1985-01-10-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 3 VABA EESTLANE neljapäeval, 10. jaanuaril 1985 — Thursday, January 10, 1985 1±. 7
•XeERINGTONš FALLIS
365 Bay St., Saite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
Placu, 1 Yorkdale
' Süite 207
T©ffonto, ©nt, ^i[6A3All
TeMm 789-7579
feodns 762-2367
HÄRRY LÄNDRÄ» ^.C.
Hmry Pärki?ici tööst töimetaianö
Harya O M akadeemilised organisatsioonid oma väljaandeid saabud tutvunemi'»
lama neid peetakse nagu enam sisemiseks asjaks. Nähes Harry Pärkmat sageli
Oma Press trükikojas liikuvat ja õiendavat käsikirjade ning korrektuuripoognatega,
annab ta lahkesti selgitust nende käikude põhjusest: tema tegevtoimetusel jõudis just
irüldkojasf välja Korporatsioon FratermitasLiviensis'e uus aastaraamat ^jFraternitas
Aastaraamat on järjekorras 2&-es.
Ainult kolmel aastal jäi see ilmumata,
kuna koguti juubeli piihul
suurei)ia raamtu väljaandmiseks
jõudu ja materjale; see ilmus 1978.
a. Selle ajani oli peatoimetajaks
Johannes Koort New Yorgis, kes
aastaraamatu mõtte ka algatas,
kui Oli Korp! Liviensise USA koondise
esimees USA's.
J. Koorti surma järel tuli ajakirja
triikldmine Torontosse, kuigi
peatoimetaja J. Nigol asub USA's.
Siin on aastaraamatu laadi väljaanne
ilmunud igal aastal,
tavaliselt ohiud 64"lehekül|eline,
r ainult tänavune paisus materjalide
tõttii 72-le leheküljele, r
„Fratemitas'er' on saanud tavaks
ilmuda iga aasta lõpukuudel nii,
et jõuab igaühele postiga jõuluks
kätte ja on süs ka nagu ühendavaks
sidemeks ja tervituse too-
Harry Pärkma
Ja kuigi ta nüüd asetab oma autosse
trükivärvist lõhnavad väljaanded,
ütleb ta, et juba on olemas
ideid ja mõnel määral ka kaastöö°
de ülejääki jäi'gmiseks aastaraamatuks.
Väike grupp võib meie
oludes palju saavutada, kui selle
liikmeks on kogemustega töömees.
FRÄTERNITAS 1984. Korporatsioon
Fratemitas Liviensis võõrsil.
Peatoimetaja Victor Nigol, tegevtoimetaja
Harry Pärkma. Sisus: R,
Susi „Vaatlusi ESTO-84 taustalt",
„Aaeg ridade koondamiseks meie
akadeemüistes organisatsioonides",
H. Salasoo „Eesti Arhiiv Austraalias",
J. Planken „Põgenikuna
Saksamaal 1944—1949", H. P. „Ku-hu
on jõudnud meie noored?", dr.
V. H. Madis „Aloeferoon",W. Jaaku
,,Peni", A. Mägi „Kommunis-mi
usk", A.Perendi,,Pagari tänaval",
W. Jaaku „Immese tarkus",
n - j ^ B TTT • Tn>" u j » IAITQ viüstlast, 112 tegeylüget, 22 buTsh A. Perendi „Lahkuniine. . k. od.. u-
/larnud aastal HemzMilvaldl ^^^^v viUsüast ja 22 noorlüget - 262. ^^^^^^^ osas sumupae-kontserdi
puhul lauljat Eesti Maja laval õnnitlemas., Ya- Arvestades lükmeskomia vähesu- Aastal i944 pääses neist Läände '^S^^ftfi'^^^?^'^^^^^^
idsš vastoöMa ©«si M«te. sakelt MiinaMeinik, Rahel O. .l,bu Jre* i ja iHrire..i.n-.z^ Riivald. sseeggaa oonn ttiirraaaazzhh vvääiikkee,, mmiiss tteeeebb ssaajjaa üümmbbeerr.. 11995533.. aa.. nniimmeekkiirrjjaass oli "^'^"^^^ 3arelehuudeid
üksikväljaände hinna kalliks, aga 106 nime. 1962. a. nimekirjas tõu-
CS19) 794-3096
SININLmrUSlESS
LATER & CO»
Ltd.
