Vaba eestlane , June 26, 1979

              Nr. 48.
on aatomijõujaamade
veelgi drastilisem km
leerika kontinendil, rää<
^sist Torontosse külla tui-
^ane. Poliitilised parteid ei .
im küsimuse kohta seisu-
Itta Ja kartes ühte või teist
jpocldada yoi l^itiseeridä,
luse otsustamine antud
ihva l^ätte ja tõenäoliselt
tuleval sügisel rootelas-liskastide
Juures otsusta-lad
pooldavad tunmaenero
imu või loobuvad nend©
^št, katsudes energia puu-täita
hoopis teiste vahem-
|ee kõik ei õle lihtne ja
simust on uurinud paljud
|ad Ja eksperdid ning hu-jevad
uute energiaallika­sse
ümber sageli terav-ialja.
Mõned ekspertidest
J et näiteks Lõima-Rootsis
jumaenergia Jõujaamade
Mtäda kivisöe küttega
Euid sellele plaanile
ägedalt vastu keskkonna
;jad, keS: on välja ar-et
need jõujaamad ao-
|sta keš^tel 30.000 tonni
liahnia, mis hävitab-elu
|kpgiide§. N i i et see plaan
kuidagi vedu võtta.
tidas' oleks lood energiat
rivate tuulejveskitega? Ka
le on mõeldud, kaid ka
/ad oma takistused. K u !
)tsi tahab saada energiat
I koguses ja loodab amalt
Itele, siis tuleks kogu
ftsi veskitega üle kuiva­le
tiivad peaksid olema
50 meetri pikküsedL Te-
|isugused probleemid ja
— kelle maale see tuu-
Tägi paigutada, kuidas
tuuleveskitest kogutud
Joondada ja kontsentree-
!hä siis kui Lõuna-
)ab pikemaajaline tuule-jne.
:
bmees on leidnud aato-lade
probleemüe oma-
[aktilise lahenduse. Ta
lootsi pikuti pooleks lõi^
järele aätomijõujaama-
|ad kogunevad oma jõu-ühele
poolele ja vasta-poölele
elama. Poolda-kandma
Rootsi kauge-tööstnst
oma JÕuj£^-
ma vastased võivad te-lole
peal savipotte, king-jne.
Seega oleksid need
id probleemid lahenda-iks
võiks õhtul rahuli-la
minna.
Iluleks ka Kanadas selle
ettepanekust eeskuju
3litada ajalehtede veer-suurt
kriitikat aatomi-västu,
milledele ükski
bie seni leidnud asenda-läänemaailma
haara-
|iinipuüdusešt? Kuidas
seda ängistavat kriisi
ja kas selleks leidub
lalusi? Sellele küsimu-pidanud
rügi- ja ma­id
hakkama juba am-lia,
kuna praegdfie olu-et
asjaga on jäädud
Itiline on olukord Amee-irükides,
kus bensiini-
)as möödunud nädalal
osariike ja tekitas mit-igädusi,
liiklushäireid ja
ipõrkeid autosõitjate,
iide ja bensiinijaamade
ihel'. Nii kummalme kul
kuid tavalisele amee-ole
ikkagi veel selge,
|?kide bensiini tarvidus
k igasugused piirid ning
ii leidir lihtsalt olitaga-
1 de suurte vajaduste ra­ts.
Bensiini puuäumist
selle asemel seletada
teooriatega, milledest
on_väide, et õlikompa-
^sünijamad ei taha liht-
.bensiini müüa, oodates
msu, mis paratamatult
ta..". -••. . ' •
Ameerika Übendrii-inud
kaost bensiini puu-
[geerimisel, tundub, et
Kongress ei ole oma
kõrgusel kriisiolukorra
[ei ja vastavate sbinõu-
2le võtmisel. Bensiini
• (Järg lk. 3V
Nr. 48 ¥ABA E E S T l ^ N E teisipäeval, 26. juunB. 1979— Tuesday, Jirne 26,197©
EÄtST '
3®. juunil ja 1. nmg 2. juulil da-.
l Leesment, M . 481^834.
