Vaba eestlane , August 22, 1978

              Nr. 62 Nr. 62 .' ¥ÄBÄ . E E S T M N E 'telsii>äeval, 22. aU;
elu
panga laenuintres-oü
oodatud:
ident väitis^ et
U tingitud vajadu-valuuta
väl-drükidesse,
kuis
on käesoleval aas-õusnud.
Rügii»nga
giks on siiski ta-doUari
kiiret lan-bföderaalvaiitsu-korda.
n dollari langus
dusele kasulik, ku-getatakse
eksport-
Sünjuures peab
et isegi sdL Ju-doUar
pcAeks
^driikide doHarl
iie, oleks Kana-palju
madaiaxn
"utadega võrreldes
iteks 33,9%, Jaa-ots.,
Lääne-Saksa-ts.
ja Prantsus-ts.
võrra..
nada Riigipanga
aeglustavad Ka-idist
langust,
rovintside eelarve-on
palju suure-ialgu
kalkuleeriti,
arvestuste koha^^
a, et jK^jiada
ndriikjde rahas 85
|ega on kaasas käl-ahinna
tõus, mis
04 doUarit untsUt.
lusväärtus peaks
a üle :250 dollari
Iie tõusu kalkulee-olla
ettevaatlik,
et kulla hirnia
limasel ajal pidevc
nduselu tagasilöö-mitu
asjaolu. Nii
ter hiljuti kõne,
täispöörde riigi
duspoliitikäs. See
ud aga loodetud
nikides, mida kin-
(lollari uus madal-najanduselu
aren-läbi
tumeda p ^
ja erapankade ju-vad,
et tööpuudus,
toodangu langus,
nmreneda.
ui Kanada kanna­ta
puudujääkide
alitsus anda Pana=
di dollari suuruse
e summa on ette
a lihe suurema va-väljaarendämiseks.
maailma vaseturg
a mitu aastat üle»
jng Kanada vase^
seetõttu suletud,
vatšeb nüüd suuri
ühe suure välis-duse
.väljaaren-on
see Kanada
a see samm on
iie kutsunud tera-
(Järg lk. 3)
iSMcanttsa
, August 22, m% Ms..
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
26. ja 27. aug. on valveaipstikš
dr. M.Xeesment, tel..481-6834.
Koguja II skautide laagri lõpu­päeval
anti välja järgmised skaut-jikud
auhinnad.
Parim skautide all-laager —
„l^äänemaa". Parim eesti keele
rääkija — Peeter Kivioja (Kana­da).
Skautlikum skaut — Arno
Puntser (USA). Kõige abivalmun
skaut — Mihkel Sadul (Kanada).
Kõige sõbralikum skaut Mart
Pöid (Rc>otsi). Eeskujulikum iioor
j u h t - M l a r Puskar ^(^
N. - s t o v Leo Roometsa naälestus-karikaš
tublimale noorele skaut-juhile
ÜSA Eesti Sk.:-malevast anti
Karl Siilile N.Y. Eesläijuiikumaks
salgaks sik. all-laagris osutus Re­base"
salk, mis koosnes Lakewoodi
skautidest, salga juht Toomas K a -
1' ^ \ • /• ^ '-.^ •;•
Parim van.-skautide all-laager —
,,Vinimaa'^ Farlm eesti keele rää­kija
v.-skaut -^Lembit Tork (Ka­nada).
Škaütlikumaks vanemskau-diks
otsustati tunnustada Erik
Must ja Häny
van.-skaut ^ Steven Tael Kalifor-niäst.
Sõbralikum vari.-skäut Ilfflar
Karro /Rootsi).
Vajatakse vilunud
H. ROONEEM'S BÄ5CERY
Tel. 366-3619
Lään® kapiicslistide |@ idci kommunistide
mci|Cindyslik koostöö
Charles Levinson on kirjutanud raamatu „VodkarGola*', milles
autor analüüsib tänapäeva idarlääne majandusliku koostöö alu­seid
ja nähtusi, mil on suinr ®sa praeguses pingevähendamises
Ida ja lääne vaJiel. )
Seltsi asepresidendiks
Juulikum toimus Toronto õngitsejate ja
lusest osavõtjate pere pärast päeval toinimmd tegevusi, md ^ v^^ud
sööki ja maHsti J^afciÜa ni^^ i«i»evi kus tehtud , ^ t m W jaknud
hiiglasiest". Püdü vasakult I. Sambla, H. Kask, X Liikanm, J. Spoaar, ü. ¥illmae, H.
Suu™, E . Harilaid, V. Pirson, R. Liikanm, 1. ILukk ja H . Riko, sdsaö ffV tatimeeS.,.