BISIMANCE B R O EW
1482 Bethnfst St, 4 kord
(Batfeiast—St. Oair)
Teiefosi koaitoris 653-781S
ۤ3.7816
Meie hõredaksjäänud kultuudloo--
jäist oa manala teele asunud jälle
üks teeneline kuju — Rahel Olbrei.
Tunneme teda iseseisvast Eestist
eesti balleti loojana ja selle välja-arendajana,
kelle tantsukultuurili-ne
panus oli nii põhjapanev, et
ükski selle ala eriteadlane ei saa
mööda minna Rahel Olbreist. Eui
palju toredaid kunstilisi elamusi oni
ta andnud paljudele, kel oli Õm
näha ballette ,,Estonia" laval!
Olgu sim edasi antud
read kadunu eluloost.
mõned
ELEKTRI
Hafling 76^9190
litaessfs nr. E XCM4
<!««
PUHASTUS
VABA EESTLÄNi
TOIMETUS J A T A I U T UŠ
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 444-4823
, talitus,, 444-4832
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
m ttasiiv ajalehe laialdsise. ...
leviku tõttra.^
• Kuulotaste. Mumsid
tiks toll ühel veerul $5.--
esiküljel $5.50
SuulitusI võetakse vsista:
nädala esimesse a^jalehte kuni
esmasp. homm. kblla ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
honim. fcellai 11-ni.
tel. 444-4832
Väljaspool tööaelga?
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parraväno Ct.'
Willowdale, Ont. M2R 3S8 .
Rahel Olbrei sündis 1. augustil
1898 Tallinnas muusilcaäri omaniku
tütrena. Kommertsgümnaasiumi
lõpetamise järele 1918. a. astus ta
j,Estonia" teatri äsjaavatud tantsustuudio
õpüaseks, sest tantsust oli
ta huvitatud juba lapsepõlvest saadik.
Paralleelselt sellega sai ta E.
Litvinova tantsustuudios aastatepikkuse
tehmlise väljaõppe rangete
klassikaliste traditsioonide alusel.
„Estonias" süvenes noor tant-sitar
tantsu sisemistesse ja emotsionaalsetesse
väljendusviisidesse,
ühtlasi avastades endas kutsumuse
omaloomingulss. Rahel Olbrei
põhjalik süvenemine oma kutsealasse
äratas muidugi teatri juhtkonna
tähelepanu, kus ta järk-järgult
tantsitari kohustustest üle viidi
tantsude seadja ja tantsude looja
kohustustesse. Nii kasvas Rahel
Olbreist pikkamööda välja koreograaf
ja lavastaja, kuni 1S25. a. ta
nimetati ,iEstonia*v teatri ballettmeistriks.
Nüüd algas tal viljakas
ja kauakestev elutöö oma kutsealal.
Nõudis väga suuri pingutusi,
et luua teatri juurde korralik tantsurühm,
mida oli ju pidevalt vaja
mi ooperi Icui opereti lavastustes.
Rahel Olbrei südamesooviks oli
aga õhtuttäitvate tantsuiavastuste
läbiviimine. Aastate möödudes
täituski ta südamesoov — üle
„Estonia" lava rullus rida ballette,
nagu ,,Roheline flööt", „Lui-kede
järv", „Pähkiipureja", „Gi-selle",
„Punane moon", kuni Ed.
Tubma. meistersaavutuse „Krati-ni"
välja, mille etenduse keskel
tabasid teatrit vaenlase süütepomr
mid, hävitades meie uhke kunsti^
hoone.
Rahel Olbrei koreograafina asetas
alati pearõhu kompositsioonile,
milles karakterite ja stiili ühtsus,
kostüümide sobivus, elamuste
sügavus ja selgus. Laval arenevas
sündmustikus pidi tehnika alluma
dramaatilisele . väljendusoskusele.
