Vaba eestlane , June 26, 1979

              VäBA "EmThMm- teisipäeval, 26. JuiEiil lö"?^ — Tuesday, June 26,1979 Nr. 48
^MJkmmk: o/ü Vaba Eestlane, 135
- FEATOIBfiETMA: Karl
TOIMETAJA: Hannes Oja
PCOTMDRESS: P.O. Boz 70, Stn. C, Toronto 8, Ont. UU W
TELSIFOMD: toimetus 3^7521, talitus (tsHimiÄsd, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas |32,-, poolaastas^lS— ja
v^Äiidaastas $9.50, kiripcstiga aastas $51.—, pcölasstas $28.—
ja veerandaastffls^lS.—*
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $35.-, poolaas­tas
$19.— > veerandaastas $10.50. Kiripostiga üSA-s: a aÄ
$58.—, poolaastas $30.—ja veerandaastas $16J0,
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $69.-?-,
$34.^ ja veerandaastas $18.—.
AadTiSSsi muudatjjs # c. — üksiknumbri hind 40 c.
PübllsM by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Teomsetb St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2 j.CMer KoEgressi©: „Kas nüüä hakkame meie rääkima?'
Lavastus oli umbes sama ja sõ­navõtud
samad kui võrrelda SALT
II kokkuleppe sõlmimise tsere­mooniat
SALT I kokkuleppe alla­kirjutamisega.
Nagu 1972. aasta!
nii ka nüüd 1979. aastal istusid tse­remoonia
allakirjutamisel suurte
laudade taga televisioonikaamera-ie
ees mõlemate lepinguosaliste
riigipfead hing nende taga seisid
Ühendriikide ja N. Lüdu kõrge­mad
aulsandjad, kelledel olid suu­remad
või väiksemad osad täita
lepingu sõnastuse kujundariiiseL
Nü hagu seitse aastat tagasi peeti
paatoslikke kõnesid ja tõsteti
SALT kokkulepet esÜe kui maail­ma
rahu kindlustamise pamti nii
tegid seda mõlemad riigipead ka
nüüd. Nende kahe vaatemängu
erinevtis seisis ainult selles, et
ameeriMäsed oli oma suure „rahu-apostli"
Ja SALT'i omaaegse pea­osalise
Richard Nixoni mängust
kõrvaldanud ja tema asemele oli
iekmnud uue peaosalisena presi-dent
Jimmy Carter, kes pidas vav-
Jalikuks oma vastasmängijat
all sisaldab see suuri eeSiseid N.
Liidule." Suui'emate miinuspunkti­dena
ameeriklastele kinnitatakse,
et venelased on võimelised 1985.
aastaks produtseerima 820 mitme
laenguga varustatud raketti, kuna
ameeriklased ei suuda ületada 55tf
sellise raketi piiri. Teiseks lubatak­se
venelastel säilitada nende kasu­tuses
olevad 308 superraketti, mis
on varustatud kümne laenguga ja
millised ameeriklastel puuduvad.
Kolmandaks kannavad venelaste
maalt välja tulistatavad raketid
f^.^^^^'^'^,^^^^^ whfem l«>i kolm tLmalaengut,
mis oh tihendriikidei Miriüteman da kuna Nixon leppis ainult kiaa^
side kokkulöömisega. Kuigi Brezh-nev
oli'siautnud vastupidiselt Niso-nile
oma positsiooni säilitada, oli.
ta vahepealsete aastate jooksul
raugastunud ning tema esinemine
ja käitumine jätsid mulje, et tege­mist
ön läbi ja lõhki haige mehe-
Juba üle veerandsaja aasta kuulutavad raadiolained tugevatest saatejaamadest Sga päev ida suu-
Jias: „Siin Ameerika Hääl, Washington. Tere õhtust, head kuulajad Eestist!" Sellise sissejuhatuse-ga
algavad Ameerika Hääle eestikeelsed saated, momendil % korda päevas keM 17.3© ja 18.SC
se'kellaaja; Jäjrele,.kusjuures kumbki kestab pool tundi. :
.Mida. siis saavutati õieti ¥ünis
ja milliseid tulemusi on tulevikus
oodata mõlem ate riikide vahekor­dades
SALT II kokkuleppe sõlmi­misega?