Lääne multinatsionaalsed eitste-võtited
j a suurpangad on 70-nda-telaastaitel
tunginud idarükide
majandusse. Lepiaigute arv iihiis-produtotsiooni
alal on tõusnud
kuuJe aasitäga 300-lt 30(K)-le. Siiuri
läänefirmajsid meelitavad itta ma­dalad
tootmisikulud^
kuna töötasud on idas väiksed
ja tööturg rahulik .(streigid m.
ju keelatud).
jööd ja keeldu kardetavate a i n ^
vastu nad köOivad ijootmlse It­ta,
J m s neid n ^ esifcaita.
Multinatsionaalsete ettevoter
te struktuur oma kindla allu­vusega
ja keske juhtimisega oi&
väga s^nane idarüMd© poliiti­lise
struktuuriga.
Idariikidele imeeldivad läinekapi-talisitid
äripartnerStena nad oxi
Kommynistlikke
V STOKHOLM fT) —
komsomoli lööktöö objektideks, samuti nagu Bai kal-Amuuri raudtee (Bm| rajamine. Komsomoli
organisatsioonid Ott kohustatud sinna s^^ Ja hakkajamaid. nagE on
Ameiei^ika Akadeemiliste Naiste
Selts (ÄmeriGan Association of
Univ)ersity Women) New Jerseys
valis aastapeakoosolekul juhatuse
kaheks aastaks. Maimu Seepere
Yllo, kes ohi aastaid olnud aktiivne
" sel^tsi tegefvuses, valiti, esimeseks
asepiresidendikš N.J. osariigi osa-koonas.
''r;:.
AÄÜW pn üjemaaliiie örganisat-šiooRv
osakondadega igas osariigis. I gituseks, et Kitshera rauditeejaa-
Liikmeskonna koguarv on 180.000, ma j a asula (30^
neist New Jerseys elab 700Õ liiget, j le> ehitamine ,,ön ijsaldatudm^^^^^
Esimese asepresidendi tüesandeksv^
on tegevuskava, mis seisab kultuu- j listele Eestist.
riiiste ja sotsialsete ürituste aren­damises^
koostamine ja läbiviimi­ne.
.
,. .EHõue. Tahtjaid on rohkem k u i
Siberisse raudtee ehitusele min­nakse
„pifeka mbla*-teenima.. Seal
lisandub põhipalgale rai. vööndi-koefitsient,
töö liikuva iseloomu
eest maikstakse lisatasu 40% ja
kauemini olijaü tõuseb põhipalk
iga aasftaga 10%. Eestist lähetati
sinna järjekordne rühm 20. juu-nü,
sest «Kitshera o otab", nagii
KboHte Hääl'' teatas, lisades sel-vastia
öeldakse.
Sotsialistlikes maades valitseb
pidev majjandustoriis. Seal ei teos­tata
kuigi palju uuendusi, kuna
puudub kapital investeerimiseks.
Idariigid vajavad multiiiaitsionaal-sete
ettevõtete osikusi ja lääne
pankade kapitali. 1977. a. olid ida-riikide
võlad läänele 60 miljardi
dollarit, need kasvavad iga aas­taga
10 miljardi võrra.
Koositööst võtavad peale omiu
osa multinatisonaalsed firmad,
suurpangad, maffia, Vatikan,
itaalia ja prantsuse komparteid
ja N. Liit koos teiste idariikidega.
Maimu Seepere-Yllo töötab kee-1
miküDÄ (Research Assoeiäte)E. I.
DuPonte de Nemours firihaš 1950.
aastast. Ta alustas õpinguid Tal­linna
Tehnika ülikoolis ja lõpetas
keemikunai Saksamaal Hamburgi
^ülikooli; -'•/• •• '
Kas ka Tallinna^Piritale löök­tööle
tulnud poisid-tüdrukud saa­vad
kõrgendatud tasu, sellest po­le
avalikult kirjuta/tud.
küll. aga on teada, et Baltimaa­del,
soveti keeles „meie lääs",
suur •
Insurance
Agency /
KINDLySTÜSEb
23 WESTMORE Dr., Sõite 21»
Hexdaie, Out. M9[V 3Y7
Mõningalt poolt väidetakse, et
Kanada majanduspoliitikale tu­leb
läheneda ja seda tuleb vaadel­da
eelolevate föderaalvalinüste
seisukohast, mis mõningate ole­tuste
kohaselt toimuvad eeloleval
sügisel. See majanduspoliitika
taotleb-^alijate meelitamist
mõjutamist, kusjuures aga kah­juks
riigi majanduselu väljaaren­damine
pikemas ^perspektiivis
tunduvalt kannatab.; ;.
Börs on pidevalt tõusnud, vaa^
taniLata hädaohu signaalide sage­nemisele.
