Vaba eestlane , March 6, 1979

              SLIiüSro mm MÜÜGIL „VÄBA EESTLASE"
N A I S.E D
4x100 m
42,27 Ida-Satea
.42,54 N L
42,72 Inglismaa
J,47 Bulgaaria
^,78 Prantsusmaa .
43,83 Pöola
43,97 USA
44,18 Lääae^aksa
44,26 Kanada
44,31 Rootsi
4x400 m'
3.21,2 Ida-Saksa
352,5 NL
ä^,8 Poola
3.27,2 Inglismaa
358,0 I^^e^Saksa
3.28,2 USA
358,7 Austraalia
3.30,4 TshehSioslovakkia'
3.30,7 Ungari
.3.30,7 Rumeeiaiffl-.
2J01 & Simeoni,
1.99 R. Actemanü, Ida-Sate
155 B. H o l z ^ ^ , Lääne-Sato
i;95 ü. Meyfarfch^ Lääne-Saksa
i.93 K. Gibbs, Austraalia
1.93 J . Kirst, Ma-Saksa
1.93 K Nitzsche, Wa-Saksa
1.91 CvPopa, R i ^ ^
1.90 L : R i t e , USA
1.90 IX Brili, Kanada
1.90 T; Jagi, i^mapani
(39.~51/:Š. <Ö#i^
Mallis:':-
m D. Bräl, Kaisada^^
mXJ^ Wlim, Bcwia
t^K MartaeiÄ, N L
20.09 H. Knorrscheidt, Ma-Saksa
20,70 S. Kratshevskaja, NL
20.33 E. Stojariovay Bulgaaria
20 33 I. Peitmva, Bulgaana
20.10 E. Wilms, Lääne-Sa&sa
19.92 T. Bufetcva, NL
70.72 E. Jahi, Ida-Sak§a
70.34 F. V e l w , NL
68.48 M. Dröse, Ida-Saks®
67.54 S. Fetn>va, NL ,
66.94 S. Bozhkoya, Bulgaarisi
66.28 L. Issajöv®, NL
66.24 N. Got^batsõva, NL
66.10 S. Engel, Ida-Saksa
64.40 T. Berezhnaja, NL
64.04 J; Prouzova, T-sIovakkia
(13. H. Parts Eesti, 62.92)
Dokamesitoalteos andekaimast eesti soost spioonist Arthur Ha- -
man — Juhan Tuldavast, kes „põgenes" 1955. a. Rootsi ja saavu­tas
pagulaskonna usalduse, kuni 1963. a. N . Liitu tagasi läkš.
Autori lurimtoe põhineb paljudele dokumentidele ja feiMäfeele
e.
T. E. S. Täieisdnaskooli Eesti Yäbarügi aktusel o i : üheks osaks
kooli Sõpuklassi õpiSastele kooli iõpumärgi rinda kin^ainine.^
Pildil õpetaja HcUa Leiyat (keskel) Msiräka Tammele märki sln-
Foto: Vaba EestlasDs
69.16 R. Fuchs, Ida-Saksa
64.24 ü. R i c t e , Ida-Saksa
64.02 E . Helmschmidt, I r ^ l ^a
64.02 k . Schmidt, USA
64.00 T. Sändason, USA
63.66E.Raduly, R u ^
63.60 U. Hommola, Ida^^kssi
63.50 MCoIon, Kuuba
63.37 S. Calverfcy USA
6332 K. Šmith, USA^^^^^^
1 Viievõistlus
4768 p.Konihowski,
4746 N;Tlatsiiiei^
4704 J . Frederick, USA '
4675 M. Pai^, Uiagari
4638 B. P « c , Ma-Sak^
4599 K; Nitzsche, Ida-Saik^
4596 J ; Š^imova-j NL *
4592 B/Philipp, I d a ^ ^
4590 J . Gordijeitö, NL
4565 RNeubeit, Ida-Saksa
(22. Oja Eesti, 4343} 42. E. Km-vand:
Äti,4224) / - ^ V - .
STOKHOLM — StoMiolmis toi­mus
Eesti Keskkooli- ja Güm­naasiumiõpetajate
üiiingu üld­koosolek.
Tegevusamndtss andis,
ühingu esimees ülevaate PIPESO
CIMivusvaSielise KeiMxK>li5p8t&'
jajte tWiingu) 48. kongressist, mis
toimus Liaxömbourgis. Kongps^-
sist võttis osa 22 liikmesriiki, neij-de
h u l g ^ k a Efesti ©teüis. E ^ ti
on ainuke© lükmesmaa, mis
asub eksiilis. E e ^ i esindaijana
võtsid feong]P&ssist osa fü. dr.