Väga vähe, võiks ütelda.
Tundub, et seekordne kokkulepe
strateegiliste tuumarelvade piira­miseks
sõlmiti mõlemalt poolt
rohkeni poIütUistel kui praktUis-tel
kaalutlustel Ehkki kokkuleppe
kohaselt mõlemad pooled nõustu­vad
piirama oma strateegilisi tuu-mai-
akette 1985. aastaks 2250-le, ei
tähenda see sisuliselt desarmeeri-xiiist
vaid mõlemad pooled omavad
külluslikult strateegilisi tuumarelvi
vastastikuseks tohutuks hävitus­tööks.
Sealjum'es ei hõlma SALT
II .kokkulepe üldse keskmise, len-.
miraadiusega rakette, mida vene­lased
võivad produtseerida massi­liselt
ja hävitada nende abil täie­likult
Lääne-Euroopa. Euroopa rii­gid
on sellest eriti häu-itud Ja
nende meelepaha ning muret tu­leviku
pärast suurendab Ühendrii­kide
loobumine neutronipommi
produtseerimisest, niis oleks aida­nud
vaos hoida Varssavi Pakti rii-
Mde tanMarmeede võimalikku
rünnakut Lääne-Euroopasše.
Tundub, et asjatundjatel ja eks-pei-
tidel, kes kritiseerivad SALT II
kokkulepet ja ei leia selles eeliseid
Ühendrükideie, on õigus.: .Üldist:
muret suurendab teadmiiae, et
ühendriikide kasutuses ei ole yar
hendeid, millega kontrollida vene­laste
ausust ning nemde poolset le­pingu
tingimuste täitmist. Eriti on
ameeriklaste positsioon kontrolli
teostamise osas tunduvalt nõrgene-iiiud
pärast seda kui ühehdriigld
kaotasid oma kaks tähtsat elekt­roonilist
spioneerimise jaama
Iraani ja N/Lüllu püril. Inglise
kaaluka! ajalehel „ T h e Ecomo-misfil"
on ilmselt õigus kui ta le­pingut
analüüsides kinnitab:
„Pealtnäha on see leping hästi ta-rakettide
laengute ülemmääraks.
Selles olukorras on loomulik, et
Ühendriikide senatis on tekkinud
SALT II kokkuleppe kinnitamisele
suur vastuseis, mida juhib energi­line
senaator Heniy Jaekson, kes
oh mitmel puhul kinnitanud, et se­nat
kinnitab lepingu ainult sel ju­hul
kui senatil on võimalik selles
teha mitmeid muudatusi ja paran­dusi.
Brezhnev Ja ,;Pravda" on
aga juba kategoorilises ja isegi äh­vardavas
sõnastuses, senatit hoia­tanud,
et lepingu tekst peab jää­ma
muutmatuks ja kui Ühendrii­kide
rahvaesindus seda ei kinnita
siis toob see kaasa Ühendi-iikide ja
N. Lüdu vahelise vahekordade ja­henemise
ja isegi rahvusvaheliselt
ölitlikke olukordi. ,. •. •
President Carter, kes on haka­nud
tegema juba kombinatsioone
teistkirdselt Valgesse Majja pää­semiseks
vajas seda kokkulepet
oma madalale vajunud prestiizhi
tõstmiseks. Ta, planeeris.Viinis;:ka
mitmete teiste kokkulepete allakir­jutamist,
et anda õõnsale ja
Ühendriike kahjustavale - SALT
kokkuleppele kaudselt rohkem
kaalu kuid tema abilised ja nõiir
andjad ei leidnud võimalusi täien­davate
kokkulepete saavutamiseks
ja nendele ailakh'jutamišeks. N.
