1979-03-06-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
SLIiüSro mm MÜÜGIL „VÄBA EESTLASE" N A I S.E D 4x100 m 42,27 Ida-Satea .42,54 N L 42,72 Inglismaa J,47 Bulgaaria ^,78 Prantsusmaa . 43,83 Pöola 43,97 USA 44,18 Lääae^aksa 44,26 Kanada 44,31 Rootsi 4x400 m' 3.21,2 Ida-Saksa 352,5 NL ä^,8 Poola 3.27,2 Inglismaa 358,0 I^^e^Saksa 3.28,2 USA 358,7 Austraalia 3.30,4 TshehSioslovakkia' 3.30,7 Ungari .3.30,7 Rumeeiaiffl-. 2J01 & Simeoni, 1.99 R. Actemanü, Ida-Sate 155 B. H o l z ^ ^ , Lääne-Sato i;95 ü. Meyfarfch^ Lääne-Saksa i.93 K. Gibbs, Austraalia 1.93 J . Kirst, Ma-Saksa 1.93 K Nitzsche, Wa-Saksa 1.91 CvPopa, R i ^ ^ 1.90 L : R i t e , USA 1.90 IX Brili, Kanada 1.90 T; Jagi, i^mapani (39.~51/:Š. <Ö#i^ Mallis:':- m D. Bräl, Kaisada^^ mXJ^ Wlim, Bcwia t^K MartaeiÄ, N L 20.09 H. Knorrscheidt, Ma-Saksa 20,70 S. Kratshevskaja, NL 20.33 E. Stojariovay Bulgaaria 20 33 I. Peitmva, Bulgaana 20.10 E. Wilms, Lääne-Sa&sa 19.92 T. Bufetcva, NL 70.72 E. Jahi, Ida-Sak§a 70.34 F. V e l w , NL 68.48 M. Dröse, Ida-Saks® 67.54 S. Fetn>va, NL , 66.94 S. Bozhkoya, Bulgaarisi 66.28 L. Issajöv®, NL 66.24 N. Got^batsõva, NL 66.10 S. Engel, Ida-Saksa 64.40 T. Berezhnaja, NL 64.04 J; Prouzova, T-sIovakkia (13. H. Parts Eesti, 62.92) Dokamesitoalteos andekaimast eesti soost spioonist Arthur Ha- - man — Juhan Tuldavast, kes „põgenes" 1955. a. Rootsi ja saavutas pagulaskonna usalduse, kuni 1963. a. N . Liitu tagasi läkš. Autori lurimtoe põhineb paljudele dokumentidele ja feiMäfeele e. T. E. S. Täieisdnaskooli Eesti Yäbarügi aktusel o i : üheks osaks kooli Sõpuklassi õpiSastele kooli iõpumärgi rinda kin^ainine.^ Pildil õpetaja HcUa Leiyat (keskel) Msiräka Tammele märki sln- Foto: Vaba EestlasDs 69.16 R. Fuchs, Ida-Saksa 64.24 ü. R i c t e , Ida-Saksa 64.02 E . Helmschmidt, I r ^ l ^a 64.02 k . Schmidt, USA 64.00 T. Sändason, USA 63.66E.Raduly, R u ^ 63.60 U. Hommola, Ida^^kssi 63.50 MCoIon, Kuuba 63.37 S. Calverfcy USA 6332 K. Šmith, USA^^^^^^ 1 Viievõistlus 4768 p.Konihowski, 4746 N;Tlatsiiiei^ 4704 J . Frederick, USA ' 4675 M. Pai^, Uiagari 4638 B. P « c , Ma-Sak^ 4599 K; Nitzsche, Ida-Saik^ 4596 J ; Š^imova-j NL * 4592 B/Philipp, I d a ^ ^ 4590 J . Gordijeitö, NL 4565 RNeubeit, Ida-Saksa (22. Oja Eesti, 4343} 42. E. Km-vand: Äti,4224) / - ^ V - . STOKHOLM — StoMiolmis toimus Eesti Keskkooli- ja Gümnaasiumiõpetajate üiiingu üldkoosolek. Tegevusamndtss andis, ühingu esimees ülevaate PIPESO CIMivusvaSielise KeiMxK>li5p8t&' jajte tWiingu) 48. kongressist, mis toimus Liaxömbourgis. Kongps^- sist võttis osa 22 liikmesriiki, neij-de h u l g ^ k a Efesti ©teüis. E ^ ti on ainuke© lükmesmaa, mis asub eksiilis. E e ^ i esindaijana võtsid feong]P&ssist osa fü. dr. JCih. Uingeivson ja iil. mag. Ingrid KüldveMsUngersion. Peale eelmair nitnite võtsid kongressist osa veel 16 riiki ^^tlejatena.