1987-03-31-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 25
\/A. m
frinevas keeles. Kui harjumatu ja
}mm oli näha, et enam ei
Isinenud vene keelt.
Inventeensime oma a^jju, hävi-lasime
nõukogudeilmelisi ja
jenekeelsete kirjadega esemeid,
lespoolt hakkas kostma inimhäa-
Peagi oli näha' gruppide , viisi
loori ümber lõkke valmistamas
tinet. Imelik — alles pääsesime
jle piiri läbi tohutu ohu ja äkki
iinsamas, vaeva 11 kümne
tilomeetri kaugusel venelaste
[õikvõimalikest tõketest rahulik
Ilu — olime täiesti teises
jaalsuses. (Järgneb). ,
bnto:
nh Torontos ESTO '88
^isa, et kokku saada ESTO
ja esinemisrühmade ning
•0 '88 programmis mingil
[.nendega, keJleJ on soovi
selgunud^ et lir. Mõisat
'0 '88 Üldtoimkonna liige
ikide kaudu, sest kõik lennud
ustraaliasse algavad Lääneran-
}kult.
Kui kõik arvestused; on enamvä-em
õiged, siis läheb Põhja-meerika
mandrilt umbes 1500
lasmaalast ESTO '88-le, Kanada
isas tuleb märkida, et umbes 40%
jeni end registreerinuist on väi-tpoolt
Torontot, millest tuleb
la järeldus, Toronto kaasmaa-sed
on arvamisel: „Aega veel
m ja pole mõtet kiirustada". Olü-ord
on aga hoopis vastupidine.
:a päev mis möödub kahevahel
lekuga, toob lähemale maha-ise
võimaluse. Järgmise paari
ädala jooksul ootab ESTO '88
nada" Komitee Toronto eestlas-onna
,,ärkamist" ja suurt regist-
|eerimislehtede laviini, sest kah-ks
ei maksa siin meie vanasõna
arem hilja kui mitte kunagi-.Siia
bib vast paremini *'kes hiljaks
Jäb, see ilmajääb'!
Meil on auvõlg tasuda Austraa-
;a eestlaskonnale, kes juba kahel
iorral on suurearvuliselt tulnud
orontosse Ülemaailmsetele Eesti
äevadele. Toronto piirkonnas
ksinda elab samapalju eestlasi
ui terves. Austraalias kokku ja
[eetõttu peaks siit minejate arv
ema mitmekordselt suurem kui
seda praegu on.
Külalised jõuavad' kohale 8.
prilli õhtul, 9. aprillil peetakse
5uja 10. aprillil kell 7.30 on esi-lejate
koosolek Eesti Ühispanga
lumes Eesti Majas.
ESTO '88 Kanada Komitee
..VABA EESTLANE ec
|on vabade eestlaste häälekandja.
EESTLANE teisii l, 31. märtsil:' 1987 V Mareh31, 1987 Lk. 9
Toronto päevalehes
Star*' iinriub mitme autori poolt
linna restorane ja kohvikuid tutvustavaid
kirjutisi „Table for
Two*' pealkirja all; teiste hulgas
on olnud mõnikord ^ ka Peeter
Tammearu. Jaanuari alguses vaatles
Kelly Toughill Rooneeme pagariäri
ja restorani pealkirja all
„Cheap and beäutifur' (odav ja
astane
Nimi Toomas Metsala oli
üldtuntud Kanadas, kuid 1984. a.
levis Toomase nimi kõikjale, üle
kogu vaba [maailma. Igas eesti
ühiskonnas ' tuntakse T. M. kui
rahvatantsu viljelejat, Neljandate
Üleinaailmsete Eesti Päevade esimeest.
^
Miks valisid korraldajad just
Toomas Metsala sellele vastutusrikkale
kohale?
Sest ta oli selleks võimeline.
Toomas Metsala on suurte oskuste-
ja kogemustega teotahteline
organisaator.
T. M. - sündinud'' 18.-J^.^^
1926. a. Tallihnas. Astus vabatahtlikuna
1944. a. Eesti Mere-uure
Lennulüksusesse. Aastail
1945—47 viibis Belgias vangilaagris
ja D.P.-na Saksamaal.
1947, asunud Inglismaale ja 1951.
a. alates Kanadas.