Liit omakorda loodab SALT II kok­kuleppe
raamides ühendriikidelt
välja pressida soodustatud kau­banduspartneri
staatust, milleks
Garteri administratsioon juba
teeb ettevalmistusi. On tõenäoline,
et Brezhnevile Kaela langenud Car­ter
ka vaikselt oma „uuele sõbra­le"
—- nii nimetab ta inimõiguste
vägistajat Leonid Brezhnevi ka
omavahelistel kõnelustel selleko­hase
lubaduse- andis. ;
Igatahes lähemad kuud peaksid
näitama, kas ÜhendriiMde ..senat
võtab realistlikult ja Ühendriikide
huvidest lähtudes SALT kokkule­pet
jä nõuab enne kinnitamist sel­le
täiendamist või alistub ta
Brezhnevi ja ,J'ravda" ähvardus­test
tulvil bluffidele nmg presi­dent
Carteri „Minu sõber Brezh­nevi**
sildi all lavastatud Moskva­le
järelandmiste poliitikale.
rasike on täpselt Öelda,
kui palju neid saateid kuulatakse
Eestis, • ei ole. siiski kaiitlust sel­les,
et need on .üiiefcs tähtsamaks
kodueestlaste tsenseerimata, välis­uudiste
allikaks. Ehkki Ameerika
Hääle saadete peamine eesmärk
on infomieerida eestlasi sealpool
raudeesriiet tõetruult Ameerika
elust ja oludest, on see ka meie,
väjliseestlaste, • tälitsamaiks, ehkki
ühepoolseks, sidepidamis-vahen-diks
kodueestlastega.
Nende saadete kaudu ei saa nad
mitte ainult teada, mida me siin
teeme, vaid need aitavad neis
elavana hoida kord Venemaa
kütkest vabanemise lootusJ.
Kahjuks aeätakse aga üldiselt
väga vähe Ameeriikä, Häälest va­bas
maailmas elavate eestlaste
hulgas, kuna sellel ei ole nagu
midagi tegeimist meie igapäevase
eluga. Enam instinktiivselt kui
teadmiste tõttu on aga ofganisee-ritud
eestlaskond alati toetanud
AH-t märgukirjade ja isiklike kir­jade
saatmisega, kui Ameerika
Hääle saateid on ähvardanud
koondamine.
; AH-ga. tegeleh aga ainult iiks
väike grupp eestlasi, peamiselt
USA^s, kes suures osas otsustavad
Ameerika Hääle eeskirjade raa­mes
saadete sisu ja meelsuse üle.
Need inimesed on peamiselt
ajakirjanikud ja mõnedel on
olnud mõnevõm varemaid ko­gemusi
ka raadiosaadete alal.
Kaastöölisteks an ka mõningaid
teadlasi, nagii näiteks agronoom,
dr. Elmar Järvesoo ja majandus­teadlane
Felix Tamim, kui ka
kunsti- ja kirjaindustegelaši, nagu
näiteks Mall Jtirma, näitleja Kadi
Taniloo, kes töötab Ameerika
Hääle New Yorgi osakonnas ja
kirjanik Herbert Salu Rootsis.
Nendele liitub ka Ignas. Tõrmakü-la
Kanadas.
kaebusi hakati esitama väljaspoo-le
eesti osakonda, mille tagajär­jena
ähvardas tolleaegset peatoi^
metajat Ilmar Mikiveri yaMaiida-mine,
pöördus viimane Rahvusko­mitee
poole väitega, et teda äh­vardab
karistus rahvuslikult
meelestatud saadete eest. RK ju­hatus
aga leidis, et neil puudub
tõetruu mfoiTOatsioon rhingisugu-seks
aktsiooniks ja ei võtnud an­tud
olukorras avallkkii seisukoh-ta^^••^
^
29. jaanuaril tagandati siiski I.
Mikiver peatoimetaja kohalt te-gevtoimetaija
kohale ja peatoime­tajaks
kutsuti tagasi Voidamar
Veedam, kes samalt kohalt oli
siirdunud pensionile 3 aastat ta­gasi.