—- Kongressi peateemalks oli gümnÄum^ koolide üldine aren^ maailnm. Kongressi tääxtsamaMss ^©tsus^ töks võiks pidada järgnevaid: Põhikool võtana kasutamisele moodsaimad õppevahendid ja (paremad pedagoc^ilised mee-ctodid ija ifcodisüsteem peaks olema korraldatud nii, et oldss sujuv üleminek eetedlist ülikooli 7.09.V- BardsäÄiene, Lšedi Ö.89 J . Andersco, USA j 6 ^ S. SiegI, IdarSaksa (5^9 A. Voigt, I d a - i ^^ J. l^grymva, Ö.73 B. mijak^ Ida^ksa 472K. M c M ^ 6.71 G. Panait, Rumeenia 6.70 L . Jaceriko, Austraalia « A Kanada osutus parimaks provintslfe^ mürd-maasui^ tamises Quebec eesotsas a-aastase Pierre Harey'ga. Viimane võitis kõik köhrf ala, 10,15 ja 3x7%,km. Ta oli möödunud suvel ka p-arim Eaaada jalgrattur maan- ^.06 I. Slupianek, Ida-Saksa m.87 H. Fibingerova, T-slovakkta 21.58 M. Dröse, Ida-Säksa 21.58 M. Adam, Ida-Saksa I^arimafes duaalselt väljaspool Quebeci osutus meie süusk-jalgrättur Robert [Vellend, kes tuli prantslaste :^ele 10'. fcm^ suusatasioöses • kolmandaks, 15 kni-s viiendaks ja teatesuusatamises Ontario meeskonna koosseisus osas kuulama lõpetaijate kriitika, enne kui need võetakse .iildiselt kasutusele. Sealjuures, pe&s õipeteiine olema individuaalset IBŠM.. Kõik töötaivad õpetaaa^ m mõned a a sM tagasi eesti keeles Ümunad ja smd panu leidnnd Sobtsmentaaijutustase ,,KGB katsub Evet" toglis-keelne väljaanne. Eestikeelse teose ilmumisd nimetati seda fohkem k d t õ ^ sündinnd looks, vaid hoopis köiele kodiunaaä š kaslraamatnks. Võõrastest näivustest sõp'a(M® olehs S(5(D l&eaks näiteks KGB agenti^ tfi§st t i ^ .va ja eelarve feinnitaimist vaüti uus 5: esimees — Jöh. Ungerson, abiesi-mehed ~ Kugen Kifenan j a August Slkkj sekretär — Paul Laan, välissekretär — William Muld, vä-lisseifcretäri abi — Silvia Siivsus, laekur William Grosstahl, ametita liikmed — Edith Kotka- Nyman. Mleemo Mäelo, Merike 3ild, Ileln Treufeldt, Ülo Veren- Viimastel kohalikkudel • võistliis-tel tuli Robert Vellend esikohale nii Ski Haven'is kui ka Joselin C i ^ i võistlusel Bracebridge'is. 1972. a. Lembit Joselini poolt välja pandud rändkarikas cm Biiüd eestlase valduses. Eestlastest on sel talvel edukalt võistelnud ka Allan Mägi, Jaan Roos, Harri ja Mehis Kivüo, Val-den ja Mihk©] Sadul, Mihkel ja Andrus Vasiä, Uno Limit, Ülo Vastopä j.t. -BeVisjonBk<Mriisjon:^^^H^ Ar-raš ja l ^ r l Vainu. Esindajad PIPESO kongressile: W. Muld, Joh. Ungerson. Vaatlejaiks: E. Kotka-NjOTian, S. Silvešus ja Ingrid Ungerson. Aastaraamatu „Eesti Koorv toinietipt täiendati Silvia SilWtisega, ttldkoosolekule järgnes adjunkt Ester iJürise ettekainne Saksamaa tooolioludest. Ester Jüris on saksa gümnaasiumides töötanud kuusaasitat. @ tr@ymuth foi Viivi Piirisilci 18.80 + $1.20 saateknlu, kokka mm TeOimis! võtab vastu ,eVsi&a Eestlase" talitas. Los Angel^ist. ÄNDReSKiiN0 & EMP m lk. Hmd $14.00 br. -{^ saatekola^S^^^ laialdasele ällihnaterjaK Ta Soome ^se- ja välispoliitikat^ Higi tänapäevast olo-korda ja snnnda, Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valtt-ja palju muud, tuues Soome ss^ta» sest huvitatud hig^aile palju ansi