
f esf fane" on vtfbacfe eesf fosfe
häälekal
^ Täna otsustasime austada Leedu
Katolikn Kiriku kroonikat
,,Ghronicles of the Cathclic
Church in Uthuania", mis ihnufa
põrandaall Leedus ja mis keeru­lisi
teid mööda jõuab läände kus
meed ilmuvad Sng^e keeles.
Meie tahame, et Nõukogude Liit
laostuks täielikult.
: Avo Pürisild Ütles, et ta /tahab
anda presidendi auhinnad kabele
väljapaistvale isikule, keda tema
on välja valinud, kes qn edustanud
Balti Vabaduslndu tööd. Viis aas­tat
tagasi 1.3-e baltlase, osavõtul toi­mus
Balti Vabadusüidu asutamine
leedulase Juozas Kojelise kodus,
kes on Leedu Ühiskonna (Lithuä­nian
American Gommunity) abiesi­mees
ja- on loovutanud palju aega
ja energiat Balti Vabadusliidu te­gevusele.
Teiseks sai auhinna lee­dulane
Jonas Matuläitas (BVL di­rektor),
kes aastaid on välja saat­nud
BVL materjale mida võib ar- •
vestada 600,000-le. Peale selle
dusvoiüejate organisatsioonidega. BVL VabädUSäuMndä
Mõlemad said suure aplausi saatel . , , . •. , -
laadid Skabeiidseleo
Banket lõppes ühiselt
rica Beautiful.
Ame-
V,P.
Pürisild üle andmas
direktorile Marian
: Äivars Jetümanis
Kanada ajakirjandusfi veergudel
OB '^kl vmÜtiQA ja analöosima
b 'äiüäiid nsM sõjakurjategijate
iLV».^i^mi^kslfio^\iä Iwmisjoni esi-mehe
Quebeci kfitouku Julcs
f>esch«nes'i raamatut, „The Sword
aad the iScales" mille ta avaldas
aastaL Raamat on seni ohiud
unustuse hõlmas, kuid m päevakor-raie
kerkiiiad pärast kobtumk
Deschenesi nimetamist natsi sõja-kojrjatÄigijate
pajaks Kanadas
nini huvi teose vastu on ilmselt
tingituji väljaande lehekülgedel
avaldatud mõtetest ja analüüsiva­test
vaatlustest Nürnbergi sõjakur­jategijate
pr<jtsessi ja sõjakuritegu,
de kohta.
Eaamat koosneb tegelikult loec.
gute kogumikust, mis i^itcvad
inimõigösi ja rahvusvahelist õigust.
Kuid näib, et teatavaid ringkondi
häirivad just need seisnkohad, mis
puudutavad Nürnbergi protsessi ja
protsessüe toodud kaebealuseid.
Kohtunik Beschenes asub samale
seisukohale , nagu paljud teised
Nürnbergi protsessisse kriitiliselt
suhtuvad lääne juristid, kes maini,
vad, et se protsess oli „Voitjate
kohus võidetute üle". Kohtuniku ar­vates
oli pea-kaebealuse! Hermann
qöringul õigus kui ta väitis, ef
Nürnbergi kohtu koosseisus peaksid,
olema ka saksa ja neutraalsete
maade kohtunikud Raamatu vii-mases
peatukis toob kohtunik
Deschenes rõhutatult esile, et kae-bealustel
võeti protsessi kestel õi­gus
selgitada, et sõjakuritegusid ei
sooritanud mitte ainult sakslased,
vaid ka sakslaste vastu võitlevad
lütiaste sõjaväe üksused. ,
Nende väidete taustal võib kohtu-nik
Jules Deschenesi pidada oma
praeguse raske ülesande teostami­sel
erapooletuks meheks, kes ei
po(to pärast Teist maaflmasõda
lütiaste poolt rakendatud „vae ric-tis'e"
poliitikat Nähtavasti teevad
kohtuniku seisukohad Nürnbergi
protessi suhtes eriti sunrt muret
nendele rin^ondadele ja juudi or­ganisatsioonidele,
kes Kanadas on
üles tõstnud natsi sõjakurjategijate
jälitamise küsimuse, taotledes
kahtlusaluste süüdi mõistmiseks
tuua N.Mdust,,tõendeid", mis ku­jutavad
endist KGB poolt vabrit-seeritud
süüdistusmaterjali nmg
mida ei saa seetõttu jurüdfliselt
autentseks tõendmaterjaüks pida­da.