Kuigi eluteele kerkisid siin-sea!
pettumused ja raskused, ei heidutanud
need noore Toomase tegutsemistahet
rahvatantsu alal. Brad-fbrdis,
Inglismaal, organiseeris
T. M. rahyatäntsürüh ma-'
„kalev'\
Varsti näeme teda Torontos
organiseerimas ja rõõmsameelselt
tegutsemas rühmajuhina oma lemmikalal
,,Kungla" rahvatantsurühmas.
Ta meeldiv isiksus
võidab sõpru ja tantsuhuvilisi
rahvatantse tantsima.
Toomas on südamega oma lem^
mikharrastuse, eesti rahvatantsu,
juures. Seda tõendavad mitmed
tema kirjutatud ning koreografee-ritud
tantsud, komponeeritu# ja
seatud saatemuusika. Samuti on
T. M. koostanud ja kirjastanud
rahvatantse kirjeldavaid raamatuid.
• •
Innustatud edost ja tööst eesti
noortega koostas ja lavastas T . M .
mitmeid suuresinemisi; Tuntumad
neist: „Hõissa Pulmady. ,,Ilur
kangas", ..Tuulemaa", ,;Liina'',
ning ,,Kaval Ants ja
Vanapagan".
Rahvatantsul on eesti ühiskonnas
oma võlu ja sära. Suurestne-mistel
oli
tvaat
ilj-sija. muic
alati rohkearvuli-
Rahvatantsu pedagoogina teab
ja tunneb Toomas Metsala kuidas
seada sammu, tõsta jalga, kuidas
astuda', hüpata, ning keerutada.
Meie nooremal põl vkönnal on
h ü V i m e i e m i fi e y i k u kultuuri
.västU;-V; :'>''^ V
Aastas 00 ainult koirrisadä kuuskümmend
viis päeva. Kust võttis
Toomas aja, mille ta tasuta ohverdas
eesti ühiskonnale? Selleks
tal küll 150 päeva aastas!
ta ön eestyedajavaimu täis,
andekas inimene, kelon oskust ka
oma aega planeerida. Ta organiseeris
mitmeid ringreise oma
esinemisgrupiga nii Põhja-Ameerikas
kui ka Euroopa riikides.
Esine:jad olid neist reisidest vai-
•mustatud.;
v-Üle: tosina-kursusi . O R T . M.:
rahyatantsu alal korraldanud,
õpetades pedagoogikat, õpetus-tehnikat,
koreograafiat ja esinemiskavade
koostamist, igal eesl-laste
suurüritustel Põhja-Ameerikas
näeme T .M . 'd organiseerijana
või juhatajana. Praegu on T.
M . ESTO '88 Kanada komitee
esimeesvV-.;.
Tee netema rk i de st o mab
Toomas Metsala „Kung:la" kuld-märgi;
kuningärina Elizabeth II
Teenetemärgi ja Kanada Eestlaste
teenetemärgi.
Sinu Rooma seoaatori ikka
jõudmisel hindab Sind ja Su
Autor iseloomustab Rooneeme
äri kui ebatavalist segu delikates-ši-
poest, pagariärist ja kohvikust.
See asub Queeri St. West'il (484
Queen Št. West,^^^^^^^
Seal pakutakse harilikult kanada
toite; vahetevahel ka etnilisi",
õlle ja veiniga. Kohvik: pn lahti
teisipäevast laupäevani kella
6.00-st hommikul kuni kella
6.(X)-ni õhtul .Kohvikus on 90
istekohta; sinoe pole vaja teha reservatsioone.
Kirjeldades sisekujundust ütleb
ta, et seintel oh suured Eesti maakaardid
ja mitmesugused plakatid;
taimed elustavad kohviku keskmist
osa. Sööjad yõtavad ise kandikud
ja seisavad järjekorras tellimisi
andes, mis ; kas kohe
täidetakse, või toidud tuuakse
lauale. Külastataval päeval oli
kallimaks toiduks külm salat
naga $3.70, supid selle kõrval
$1.25, vasikaliha võileib $2.90y
prae-võileib $3.10, magustoiduks
õunakook või
mad
rahuliku, lõõgastava kogemusena,
kus ei ole tormamist ega trükimist
üsnagi täidetud ruumis. Lõpuks
läks eine kahele maksnia koos
:k6hvigä,$l 1.25,.. niida'
vaks pidada.