Kadunu polnud kunagi rahul puhtvälisega,
kuigi see võis olla isegi
virtuooslik, ta otsis alati sisu, isikupära
, om aloomingutj Alati oli ta
uute ideede ja väijendilisvõimaluste
otsija, mitte kunagi riJtiini langeja
või kopeerija. Kõiki neid
Foto: Vaba Eestlane vastuvõtt sellele on igalt poolt oi- sis lükmete arv 129-le ja 1980. a.
nudväga positüvne. Peale oma nimekirjas langes 96-le. ,. •
lükmeskonna on seda saadetud ir,,- „ i , i ^..,^,,1 . ^„ , ,v-
EKL kuuluvaile korporatsioonidele , alul paguluse esimesel aas- MaoiSma 6li«
Kanadas ja USA's r^g kasutatud . .
kinkimiseks. ^^^^ ^ead hõrene-mas.
Peale asutamist 1918. a. aas-suutis
tst õnnestunult üle kanda Harri Pärkma tegevtoimetatud tani 1978 on surma läbi kaotatud
praktikasse. Paljud kriitikud e^lis- on vümäsed kuus aaastaraamatut. 114 lüget, seUe aastakümnega aga ^. ^ ... .„ T „ ^ s , ,
tasid tema baUette välismaa Ta ütieb, et teeks veelgi rohkem kaotatud võõrsil 26, Kodu-Eestisse X l ä n a v ^ e.i^^^^ kordr^rast
omadele^ peamiselt etenduste sise- semst toimetuse tööd, kuna see jäänuist 3L Ka olemasolevast T"? « ^ F*U
mise pinge, ilmekuse, lügutuste on huvitav tegevus. liikmest on-lS juba tähistanud oma
leidlikkuse ja mitmekesiduse tõttu, 75. sünnipäeva,
kuigi meie tantsijate tehnika poi- Vahepeal ta tegigi Seedrioru mä-nud
veel jõudnud vanemate tant- . lestusalbumi ning tunneb nüüd
sumaade tasemini. selle tegevusega s©®tM probleeme
Ja tö© rutiini.
1944. a. suur põgenemine lõpetas
kadunu suure ja väärtusliku elu- Korp! Frat, Liviensise violett-töö.
Koos oma abikaasa Hanno roheline-valge vapivärvide aü ole-
Kompusega põgenesid nad Rootsi, va vendluspere read üha hõrene-ku&
t 1951. a. siirdusid edasi Ka- vad vabas maaümas, kuna uuslük- on selliseid artikleid sisaldav aas- suurem Õli tarvitamine stabüisee-nadasse.
Montrealis rakendusid meid on vaid üksikuid. Praegune taraamat' iihendusepidamise va- rib' maailma viimasel ajal eba-mõlemäd
teenekad Mtuuritegela- lükmete aw on 77.^^1^^ õühinnad.
sed kohalikku teatritöösse, kus kadunu
näitas häid lavastuslikke - — — — — . . . • • . . . — r — ^ — — — — : • . ^ •, .
võimeid ,,Kalurineius'' ja „Miku-märdis".
Torontosse asus Rahel
Olbrei 1981. a. kevadel, kus tal
peagi tuli astuda kangelaslikku
võitlusse haigustega. Tema vümäsed
aastad näitasid nii kujukalt
lahlcunu suurt tahtejõudu, nagu
igavesti püsivat vaimset erksust ja
lootust, kuni 12. dets. 1984. a: saabus
Suur Päästja ja vabastas teda
raskeist kannatustest, andes
taile lõpuks nii kuhjaga ärateenitud
rahu. -
PARIIS — Maailma õli tarvita-
1979. aastat, ütles Internationa!
Energy Agency. Agentuur arvab,
et Õli tarvitamine 24-lükmelises
Torontos ®n koondus® esimeheks Organization for Economic Co-ope-olnud
vümäsed kümme aastat ^ation and Development (OECD)
prof. dr. Olev Trass, kes astus rükides suureneb 3 prots, ülejää-liikmeks
PrincetoMs ©ppimise nud maailmas 2,5 prots. -Arvatav
aijai; õli kasutamise suurenemine täjien-davat
majandusliku olukorra para-
Ham Pärkma ütleb, et kõigile nemist. Analüüsijad ütlevad,: et
Kallis Rahel, oled nüüd oma
maise teekonna lõpetanud ja oma
nime jätnud nagu raiutult eesti
kuituuriajalukku. Sinu üUas, idealistlik
ja vaimne hing on teel kosmose
valgusse. Heleda tähena jätad
Sa meid maha, meie oleme
uhked Smu peale, aga meie oleme
ühtlasi ka ütlemata kurvad.
