Vaba eestlane , August 5, 1982

              Neljapäeval, 5. augustil 1982 — Thursday, August 5, 1982
dt Ste. Marie eestlaste suurüritus
Möödunud pikal nädalalõpul toimuis ETSPO '82 (Eestlaste Telklaager Suvepäevaid Põh|a-OntarIos)
Sault Ste. Marie „Eesti Rannas". Torontost olid esine Jaiks Rahvapillimeeste orkester, „Kungla^* rahvälant-sija4
Ja bariton' Andreis Raudsepp, psavõtjaiks mõningaid eestlasi, kes selle pika sõidu tasuks said meeldiva
elamuse sealse väikse, kuid aktiivse eelstlaspere üritusel.
Kesikpäeyaseks avamiseks oli
kohal üle paarisaja inimese, ena­mus
jäi neist elama autodesse, mõ­ned:
ka telkides ja elamuautödes,
osa suvilates, aga mõned sõitsid
öösel Sault Ste. Mariesse, kubu on
vaid tunniajaline sõit.; Kohalikud
korraldajad peavad üritust igati
õnnestunuks.
Telklaagri avamine toimUš kell
1 päeval lippude heiskamisega ja
Kanada hümniga!
Avapalvuse pidas diakon-Õpeta-
|a V. Kaldma, avasõna ütles
telklaagri toimkonna Esimees A.
• ;Lübek,;;'jv;'^ "
mainides et ürituse eesmärgiks on
sealsete eestlaste tegevuse elusta-
^mine,.
Korraldajad olid valmistanud'
Wintärio toetusel lavapõranda sel­le
taguse seinaga, mis jättis visu­aalselt
ilusa efekti, oli:meeldiv Ja
võimas. Selle taga paistis Ülemjärv,
mõned puud. LaVäl oli kaks Eesti
li|^u ja nende vahel Kanada lipp.
Rahvas istus lava ees pargimil-
Tervitusi t^i kohalik. Ontario
parlamendi liige Ramsey, läti ja
leedu kohalikud esindajad, 'misjä­rel
avatalitus lõppes Eesti hümni­ga.
Peale avatahtust olid ettenähtud
sportlikud mängud noortele ja va­nadele,
mida organiseerisid Helle
põldmaa ja Viima Ambel.
Samal ajal avati „Eesti Rannas"
kunsti- ja käsitööde näitus, mil­le
korraldajäkSscÜi \Elmair Põld­maa.
Müügil olid ka pidustuse puhuks
tehtuid EtSPO särgid, j,Eesti Ran­na"
siseruum on väga kaunis, ka­mina,
lahkunute nimedega, köögi-osaga,
baariga mis õn nagu. maja
veranda. Selles olid oskuslikult ku­jundatud
näituse väljapanekud.
õhtul toimus rahvuskultuuriline
; kava. ,,KAmgla" tantsijad jõudsid
alles kohale eeskava alguseks ja
neile anti veidike puhkeaega, mis­tõttu
algus viibis. Väga pidulik oli
rongkäik, mis kulges nõlvakust alla
otse lava juurde. Rongkäigus oli
peatoimkond, näituste koraldajad,
Torontost Eesti Rahvapillide Or­kester,
soome meeskoor „Kaleva",
„Kungla" rahvatantsijad, kohö31-
kud Sault Ste. Marie võimlejad.
Hoogsat „Porilaste marssi" mängi­sid
Veikko . Koskenoja ja Allan
Liik. Rongkäigu muusika pani ko-
. he rahvalegi tuju sisse.
õhtul oh rahvast rohkem koha­le
jõudnud j kui päeval. Oli tunne,
et neid oli ^alju rohkem kuni 300
ringis. -;. - . U - ..