'1 WSR^ J ^ U i j^
raskused! Tegutse edasi toimetulemise
ja töörõõnhuga! Su töö
meie ühiskonnas kiidab Sind!
Siinkohal punkti asemel: Kaha-riematut
indu, jakso, jõudu.
Suur tänu ja aitähl
sünnipäevaks
ESTUNE
§e esinaajacs. Biõüavad Kabuli:
kommunistMkM val^
deerimist ja Nõukogude Liidu
väeüksuste viivitaMatut- välja-.
TOmist..,-: ••;'^''
Genfi kõnelustel ütlesid nad, et
rahukokkuleppel ei ole mitte mingisugust
mõtet, kui neid kahte
tingimust ei täideta. Mudzahiidide
esindajad ütlesid ajakirjanikele-et
Afganistani rahvas ei tohiks kuidagi
viisi ise oma saatust määrata
senikaua, kui Nõukogude Liidu
mõjuvõim edasi kestab. Vastupanuliikumise
Juhid on juba väljendanud
skeptisismi-Genfi läbirääkimiste
suhteis, kuna nende esindajaid
seal ei ole. Külastava delegatsiooni
esiridajad ütlesid, et kuigi
Pakistan nende nimel võibolla
vägagi siiralt läbirääkimisi peaib,
leiavad nemad et nad peaksid neist
kõnelustest siiski isiklikult osa
võtma. Vastupanuliikumirie väidab,
et 90% AfganistaniI territooriumist
on nende kontrolli all;
siiiig selle tõttu peaks neil olema
õigus kõneleda Afganistani rahva
nimel. Peamiseks küsimuseks
Genfi kõnelustel on praegu ajata-beiimääraniine
Nõukogude Liidu
väeüksuste välja viimiseks.
Vastupanuliikumise juhid nõuavad
et väljaviimine toimuks vaid
mõningate päevade vältel, kuna
aga Moskva on viidanud palju
pikemale perioodile, nii umbes
kaks aastat. Pakistan oh seal kusagil
vahepeal, leides et Nõukogude
0. Rand vee 80
ühendriikides jõudis 10. märtsil
üks meie töökaid noortejuhte ja
koolitegelasi Gaston O. Randvee
oma 80-ndasse eluaastasse,
millest peaagu pidevalt 55 a.
veedeti skautliku töö ja 5S a.
pedagoogilise töö alal eesti
Juubilar pärineb Kundast,
Virumaalt. Isa varase surma järele
alustas ta juba 1 O^^a. poisikesena
enda ülalpidamiseks teenistust
suveti karjapoisina tuttavate
hiljem koolivaheaegadel
naa tsemendivabrikus.
Kooliaastad viis ta lõpule Rakvere
Õpetajate Seminari lõpetam-misega
1928. Töökohaks kujunes
tal Nõmme linna Hiiu algkool -
algul õpetajana, siis juhataja abina
juhatajana. Oma
- I
tsetöö kõrval alustas
ta seal noorte organiseerimisega,
liitudes 1932 Noorte Kotkaste
üksusega malevkonna pealikuna.
Skautliku treeningu alal viibis ta
Inglismaar Gilwell õppelaagris,
kus lõpetas praktilise osa.
Seltskondlikul alal lõi juubilar
Nõmmel agaralt kaasa, olles
sealse nädalalehe,,Nõmme Leht"
asutajaid ja toimetusliige, Rahvaülikooli
abijuhataja ja mõnda aega
Haridusseltsi sekretär ning tegev
noorte päevade ja noortekotkaste
laagrite korraldamisel. Sõjapäevil
l o o i i D B i i i i i i i B B i e i i i i i i i i i i i i i i g i i i i i n i i i R i i i i i i i i i i i i i i i im
:FUHASTAi\iE
seinast-selna, lahtiseid ja
idamaiseid vaipu, mööblit ®
auto sisemust © kahjustusi
liste puhul, seinu i
® Scothgard ®
kodudes ö kontorites
Pefer
iiiiiiiiiiiieiiiiiBegiiifliiiiseDiiiiaiBflBaBefloayasBeBiiiiiiiBB
iiigiHininiiiiuiiiiitiiiininiiiin
Luuletusi 1948—49
Mind $12.— pluss saatekulu Mt^.