Senisele kauaaegsele tegev-toimetajaie.-
Evald Roosaarele anti
vanema korrespondendi: tiitel ü-ma
tema tsiviüteenistuse klassifi­katsiooni
muutmata, üks osakon­na
toimetuse liige, kes oli ka kae­buste
esitamisse segatud, määrati
ümber Vene osakonda.
. Et momendi 'oiukorras:, lähe­mat
selgust saada, külastas al­lakirjutanu
26. aprillil Ameeri­ka
Hääle eesti osakonda,
küsitledes seal pikemalt .peaaegu'
kõiki tÄistujaid, samuti Euroo­pa
osakonna juhatajat Mr. Hol-zapfeVit
j a Diane Conklinlt in-formatsio
oniosak onna s, kes lah­kesti
pakkus ka tutvumisring-käiku
saatejaamas ja osakonda­des
ning andis üldinfprmatsiooni
sisaldavat kirjandust.
Kõige esmalt: Holi pikem jutu­ajamine
peatoimetaja V Veedami-ga,
kes lahkelt andis põgusa üle­vaate
nii osakonna tegevusest kui
ka Ameerika Häälest üldiselt, pä­rast
lühikeit sissejuhatust .oma
karjäärist ^ashiagtonis.
. V. Veedami tahetakse praeguse­le
kohale jätta üheks aastaks,,
Ametlikus broshüüris . „The
Voice of America", mis on kolme
Balti riigi keeles, selgitatakse ees­tikeelsete
saadete sisu ja ees-mäiike
järgmiselt: '
„Mida tähendab „Ameerika kut­sub
Eestit"? — Sellist nime kan-
Rootsis on aatomijõujaamade
küsunus veelgi drastilisem kui
PõhJa«Ameerika kontinendü, rää­gib
Rootsist Torontosse külla tul-md
eestlane. PolütUised parteid ei
oska enam küsimuse kohta seisu-feohtai
võtta ja kartesühte või teist
teooriat pooldada või kritiseerida,
on küsimuse otsustamine antud
hoopis rahva kätte ja ^õenäoliselt
tuleb juba tuleval sügisel rootslas­tel
valimiskastide juures otsusta­da,
kas nad pooldavad tuumaener­gia
jõujaamu või loobuvad nende
ehitämiiest, katsudes energia puu-dujääke
täita hoopis teiste vahen^
ditegä.
Kuid see kõUc ei ole lüitne ja
kerge. Küsimust on uurinud paljud
asjatundjad Ja eksperdid nmg hu­moristid
teevad uute energiaallika­te
otsimise ümber sageli terav­meelset
nalja. Mõned ekspertidest
arvavad, et näiteks Lõuna-Rootsis
võiks tuumaenergia jõujaamade
asemele ehitada kivisöe küttega
jõujaamad. Kuid sellele plaanUe
vaidlevad ägedalt vastu keskkonna
heaolu kaitsjad, kes on välja ar­vestanud,
et need jõujaamad an­navad
aasta kestel 30.000 tonni
mürgist tahma, mis hävitab elu
kõigis veekogudes. Nü et see plaan
ei taha ka kuidagi vedu võtta.
Kuid kuidas oleks lood. energiat
produtseeriväte tuuleveskitega? Ka
selle peale on mõeldud, kuid ka
siin esmevad oma takistused. Kui
Lõuna-Rootsi tahab saada energiat
praeguses koguses ja loodab ainult
tuuleveskitele, siis tuleks kogu
Lõuna-Rootsi veskitega üle külva­ta
ja nende tüvad peaksid olema
vähemalt 50 meetri pikkused. Te­kivad
igasugused probleemid ja
Idisimused — kelle maale see tuu­leveskite
vägi paigutada, kuidas
üksikutest tuuleveskitest kogutud
energiat koondada ;ja kontsentree­rida,
mida teha siis kiü Lõuna-
Rootsit tabab, pikemaajaline tiiule-vaikus
jne. jne.