JCih. Uingeivson ja iil. mag. Ingrid
KüldveMsUngersion. Peale eelmair
nitnite võtsid kongressist osa veel
16 riiki ^^tlejatena.—- Kongres­si
peateemalks oli gümnÄum^
koolide üldine aren^ maailnm.
Kongressi tääxtsamaMss ^©tsus^
töks võiks pidada järgnevaid:
Põhikool võtana kasuta­misele
moodsaimad õppevahendid
ja (paremad pedagoc^ilised mee-ctodid
ija ifcodisüsteem peaks ole­ma
korraldatud nii, et oldss su­juv
üleminek eetedlist ülikooli
7.09.V- BardsäÄiene, Lšedi
Ö.89 J . Andersco, USA j
6 ^ S. SiegI, IdarSaksa
(5^9 A. Voigt, I d a - i ^^
J. l^grymva,
Ö.73 B. mijak^ Ida^ksa
472K. M c M ^
6.71 G. Panait, Rumeenia
6.70 L . Jaceriko, Austraalia
« A
Kanada
osutus parimaks provintslfe^ mürd-maasui^
tamises Quebec eesotsas
a-aastase Pierre Harey'ga. Vii­mane
võitis kõik köhrf ala, 10,15 ja
3x7%,km. Ta oli möödunud suvel
ka p-arim Eaaada jalgrattur maan-
^.06 I. Slupianek, Ida-Saksa
m.87 H. Fibingerova, T-slovakkta
21.58 M. Dröse, Ida-Säksa
21.58 M. Adam, Ida-Saksa
I^arimafes
duaalselt väljaspool Quebeci osu­tus
meie süusk-jalgrättur Robert
[Vellend, kes tuli prantslaste :^ele
10'. fcm^ suusatasioöses • kolmandaks,
15 kni-s viiendaks ja teatesuusata­mises
Ontario meeskonna koossei­sus
osas
kuulama lõpetaijate kriitika, enne
kui need võetakse .iildiselt kasutu­sele.
Sealjuures, pe&s õipeteiine
olema individuaalset IBŠM.. Kõik
töötaivad õpetaaa^
m mõned a a sM tagasi eesti keeles Ümunad ja smd
panu leidnnd Sobtsmentaaijutustase ,,KGB katsub Evet" toglis-keelne
väljaanne. Eestikeelse teose ilmumisd nimetati seda
fohkem k d t õ ^ sündinnd looks, vaid hoopis köiele kodiunaaä
š kaslraamatnks. Võõrastest näivustest
sõp'a(M® olehs S(5(D l&eaks näiteks KGB agenti^ tfi§st t i ^
.va
ja eelarve feinnitaimist vaüti uus
5:
esimees — Jöh. Ungerson, abiesi-mehed
~ Kugen Kifenan j a Au­gust
Slkkj sekretär — Paul Laan,
välissekretär — William Muld, vä-lisseifcretäri
abi — Silvia Siivsus,
laekur William Grosstahl,
ametita liikmed — Edith Kotka-
Nyman. Mleemo Mäelo, Merike
3ild, Ileln Treufeldt, Ülo Veren-
Viimastel kohalikkudel • võistliis-tel
tuli Robert Vellend esikohale
nii Ski Haven'is kui ka Joselin
C i ^ i võistlusel Bracebridge'is.
1972. a. Lembit Joselini poolt välja
pandud rändkarikas cm Biiüd eest­lase
valduses.
Eestlastest on sel talvel edukalt
võistelnud ka Allan Mägi, Jaan
Roos, Harri ja Mehis Kivüo, Val-den
ja Mihk©] Sadul, Mihkel ja
Andrus Vasiä, Uno Limit, Ülo
Vastopä j.t.
-BeVisjonBk<Mriisjon:^^^H^ Ar-raš
ja l ^ r l Vainu. Esindajad
PIPESO kongressile: W. Muld,
Joh. Ungerson. Vaatlejaiks: E.
Kotka-NjOTian, S. Silvešus ja
Ingrid Ungerson. Aastaraamatu
„Eesti Koorv toinietipt täiendati
Silvia SilWtisega,
ttldkoosolekule järgnes adjunkt
Ester iJürise ettekainne Saksamaa
tooolioludest. Ester Jüris on sak­sa
gümnaasiumides töötanud
kuusaasitat.