8 i n n i i i l l i l l l i l i l i l i i l l l i l l l ! l l l l l l l l l l l l i l l l l H I ! l i i l l ! l l l i l l l l ! ! l l l l ^
aviimme
viidama läbi mõne kuu vältel.
Vastupanuliikumise esindaja
Fakiir Advertai juhtis tähelepanu
asjaolule, et Nõukogude Liidu
väeüksustel ei võtnud 1979 aastal
rohkem kui kolm päeva aega et
istani okupeerida, niiig ta
et kui Moskval siiralt rahu
soovib, siis ei tohiks ka vägede
väljaviimine rohkem aega võtta,
Ta ütles muuhulgas: „Kaheksa
aastat on olnud pikk aeg^ selle
jooksul oleme pidanud pealt
vaatama, kuidas mõrvatakse
terveid perekondi \ vigastatakse
lapsi ja hävitatakse külasid. Meie
seisame täna siin ÜRO peakorteris
et ütelda teile^ine tahame
rahu, meie ei toonud niitte Afganistani
sõda, vaid seda tegid
nõukogudelased."
Vastupanuliikumise juhid arvasid,
et tulevikusuhted Moskvaiga
võiksid kiyuneda normaalseiks,
kuid samal ajal lisasid nad, et
kogu küsimust saab lahendada
ainuüksi otseste läbirääkimiste
teel vastupanuliikumise esil
tega.
pääses koos perekonnaga Saksamaale,
jäädes peatuma Geist.
lingeni põgenikelaagrisse, kus
aitas organiseerida eesti algkooli
ja moodustas skautide suurmaleva
190 poisiga, olles selle juht Ja
vanem ning ühtlasi ka laagri
noortejuht. Oli Üle-Saksamaalise
E. Skautide Keskbüroo abisekre-tär
ja kuulus kaks aega Geislin^
geni laagri Esinduskogusse. Hiljem
töötas Ameerika armee juures
töökompaniis, olles ühtlasi seotud
noorsootööga.
USA-sse saabus Randvee 1950.
a. kavalde asudes Williman-ticusse,
Conn., kus leidis töökoha
,,American ThreadCo." juures
ja hiljem alustas värvimistöödega,
mida vahetevahel, kui hea tuju,
teeb veelgi spordi mõttes. Siingi
rakendus ta kohe rahvusliku tegevuse
alal, oli Eesti Seltsi esimees-'
eesti koolide organiseerija ja
õpetaja ning asutas eesti skaudi-üksuse
,,Vikerlased-', mille
kauaaegne juht ja vanem f
olnud,(pradgu auvanem). 36-e
aasta kestel USA-s on juubilari
tegevuse pearõhk langenud
skautlikule tööle ja eesti koolide
(täienduskoolide) töö edasi kandmisele.
Ta on kuulunud 20 a.
kestel. E.Sk. Maleva staabi koosseisu,
olnud õppeala juht,
majandusjuht, suvelaagrite juhte
ning maailmalaagrite Koguja LJa
Koguja II majandusjuht ning 15 a.
noorteajakirja „Tulehoidja'' USA
osa toimetaja. On kuulunud 7
aega (21 a.) ERKU Esinduskogul
koosseisu.
Eesti koolide alal USA-s juubilar
kohandas 17 a. tagasi Eesti
Koolitoimkonna ümber Eesti
Koolide Keskuseks, mille juhataja
on ta veel praegugi, luues sellega
tiheda koostöö koolidega, nende
varustamisega õppematerjaliga ja
kirjandusega. 1981 viis ta edukalt
läbi ülemaailmse Eesti Keele ja
Kooliaasta, mille kokkuvõte on
avaldatud teoses , ,Meie e^sti.
keel''. Aastaid on ta kuulunud
Eesti Õpetajate Keskühingu
pedagoog il ise , > Büll dtääni; \
toimetusse, varustades seda kaas-tööga.
^'•••r
Kõiigi iieid tegevusalasid, millega
juubilar seotud, ei jõuagi nime-tööst
on
tulevastele põlvedele tohutu kirja:-
vahetus, mis kõneleb omaette
tema püüdlustest, tahtest ja
epergiast meie rahvusliku
kasvatuse võitlusväljal.