andmeid. i!IS!!IHlSinnSli!glS9iniS9Rlllilllililiillill!llilllliiiiinillllilililil^ mmm y,Endla" einelauas; Paar lauda ee^ mai viibis Kurm köäme sõbraga. |Cuna nad kõnelesid meelega kõvasti, kuulsm iga sõna. -:tJ3£s neist: ütl/as:^^ v • „Pärial olevat advokaadiks Mf^e-vss, 'keUe sina kaitsjaks valid?" Kaitsen end ise!" ' „See ei lähe", ^manitseti teda. ,,Kui;sfiiüpiiM satub advokaat, siis n kaitse ta end ise, vaid seda teeb mõni:k(ilite^" • ///r^/-^;^ ,,Tava kohaselt küll. Äga kuna mu vastaseks on kollanokk Meeves, siis tahan talle näidata, kuidas Madis õh^^pruulib.'^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ,,OUepruulimine" tuli ette kohtunik Tarassovl juulis. Kõmu dufi^ list 'kahe noore advokaadi vahel oli meelitanud fcok^ saalitäie kuula- . Kohtuniku lepituskatisei tojus ~ Kurm ei nõustunud paluma vabam-dust. Kui kaks tiämlstajatd^^ kuulatud, võtsin sõna süüdistaja,- l a . ütleski vaid paar lauset, nime- Wes lugupeetud kodaniku võrd^ ' l u st ja sona-ajas enese sirgu, võttis oraatorip alustas loengut karskustöö tähtsur ses ja sellest kahjiist, mida välismaalt sisseveetud vagijwgid teevad .rahvale.;;:. V':;. Kohtunik peatas iteda, seletades, et a/rutamisel ei ole fcarsküsklisi-mus, ja palus asuda end kaitsma. Künna vaatas iseteadvalt miBu poole;ja torgei^^ võäes ütles ta järgmist: „Võrdltist loomadega da solvavaks aiöult rant, te kede» alal on võhik ja ei tunne rahvalikke väljendusviise. tähistataks^ inimeste omadusi, nagu tegi seda vene kirjahifc Krõlov oma kuulsates • Lõvi 'tähendab — • vapper kui lõvi, 'karu — tugev kui karu, rebane — kävial kui rebane! Jänes tähistab argust, kalkun kõrkust, harakas edevust ja nõnda edasi, üteldakse „koerpoiss" ning ülemeelikult kui nad tabavad solvamised nad ei ole. Sokuks nim;etasin kangekaelsuse pärast. Ta käitus koosolekul nagu sokk nmg takistas oma jonnakusega meie tööd. Ka sõnas „haiset" ei ole midagi haavavat — igal ilpomal on oma hais, mis võib olla inunese ninale meeldiv või mitte. Jah, sokk haiseb, inimesele on see hais vastik, aga küsigekitselt, mida tema sellest arvab! Nü on siis sÕna„haisema" relaitüvne mõiste. Mina ei haavanud, kaebajat^ vaid nõudsin, et ta lõpetaks oma jonnaka ja as jätunthriatu vastuvaidlemise. Seepärast palusin teda lahkuda. See oli nibu kui koosoleku juhataja otsene kohus." Nüüd tuli kord minu kätte näidata, kas ka mina oskan „õlot pruu- ,,Kaebealune tegi ekskursiooni loomariigi meeldivate ja ebaineel divate elanike juurde. „Solvaniise' mõiste selgituseks kasutan tema meetodit. Lähtudes põhimõttest ,;mis ühele hea, see teisele paras", vaatlen, missuguse loomaga saab võrrelda kaebealust. Lõviga? Süda annaks mõõdu välr ja, aga küüned on nürid. Karuga? Karu haavuks, kui teda võrreldaks häiraga, kes: on peenike nagu piitsavars. Rebasega? Kes on näinud puuderdatud rebast?" Saalis kostis naeruturtsatusi. ^,Asume meelitusnhne ,;haiseva scku^* juurde; A J T O I , et kaebealune haavuks, kui talle karjapolsi- Rahvas naeris