navad 2 piooletunnist saadet, mis
Ameerika Hääl läkitab iga päev
eetrisse eesti keeles. Kooskõlas
Ameerika Hääle põhiliste sihtide^
ga püüab see saade projekteerida
oma; kuulajaile; Eestis näopüti
Ameerikast vahenditega, mis suu­daksid
nende huvi paeluda. .., , ,
Uks naljamees on leidnud äato-
Viimase kahe aasta jooksul ole- j mijõujaamade probleemUe oma­me
näiteks lisanud oma eripro-J moodi praktüise lahenduse. Ta
grammidele ühe täiesti uue rub- |;soovitab Rootsi pUmti pooleks lõi-rügi,
^Huvireise humanitaaralade- gata, mille järele aatomijõujaama-le",
laiendanud usuliste erisaadete' de pooldajad kogunevad oma jõu-osa
ning praegu oleme töiustamas jaamadega ühele poolele Ja vasta-eri;
programme oma nooremaile sed teisele poolele elama. Poolda-kuulajaile.
jad jäävad kandma Rootsi kauge-
K.Ä.
Mõni sõna nendest erisaadetest
üldiselt, iga päev püüab eesti­keelne
Ameerika Hääl eraldi kõ­nelda
iihele suuremale huvigru­pile
—-seda mõistagi oma üld]po-lütüise
sisu, uudiste ja analüüside
kõrval. Esmaspäieval on selleks
spordlyestlüs, teisepäeval huvi-fetk
humanitaar-alädele, kolma­päeval
noortesaade, neljapäeval
värskemat teaduste ja . tehnika
aladelt, reedel majandusülevaa-ted,
laupäeval reportaazhid kuns:
tialadelt ning pühapäeval ülevaa­de
väliseestlaste tegevusest.
•Meie teame, kuivõrd tähtis osa
meie kuulajaskonnast Eestis
moodustavad kõrgema hariduse­ga
isikud. .; j
Seetõttu püüavad need erisaa­ted
tabada just nende kuulaja­te
huve, kes tegelikult töötavad
Idrjanduse, Imnstide, ühiskon­nateaduste,
loodusteaduste,
tehnika Ja majanduse aladel.
kuid ta ise kavatseb jääda vaid Kuid sealjuures püüavad nad
kuueks kuuks Või isegi lühemaks'vältida liiga kitsast spetsialisee
Arvestades ap-a selle meie mf>i,i i^J^^, kui talle leitakse asendaja. Inmiist ja rahuldada võimalikult
r m x m a S n c S ^ r ^ ^ Kuid kui ta ei ole oma; p r a ^ ^ ^ kuulajaskmna huve;
i propa^andaArahendi tähtsust, ametikohal, töötab ta Ikkagi AH- eelkõi^^ vasl
le korrespondendina. Ta elab taval alal omab suurimat uudls-ka
peaks meie laiematel ringkonda­del
ometi olema teatav sõna kaa­sa
rääkida ja saadete toimetusel
peaks olema mõni kasvõi pool­ametlik
nõuandev kogu, mis
esindaks pagulaseestlaskcnna
valdavamat enamust. : Vajadus
sellise kogu järele kerkis eriti te­ravalt
esile möödunud aasta su­vel.
Programmide kohta oli le­vinud
juba pikemat aega mitme­suguseid
kuulujutte. Ameerika
Hääle Eesti osakonnale hakkas
saabuaha kaebusi neüt, kes saa­teid
pidevalt kuulavad USA-s.
Kanadas ja Rootsis, et need ei ole
enam erapooletud uudiste allikad,
vaid teevad isegi propagandat ko­dumaa
ametlike esindajatega
suhtlemiseks. '
Ka tekkisid Jutud tsensuurist
Ameerika Hääle eest! osakon­nas
Ja puhkesid Isegi omavahe-
Msed tülid.
Kui vastastikused kaebused
jõudsid punlctini, kus kirjalikke
learenenud tööstust oma jõujaa­madega,
kuna vastased võivad te­ha
oma poole peal savipotte, king­sepatööd
jne. Seega oleksid need
vastuolulised probleemid lahenda­tud
ja igaüks võiks õhtul rahuli­kult
magama minna.