AvatervitiBse ütles Eesti Vaba­dussõja
veteran Arthur Maasik,
peokõnelejaks oli aga EKN abi­esimees
W. Pent Ottawast.
Ta kõneles vabalt ja humoorikalt,
öeldes muuhulgas, et mõned arva-
' vad, et kui kord on ESTO-1 käi­dud,
siis pole enam vaja, kuna
need teduvad. See on _ ekslik, iga
ESTO-pidustus on omamoodi uus.
Ta õhutas inimesi eelolevast pidus­tusest
Ipsa võtma. ,
ESTa-84 probleeme selgitas
veel ESTO peatoimkonna esimees
T. Metsala. Siis esines Rahvapilli­de
Orkester, mis oU täiendatud
sealsete muusikameestega, nii et
laval oli 12 mängijat keda Oskar
Haamer juhatas. Mängijate hulgas
oli dr.! J. Roosi perekond, Reet
Roos mängis uut lokopilli, millega
kontsert alga.ski. Kõik esitatavad
palad said suure menu osaliseks,
lava põrand ja järvelt vastu tulev
kaja andis eriti hea akustiga.
Soomlaste 25-liikmeline „Kale-va"
meeskoor Jussi Järvise juhatu­sel
esitas efektikalt soomekeelseid
laule.
Bariton Andres Raudsepp To­rontost
laulis viis laulu ise end
kitarrii saates.
Üks laul oli indiaani laul lähedu­ses
oleva indiaanlaste keskuse ra­hustamiseks.
Kuulajad kvifeerisid
suure tänu ja kiitusega külalissolis-ti
bravuurset laulu. \
Uuesti esines Rahvapillide Or­kester.
Kuna esinejad olid rahva­rõivas,
siis see etnograafiline an­sambel
jättis ka väliselt suure
*^fekti ja rahvas võttis lahtiste sü­dametega
vastu eesti rahvalaulude­le
baseeruvaid meloodiaid. •
Sault Ste. Marie moodsad nais-võimlejad
esinesid Inge Aloe juha­tusel;
vanemas grupis oli kaks,
nooremas: 6, kes näitasid oma os­kust.
A. Raudsepa teise program­mi
aj äi jagas ta väikesi"laiilulehti,
et bassilauljad said luua orkestrili-se
saaterütmi ta laulule. Rahvas;
oli väga vaimustatud ta lauludest.
„Kungla"rahyatantsijad;T; Met­sala
juhatusel /
ja ise kaasa tantsides esitasid
rea tantse, Allan Liik ; saatis
akordioni],
pakkudes võrratult ilmekat j a mii-mikaküllast
eesti rahvatantsu,
õhtusel esinemistel oli teadusta­jaks
Ellen Pook, kes seda tegi vä­ga
energiliselt. Tütarlaps õpib
praegu Toronto ülikooHs kolman­dat
aastat, kuid läks oma kodu­koha
eestlastele appi nende pidu­päeval.
Rahväkunstiline õhtu lõppes A.
Lübeki lõppsõnaga, kes avaldas
esinejaile tänu ja andis auhindu.
Kavaline osa oli organiseeritud
/. ja koostatud Arno Ambeli
Hiljem õhtul järgnes V. Koslcen-oja
orkestri saatel seltskondlik osa
kuhu vahele esinesid ka teised kü­lalised.
Pühapäeval oli jumalateen
kus jutlustas diakon-õpetaja: y.
Kaldma. Kuna ilm oH öö jooksul
muutunud ; tuuliseks ja jahedaks,
siis toimus jumalateenistus siseruu^
mis. Ä.R.audsepp võttis osa kahe
vaimuliku lauluga ise end kitarril
• sptes.; • •
Pärast toimusid sportlikud män­gud
ja iaskeVõistlused Udo Silla-vere
korraldusel „Eesti Ranna"
lähedal. Samuti kestis edasi näi­tus.
Osa rahvast Jäid rahvamajja
sööma, osa oli juba teele asun-.d
kodupoole.