Uue hoiatusena ön sel­gunud,
et börsi laenud Ühendrii­kides
on tunduvalt kasvanud
ning et seda olukorda võib haka­ta
julja võrdlema 1929. aasta olu­korraga.
Laenusuhete suurenemi­ne
on alati ennustanud börsi lan­gust
ning laenude suhe ei
kaua • .-a^a olnld- rai šmsr faii
: R ,M.:
Esimesed kõnmodred-lööktööli-sedsed
jõudsid Tallinna juba mi­neva
aasta märtsis. See grupp
tuli Stalingradist (nüüd Volgo­gradiks
iimbemlnletatud). Se£
peale on neid järjest juurde tul­nud
ja nüüd töötab Olümpia-re-gati
ehitustandrii komnoori Azer-baizhänisit,
Kirgüsiast, Dagesta-hist>
Amiesniast, k a Astrahani ob-
•stist j a mujalt, kirjutas viimat:
eesti komsomoli venekeelne leht
„Molodjozh Estonii",
„Nad on tulnud halli Baltimere
kaldale romantikat otsima' „ ütleb
leht ja jutustab .Nikolajevskis
(linn Amuuri ääres) tulnud tele-fonist
Nina Ivaiikoyast, „kes ka
leidis seda'^ Temast sai jiolütin-formaaitof,
ühiselamu nõukogu
liige, ta astus Tallinna ehitustas-ti
„Tallinstroi'' komsomoliorgani­satsiooni
ja võeti nüüd parteisse,
teatab vene leht Nina ,.roman)ti-ühiselämute
sisustamisega olnud
oma raskused, kuid viimaks saa­dud
mööbel — kapid lauad-itoolid-taboiretid
Valg^^est, te mööb­livabriku
tööli^d ohverdanud
olümpiaadile onia pühapäevad.
Kõik, mis Tallinnas oliümpia-regati
puhuks ehitatakse ja ko-hehda^
Äkse, tehakse nõukogude
kombe ikbhaselt võistluse korras.
Ka lööktöö Pirital. Peale spordi­hoonete
kompleksi kuuluvad
olümpiatööde hulka veel ra;adio
ja teleyisiööni sideseadmed, uus
lennujaam, spordihall, supelrah'
na väljaehitamine, olümpiama-gistraal,
ika vanalinna restaureeri­mise
kiirendamine.
Tallinnas pole veel valminud
tööstushoone Fin-klassi purje-jahtide.,
ehitamiseks, miieks
\Tailinn loa sai.:.
Appi kutsuti „Kirovi" kalurikol­hoosi
ehjtusbrigaad.
: olid
suvel abiks vanemate klasside
kooliõpilased. See o l i ; „Operatsi-oon
kodulinn". Kutsekoolide õpi­lased
olid abiks ehitustöölistele,
õhutamiseks seati sisse pronk­sist
rinnamärk neile, kes. oma va­bast
ajast itöötab olümpia-regati
kasiiks 25 tundi. ' ^
Võistlusi ja „ülevaafcusi". on
käigus mitmet läädi. tTks võistlus-tesari
on: „õigus teenindada
olümpiakülališi'*. Olümpiast osa­võtjate;
ja külaliste teenindamine
on antud komnoorte kätte.
Tallinna ajalehed, eesotsas KP
Keskkomitee j a valitsusvõimu, ve-hekeelse
häälekandjaga ,,Sovets-ikaja
Estonia*S <m suve läbi too­nud
pikemaid j a lühemaid teateid
oiüimpiaregati: :ettevalmisitustest,
mainides k a mõningaid kitsaskoh­ti,
kuid esialgu väga tagasihoidli-kulit.
<}sK .^maailma paljude rahvaste
Iceeltes: teatmeteoseid, albume,
broshüüre ja raamatuid, mi^ tut­vustavad
dneie vabariiki ja selle
iseseis­vatest
majandusiikesf üksus­teks
nende majanduslike ette-areenideks.
•
a'
,us „Ferioodika"
üks näide on Itaalia, kelle auito-annab
1 hiiglane Fiat ehitab ida vabrikuid
staibiilsed j a usaldatavad.
lÄneriikkle poHitüised juht­konnad
selle vastu on palju vä­hem
stabiilsed idariiki<fe poliiti­kute
meelesit. LäSne kiapitalistid
pole pealegi põrmugi hiivitatud
inimõigustest idas.
Levinson hoiatab, .©t taoline
koostöö võib kahjustada lääne­maailma.
Koostöö toimub ette­võtete
ja idariikide valitsuste soo­vide
kohaselt, tegemisit pole rah­vastevahelise
koostööga. Kom­munistid
teevad iküll propagan­dat
multinatsionaalsete ettevõtete
vastu ,aga see propaganda on sii-mjakirjalik.