7. Ja 8.
923-3824. .
sa
Q 0, B]
Osvald Timmas, kanada tuntumaid akvarelliste, sai juba kak^ « a t tagasi ettepaneku
eana kaevanduskompaniilt veeta paar kuud Mehhikos kompanii kulu ja kirjadega. Kaks aastat tar
gasi aga ei olnud Timmasel aega pikemaks Kanadast lahkuda. Ladana kordas tänavu oma ettepa^
nekut Jä seekord võttis Timmas selle vastu. Ta sõidab koos abikaasa Erikaga 1. Juulil Guernar
vacasse, mis asuTb mägede süles Ja on Juha vanast ajast tuntud kuurortUnnsžna. Seal asub vana,
1530. a. ehitatud Mehhiko vaHutaJa Cortezi talveloss, mis nüüd Rivera kuulsate seinam^^^^
de tõttu on muutmnd suureks kmi^ ^^^nkis linnale mui­de
1930. a. omaaegne USA saadik Mehhikos Dwight Mörrow
isa Ja Charles : Ä samuti elas Guernavacas..
Ajakirjaiiduses on eesti
konnale teatavaks et
ESTO-80 üMsIennü ,^©hJakoi;ka"
lennutolmkond on moodustatud
Sihtasutuse ^esti Päevad Kana­das
poolt, keš korraldab eestlas­tele
ühislendu Stokholmi 198®.
aastal koostöös K Lawsoni reisi­bürooga;
Hiljuti selgus, et „Põh-
Jakotka" kõrvale on tekkinud ka
Heine ühislend, riiida korraldab
Kiwi travel koostöös Skytraih
Traveliga. Kuna isee on tekitaiiud
küsimusi eesti ühiskonnas, siis
pöördusime^ Kiwi Traveri oman!
ku Hails.Kivi.poole, et,saada roh­kem
informatsiooni mis meie
ülüskonda huvitaks.
Küsimusele, mis o l i ühislennti
koiraldamise põhjuseks, vastas
HajLs K i v i , et tüisileind on maj an-duslik
ettevõte, 'kuna ta tegutsöb
sellel alal. H . K i v i ütleb, et M s -
lennii leping cm sõlmitud ühe tun­tud
,raüyusvaiieli&e lennuliiniga.
,;Kas $425 sõidiihind õn lõplik,
või ohustab seda lennuliinide ta­valine
lepinguklauj^I õlihindade
tõusu tõttu?", Misime/ : H .
vastab, et Wnd on lõplik j a õli-hinria
tõus nende lepingut ei puu-duta.
Küsimusele, mis, juhtub
' siis, kui reisijaid registreerib nii­võrd
väile, et lepingust pole või­malik
kitini pidada, saame vastu­seks,
et Kiwi Travel ja Skytrain
Travel seisavad 10(J%-västutusega
registreerinud reišajate taga: K a
süs kui leidub iaid 10 reisijat,
viiaifcse nad StoMiolmi sama hin­naga.
Ainult äraütlemise pullid
kaotab registreerija 10% kogu
d u i i i n n ^ .
Edasi kuAJleme^l et Hans
on lennu aj ai tegutsenud 2 aastat.
Skytraiin travel alustas tegevast
1971. a^taL Omanik pn. isa "poolt
eestlane, ema poolt soomlane ja
on tegutsenud leamu alal 1963.
aastast alates, olles CP A i r i 'tee-nistiK^.
,. ., ". 1- ,^
y ;
Nüiüd on Guemiavaca saanud
jällegi ühe 'kuulsa elaniku juurde
iraani sihaMiijä ta perekonna
näol ja paari jräeva pärast on ka
Timmaised seal. Nad teevad vii­maseid
ettevalmistusi reisiks^ mõ­lemad
on saanud vajalükud pre­ventiivsed
süstid tüüfuse vastu,
reisipiletid oh neile Lacana kom­panii
pötodt koju kätte toimetatud,
jä^b üle vaid. leoinukisse astuda.
....Mida nad teevad kaks ikuud
MehMsos? Erilka Timmas ütleb,
et tema kavatseb oma elu nauti­da,
maija juurde kuiiluvas bässei-supelda,
linna j ümbrusikon-naga
põhjalikult (tutvuda.
„Mina ei 'maali ju ja mul pole
sea! midagi teha peale suvitamise.