Enamus aga ootas õhtust lõkke­õhtut,
kus kõlasid ühislaUlod,
oli vabatahtlikke esinemisi Inge
Aloe organiseerimisel,
A. Raudsepp laulis mõned humo-resksed
laulud ja A. Maasik luges
oma humoreske ja anekdoote.
Rahvas laulis uljalt kaasa, kohali­kud
pillimehed saatsid. Pidu käis
kuni keskööni.
Esmaspäeval hommikupoolset
kasutati .suvitamiseks ja hakati tel­ke
kokku panema ja lahkuma ku­na
kõigil oli midagi ilusat kaasa
•võtta. Sault Ste. Marie (eestlased
näitasid kuivõrd palju võidakse
saavutada, kui on üksmeelt, kohu­setunnet
ja töötahet. Sellega impo­neeris
korralduste läbiviimine eriti
siinse suurlinna osavõtjaile,
29. juulil peetud Wintario^o
rii loosimisel langesid lÖO.()00-dol-larilised
peavõidud pileteile nr.
239589, $10.000 võitsid piletid
nr-d 045438 ja 624717, $1000 —
38121, $100 — 5819, $10 — 985,
$50 segijärpekorras numbrid
718715 ja tasuta piletiraamatu nr.
78. Punase palli võidu võitsid
numbrid 509089, teised
numbriga piletid
Kalifornia l(ontingent MÜ's
Kui otsida Kalifornia eestlaste vaimuvara suurimat konsentratsioo-ni
augusti viimasel nädalal, leiad selle metsaülikoolis. Epp Raun, Toivo
Raun, MarUyn Vihma, Eero Vihman
niast ja tänavu rikastavad nad igaüks oma moodi Müf kava.
Pühfitsakld^dsier
N. Vene võimud annavad Saksa­maal
välja propagandaajakhja
,,Sowjetunion heute", arvatavasti
samadel kokkulepetel nagu ilmub
USA-s' nende propagandaajakiri
„Soviet; Life'*.' Saksamaal esineb
väljaandjana Vene suursaatkond.
Viimasel ajal on märgata Vene
võimude katseid neis ajakirjades
tuua reportaazhe annekteeritud
Balti vabariikidest, nähtavasti loo­tuses,
et ehk see aitab reageerida
baltimaalaste kasvavale aktiivsuse­le
oma päritolumaade ja nende
rahvaste päästmiseks Kremli hävi-tarnisaktsioonidest.
; . :
Saksamaa ajakirja number toob
rohkete piltidega repprtaazhi Viru­maal
asuvast Pühtitsa nunnakloost­rist
Kuramäel, märkides, et seal
olevat praegu 133 miiina. Kastea-ted
on ^ usutavad, on iseküsimus.
Artiklis tuužšse intervjuusid
nunnadega, kes, nagu nimedest sel­gub,
on venelannad. Ilmselt kan­nab
kõik sihti, näidata nagu valit­seks
N. Veriemaal ka mipgitlaadi
usuvabadus. ; (EPL)
Epp Raun saavutas, kevadel dok­torikraadi
arhitektuuri ajaloos.
Metsaülikoolis on ta lektorina es­makordselt
ja ka ainega, mis met­saülikoolis
esmakordselt käsitletak­se
— TaUinna vanem arhitektuur.
Tundub et lõviosa kavast langeb
Töivö Rauna õlgadele.
Mitte ainult ei korralda ta aja­loo
õpperingi, vaid peab ka kaks
põhjapanevat loengut peateemal
(ärkamisaeg).
Üks neist käsitleb ärkamisaja rah­vusvahelist
tausta ja majanduslik­ke
eeldusi ja teine eesti rahva
kultuurüist arengut ärkamisajal.
Päris esimest korda viibivad met-šaülikooHs
Marilyn ja Eero Vihman
San Fransiscost. Neid tutvustame
lähemalt ühes tulevases lehes. Tä­naseks
aidaku sellest et Marilyrii
nimi ei tule mõne eesti vanema
soovist leida oma lapsele eksootüist
nime, vaid on ameeriklase kohta
päris tavaline nimi. Aga ameerikla­ne
Marilyn ön ise paris ebatavali­ne.;
Eks lugege ta kohta edaspidi,
samliti Eero Vihmanist.