laginal — Kurm kasutas ^ohtralt parfüümi. ,,Kaiijifc ei leia ma mingisugust meeldivat ega ebameeldivat looma, kellega saaksin võrrelda kaebealust. Seepärast ei ole mõtet On siiski i i l ^ omadus, mis ükskord on jühine kõigüe elavatele olevustele - - noorus. See omadus ongi, mis käesoleval prots^sil lahutab kaebeahtse kaebajast: Mmu klient ei mõista hinnata nooruse taktitunde puudust. Saada „haJse-vak^ sokuks" sõimatud, on igatahes ränk haavamine — seal ei aita mingisugune tiritammitamine. Kui pehmendava asjaolu toon ette just kaebealuse nooruse. Seepärast ei nõua mu klient italle rasket karistust, vaid lepib kergemaga," Mu vihje noorusele viis Kurmi tasakaahsst välja Ta pahvatas: „01en igatahes vanem kui advo- ,kaat Meeves!" Vastasin kuivalt:. ^ „Aastatelt JahV^ : Kohtunik kuulutas otsuse: Kurm kolmeks päevaks aresti või 15 rubla rahatrahvi. - Pärast kohtuistungit kuulsin ühe vanema kolleegi märkuse: \ „S€e oli rumaluse tipp, kuidas Kurm end kaitses ja häbematuse tippr kuidas Meeves te^a nöökas." Komitee koosolekuist osa võttes märkasin, et eestlaste edumaa taga ei seisnud esimees Kurm, vaid „Postmiehe" tounetaja Jaan Karu. Nõüpidamistelta palju sõna ei võtnud, vaid kuulas ja pistis sekka mõne kasuliku märkuse. Kuid tegelik peajuht ja niitide bäeshoidja oli tema. Karu muretses sakslaste tegevusest ja plaanidest salajast informatsiooni, mida komitee ametlikel usaldusmeestel võimatu oli hankida. Ta kogus endale sõpru teenijate ja vähemate ametsiike keskel, oskas nendega rääkida ja nieelitas neilt Täija andmeid oma'tööandjate kohta. Karu suu oli lukus — seda ta sõbrad teadsid. Sakslased ei aimanudki, et nende teenijad seisid Karuga ühenduses. Kuidas ta agentuur tööftas? viisil vastaksin: „Ise oled haisev imetletakse —„vaat, kus krants!" sokk!" See ei pea k a kuidagi pai Need väljendused võivad meeldida, ka, sest võivad fcddtada ka viha, eriti sisSj lõhnab." Ta tõi teateid surnud kaladest te da lained uhtusid Pärnu või Tõstamaa randa, avaldas kalurite kaebusi vähenenud saagist ja Ägutas Waldhofi suitsu nmg talmia. Omal kulul ^korraldas Karu mitu jõevee analüüsi ja palus, et' seda teeks ka linnaarst drl Hermann. Arsti aruanne vee roiskumise kohta oli hävitav, aga Unnavälitsus viskas selle lihtsalt paberikorvi. Ega sakslastegi laagris magatud: koondati saksa valijiid, kes elasid väljaspool Pärnut, nmg pi-gistati eestlasi, niipea, kui keegi juhtus sattuma nende võimu alla. ühel päevail esitas Isma^l mulle mõistatuse: ,,Mõista, mõista, m see on? Tamm Tartu tänaval, lepp linija uulitsal, juurila kokku jO(isevad^ ladvula k Ä i langevad?" ,,Ei:teaarvata*V pidin tunnistama.:; ja seda m d l raamatud 1 „See on, kuidas Taülinnainaa Ttoiija a ^ mõisnik ja Pärnu E l i - vajas i| tühja-tähja — nmg veendunud, et õhk on puhas — kadus nagu kogemata tagumisse tuppa. Sinna läks jäljele 'ka Karu, jättes kunded õe Liisa hooleks. Tagatoas aeti mõnusat juttu, kusjuures külaline teatas, mida ta näinud või kuulnud: Kui mõnel majaomanikul t ^ i s kavatsus müüa ema kinnisvara, sai Karu sellest teada juba enne, kui omanik oli langetanud otsuse. Karu hakkas kohe otsima eesti ostjat. Karu trtopetihääled „Postmie-hes" äratasid üles nii mõnegi ma-sabeti koguduse õpetaja Haase nurja ajasid Tennmanai kandidatuuri Mihkli koguduse õpetaja hale." „Vaat, kus alles hima mõistatus!", Eduard Tennmann oli noor teoloog, usuõpetaja Kooliseltsi pm-gümnaasiumis. Teda tunti knai head kõnemeest, kes koos teisiie Kooliseltsi õpetajatega pid^' loenguid ja korraldas kursusi. Kuulsin ise temalt üht ettekannet „Kalevi-pojä" Valimised nihkusid vähehaaval lähemale. Sakslaste kants paistis' ei haise' vaTd esialgu veel kindel, aga eesti maleva tungis iisna ta müüdde alla. • Ta oli esimene, kes julges avalikult kõnelda ja kh-jutada Pärnu jõe rüvetamisest Waldhofi reoveega jit supelamituss hävMisöhust-. ü Londonis, Ont. Seltsi poolt kom invrCA ruumes; AW üKkoolist. Aktusele datnd kunsthiäitus Pant heüHndi-vw Aktusele kogunes kümne inimese, mis Ö9 arvu poolest vüm| üheks suuremaks kuituleOcuks Londonis] oli i s ^ kaugemalt, Ja mujalt. Aktus algas lipu sis mille järele Ruth klaveril^0'Canada ja| ühiselt lipulaulu Avasõnad ütles Eest mees Kaljo Loone, külalisi Eesti Kunsti esindajaid Bmü Eei ga ning Laine Panti nelejat Waiterloo wi^ ülikooli polütiliste jõudu prof. Toivo Mi| Sisukale aktusekõi langenud kangelaste Funendaitud saalis laual oleva sini^must-i lad j a täienduskooli laine Pmres, Kadri Reikman ning AstriJ Teni defclameerisid klaverisaatel luuletus^ jäljetud hauad". Sas luges EKK U ' Kahro ette Eestlaf kogn Kanadas läl Gatharinesi ja Kit{ Seltside kirjalikud! Bellejäiele esitas õpü lijuhataja Valdek Lei kõlm laulu: E^ Rajale rahvaliku laulu — Kc med ja F. Saebeli mad laulud. Kunstinäituse avas tide Keskuse esindaji me, kes ka lüihidall EKK (ülesandeid ja duses eesti ikunstimul tamisega ja eesti kogumisega. Kunstii VÄBÄ EEST i 2 XL «Ci Ui ai RlCHMOND [ V A B A . E E J oVaba Eestlase" toi talituse asnkohal •"TOIMETUS JA T J avatud esmaspj reedeni kella 9- Telefönid: toiiuetus talitus Toimetajad kodus väljaspool tööaegh: Karl Arro 7C Hamies Oja Ai Kuniutusi võetaksj nädala esimesse äja| psmasp. homm. kell nädala teise ajalehte map. homm. kell^ KUULUTAÄIIl ^ VApA EESW on tasuv ajalehe lj leviku tpit Kualutnšte üks toll ühel veerul esiküljel tagaküljel ; KUULUTUSI Vi : VASTU: 1. Vaba Eestlase ii Tecumsetb St Telefon 364-7675 : Postiaadress: Bo: Sth.C, Toronto 3,1 Talitus väljaspool' Hehni Lüvandi 1. Mrs. Leida Marle^ 149 Bishop Ave. . Willowdale, Ont, Telefon: 223-0080
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 6, 1979 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1979-03-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e790306 |
Description
Title | 1979-03-06-06 |
OCR text |
SLIiüSro mm MÜÜGIL „VÄBA EESTLASE"
N A I S.E D
4x100 m
42,27 Ida-Satea
.42,54 N L
42,72 Inglismaa
J,47 Bulgaaria
^,78 Prantsusmaa .