@ tr@ymuth foi Viivi Piirisilci
18.80 + $1.20 saateknlu, kokka mm
TeOimis! võtab vastu ,eVsi&a Eestlase" talitas.
Los Angel^ist.
ÄNDReSKiiN0
& EMP
m lk. Hmd $14.00 br. -{^ saatekola^S^^^
laialdasele ällihnaterjaK Ta
Soome ^se- ja välispoliitikat^ Higi tänapäevast olo-korda
ja snnnda, Nõukogude Liidu Soome-poliitikat, Soome valtt-ja
palju muud, tuues Soome ss^ta»
sest huvitatud hig^aile palju ansi andmeid.
i!IS!!IHlSinnSli!glS9iniS9Rlllilllililiillill!llilllliiiiinillllilililil^
mmm
y,Endla" einelauas; Paar lauda ee^
mai viibis Kurm köäme sõbraga.
|Cuna nad kõnelesid meelega kõ­vasti,
kuulsm iga sõna.
-:tJ3£s neist: ütl/as:^^ v •
„Pärial olevat advokaadiks Mf^e-vss,
'keUe sina kaitsjaks valid?"
Kaitsen end ise!" '
„See ei lähe", ^manitseti teda.
,,Kui;sfiiüpiiM satub advokaat, siis
n kaitse ta end ise, vaid seda teeb
mõni:k(ilite^" • ///r^/-^;^
,,Tava kohaselt küll. Äga kuna
mu vastaseks on kollanokk Meeves,
siis tahan talle näidata, kuidas
Madis õh^^pruulib.'^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
,,OUepruulimine" tuli ette kohtu­nik
Tarassovl juulis. Kõmu dufi^
list 'kahe noore advokaadi vahel oli
meelitanud fcok^ saalitäie kuula-
. Kohtuniku lepituskatisei tojus ~
Kurm ei nõustunud paluma vabam-dust.
Kui kaks tiämlstajatd^^
kuulatud, võtsin sõna süüdistaja,-
l a . ütleski vaid paar lauset, nime-
Wes lugupeetud kodaniku võrd^
' l u st
ja
sona-ajas
enese sirgu, võttis oraatorip
alustas loengut karskustöö tähtsur
ses ja sellest kahjiist, mida välis­maalt
sisseveetud vagijwgid tee­vad
.rahvale.;;:. V':;.
Kohtunik peatas iteda, seletades,
et a/rutamisel ei ole fcarsküsklisi-mus,
ja palus asuda end kaitsma.
Künna vaatas iseteadvalt miBu
poole;ja torgei^^
võäes ütles ta järgmist:
„Võrdltist loomadega
da solvavaks aiöult
rant, te kede» alal on võhik ja
ei tunne rahvalikke väljendusviise.
tähistataks^ inimes­te
omadusi, nagu tegi seda vene
kirjahifc Krõlov oma kuulsates
• Lõvi 'tähendab — • vapper kui lõ­vi,
'karu — tugev kui karu, rebane
— kävial kui rebane! Jänes tähistab
argust, kalkun kõrkust, harakas
edevust ja nõnda edasi, üteldakse
„koerpoiss" ning ülemeelikult
kui nad tabavad
solvamised nad ei ole.
Sokuks nim;etasin
kangekaelsuse pärast. Ta käitus
koosolekul nagu sokk nmg takistas
oma jonnakusega meie tööd. Ka
sõnas „haiset" ei ole midagi haa­vavat
— igal ilpomal on oma hais,
mis võib olla inunese ninale meel­div
või mitte.
Jah, sokk haiseb, inimesele on
see hais vastik, aga küsigekitselt,
mida tema sellest arvab! Nü on
siis sÕna„haisema" relaitüvne
mõiste. Mina ei haavanud, kaeba­jat^
vaid nõudsin, et ta lõpetaks
oma jonnaka ja as jätunthriatu vas­tuvaidlemise.
Seepärast palusin te­da
lahkuda. See oli nibu kui koos­oleku
juhataja otsene kohus."
Nüüd tuli kord minu kätte näida­ta,
kas ka mina oskan „õlot pruu-
,,Kaebealune tegi ekskursiooni
loomariigi meeldivate ja ebaineel
divate elanike juurde. „Solvaniise'
mõiste selgituseks kasutan tema
meetodit.