Armas juubilar, Sinu auväärsel
juubelipäeval kogunevad koik
skaütlikudnooredv endised
Noorte Kotkaste organisatsiooni
liikmed, koolinoored ja sõbrad
rahvuslikult tööpõllult suureks
yalinseks sõprusHng ja
saadavad Sulle siiraimad õnnitlused
ning soovivad Sulle jätkuvalt
head tervistv et võiksid veel palju
aastaid viibida meie keskel. Oma
nii mitmekülgse tegevusega oled
meile kõigile ilusaks eeskujuks,
kelle sarnaseks püüavad;ka kõik
jinu õnnitlejad saada.
•Skm.: ENDEL REINPÕLD.-:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 31, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-03-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870331 |
Description
| Title | 1987-03-31-09 |
| OCR text | Nr. 25 \/A. m frinevas keeles. Kui harjumatu ja }mm oli näha, et enam ei Isinenud vene keelt. Inventeensime oma a^jju, hävi-lasime nõukogudeilmelisi ja jenekeelsete kirjadega esemeid, lespoolt hakkas kostma inimhäa- Peagi oli näha' gruppide , viisi loori ümber lõkke valmistamas tinet. Imelik — alles pääsesime jle piiri läbi tohutu ohu ja äkki iinsamas, vaeva 11 kümne tilomeetri kaugusel venelaste [õikvõimalikest tõketest rahulik Ilu — olime täiesti teises jaalsuses. (Järgneb). , bnto: nh Torontos ESTO '88 ^isa, et kokku saada ESTO ja esinemisrühmade ning •0 '88 programmis mingil [.nendega, keJleJ on soovi selgunud^ et lir. Mõisat '0 '88 Üldtoimkonna liige ikide kaudu, sest kõik lennud ustraaliasse algavad Lääneran- }kult. Kui kõik arvestused; on enamvä-em õiged, siis läheb Põhja-meerika mandrilt umbes 1500 lasmaalast ESTO '88-le, Kanada isas tuleb märkida, et umbes 40% jeni end registreerinuist on väi-tpoolt Torontot, millest tuleb la järeldus, Toronto kaasmaa-sed on arvamisel: „Aega veel m ja pole mõtet kiirustada". Olü-ord on aga hoopis vastupidine. :a päev mis möödub kahevahel lekuga, toob lähemale maha-ise võimaluse. Järgmise paari ädala jooksul ootab ESTO '88 nada" Komitee Toronto eestlas-onna ,,ärkamist" ja suurt regist- |eerimislehtede laviini, sest kah-ks ei maksa siin meie vanasõna arem hilja kui mitte kunagi-.Siia bib vast paremini *'kes hiljaks Jäb, see ilmajääb'! Meil on auvõlg tasuda Austraa- ;a eestlaskonnale, kes juba kahel iorral on suurearvuliselt tulnud orontosse Ülemaailmsetele Eesti äevadele. Toronto piirkonnas ksinda elab samapalju eestlasi ui terves. Austraalias kokku ja [eetõttu peaks siit minejate arv ema mitmekordselt suurem kui seda praegu on. Külalised jõuavad' kohale 8. prilli õhtul, 9. aprillil peetakse 5uja 10. aprillil kell 7.30 on esi-lejate koosolek Eesti Ühispanga lumes Eesti Majas. ESTO '88 Kanada Komitee ..VABA EESTLANE ec |on vabade eestlaste häälekandja. EESTLANE teisii l, 31. märtsil:' 1987 V Mareh31, 1987 Lk. 9 Toronto päevalehes Star*' iinriub mitme autori poolt linna restorane ja kohvikuid tutvustavaid kirjutisi „Table for Two*' pealkirja all; teiste hulgas on olnud mõnikord ^ ka Peeter Tammearu. Jaanuari alguses vaatles Kelly Toughill Rooneeme pagariäri ja restorani pealkirja all „Cheap and beäutifur' (odav ja astane Nimi Toomas Metsala oli üldtuntud Kanadas, kuid 1984. a. levis Toomase nimi kõikjale, üle kogu vaba [maailma. Igas eesti ühiskonnas ' tuntakse T. M. kui rahvatantsu viljelejat, Neljandate Üleinaailmsete Eesti Päevade esimeest. ^ Miks valisid korraldajad just Toomas Metsala sellele vastutusrikkale kohale? Sest ta oli selleks võimeline. Toomas Metsala on suurte oskuste- ja kogemustega teotahteline organisaator. T. M. - sündinud'' 18.