43,83 Pöola
43,97 USA
44,18 Lääae^aksa
44,26 Kanada
44,31 Rootsi
4x400 m'
3.21,2 Ida-Saksa
352,5 NL
ä^,8 Poola
3.27,2 Inglismaa
358,0 I^^e^Saksa
3.28,2 USA
358,7 Austraalia
3.30,4 TshehSioslovakkia'
3.30,7 Ungari
.3.30,7 Rumeeiaiffl-.
2J01 & Simeoni,
1.99 R. Actemanü, Ida-Sate
155 B. H o l z ^ ^ , Lääne-Sato
i;95 ü. Meyfarfch^ Lääne-Saksa
i.93 K. Gibbs, Austraalia
1.93 J . Kirst, Ma-Saksa
1.93 K Nitzsche, Wa-Saksa
1.91 CvPopa, R i ^ ^
1.90 L : R i t e , USA
1.90 IX Brili, Kanada
1.90 T; Jagi, i^mapani
(39.~51/:Š. <Ö#i^
Mallis:':-
m D. Bräl, Kaisada^^
mXJ^ Wlim, Bcwia
t^K MartaeiÄ, N L
20.09 H. Knorrscheidt, Ma-Saksa
20,70 S. Kratshevskaja, NL
20.33 E. Stojariovay Bulgaaria
20 33 I. Peitmva, Bulgaana
20.10 E. Wilms, Lääne-Sa&sa
19.92 T. Bufetcva, NL
70.72 E. Jahi, Ida-Sak§a
70.34 F. V e l w , NL
68.48 M. Dröse, Ida-Saks®
67.54 S. Fetn>va, NL ,
66.94 S. Bozhkoya, Bulgaarisi
66.28 L. Issajöv®, NL
66.24 N. Got^batsõva, NL
66.10 S. Engel, Ida-Saksa
64.40 T. Berezhnaja, NL
64.04 J; Prouzova, T-sIovakkia
(13. H. Parts Eesti, 62.92)
Dokamesitoalteos andekaimast eesti soost spioonist Arthur Ha- -
man — Juhan Tuldavast, kes „põgenes" 1955. a. Rootsi ja saavutas
pagulaskonna usalduse, kuni 1963. a. N . Liitu tagasi läkš.
Autori lurimtoe põhineb paljudele dokumentidele ja feiMäfeele
e.
T. E. S. Täieisdnaskooli Eesti Yäbarügi aktusel o i : üheks osaks
kooli Sõpuklassi õpiSastele kooli iõpumärgi rinda kin^ainine.^
Pildil õpetaja HcUa Leiyat (keskel) Msiräka Tammele märki sln-
Foto: Vaba EestlasDs
69.16 R. Fuchs, Ida-Saksa
64.24 ü. R i c t e , Ida-Saksa
64.02 E . Helmschmidt, I r ^ l ^a
64.02 k . Schmidt, USA
64.00 T. Sändason, USA
63.66E.Raduly, R u ^
63.60 U. Hommola, Ida^^kssi
63.50 MCoIon, Kuuba
63.37 S. Calverfcy USA
6332 K. Šmith, USA^^^^^^
1 Viievõistlus
4768 p.Konihowski,
4746 N;Tlatsiiiei^
4704 J . Frederick, USA '
4675 M. Pai^, Uiagari
4638 B. P « c , Ma-Sak^
4599 K; Nitzsche, Ida-Saik^
4596 J ; Š^imova-j NL *
4592 B/Philipp, I d a ^ ^
4590 J . Gordijeitö, NL
4565 RNeubeit, Ida-Saksa
(22. Oja Eesti, 4343} 42. E. Km-vand:
Äti,4224) / - ^ V - .
STOKHOLM — StoMiolmis toimus
Eesti Keskkooli- ja Gümnaasiumiõpetajate
üiiingu üldkoosolek.