Võibolla tuleks ka Kanadas selle
naljamehe ettepanekust eeskuju
võtta, et lülitada ajalehtede veer­gudelt
välja suurt kriitikat aatomi­jõujaamade
vastu, milledele ükski
nuriseja pole seni leidnud asenda-
Washingtonis vl955. a. saadik,- oli
Ameerika Hääle juures sellest
ajast kuni septembrini 1966, siis
töötas Kongressi Raamatukogu
juures, kuni naasis AH-le juurde
1971 ja jäi peatoimetajaks kuni
1976, mil siirdus, rngipensionlle.
Kõneldes AH-stüldiselt, jutus­tab
; peatoimetaja, et see on
tjhendriikide valitsuse raadio, mis
annab iga päev 38-s keeles päeva­uudiseid
ja selgitab Ameerika vä-lispoliitikat.
AH-e eelarve on jää­nud
aastate jooksul samaks ja on
imibkaudu" 73 müjoni dollarit
käesolevaks aastaks. Nädala jook­sul
antakse kokku 820 tundi saa­teid.
Võrdluseks aimab Nõukogude
Liit näiteks nädalas 2003 tundi
võõrkeelseid propagandasaa-teld,
Hüna 1427, Egiptus 944,
Lääne-Saksamaa 791 Ja Inglls-lika
728 tundi
väärtust. :
Sest eelkõige on Ameerika Hää­le
eestikeelne saade nagu teised­ki
sellised. saated ikkagi uudis-teenindus.
Ning sellest annab pa­rimat
tunnistust tõik, et ümmar­guselt
kaks kolmandikku meie
efektiivsest saateajast (see on,
välja a.rvates eel-, vahe ja lõpp-teadustused)
on pühendatud päe-vauudistele
ning nende analüüsi­misele.''-
-v 'V
Samast brõshiiüiist selgub
veel, et peale nimetatud ;,eri-saadete"
on iga päev kavas päe­vauudised
Ja kommentaar,
pühapäeviti ja.kolmapäeviti kor­respondentide
kaastöö, esmaspäe­viti
„Tänapäeva Ameerika", teisi­päeviti
,.Ajakirjad", reedeti „Aja-lehtede
arvamisi"ja; laupäeviti
„Nädala- tähtsamad sündmused".
(Järg lk. 7)
saab läänemaailma haara­nud
bensiinipuudusest? Kuidas
mõeldakse seda ängistavat kriisi
lahendada Ja kas selleks leidub
üldse võimalusi? Sellele küsimu­sele
oleksid pidanud riigi- ja ma­jandusmehed
hakkama juba am­mu
mõtlema, kuna praegune olu­kord
näitab, et asjaga on jäädud
juba hiljaks.
Eriti Iffütüme on olukord Amee­rika
Ühendrükides, kus bensiini-puudus
tabas möödunud nädalal
idapoolseid osariike ja tekitas mit­mel
pool segadusi, liiklushäireid ja
isegi kokkupõrkeid autosõitjate,
veoautojuhtide Ja bensiinijaamade
pidajate vahel. Nü kummalme kui
ka see on, kuid tavalisele amee­riklasele
ei ole ikkagi veel selge,
et Ühendriikide bensiini tarvidus
on ületanud igasugused piirid ning
maailmas ei leidu lihtsalt õlitaga-varasid
nende suurte vajaduste ra­huldamiseks.
Bensiini puudumist
katsutakse selle asemel seletada
igasuguste teooriatega, milledest
läbUöönum on väide, et õlikompa­niid
ja bensiiriijamäd ei taha liht­salt
praegu bensiini müüa, oodates
hindade tõusu, mis paratamatult
peab tulema.
Vaadeldes Ameerika Ühendrii­kides
tekkumd kaost bensiini puu­dusele
reageerimisel, timdub, et
valitsus Ja Kongress ei ole oma
ülesannete kõrgusel kriisiolukorra
lahendamisel Ja vastavate abinõu­de,
tarvitusele võtmisel. Bensiini
(Järg lk. 3)