-J^.^^ 1926. a. Tallihnas. Astus vabatahtlikuna 1944. a. Eesti Mere-uure Lennulüksusesse. Aastail 1945—47 viibis Belgias vangilaagris ja D.P.-na Saksamaal. 1947, asunud Inglismaale ja 1951. a. alates Kanadas. Kuigi eluteele kerkisid siin-sea! pettumused ja raskused, ei heidutanud need noore Toomase tegutsemistahet rahvatantsu alal. Brad-fbrdis, Inglismaal, organiseeris T. M. rahyatäntsürüh ma-' „kalev'\ Varsti näeme teda Torontos organiseerimas ja rõõmsameelselt tegutsemas rühmajuhina oma lemmikalal ,,Kungla" rahvatantsurühmas. Ta meeldiv isiksus võidab sõpru ja tantsuhuvilisi rahvatantse tantsima. Toomas on südamega oma lem^ mikharrastuse, eesti rahvatantsu, juures. Seda tõendavad mitmed tema kirjutatud ning koreografee-ritud tantsud, komponeeritu# ja seatud saatemuusika. Samuti on T. M. koostanud ja kirjastanud rahvatantse kirjeldavaid raamatuid. • • Innustatud edost ja tööst eesti noortega koostas ja lavastas T . M . mitmeid suuresinemisi; Tuntumad neist: „Hõissa Pulmady. ,,Ilur kangas", ..Tuulemaa", ,;Liina'', ning ,,Kaval Ants ja Vanapagan". Rahvatantsul on eesti ühiskonnas oma võlu ja sära. Suurestne-mistel oli tvaat ilj-sija. muic alati rohkearvuli- Rahvatantsu pedagoogina teab ja tunneb Toomas Metsala kuidas seada sammu, tõsta jalga, kuidas astuda', hüpata, ning keerutada. Meie nooremal põl vkönnal on h ü V i m e i e m i fi e y i k u kultuuri .västU;-V; :'>''^ V Aastas 00 ainult koirrisadä kuuskümmend viis päeva. Kust võttis Toomas aja, mille ta tasuta ohverdas eesti ühiskonnale? Selleks tal küll 150 päeva aastas! ta ön eestyedajavaimu täis, andekas inimene, kelon oskust ka oma aega planeerida. Ta organiseeris mitmeid ringreise oma esinemisgrupiga nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopa riikides. Esine:jad olid neist reisidest vai- •mustatud.; v-Üle: tosina-kursusi . O R T . M.: rahyatantsu alal korraldanud, õpetades pedagoogikat, õpetus-tehnikat, koreograafiat ja esinemiskavade koostamist, igal eesl-laste suurüritustel Põhja-Ameerikas näeme T .M . 'd organiseerijana või juhatajana. Praegu on T. M . ESTO '88 Kanada komitee esimeesvV-.;. Tee netema rk i de st o mab Toomas Metsala „Kung:la" kuld-märgi; kuningärina Elizabeth II Teenetemärgi ja Kanada Eestlaste teenetemärgi. Sinu Rooma seoaatori ikka jõudmisel hindab Sind ja Su Autor iseloomustab Rooneeme äri kui ebatavalist segu delikates-ši- poest, pagariärist ja kohvikust. See asub Queeri St. West'il (484 Queen Št. West,^^^^^^^ Seal pakutakse harilikult kanada toite; vahetevahel ka etnilisi", õlle ja veiniga. Kohvik: pn lahti teisipäevast laupäevani kella 6.00-st hommikul kuni kella 6.(X)-ni õhtul .Kohvikus on 90 istekohta; sinoe pole vaja teha reservatsioone. Kirjeldades sisekujundust ütleb ta, et seintel oh suured Eesti maakaardid ja mitmesugused plakatid; taimed elustavad kohviku keskmist osa. Sööjad yõtavad ise kandikud ja seisavad järjekorras tellimisi andes, mis ; kas kohe täidetakse, või toidud tuuakse lauale. Külastataval päeval oli kallimaks toiduks külm salat naga $3.70, supid selle kõrval $1.25, vasikaliha võileib $2.90y prae-võileib $3.10, magustoiduks õunakook või mad rahuliku, lõõgastava kogemusena, kus ei ole tormamist ega trükimist