Tegevusamndtss andis,
ühingu esimees ülevaate PIPESO
CIMivusvaSielise KeiMxK>li5p8t&'
jajte tWiingu) 48. kongressist, mis
toimus Liaxömbourgis. Kongps^-
sist võttis osa 22 liikmesriiki, neij-de
h u l g ^ k a Efesti ©teüis. E ^ ti
on ainuke© lükmesmaa, mis
asub eksiilis. E e ^ i esindaijana
võtsid feong]P&ssist osa fü. dr.
JCih. Uingeivson ja iil. mag. Ingrid
KüldveMsUngersion. Peale eelmair
nitnite võtsid kongressist osa veel
16 riiki ^^tlejatena.—- Kongressi
peateemalks oli gümnÄum^
koolide üldine aren^ maailnm.
Kongressi tääxtsamaMss ^©tsus^
töks võiks pidada järgnevaid:
Põhikool võtana kasutamisele
moodsaimad õppevahendid
ja (paremad pedagoc^ilised mee-ctodid
ija ifcodisüsteem peaks olema
korraldatud nii, et oldss sujuv
üleminek eetedlist ülikooli
7.09.V- BardsäÄiene, Lšedi
Ö.89 J . Andersco, USA j
6 ^ S. SiegI, IdarSaksa
(5^9 A. Voigt, I d a - i ^^
J. l^grymva,
Ö.73 B. mijak^ Ida^ksa
472K. M c M ^
6.71 G. Panait, Rumeenia
6.70 L . Jaceriko, Austraalia
« A
Kanada
osutus parimaks provintslfe^ mürd-maasui^
tamises Quebec eesotsas
a-aastase Pierre Harey'ga. Viimane
võitis kõik köhrf ala, 10,15 ja
3x7%,km. Ta oli möödunud suvel
ka p-arim Eaaada jalgrattur maan-
^.06 I. Slupianek, Ida-Saksa
m.87 H. Fibingerova, T-slovakkta
21.58 M. Dröse, Ida-Säksa
21.58 M. Adam, Ida-Saksa
I^arimafes
duaalselt väljaspool Quebeci osutus
meie süusk-jalgrättur Robert
[Vellend, kes tuli prantslaste :^ele
10'. fcm^ suusatasioöses • kolmandaks,
15 kni-s viiendaks ja teatesuusatamises
Ontario meeskonna koosseisus
osas
kuulama lõpetaijate kriitika, enne
kui need võetakse .iildiselt kasutusele.
Sealjuures, pe&s õipeteiine
olema individuaalset IBŠM.. Kõik
töötaivad õpetaaa^
m mõned a a sM tagasi eesti keeles Ümunad ja smd
panu leidnnd Sobtsmentaaijutustase ,,KGB katsub Evet" toglis-keelne
väljaanne. Eestikeelse teose ilmumisd nimetati seda
fohkem k d t õ ^ sündinnd looks, vaid hoopis köiele kodiunaaä
š kaslraamatnks. Võõrastest näivustest
sõp'a(M® olehs S(5(D l&eaks näiteks KGB agenti^ tfi§st t i ^
.va
ja eelarve feinnitaimist vaüti uus
5:
esimees — Jöh. Ungerson, abiesi-mehed
~ Kugen Kifenan j a August
Slkkj sekretär — Paul Laan,
välissekretär — William Muld, vä-lisseifcretäri
abi — Silvia Siivsus,
laekur William Grosstahl,
ametita liikmed — Edith Kotka-
Nyman. Mleemo Mäelo, Merike
3ild, Ileln Treufeldt, Ülo Veren-
Viimastel kohalikkudel • võistliis-tel
tuli Robert Vellend esikohale
nii Ski Haven'is kui ka Joselin
C i ^ i võistlusel Bracebridge'is.
1972. a. Lembit Joselini poolt välja
pandud rändkarikas cm Biiüd eestlase
valduses.
Eestlastest on sel talvel edukalt
võistelnud ka Allan Mägi, Jaan
Roos, Harri ja Mehis Kivüo, Val-den
ja Mihk©] Sadul, Mihkel ja
Andrus Vasiä, Uno Limit, Ülo
Vastopä j.t.
-BeVisjonBk |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-03-06-06