Jaan Puhvelit pole me metsaüli^
koolis pikka aega nämud — viimati
1970. a. suvel, seega 12 aastat taga­si.
Tänavu ootame temalt kirjandus-ainelist
loengut, mis algab küll
- Jansenist, aga on pigem ülevaa­de
puremast ajajärgust, kui kont­sentratsioon
lühemale perioodile.
Vahest jõuab Viidinguni välja . . >
Lisaks juhendab Jaan Pühvel eesti
keele ja kone gruppi edasijõüdnui-aev--
v:'^'-
Epp ja Toivo Raun, Marilyn ja
Eero Vihma, Jaan P — kes
ütleb^ kui palju õnICalifoiiüa eest­laste
intelligentsi ruütkUomeetri
kohta Boltonis. :
vanus
tounuh 22.—29. augustini
Osavõtumaks on $175.00, lastele V
$100.00, miMest registreerimisel
tuleb tasuda $35.00. telefon
Lisainf ormatsiooE isaadäval. ........
EOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL soovin informatsioonr laste
45FultonAv6.,l^
(416) 463-9065
•
laiiiiiiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiii^
'amme
kutsufudküM^
^^^^^^ — Käesoleval kuul möödus 24 aastat, kui president EisenhowCT kuulutas es­makordselt
välja Ikestatud Rahvaste Nädala, millega juhitakse erilist tähelepanu kommunistliku ikke all
kannatavate rahvaste kurvale saatusele. Selle nädalaga tahetakse kindlustada nende rõhutud rahvaste vs^
tupanutahet ning iselgitada ameerika rahvale missugune oht varitseb neid konimunismi sildi aU.
„PubHc Law 86—90" alusel on
1959. a. saadik kirjutanud vasta­vale
proklamatsioonile alla iga
USA president. Kunagi ei ole aga
pööratud sellele iga-aastasele.sünd­musele
nii palju tähelepanu kui tä­navu.
Esmakordselt leidis allakir­jutamine
aset Valge Maja Rose
Gardenis ajakirjanike ja kutsutud
külahste juuresolekul.
Republikanide partei eriline osa­kond
etiiiliste gruppidega sidemete
pidamiseks kutsus 19. juuliks kok­ku
ligi 200 kommunistliku rezhii-nü
all elavate rahvaste,, muuhulgas
ka eestlaste, esindajad.
• ERKÜ'd esindasid esimees: Ju­han
Simonson, abiesimehed
Mäido Kari ja Paul Saar ning
Eisinduskogu Uige Jüri Raus.
Aktiivsete republikanidena olid
kutsutute hulgas ka eestlased Veve
Eldridge Washmgtonist ning In-dianapolises
elav Hans LiU.
Kohal olid mitmed Kongressi
liikmed, nagu Esindajatekoja Vä­lissuhete
Komisjoni esimees ele­ment
Kablocki, ikestatud rahvaste
probleemidega tegelev Edward
Derwinski, baltlaste sõber Geral-dine
FerraTo ja paljud teised.
Esindatud oli ka väüsministeer
rium, kust oli pidulikule üritusele
tulnud muuhulgas Balti küsimusi
käsitlev Mildred Patterson.
Ta on tihti arutanud ERKU ja
JBANCi (Jomt Baltic American
National Gommittee) esindajate­ga
Balti riike puudutavaid prob-
• Beeme •
ning kasutas seegi kord võimalust
suhete värskendamiseks eestlaste­ga.
yV;-'
Vastuvõtu aukülalisteks olid ase­president
George Bush ja Captive
Nations Gommittee esimees dr.
Lev Dobriansky. Georgetown Uni-versity
juures Nõukogude uuri-
Laupäeval, 7. augustil kell 8.30
5. Jõekääm LaSste Suvekodu vjd-
Lanpäeval, 14. augustil, kell 6 0.