Lähtudes põhimõttest ,;mis ühele
hea, see teisele paras", vaatlen,
missuguse loomaga saab võrrelda
kaebealust.
Lõviga? Süda annaks mõõdu välr
ja, aga küüned on nürid. Karuga?
Karu haavuks, kui teda võrreldaks
häiraga, kes: on peenike nagu piit­savars.
Rebasega? Kes on näinud
puuderdatud rebast?"
Saalis kostis naeruturtsatusi.
^,Asume meelitusnhne ,;haiseva
scku^* juurde; A J T O I , et kaebealu­ne
haavuks, kui talle karjapolsi-
Rahvas naeris laginal — Kurm
kasutas ^ohtralt parfüümi.
,,Kaiijifc ei leia ma mingisugust
meeldivat ega ebameeldivat looma,
kellega saaksin võrrelda kaebe­alust.
Seepärast ei ole mõtet
On siiski i i l ^ omadus, mis üks­kord
on jühine kõigüe elavatele ole­vustele
- - noorus. See omadus on­gi,
mis käesoleval prots^sil lahu­tab
kaebeahtse kaebajast: Mmu
klient ei mõista hinnata nooruse
taktitunde puudust. Saada „haJse-vak^
sokuks" sõimatud, on igata­hes
ränk haavamine — seal ei aita
mingisugune tiritammitamine. Kui
pehmendava asjaolu toon ette just
kaebealuse nooruse. Seepärast ei
nõua mu klient italle rasket karis­tust,
vaid lepib kergemaga,"
Mu vihje noorusele viis Kurmi
tasakaahsst välja Ta pahvatas:
„01en igatahes vanem kui advo-
,kaat Meeves!"
Vastasin kuivalt:. ^ „Aastatelt
JahV^ :
Kohtunik kuulutas otsuse: Kurm
kolmeks päevaks aresti või 15 rub­la
rahatrahvi. -
Pärast kohtuistungit kuulsin ühe
vanema kolleegi märkuse: \
„S€e oli rumaluse tipp, kuidas
Kurm end kaitses ja häbematuse
tippr kuidas Meeves te^a nöökas."
Komitee koosolekuist osa võttes
märkasin, et eestlaste edumaa ta­ga
ei seisnud esimees Kurm, vaid
„Postmiehe" tounetaja Jaan Karu.
Nõüpidamistelta palju sõna ei võt­nud,
vaid kuulas ja pistis sekka
mõne kasuliku märkuse. Kuid te­gelik
peajuht ja niitide bäeshoidja
oli tema.
Karu muretses sakslaste tegevu­sest
ja plaanidest salajast infor­matsiooni,
mida komitee ametlikel
usaldusmeestel võimatu oli hanki­da.
Ta kogus endale sõpru teenija­te
ja vähemate ametsiike keskel,
oskas nendega rääkida ja nieelitas
neilt Täija andmeid oma'tööandja­te
kohta. Karu suu oli lukus — seda
ta sõbrad teadsid. Sakslased ei ai­manudki,
et nende teenijad seisid
Karuga ühenduses.
Kuidas ta agentuur tööftas?
viisil vastaksin: „Ise oled haisev
imetletakse —„vaat, kus krants!" sokk!" See ei pea k a kuidagi pai
Need väljendused võivad meeldida, ka, sest
võivad fcddtada ka viha, eriti sisSj lõhnab."
Ta tõi teateid surnud kaladest te
da lained uhtusid Pärnu või Tõsta­maa
randa, avaldas kalurite kae­busi
vähenenud saagist ja Ägutas
Waldhofi suitsu nmg talmia.
Omal kulul ^korraldas Karu mitu
jõevee analüüsi ja palus, et' seda
teeks ka linnaarst drl Hermann.
Arsti aruanne vee roiskumise koh­ta
oli hävitav, aga Unnavälitsus
viskas selle lihtsalt paberikorvi.
Ega sakslastegi laagris maga­tud:
koondati saksa valijiid, kes
elasid väljaspool Pärnut, nmg pi-gistati
eestlasi, niipea, kui keegi
juhtus sattuma nende võimu alla.
ühel päevail esitas Isma^l mulle
mõistatuse:
,,Mõista, mõista, m see on?
Tamm Tartu tänaval, lepp linija
uulitsal, juurila kokku jO(isevad^
ladvula k Ä i langevad?"