üsnagi täidetud ruumis. Lõpuks läks eine kahele maksnia koos :k6hvigä,$l 1.25,.. niida' vaks pidada. '1 WSR^ J ^ U i j^ raskused! Tegutse edasi toimetulemise ja töörõõnhuga! Su töö meie ühiskonnas kiidab Sind! Siinkohal punkti asemel: Kaha-riematut indu, jakso, jõudu. Suur tänu ja aitähl sünnipäevaks ESTUNE §e esinaajacs. Biõüavad Kabuli: kommunistMkM val^ deerimist ja Nõukogude Liidu väeüksuste viivitaMatut- välja-. TOmist..,-: ••;'^'' Genfi kõnelustel ütlesid nad, et rahukokkuleppel ei ole mitte mingisugust mõtet, kui neid kahte tingimust ei täideta. Mudzahiidide esindajad ütlesid ajakirjanikele-et Afganistani rahvas ei tohiks kuidagi viisi ise oma saatust määrata senikaua, kui Nõukogude Liidu mõjuvõim edasi kestab. Vastupanuliikumise Juhid on juba väljendanud skeptisismi-Genfi läbirääkimiste suhteis, kuna nende esindajaid seal ei ole. Külastava delegatsiooni esiridajad ütlesid, et kuigi Pakistan nende nimel võibolla vägagi siiralt läbirääkimisi peaib, leiavad nemad et nad peaksid neist kõnelustest siiski isiklikult osa võtma. Vastupanuliikumirie väidab, et 90% AfganistaniI territooriumist on nende kontrolli all; siiiig selle tõttu peaks neil olema õigus kõneleda Afganistani rahva nimel. Peamiseks küsimuseks Genfi kõnelustel on praegu ajata-beiimääraniine Nõukogude Liidu väeüksuste välja viimiseks. Vastupanuliikumise juhid nõuavad et väljaviimine toimuks vaid mõningate päevade vältel, kuna aga Moskva on viidanud palju pikemale perioodile, nii umbes kaks aastat. Pakistan oh seal kusagil vahepeal, leides et Nõukogude 0. Rand vee 80 ühendriikides jõudis 10. märtsil üks meie töökaid noortejuhte ja koolitegelasi Gaston O. Randvee oma 80-ndasse eluaastasse, millest peaagu pidevalt 55 a. veedeti skautliku töö ja 5S a. pedagoogilise töö alal eesti Juubilar pärineb Kundast, Virumaalt. Isa varase surma järele alustas ta juba 1 O^^a. poisikesena enda ülalpidamiseks teenistust suveti karjapoisina tuttavate hiljem koolivaheaegadel naa tsemendivabrikus. Kooliaastad viis ta lõpule Rakvere Õpetajate Seminari lõpetam-misega 1928. Töökohaks kujunes tal Nõmme linna Hiiu algkool - algul õpetajana, siis juhataja abina juhatajana. Oma - I tsetöö kõrval alustas ta seal noorte organiseerimisega, liitudes 1932 Noorte Kotkaste üksusega malevkonna pealikuna. Skautliku treeningu alal viibis ta Inglismaar Gilwell õppelaagris, kus lõpetas praktilise osa. Seltskondlikul alal lõi juubilar Nõmmel agaralt kaasa, olles sealse nädalalehe,,Nõmme Leht" asutajaid ja toimetusliige, Rahvaülikooli abijuhataja ja mõnda aega Haridusseltsi sekretär ning tegev noorte päevade ja noortekotkaste laagrite korraldamisel. Sõjapäevil l o o i i D B i i i i i i i B B i e i i i i i i i i i i i i i i g i i i i i n i i i R i i i i i i i i i i i i i i i im :FUHASTAi\iE seinast-selna, lahtiseid ja idamaiseid vaipu, mööblit ® auto sisemust © kahjustusi liste puhul, seinu i ® Scothgard ® kodudes ö kontorites Pefer iiiiiiiiiiiieiiiiiBegiiifliiiiseDiiiiaiBflBaBefloayasBeBiiiiiiiBB iiigiHininiiiiuiiiiitiiiininiiiin Luuletusi 1948—49 Mind $12.— pluss saatekulu Mt^. 