Collingwoodis, J* Sepa suvila õuel
Grupp eestiasi Valge Maja roosiaias 19. Juulil 1982, kui presidenl ?lo-nald
Reagan kirjutas aUa Ikestatud Rahvaste Nädala proMamatslooiu-le,
mida tehti esimest korda avalikult. Pildil vasakult ERKU liige
Jüri Raus, ERKU aseelsimees Paul Saar, tagapool H.Lül IndiaKapoii-sesf^
USA välisministeeriumi Balti laua juhataja Mildred Patterson,
;ERKU esimetö Juhan Simonson ja ERKU'aseesimees MäidoKari^^
Foto: MäidoKari
muste professorina töötav Dõb--
riansky on aastaid võidelnud kom­munismi
poolt ikestatud rahvaste
huvide eest, pöörates valitsusring­kondade
tähelepanu sellele, mida
kommunism tõeliselt tähendab nei­le,
kes peavad selle all elama.
Valge Maja „public relations"
esindaja Elizabeth Dole tutvustas
koosolijatele selleks vastuvõtuks
eriliselt kohale kutsutud endiseid
Kongresi liikmeid,
kes olid omal ajal aidanud läbi
viia aktsiooni, mille tulemusena
sai teoks Ikestatud Rahvaste
-<Nädai.;--,,::;:;-^ y^o'^-: '
Nende hulgas olid mõned nimed
mis Võivad eestlastele olla tollest
ajast veel tuttavad, nagu rahvasaa­dik
Judd. ning senaatorid Curtis ja
' M o s s ; / ; ^
Pooletunnise tseremoonia raa­mes
pidas president Reagan kä
kümneminutilise kõne, milles ta
mainis muuhulgas Balti riike. Pre­sident
ründas teravalt kommunis­mi,
öeldes, et sellele filosoofiale
rajatud riigikord toob endaga ai­nult
kaasa sunnitööd, massivangis-tusi,
nälga ja veresauna. Ta hoia­tas,
et N. Liidu tugevnemine tä­hendab
ainult kõikide aegade suu­rima
sõjaväelise impeeriumi laie­nemist.
•
; President väitis, et maailmas on
praegu ' toimumas globaalne võit­lus,
millele ta tahtis erilist tähele­panu
tõmmata Ikestatud Rahvaste
Proklamatsiooni piduliku allakirju­tamisega.
Seües heitiuses mängivad presi­dendi
arvates olulist osa raadio­jaamad
nagu Ameerika Hääl
; ning Raadio Vaba Euroopa
Vabadusraadio, mis teatavasti toi­metavad
saateid, ka Nõukogude
okupatsiooni all kannatavasse Ees­tisse.
Reagan kinnitas, et tä meel­sasti
suurendaks nende raadiote
eelarveid, kui Kongress annaks
talle vastavad summad.
Presidendi sõnavõtt võeti vastu
tormilise aplausiga ning pidulik al-lakirjutamme
lõppes ispontaanse
„God Bless America" laulmisega,
millega ühinesid ka Reagan ja
PoRo ••
15-30
— valmis
oma
tellitud.
Kui olete mõelnud sel sügisel endale
kasuka osta,-siis ostke suvel ja
säästke. Valige endale kasukate
hulgast, mis on müügil või
laske oma mõõtude järgi
õmmelda. Sama hind!
Valmistatakse kohapeal ja
täielik garantii.
;. SÄÄSTKE EKSTRA 5%
;e oma kasukas
enne 7. augusti 1982 ja
säästke veel 5%.
Pildil pesukarunahast
(racöon) jakk. Tavaline
hind $1375
NÜÜD $1074
Krediitkaardid
191 Egiinton Ave. E. - 488-1701
. Just West pf Mt. Pleasant Rd
Open daily to 6- Thurs to 7 - Sat to3