,,Ei:teaarvata*V pidin tunnista­ma.:;
ja seda m d l raamatud 1 „See on, kuidas Taülinnainaa
Ttoiija a ^ mõisnik ja Pärnu E l i -
vajas i|
tühja-tähja — nmg veendunud, et
õhk on puhas — kadus nagu koge­mata
tagumisse tuppa. Sinna läks
jäljele 'ka Karu, jättes kunded õe
Liisa hooleks. Tagatoas aeti mõnu­sat
juttu, kusjuures külaline teatas,
mida ta näinud või kuulnud: Kui
mõnel majaomanikul t ^ i s kavat­sus
müüa ema kinnisvara, sai Ka­ru
sellest teada juba enne, kui
omanik oli langetanud otsuse. Ka­ru
hakkas kohe otsima eesti ostjat.
Karu trtopetihääled „Postmie-hes"
äratasid üles nii mõnegi ma-sabeti
koguduse õpetaja Haase
nurja ajasid Tennmanai kandida­tuuri
Mihkli koguduse õpetaja
hale."
„Vaat, kus alles hima mõista­tus!",
Eduard Tennmann oli noor teo­loog,
usuõpetaja Kooliseltsi pm-gümnaasiumis.
Teda tunti knai
head kõnemeest, kes koos teisiie
Kooliseltsi õpetajatega pid^' loen­guid
ja korraldas kursusi. Kuulsin
ise temalt üht ettekannet „Kalevi-pojä"
Valimised nihkusid vähehaaval
lähemale. Sakslaste kants paistis'
ei haise' vaTd esialgu veel kindel, aga eesti ma­leva
tungis iisna ta müüdde alla. •
Ta oli esimene, kes julges avali­kult
kõnelda ja kh-jutada Pärnu
jõe rüvetamisest Waldhofi reovee­ga
jit supelamituss hävMisöhust-.
ü
Londonis, Ont.
Seltsi poolt kom
invrCA ruumes; AW
üKkoolist. Aktusele
datnd kunsthiäitus
Pant heüHndi-vw
Aktusele kogunes
kümne inimese, mis
Ö9 arvu poolest vüm|
üheks suuremaks
kuituleOcuks Londonis]
oli i s ^ kaugemalt,
Ja mujalt.
Aktus algas lipu sis
mille järele Ruth
klaveril^0'Canada ja|
ühiselt lipulaulu
Avasõnad ütles Eest
mees Kaljo Loone,
külalisi Eesti Kunsti
esindajaid Bmü Eei
ga ning Laine Panti
nelejat Waiterloo wi^
ülikooli polütiliste
jõudu prof. Toivo Mi|
Sisukale aktusekõi
langenud kangelaste
Funendaitud saalis
laual oleva sini^must-i
lad j a täienduskooli
laine Pmres, Kadri
Reikman ning AstriJ
Teni defclameerisid
klaverisaatel luuletus^
jäljetud hauad".
Sas luges EKK U
' Kahro ette Eestlaf
kogn Kanadas läl
Gatharinesi ja Kit{
Seltside kirjalikud!
Bellejäiele esitas õpü
lijuhataja Valdek Lei
kõlm laulu: E^ Rajale
rahvaliku laulu — Kc
med ja F. Saebeli
mad laulud.
Kunstinäituse avas
tide Keskuse esindaji
me, kes ka lüihidall
EKK (ülesandeid ja
duses eesti ikunstimul
tamisega ja eesti
kogumisega. Kunstii
VÄBÄ EEST
i
2
XL
«Ci
Ui
ai
RlCHMOND
[
V A B A . E E J
oVaba Eestlase" toi
talituse asnkohal
•"TOIMETUS JA T J
avatud esmaspj
reedeni kella 9-
Telefönid: toiiuetus
talitus
Toimetajad kodus
väljaspool tööaegh:
Karl Arro 7C
Hamies Oja Ai
Kuniutusi võetaksj
nädala esimesse äja|
psmasp. homm. kell
nädala teise ajalehte
map. homm. kell^
KUULUTAÄIIl
^ VApA EESW
on tasuv ajalehe lj
leviku tpit
Kualutnšte
üks toll ühel veerul
esiküljel
tagaküljel
; KUULUTUSI Vi
: VASTU:
1. Vaba Eestlase ii
Tecumsetb St
Telefon 364-7675
: Postiaadress: Bo:
Sth.C, Toronto 3,1
Talitus väljaspool'
Hehni Lüvandi
1. Mrs. Leida Marle^
149 Bishop Ave.
. Willowdale, Ont,
Telefon: 223-0080