J . ülavere.
T ä n a v « r i s t i t i"
Sähhdravl järgi
10. detsembril, rahvusvahelisel
inimõiguste päeval, tehti Gjörwells-gatan
Stokholmis tundmatute käte
poolt ümber Sahharovi tänavaks.
Miks? Nõukogude liidu suursaatkond
asub GjörweUskatanil.
ümberristijad tahtsid — aktsiooniga'
meelde .tuletada Sahharovi
olulcorda. Sahharov hoitakse praegu
täielikus isoleerituses—- ta ei
tohi kohata ühtM sõpra.
Rootsis viidi aktsioon läbi suurte
kleepmärkidega,' millistele oli trükitud
uus , tänavanimi . Aktsiooni
korraldas Ida^Euroopa Solidaarsus-komitee,
rahvusvaheliseks kordi-neerijaks
aga Sahharovikomitee
Kopenhaagenis, millise andmetel j
toimus kümmekond vastavat akt^
siooni teistes pealinnades Lääne-
Euroopas.
Et hoida maanteed lumevabad, võib
olla 24-tunnine 7 päeva nädalas tcd
neüe, kes töötavad provintsi lumesahkadega.
Nad töötavad kõige halvemate
teeoludega selleks, et inimesed ja
kaul>ad saaksid liikuda ka kõige
halvemate talveilmadega.
Nii pea kui märkate lumesaha sinist
tuld, sus aeglustage. Olgi kannatlikud,
äffge proovige minna möÖda. Aidake
ndd oma töö tegemisel.
Siis tehke oma osa: olge eriti ettevaatlikud,
kohandage sõidukiirust ja
-viisi vastavalt ihnastiku- ja teeoludele..;.
Muretsege endale tasuta broshüür
„Wmter Drivhig"-ekspertlik nõuanne,
kuidas lume, lörtsi, jää ja pimestava •
lumetormi puhul sõita. Kirjutage:
Public & Sdfeiy, Information Brancfc
Ministry of Transportation and
Communications, 1201 Wilson Ave,
Downsview, Ontario. IviSM U8
Ministry of Transportation
and Gommunications ©Ontario
James Snow, Minister
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 10, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-01-10 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850110 |
Description
| Title | 1985-01-10-07 |
| OCR text | Nr. 3 VABA EESTLANE neljapäeval, 10. jaanuaril 1985 — Thursday, January 10, 1985 1±. 7 •XeERINGTONš FALLIS 365 Bay St., Saite 401. 363-4451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 Placu, 1 Yorkdale ' Süite 207 T©ffonto, ©nt, ^i[6A3All TeMm 789-7579 feodns 762-2367 HÄRRY LÄNDRÄ» ^.C. Hmry Pärki?ici tööst töimetaianö Harya O M akadeemilised organisatsioonid oma väljaandeid saabud tutvunemi'» lama neid peetakse nagu enam sisemiseks asjaks. Nähes Harry Pärkmat sageli Oma Press trükikojas liikuvat ja õiendavat käsikirjade ning korrektuuripoognatega, annab ta lahkesti selgitust nende käikude põhjusest: tema tegevtoimetusel jõudis just irüldkojasf välja Korporatsioon FratermitasLiviensis'e uus aastaraamat ^jFraternitas Aastaraamat on järjekorras 2&-es. Ainult kolmel aastal jäi see ilmumata, kuna koguti juubeli piihul suurei)ia raamtu väljaandmiseks jõudu ja materjale; see ilmus 1978. a. Selle ajani oli peatoimetajaks Johannes Koort New Yorgis, kes aastaraamatu mõtte ka algatas, kui Oli Korp! Liviensise USA koondise esimees USA's. J. Koorti surma järel tuli ajakirja triikldmine Torontosse, kuigi peatoimetaja J. Nigol asub USA's. Siin on aastaraamatu laadi väljaanne ilmunud igal aastal, tavaliselt ohiud 