Autojuht on olemas, kokk oh ole­mas,
toatüdruk on olemas, aed­nikud
on olemas, muud teenijad
veel peale selle. Selles olukorras
ei ole mul võimalik midagi ise te-ha,*^
ütleb ta."
Oss Timmas muidugi: kavatseb
töötada.
(Algus lk. 2)
puudus ei tidnud üleöö niMg valit­sus
Ja Kongress oleks pidanud Ju­ba
ammu hakkama tarvitusele
võtma vahendeid ja rakendama
korraldusi bensiini tarviduse nor­meerimiseks
Ja vajaduse korral
selle pih-amiseks. Sellised abinõud
on küll ebapopulaarsed Ja vähem-davad
mõne Kongressi liikme või
presidendi ^ väljavaateid Järgmistel
valimistel — kuid mis on siis täht­sam
kas rahvuslil^ud Ja riiklikud
huvid või mõne poliitikamehe isik­liku
karjääri tegemise võimsln-sed?'
\
Eoroopasi Ja mujalt saadud in­formatsioonist
nähtub, et sealsed
poüitikud Ja riigimehed oh õli
probleemide lahendamisel ettenä-geliknmad
Ja resoluutsemad ning
on valmis enda õlgadele võtma
vastutust. Nii näiteks rakendas
Prantsusmaa valitsus korraldused,
et termoštaadid\ tulevad alla keera­ta,
kiirusemäärakd vähendada
ning suuri autosid maksustada 850
dollarilise lisamaksuga. Taani va­litsus
otsustas nädalas ühe päeva
jooksul autoomamkele autosõidu
keelustada ning Austraalias raken­dati
jbensiini ransoneerimine.
Ka Kanadas kostab kuuldusi äh­vardavatest
bensiiniproMeemidest
ning asjatundjad pooldavad bensii­nihinna
tõstmist tarviduse piirami­seks.
Kuid see annab rikastele või­malusi
kõiki oma J sõltusid Ja üle-tarvitusi
senises väimwi-Jätkata
kuna kehvemad inimesed peavad
loobuma isegi hädavajalikest sõi­tudest.
Kas ei oleks siiski õigem
rakendada bensiini ransoneerimi-m,
mis oleks sotsiaalsest seisuko­hast
lähtudes õnglane ning annaks
kõigile võrdsed õigused j a võima­lused
bensiini hankimiseks? Kui
elanikel kannatada tuleb, siis tuleb
see koorem^.. Jagada 'ihtlaselt kõigi
• õlgadele.
nii ei ole temalt midagi tellinud
ega ostnud, on ta Juba- mitmeid
aastaid pidevalt Timmase loo»
timmas arvab, et see huvi on
seletatav vabest sellega, et palju­de
tema tööde aineiks on mineraa­lid,
maapõue koor, selle läbilõike
kivistunud k M d , nende omavabe-line.
suhe. See kõik aga on me-talluriga
firmale lähedane Ja aru­saadav
ja on neile k a seepärast
teatava mõju jätnud.
Lacanal on Mebhikos mitmeid
kaevandusi ja muude kinnisvara­de
: hulgas" asub . Guernav^^
kompanii presidendi suveresi­dents,
mis nüüd kaheks kuuiks
Timmase kasutada jääb. Timmas
ütleb, et kompani ei nõua temalt
ühtegi vaštuhüvitust, ei suuna
tema temaatikat ega loomeinspi-ratsiõom.
Kompanii sooviks on
pakkuda ühele kanada kunstni­kule
mugavaid töövõimalusi, kus­juures
kompanii võtab oma kan­da
kõik kulud nagu peavari,- sõi­dud'jne.:
,,Mida ma seal just täpselt teen,
on praegu raske ütelda, see .sel­gub
tavaliselt ailes kohapeal,"
ütleb Timmas-. ,.Ma pean enne nä­gema
ja alles siis oma observat-sioonidele
sisu; otsima.
aim
Esmaspäeval, 2. juulil, ei toimu jäätmete äravedu.
Normaalne esmaspäevane äravedu toimub
maalne teisipäevane äravedu koi
AJALEHTEDE ja suuremate esemete (jÄappide, tugitoolide,
madratsite, puumaterjali, okste jne.) äravedu E I toimu kolma­päeval,
4. juulil.