8 i n n i i i l l i l l l i l i l i l i i l l l i l l l ! l l l l l l l l l l l l i l l l l H I ! l i i l l ! l l l i l l l l ! ! l l l l ^ aviimme viidama läbi mõne kuu vältel. Vastupanuliikumise esindaja Fakiir Advertai juhtis tähelepanu asjaolule, et Nõukogude Liidu väeüksustel ei võtnud 1979 aastal rohkem kui kolm päeva aega et istani okupeerida, niiig ta et kui Moskval siiralt rahu soovib, siis ei tohiks ka vägede väljaviimine rohkem aega võtta, Ta ütles muuhulgas: „Kaheksa aastat on olnud pikk aeg^ selle jooksul oleme pidanud pealt vaatama, kuidas mõrvatakse terveid perekondi \ vigastatakse lapsi ja hävitatakse külasid. Meie seisame täna siin ÜRO peakorteris et ütelda teile^ine tahame rahu, meie ei toonud niitte Afganistani sõda, vaid seda tegid nõukogudelased." Vastupanuliikumise juhid arvasid, et tulevikusuhted Moskvaiga võiksid kiyuneda normaalseiks, kuid samal ajal lisasid nad, et kogu küsimust saab lahendada ainuüksi otseste läbirääkimiste teel vastupanuliikumise esil tega. pääses koos perekonnaga Saksamaale, jäädes peatuma Geist. lingeni põgenikelaagrisse, kus aitas organiseerida eesti algkooli ja moodustas skautide suurmaleva 190 poisiga, olles selle juht Ja vanem ning ühtlasi ka laagri noortejuht. Oli Üle-Saksamaalise E. Skautide Keskbüroo abisekre-tär ja kuulus kaks aega Geislin^ geni laagri Esinduskogusse. Hiljem töötas Ameerika armee juures töökompaniis, olles ühtlasi seotud noorsootööga. USA-sse saabus Randvee 1950. a. kavalde asudes Williman-ticusse, Conn., kus leidis töökoha ,,American ThreadCo." juures ja hiljem alustas värvimistöödega, mida vahetevahel, kui hea tuju, teeb veelgi spordi mõttes. Siingi rakendus ta kohe rahvusliku tegevuse alal, oli Eesti Seltsi esimees-' eesti koolide organiseerija ja õpetaja ning asutas eesti skaudi-üksuse ,,Vikerlased-', mille kauaaegne juht ja vanem f olnud,(pradgu auvanem). 36-e aasta kestel USA-s on juubilari tegevuse pearõhk langenud skautlikule tööle ja eesti koolide (täienduskoolide) töö edasi kandmisele. Ta on kuulunud 20 a. kestel. E.Sk. Maleva staabi koosseisu, olnud õppeala juht, majandusjuht, suvelaagrite juhte ning maailmalaagrite Koguja LJa Koguja II majandusjuht ning 15 a. noorteajakirja „Tulehoidja'' USA osa toimetaja. On kuulunud 7 aega (21 a.) ERKU Esinduskogul koosseisu. Eesti koolide alal USA-s juubilar kohandas 17 a. tagasi Eesti Koolitoimkonna ümber Eesti Koolide Keskuseks, mille juhataja on ta veel praegugi, luues sellega tiheda koostöö koolidega, nende varustamisega õppematerjaliga ja kirjandusega. 1981 viis ta edukalt läbi ülemaailmse Eesti Keele ja Kooliaasta, mille kokkuvõte on avaldatud teoses , ,Meie e^sti. keel''. Aastaid on ta kuulunud Eesti Õpetajate Keskühingu pedagoog il ise , > Büll dtääni; \ toimetusse, varustades seda kaas-tööga. ^'•••r Kõiigi iieid tegevusalasid, millega juubilar seotud, ei jõuagi nime-tööst on tulevastele põlvedele tohutu kirja:- vahetus, mis kõneleb omaette tema püüdlustest, tahtest ja epergiast meie rahvusliku kasvatuse võitlusväljal. Armas juubilar, Sinu auväärsel juubelipäeval kogunevad koik skaütlikudnooredv endised Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmed, koolinoored ja sõbrad rahvuslikult tööpõllult suureks yalinseks sõprusHng ja saadavad Sulle siiraimad õnnitlused ning soovivad Sulle jätkuvalt head tervistv et võiksid veel palju aastaid viibida meie keskel. Oma nii mitmekülgse tegevusega oled meile kõigile ilusaks eeskujuks, kelle sarnaseks püüavad;ka kõik jinu õnnitlejad saada. •Skm.: ENDEL REINPÕLD.-: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-03-31-09