Öescheaes raamatus toodud sei­sukohti
ja loomulikult see^a ka
nende autorit on asunud vilkalt kri­tiseerima
mõned ülikooli õppejõud
ja advokaadid, kellede seisukohad
tunduvad aga erapoolikuina ja
ühekülgsema ning ei oma seetõttu
kaalu ega vajalüiku väärikust. Nü
mainib Ottais-a ülikooli rahvusvahe­lise
õiguse professor Maswell Co-hen,
et suurem osa juristidest on
üle parda heitnud väite, nasu oleks
Nürnbergi protsess olnud võitjate
kohus võidetute iüe. Gohen mainib,
et natsid tegid süstemaatlüisi pm-gutusi
rahvusmõrvaks ja koostasid
plaane agressiooniks ning olid see­ga
ära teeninud oma' karistuse.
Professor jääb aga siin seisma poo­lele
teele kuna ta jätab targu m ai-uimata,
et rahvusmõrv asid p ai ju
suuremas skaalas teostasid ka ve­nelased,
' kes olid Nürnbergis süü­distajad
ja kohtumõistjad. ;
Toronio advokaat Sol Littman.
kes esindab ühte juudi gruppi Ka­nada
sõjakurjategijate jälitamisel
ning kuulub Simon Wiesenthali nat­se
jälitava instituudi Kanada osa­konna
juhtkonda, täidab, et ta ei
saa kuidagi pooldada kohtmiik
Deschenesi seisukohti, mis kritisee­rivad
Nürnbergi kohut. Ta ütleb, et
ainult see inimene saab aru sõja­kuritegudest,
kes oskab õigesse
perspeMivi TÜa selle valitsuse ot
sused. kes tunnistas ühed mimescd
elamiskolbulikeks. kuna teised ei
olnud kõlbulikud elama.
Kima Sol Littman on selle orga-nisatsiooni
juhtiv tegelane, kes ot­sib
Kanadas natsi sõjakurjategijaid
ja suunas süüdistava sõrme ka bal­ti
rahvastele, §üs peaks ta balti
rahvaste ajalug-u lähemalt tundm a.
Ja kindlasti on ta teadH^^ selles,
et ühte inimest teisest paremaks
pidasid ka vene kommunistid, kes
küüditasid sajad tuhanded baltla­sed
Siberisse surema. Kuid Litt­man
ei kipu ainult teatud ajalooli­si
fakte unustama -r- ta pooldab ka
ühelt vägivaHareEhümilt §.t, N.
Liidu valitsuselt— tõendite kogu-
Nr. 87
•VALI
NÄDAI
• ja 24. nov.
dr. M, l^c
nov Ja 1.
dr. T Main
Soome koi
lõhenesid
HeMngis toil
mumstllku Ps
millel arutati
na Soome
esinda kogu p{
tis vastu
kaheksa rini
(nn. st
Soomes, kuhu
pool partel
Koosoleku
Keskkomitee ]
uidele ultmiatii^
tati i^õhjendamf
nende tegevust
on partei pealii
te otsuste elluvl
liste eluliste h|
KP jaNUCP.s
rahva sõpruse [
„Tiedonantaja"|
'Kõik need
ganisatsiooni-li
setu süüdistusel
partei Keskkoi
kuga, mille eesj
seerida parteil
ning aktiviseerj
sotsiaalse prots
panekut siiski
heksa . ringi
peavad end koi
liku partei lj
ning kavatseval
olla.
KommentI
ž •
mist teise vägi
hukka mõistml
loogika ja õigij
Kuid lõppu
tundu imelüc
Deschenesi r
päevakorrale
kohtunik pidi
heb Venemaa
vastu tõendeid
sellest. Tema
argunientide
seerimine vihj
nikale ning k<
tõekspidamis
mõtlemisvõim
andmisele.
Mõningatel
meestel on js
N. Lüt ei 9le{
kommunismivj
püüavad väiti
hakkab senisel
iiu pühendamj
damisele. T5(
et poUitbürool
kisše asumisel
Andrei Sahhaf
oma sugulasi
tema naisele
välismaale oi
mõnele vene
lastega on
nüüd lahkelt
lahüselamist
Mõtelge ain|
järelandmise<
kavad nu m<
rid, kes naevj
vat naeratust j
selle naeratj
raudseid hamj
-JVäib, et lä
arvkmise tegi
Reagani seisf
jude sümpaj
Gorbatshovi
CBC esindajj
enne konverej
ülevaates, et I
seisukohtade^
Reaganist kj
on konverel
korral resen
vad süü kõilj
rida, See oi
võte^ sest sai
võib Reagan]
esitada. Kuic