Saatke oma ajalehed ja suiuremad esemed te kolmapSeivai, 11.
juulil,
R. M . BREIVEOT]K, P.Eng., FXCÄ. ^
Commissioner of Public Werlss
City. oJ Toront© /
ii0ppigeise
Teejuhis: Sõita Hwy. 401 kuni Whitby'ni, sealt põhja poole Hwy.
12 Port Perry'm, sealt County Road 2, kuni 1 miil põhja poole
Seagrave'j, pöörata paremale Gounty Road 28 ja 8 miili otse eda­si
Imni Eesti lipp paistab.
H I U A ja HARRY P U Ä B
OSVALD TIMMAS
pliin, vastutus- ja kohustetunne.
Mulle meenub üiks teine jutu-ajamine
Timmasega tüikk aega
tagasi.
Mehhiko on põnev maa, fastsi-neeriv
oma möödunud aegade
tsivilisatsiooniga Ja tänapäeva
jõulise arMtektuuri Ja' kunstiga.
Sellel .maal on minu loomingule
alati positiivne mõju olnud."
Timmas varustab ennast sõi­duks
ainult tagasihoidlikult maa-limistarvetega.
Gueravacas:. on
suur kunstnike koloonia, sellest
järeldab ta, et seal peab ka häid
kunstiitarvete ärisid olema. Mexi­co
City asub küll mägede taga,
aga vahemaa on väike ja Timmas
arvab, et autojuhile tuleb vahest
ka pisut tööd anda mõne sõidu
näol Mexico City suurtesse kuns-titarvete
äridesse...
„Ei, aega mul seal raisata ei
ole," ütleb Timmas. ,,Ma pean
töötama. Niisugune suuremeelne
paikkumine «kohustab."
Seekord -viis sce^. • meid .Kara
Järve äärde Saaremaa sisemaal,
sinna kuhu Jäi maha kunstniku
,,lmldne lapsepõli".
• T a jutustas tookord kuidas ta
vüeaastaseha hakkas lambapoi-si
ametit pidama, seitsmesena
aga juba ülendati üheks mitmest
lamburist. See o l i külakari, mida
ta hoidis, lambaid oli mitu sada.
Karjas tuli käia seitse päeva nä­dalas,
k a suurte pühade, ajal nagu
Nelipühad ja Suvisted. | Timmas.
meenutab, kuidas ta vahest alles
lammaste määgimise peale üles
ärkas, kuidas välistöödele läinud
ema poolt välja pandud, hommi­kusöök
puutumata jäi, kuna kar­jane
oli „sisse maganud". Et
lambad aga võiksid oodata kuni
ta ära sööb, 'see mõte oli talle
täielikult võõras, ei tulnud pähe-gi.
.
,,Ega sa 'siis päeva otsa söögita
ei saanud o l f e " M s i ^
,,Ei,nietsas on. alati midagi
süüa. Sõin oblikaid, jänesekap^
sid, männivõsusid, sügisepoole
marju j a seeni. Söl aj ai ei peetud
veel vajalikuks proteiinide sisss-ajamist."
• Ta jutustas, kuidas ta vahest
küll tüdimust tundis, sest päevad
tundusid koletu pikkadena ja et
kunagi oma hilisemas elus pole
ta kogenud, et päike oleks nii pa­lav
ja janu nii suur.
„Jah, mina olin õnnelik ja rõõ­mus
laps, mul o l i kuldne lapse­põli-.,
ma olin väga rahul ifcui
olin kõik oma kohustused suut­nud
täita, miil oli siis tunne, et
ma kuulun perekonda, olen osa
meesikonnast,- kus igal on omad
ülesanded. Olin selle peale isegi
vist natukene uhke. Võib-oUa, et
kui keegi mind kõrvalt vaatles,
hakkas tal ehk hale, vaike kõhetu
poisike, püksid alati puude otsa
ronimisest katkised, lambad tih­ti
suuremad k u i nende karjane.
Aga mina ennast kõrvalt vaadata
ei osanud, mJnä olin 'õnnelik
laps. Täiskasvanuna vastutus- ja
kohusetunnet õppima hakata on
minu arvates luga hilja. Mida J u ­ku
pole õppinud, seda Juhan ei
tea. ;
\ Meelelahutust V oma elu' sisuks
teha, ei ole minu arvates õige
elusiil, meelelaliutus on tasra
hästi tehtud töö järele.'^
Sarah Lawrence koUedzhi Bronx-vilies,
N.Y. lõpetas BA kraadiga
ajakirjanduse alal Carmen N.