Läänes' asuvad ette­võtted
on ,;töÖliste kurnajad",
aga Berliini müürist ida pool on
samad ettevõtted „uue kommu­nismi
tehnoloogilised arhitektid".
ja annab ikrediite; Saadud Music
ei investeenta litaalias vaid
Shveitsis asuvate kontode kaudu
rahvusvahelisel ikapltällturul.
Itaalia kompartei importeeirib
odavat liha idast j a müüb seda
kallilt Itaalias'— mis drahjusbab
välja sarja broshüüre rahvama­jandusest,
iteadusest, kultuurist,
haridusest; tervishoiust j a nime­kamatest
inirnestest.
^esti, yene j a inglise keeles il­mub
„40 aastas; KTõukogude EeSr
^H*'. Itaalia põlhunajandust. ;
Uudistoodete hulgas öeldi o^^^ Taolise t e g e v ü s e ^ t u . ^ 1^
ka Tallinna juht tööpuudus laanes. Bfetevoitetel on
Osa neisrt; olevat juba ümmiuxi, kergem v õ i d ^ a nõuetega, , kus
kuid siia pole neid veel jõoKinud. tahetakse saada paremart^toomil-
Varem Tallinnast tulnud võõr­keelsete
sellelaadiliste trükiste
järgi võib aga oletada, mis vai­mus
ja iläadls needki on koosta­tud/
.•V;;.;;/;;v .•
Tegemist pole muidugi n Ä e
teadlijku konspirat^ooniga,
arengut mõjutab va^d ettevõte­te
ja kommunistlike rezhümidis
huvide kokkijdangemšiiie.
Taoline koostöö pole iseendast
miilgi garantii Bõja^^^ V
Raamatu aiutori järgi on see,
mida tänapäeval tihti nimetatak­se
kapitalismi kriisiks, osaüiselt
idariikide j a rahvusvahelise kapi­tali
koostöö tulemus.
Samast loeme veel, - et noorte
lööktööliste jž^oks on sisusta-ühiselamud,
kuhu nad on
mitte rahvuste jär­gi,
vaid läbisegi, moodustades
nõnda • „inüematsionaalsed kol-
:;iektiivid".:".
Kui on Olnud kriitikat, siis ena­masti
nende tööstusettevõtete
arvel, mis peavad ehitusmater­jale
andma.
Tallinnas teajtati, et olümpia:
mängude ajaks Moslivas- (1&80)
ilmub Nõuko^de Eestis 45 trü-
:NWD:ON,:AEG / : . . v :/
korraldada reservatsioone soodsate
'SSE, MUJALE LÕUNASSE M CEüiSE'BELE
ÄiN© M A I N ©
TEL.:
Aastas
Poolaastas
Läänemaailmas oii olnud kaua
teada, et N. Ludus esineb terve r i ­da
salajasi seadusi, mis on valit­susele
liiga piinlikud avaldami­seks.
Hiljuti saabus läände salaja­ne
seadus „usklike kultuste" vastu
fcairias jä Üzbekistanis. Võib
oletada, et sarnased seadused keh­tivad
igas osariigis.
Ukraina seadusökogus on lehe­külgedel
221—228 ära toodud sala­jane
seadus, milline pärineb 1963.
aastast. Seadus koosneb 601-st
reast, inillised jagunefad kolme
ossa:
lÖO rida kirikute õigustest ja rii­gi
kohustustest kirikute vastu.
93 rida erapooletut teksti.
408 rida kirikute kohustustest rii­gi
vasitü, keelde jä määrusi kiriku­te
sulgemise ja koguduste likvidee­rimise
k o f e
Slaavi misjoni ajakiri „Ljuš i
öster*' (Valgus, I f e ) avaldab loo­tust,
et ükski tulevane kirikusaa-dik
läänest ei nõustuks ainult ava­liku
kirikuseaduse lugemisega.
$32.-
$18..
f 9.50
P O S T I
Väljaspool Eanaäal;
$19.—
-B:
Aastas
Poolaasi
53..
28.-
$15.-
$58.—
$30.—
$16.50
- LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse;
Aastas $69,—, poolaastas $34.50j veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus #centi. üksiknumbri hind 40 ceati.
' £anada aadressidele palume issl^Mda „POSTAL COBE*' |a
ÜSA aadressidele ..ZIPGODE"
Säilitame oma kunstiväärtused
EESTI KUNSTIDE KESKUSE
Annetused ja pärandused fondi
on TULUMAKSUVABAD
Paagatshekk või posti rahakaart
Free Estoiiiaia Piibllshers nimele.
TeMlmfi8@ sdötö:
VÄIÄiiSTLÄNE
Palua müH©- saata VABA
/
M«J SM7
7
II»-
197 tellimise katteks lisan I
/ / s).
Nimi