64"lehekül|eline, r ainult tänavune paisus materjalide tõttii 72-le leheküljele, r „Fratemitas'er' on saanud tavaks ilmuda iga aasta lõpukuudel nii, et jõuab igaühele postiga jõuluks kätte ja on süs ka nagu ühendavaks sidemeks ja tervituse too- Harry Pärkma Ja kuigi ta nüüd asetab oma autosse trükivärvist lõhnavad väljaanded, ütleb ta, et juba on olemas ideid ja mõnel määral ka kaastöö° de ülejääki jäi'gmiseks aastaraamatuks. Väike grupp võib meie oludes palju saavutada, kui selle liikmeks on kogemustega töömees. FRÄTERNITAS 1984. Korporatsioon Fratemitas Liviensis võõrsil. Peatoimetaja Victor Nigol, tegevtoimetaja Harry Pärkma. Sisus: R, Susi „Vaatlusi ESTO-84 taustalt", „Aaeg ridade koondamiseks meie akadeemüistes organisatsioonides", H. Salasoo „Eesti Arhiiv Austraalias", J. Planken „Põgenikuna Saksamaal 1944—1949", H. P. „Ku-hu on jõudnud meie noored?", dr. V. H. Madis „Aloeferoon",W. Jaaku ,,Peni", A. Mägi „Kommunis-mi usk", A.Perendi,,Pagari tänaval", W. Jaaku „Immese tarkus", n - j ^ B TTT • Tn>" u j » IAITQ viüstlast, 112 tegeylüget, 22 buTsh A. Perendi „Lahkuniine. . k. od.. u- /larnud aastal HemzMilvaldl ^^^^v viUsüast ja 22 noorlüget - 262. ^^^^^^^ osas sumupae-kontserdi puhul lauljat Eesti Maja laval õnnitlemas., Ya- Arvestades lükmeskomia vähesu- Aastal i944 pääses neist Läände '^S^^ftfi'^^^?^'^^^^^^ idsš vastoöMa ©«si M«te. sakelt MiinaMeinik, Rahel O. .l,bu Jre* i ja iHrire..i.n-.z^ Riivald. sseeggaa oonn ttiirraaaazzhh vvääiikkee,, mmiiss tteeeebb ssaajjaa üümmbbeerr.. 11995533.. aa.. nniimmeekkiirrjjaass oli "^'^"^^^ 3arelehuudeid üksikväljaände hinna kalliks, aga 106 nime. 1962. a. nimekirjas tõu- CS19) 794-3096 SININLmrUSlESS LATER & CO» Ltd. BISIMANCE B R O EW 1482 Bethnfst St, 4 kord (Batfeiast—St. Oair) Teiefosi koaitoris 653-781S €§3.7816 Meie hõredaksjäänud kultuudloo-- jäist oa manala teele asunud jälle üks teeneline kuju — Rahel Olbrei. Tunneme teda iseseisvast Eestist eesti balleti loojana ja selle välja-arendajana, kelle tantsukultuurili-ne panus oli nii põhjapanev, et ükski selle ala eriteadlane ei saa mööda minna Rahel Olbreist. Eui palju toredaid kunstilisi elamusi oni ta andnud paljudele, kel oli Õm näha ballette ,,Estonia" laval! Olgu sim edasi antud read kadunu eluloost. mõned ELEKTRI Hafling 76^9190 litaessfs nr. E XCM4 ad saaksid liikuda ka kõige halvemate talveilmadega. Nii pea kui märkate lumesaha sinist tuld, sus aeglustage. Olgi kannatlikud, äffge proovige minna möÖda. Aidake ndd oma töö tegemisel. Siis tehke oma osa: olge eriti ettevaatlikud, kohandage sõidukiirust ja -viisi vastavalt ihnastiku- ja teeoludele..;. Muretsege endale tasuta broshüür „Wmter Drivhig"-ekspertlik nõuanne, kuidas lume, lörtsi, jää ja pimestava • lumetormi puhul sõita. Kirjutage: Public & Sdfeiy, Information Brancfc Ministry of Transportation and Communications, 1201 Wilson Ave, Downsview, Ontario. IviSM U8 Ministry of Transportation and Gommunications ©Ontario James Snow, Minister |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-01-10-07