•Laube..
New York State Üniversity Stony
Brook'is lõpetas BA kraadiga ma­jandusteaduse
alal Nüs E r i k Par­ma,
. •
H. KIRIK
Insuraiice
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Pr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
Oss Timmas on Kanada K u ­ningliku
Aikadeemla luge, ta loo­ming
on kogu aeg teda esindava­te
kunstigaleriide poolt näitustel
esitatud üle Pohja-Ämeerika. Kus
just täpselt, ütleb ta ennast mitte
teadvat, 'kuna see e i ole enam te­ma
ülesanne, see on itema esin­duste
töö,
.i3ee edu, nagu edu üldse, et ole
mitte juhuslik. Selle juured uiar
tuvad tagasi Timmase lapsepõlve
Iga biograafiline teos algab lap-sepõlveaastate
..... Mrjeldamisega.
Lugöjale tundub see tihti igavana
ja ülearusena. Kuid ülearune see
ei ole, sest kogu inimese edaspi­dine
elu viib teda tagasi lapse-
Ja vahest; tuli .suur üksindus
peale, eriti siis kui eemalt põl­dudelt
tuul lambakarjuse kõr­vu
kandis vanemate jä ©dede
hääled.
$18.—
$ f .50
$35.--»
$19.-^
10.50
: Kui mia Timmaselt küsan, kas
ta lapsepõlves vahest ka haige oli,
ütleb ta, et ta oma karjasekarjäär
ri ajal päevagi pole haiguse ipä-rast
kodus olnud: See võimalus ei
tulnud talle ettegi, kui ta oleks
emale ütelnud ja palunud koju
jätmist, oleks ema seda kindlasti
lubanud. • '
„Ei, seda ei juhtunud," ütleb ta.
Timmas mainis, et ta lapsepõlv
jäi Karu järve äärde Saaremaale
maha. Mina ei usu seda, laipsepõlv
ei jää ikunagi päriselt maha, iga­üks
meist kannab seda endaga
eluaeg kaasas, VÕI vähemalt osa­kest
sellest. Timmase edu juured
aga asuvad kõik tema ,jkuldses
lapsepõlves'*.
KIRI P O S T I G A
USA-8:
58.—
30.^
VALLI ¥OITK
põlve. Sealt ipärinövad väärtused
• „Siis tegin põõsa ta,ga väikese
nutugi ära. Pikalt tönnida ei ol­nud
aega. Lambad oii imelikud
loomad Ja neid oli palju, eriti
kriitiliseks muutus olukord süs
kui nad vastutuult j ooskmapist--
sid, siis kadusid nad raiesmikkü
ära ja metsavahi eest tuli valvel
olla. Lambad olid riigimetsades
„persona non grata", kõik tedsed
kariloomad tohtisid seal liikuda,
mitte laga lambad. Nendel õli hal­vaks
kombeks puupistikuid
süüia."'
„Kas sa pead oma
STOKHOLM(EPL) --Neljapäe­val,
7. juunil pandi Stokholmi saa-restilcus,
Söderarmi tuletorni lähe­dal
tähele tundmatut allveelaeva.
See liikus vee all, kusjuures avas-tajaiks
olid mereväelased. Kohäle-saadetud
hävitajal ja helikopteritel
oli tundmatu allveelaevaga radari-ja
raadiokontafct paar tundi. Seejä^
reie Rootsi vetes yübmud kutsu-võõras
$28.—
::$15.-"-
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:
$69,—, j^laastas $34^, veerandaastas $18.-°
Aadressi muudatus 40 centi. üisikiMmibri hiiid 40 ce!^
Kanada aadressidele palume märkida„POSTAL
USA aadressidele ,,ZIPCODE**
Pangätshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estoiüan Publishers
I.C,
Palun inulie saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastad /
veerandaastaks - tavalise / kiripostiga alates „ — " — —
._„. w - • . Tellimise katteks lisan $ . siinjuures
rate /:tsl!eMga>/.;: