Vaba eestlane , August 22, 1978

              Hr. 62
id Saatekulu
r2.50 35
S3
\IJ50 15
2.50 15
S.~ 40
3.50 35
[3.- 35
bo 35
39
C 15
15
40
^
15
25
1.50
25
20
k.50 • 20
[ l .
85
t.65 40 bc 40
•40
Lso 20
20
p 5 20
^
40
1.50 le
B« . . . •su
30
30
B.8Õ 40
p.— 40
bso 2S
fc.75 25
50
b.50 50
.50
40
S3
llevenemaalise kor-
|iba püstitamiseks
Sest 1910. aastal
iis sellest, kui Tal-kapituleerinud
ja
riigi'osaks saanud.
raha niipalju kok-
^ i " skulptor V. Bä-telliti.
Mudel pidi
Ijemalt 1909. a. no-piis
on Peterburist
feitamist võimudele
I jätkus. V. Bärens-liisi
Peetrit valmis.
i. tuli Soomest lae-ir,
ühes tükis gra-
[Peetri pjedestaal
me eestikeeles —
märgib (Revaler
J Kalender 1911, lk.
langa veeretamine
jturule kestis kaks
^uveaega.
^bus aurulaeval ka
|-peeter ise. Ta tuli
|dis kohale 31J au-tuli
ka härra V.
3{leks, et ,,ehitust
tal ka korda läks
(4.-28. septemb-
>jedestaali, pronk-jle
tegija ning ehi-juks
Tallinnasse ka
Itsam asjaosaline,
linik ja esindaja
[tantin. Ta jõudis
ibri varahommi-
|ilt nimelt Reeveli
:>imuiiud fcapitulat-istustele.
(«mrgneb)
1
im s
ii
Nr. 62
Albert Irs 70-a^stciii@
22. augustil möödub Albert Irs
oma elutee seitsmelcümnendast
verstopoštist See anmb^^
vaat juuMarJle ©ndale, teuid kind^
iaäti feaasrändajatele tagasivoMa-va
pugu heitoiseks iteam elukal;^
giüe j a -Baayiitustelö. V
Albert on stmdinud Valgiita<s,
Taitumaal, taluomanikii üiieksaai-da
ja, noorima võsuina:
K o h a l t a : a l g ^ d i j ä Ä jätM)
ta õpinguid Tartii iteaafe
m i l l e lõpetab 1928. a. Peale aas­tast
sojaväeteenisitust leiame
teda, 1^29. a. sügisel T a r t i ^ iili-õpÜaste
ridades.* Kodust k a ^ a
võetud armastus maa vastu iku-jiuidab
fcutsumuse, mida ta on
järginud fcOgu oma, elu. Albert
süvenes agaaoMsimu^esse ja ta­lundite
edüika majandiamisö print­siipidesse,
aladesse mi^ olid Eesiti
majanduse poihialus'
Lqpeit^nud 1933. a. mais j^õto
majandusteaduskonna j siirdub f f e
tööle, mille sihiks on põllumQiJan-duse
edasiviimine. Ta raikendab
esialgu * oma eriaMisi teadmisi
Kuremaa riikliku majandi abiva-iitsejana.
SeUele kohale ei saa ta
aga jääda kauaks. •
Paariaastase Kui-emaal viibi­mise
j äreie kutsutakse ta Põllu-tööministeeriumi
üleriikliku pii-mandusala
järelvalve; inspekto­riks.
Töö iüesanded liõlmavad
meiereide sisseseadete j a piima­toodete
ikvaliteedi kontrollimist.
Ka sellel kohal saab ta töötada
vaid ikaiks aastat, mil, kas pealin­na
võlude kutsel voi vastutusrik­kamate
.ülesannete ötsingiü, leiab
soovitud võinialuse Võiekspordile
kuuluva Tallinna i K e s i ^^
hataja positsioonis. Teatavasti
varustas Keskmeierei 90% kogu
Tallinna elanikkomiast piimaga
ja piimasaadustega. Keskmeib-reile
allusid 13 piima vastuvõtu^
punkti. Kogu ettevõtte personal
koofflies iüe 350-iliil2melisesit juht-
Ja töölisikmhast. •
Bahutüte aegade saabumisel ja
sõja kandumisel Eestisse, ei leita
talfe vajaliku vilumusega j a ko-
.geniustega ning teadmistega asen­dajat.
Albert püsib sellel ikohal
kim i'ffi4. a. sügiseid, millal põ­geneb
Saiksamaale, kuhu jääb ku­ni
194:7. a. 'kevadeni. Saksamaal
töötab mõned ^kiuud meiereis ja
selle järele juba Saksa rükliteu
piimanduse uurlmis- j a ikatsejaa^
mas Kielis.
Peale sõja lõppu ühineb
UNRRA adniinistratsiooniga, inil-le
juures esindab eestlasi, kuid
tegutseb samal ajal k a selle töö­ameti
büroo juhatajana.
Saksamaalt vüb teda põgeniku
teekond Inslismaale, kus keele-
VABA E S S S I L M ^ felsijJteal, 22. au: Tuesday, August 22, 1978 Lk;. ?
IMUHIIIQflBlllHIIM
II
oskus ija loomulikud juhiomadu-sed
aitavad teda saavutada tava­lisest
paremat positsiooni. Nii ra­kendatakse
teda töögrupi juhina
ja tõlgina Sletfordi/
krahvkonna põllumajandusliku
komitee hqsteli juures. Seal tu­leb
tal tegeleda kuni kahesaja
Inglismaale toodud
onuks ilu­samaid
pisiliiMu asukohaga Onr
tario järve j a Niagara |õe suud­me
juures, tous loodusliiiu kauni­duse,
vanaaiegse südalinna ja kõi­ge
ajaloolise kõwal c n omale ko­du
leidnud suveteatrina Shaw
Festival. Strätfordi Festivaliga
võrreldes on tal juha asukoha
tõttii eri nägu, kuigi teatav pidu­likkuse,
rahiu ja minnalaskmise
joon jookseb kaaisa siingi. Toron­tost
on smna 140 km (B8 miili)
ilusat sõitu QE maaniteed pidi.
Kuigi Bemard Shaw nälteikir-janikuna
pidi üsna kaua ootama,
enne k u i ta täit tumušfcaniist lei­dis,
tõusis ta oma erilaadse joo­ne,
rabava huumori j a päradok-saalsüistega
äkilise kiirusega teat-rihuvillste
huvipunkti j a bn seni­ni
pidevalt kuulunud omalaadse
paremiku huBca.
Juhuslike näitefcruppi# poolt
esitad ©baühtlased^^j^
viisid Shäw-entusiastid nä kaun
gele, et lö§2. aastal astxtati koha­liku
advokaadi Brian Doherty
eestvõttel Niagara-on-the-Lake'3
pidev Shaw Festival ja "ehitati
teatrisaMiks iiniber vana, 19. sa-j
andi kohtumaja,, niniega Ck>urt
House Theatre. Sellest sai ainu­laadne
ja seni ainuke teater, mis
pühendatud B. Shaw ja t a kaas­aegsete
näidendite lavastamisele,
Nagu Strätfordi Shakeš^^
teater, hii ka Shaw F e s t i ^ oii
läbi teinud oma arengu ja kas-vuaastad
ning võib miiid pü­hitseda
oriial7-dät hooaega.
Suurt murrangupunkti tähen­das
uue j a moodsa teatrimaja ehi­tamine
1973. aastal, mille kavan­das
Toronto arhitekt Ron Thorn
ja mis nü valis- k u i k a sisearhi-tektuuriliselt
jätab väga omapä­rase,
huvitava j a uudse mulje.
Rohkesti ori ikasutatud Maasi.
Vaade teatrist ümbruse rohetava-le
avar-alale on ötše hingen^atvalt
ilus/seniks muidugi, kui seda
suurt avarust uuseihitustegä ei
rikuta. • ^ •
jjm teater kannato Festival
Theatm nlme>' saalis :;<^ 840 .iste­kohta
j a enaimasti on ta välja­müüdud,
kuigi püetJeixi bn hooajal
sinna saada siiski kergem, kui
Strätfordi. iSolmandakš,^ ipisi-teatrilb,
<Hi l^e-atre,
Ä d
ainuke elukutseline iniiimikateater
,,Canadian IVüme Tfeutre".
Peälavastüsi on Shaw Festiva­lil
täiiavü neli, lisaks^^
teater, müusikäprogr^miirtiid ja
teätriseminar. • Shaw näiden­deist
esitataks© ,yMajor Barbara"
j a ,yHeartbr©ak Hoijse", M.- E.
Braddoni ,gLady Audley's Sec-ret'"
ja H . Ibseni „John Gabriel
Borkman*', Neist viimase etendu­sed
lõippesid juulikuuga^ ^Major
Barbarat" ei ole m a senini veel
näinud,, nii^feeme juttu vaid teis'
test. •;
Festival Theatres Nõel Willma-ni
lavastatud „Heartbreak
Bousö** kuulub B. Shaw paremi-kuhulka,-..
mida ta vastupidi oma MirMr-jutaimse
tavale tervelt neli aas­tat
viimistles j a kiis mõttetera-vike
pildumine kõige humoo-
Tika kõrval tÕüseb otse traagi­kani
elumõtte otsimisel.
Tegevus toimub ekstsentrilise 88-
aastase laevaikapten: Shotoveri
laevataolises luksuselamus la­vapilt
on tõepoolest ilus ^ p i i t ­sutades
eelsSjaaegsiet . Euroopat,
kus nagu ei ieidunudki muid, kui
vaid tühipeaga barbareid ja kasu­tut
ihteUigentsi. _
1951. a. suvel avanevaid Alberti­le
Kanada väravad ja nüüd ta
hakkab. otsinm & erialal püsi­vamat
töökohta. Peale mitmete
"ümberasumise ms^ võitmist
ja uutö olukordadega kohanemist
ja tutvumist, leiab t a aasta pärast
omale sobiva |töökoh£i Toronto
suuremasse meiereisse. Algab
kure ja katkestamata karjäär
Aome Farmers Dairy's, mis hil­jem
oonandiatakse Dorninion Dai-ry
po6|t. Paralleelselt tööülesan­netega
lõpetab 1956. ä. Chicago
La Salje ülfeooli kursiised käitis-juhtimise
alal.; Nüüd usaldatakse
talle yastutusrikkamaixi jtööüles-andeid
juhtlionnas produktsiooni
kontrolli jä töömeaietlusö aladel,
kandes mõnda aega k a käitise ju­hi
ülesandeid.
Albert ^siirdub puhkepaigale
1963. a., kuid see ei täihenda veel
lõplikku sidemete k#kestamist
töökohaga. Firma on kasutanud
korduvalt tema ko^gemušte ja
teadmiste tagavara konsulteeri-misteks.
Mniati sündis see alles
tänavu, s ( o . pärast ligi viie aas-;
talist töiprotsessist eenmlolekut.
Eesti lihiskondllkust tööst To­rontos
on Aibort Irs aktiivselt
osa võtnud j a on selles suhtes
eriti tuntud agronoomide
1954; a. märtsis ellu kutsutud
Eesti Agronoomide Koondis Ka­nadas,
mille asutajaiks liikmeks
j a esimeseks esimeheks on A l ­bert,
ke^ kuna tänaseni on olnud
sMles örganisaMoonis juhtival
kohal ja võiks ütelda/ka selle
hingeks. Agronoomide Koondis
oh korraldanud pÕBumajandusli-ke
huvidega eksilsursioone, agro­noomide
suvepäevi jne. Eesti Päe­vade
raames toimunud ülemaa­ilmne
agronoomide kokkutulek
Torontos toimus tema külalislah­kes
kodus.
Ta on kaasa aidanud paguluses
agronoomüise kirjanduse levita­misele
j a on. olraüd kaastööliseks
kohalikule ajalehele („Vaba Eest­lane")
. Samuti on tä jäädvustanud
oma nime koguteoses ,,Eestlased
Kanadas" alatoimetajana j a auto­rina
peatükiga „Pollmnehekutse
ja talupidamine".
Albert Irs pii esinimi, kes Tar­tu
Gollegel mõtte 'teatavaks saa­misel
haikkas innuga seda ideed
toetama j a on olnud mitmeid aas-taid-
fcuulunud t iS Liiyi&-esinda-jana
Tartu Gollegel nõukogu
koosseisu.;
Alberti elutee pole alati olnud
tasane. Seal ori kurbi ja traagilisi
momente, eriti viimasel sõjaaas-tal
kodumaal. Pikad aastate read
on aga need sündmused viinud
enamuses unustuse piirimaadele.
Optimistliku j a elujaatava maa­ilmavaatega,
alati heatahtlik, sõb­ralik,,
taktiline — see on kuidas
tunnevad teda tema arvukas sõp­rade
j a tuttavate pere ja isegi
need/ kellel temaga on olnud ai­nult
viivullsi kokkupuijteid.
Oma eluteel on talle viimase 'ka-hekümneviie
aasta jooksul olnud
truuks toek^;, j a kaäslaseiks abi­kaasa
.Ellen.':
Kapten Šhotoverile on antud
näidendi iparimad ütlemised, ta
on ainuke, kes näeb, et lügne
rhugävus lämmatab inimese hin­ge
ja viib tühipaljale triivimisele,
önillest dioiduda tuleks. Ta tütreid
Lady Utterwordi ja Hesiõne Hus-habj^
ed mängivad tuntud nais-nälMejad
Frances Hyland j a Pat
Gailoway, kes vilumuslikult ösile
toovad oma meeste üle dominee­riva
karakteri, mida Shaw nü vä­ga
rõhutada armastab. Kapten
Shotoverina esineb Dauglas
Campbell oniaparase välimuse ja
osakohase kindlusega merekaru­na,
kes oma 23. aasta järele taga-gasitulnud
tütart snitte kui „ka-dunud
poega" vastu võtab, vaid
teda täiesti ignoreerib.
Näidendi n i i paljude j a peaae­gu
lüheyäärselt oluliste tegelasite
esitamisel tundus paigutist üle­mängimist,
ent igav t a ei olnud
ja Shaw sõnasõda jooksis ooda-itud
teravusega.
: Gourt House Theatres esitati
Mary Elisabeth Braddoni „Lady
Aüdley's Secret", kavalehel nime­tatud
kui „A Musical Melodra-
Eestlaste hulgalise asumise jä­rele
Kanadasse tekkinud niass-organisatsioomde
kõrvale hakka­sid
tekkima erialalised j a kutse­ühingud.
Ä & k s varasemaks
Soovime Eesti talutarest sirgu­nud
j a visast eesti kärm,ust võr­sunud
tubläe eestlasele palju õn-nerikkaid
j a viljakaid aastaid. Ta
ori teeninud oma isamaad ja
truuks jäänud. ÜS Lüvika deviisi­le
,iEx solo ad M e m soli patrir
ae'T .-^ ^
: . ^ L . KOOBAS-.
niä • 350 is^okQiliaga teater, Knis
vanaaegsest :^httMnajÄ ümber­ehitatud,
vajaks renionti j a liht-sadistaned
uuendamist, ei ole eri­ti
"Vaatamisväärne, ent- eibendus
ise läks hoo ja bravuuriga, o l i
lõbul ja v ä p naljaks,: M i t e s pi-d
e ^ t saaiitäit publil^^^
v^ady Audley' Secret" on liht­sate
ja lõbusate viisikestega muu­sikal
või ehk õigemini muusika­line
farss, mis tehtud Mary E l i ­sabethi
Braddoni Viotoriaraegse
romaani järele tänapäeva „soap
opera'* stiilis j a on üsna Agatha
Ohristie kriimiriaalromaanitaolise
sisuga.
Lavastatud ja
Douglas Seale poolt väga huvi­tava
koreograsafiaga Ja rolikete
Kahju vaid, et lavaruum nii pü-ratud
oli. Laulutalendid olid väi­kese
saali tarbeks küllaldased,
eriti yäljapaistev oli imeilus, Lady
Audley (Marie Baron) j a toredad
nieeskooraikud paljudes osades.
Lavastus andis omapärase j a lõ­busa
õhtu, ilma et etenduselt
suuri sügavusi või meeldejäävat
oodaita õleks.
Koümanda suveteatrina oliri
kävvä võtnud Peterborough
Thea^re Festivali, müle eelrek­laam,
piletite pakkumine ja aija-tabel
tulid postiga kätte juba ke­set
talve, m i l suveplaane veel tea­dagi
pole. Näidendite valik tun­dus
huvitav, näitejuhid, eriti Leon
Maijor St. Lawrence Centre
Theatrest, paljutõ:atavad j a näit­lejadki
tuntute hulgas. Mõningail
varemail aastail on etendused toi­munud
Trent University saalis
(koht on turiitud eestlastelegi
Tartu Instituudi! võimaldus
damiseks saada abijõude
Ellen Saliarand, Silvi Terts
airliiM j£& raamatukogu korraü-suvetöö
raames. Pa^vasakuli
Tartu Instituudi sekretär dr. E.
Foto: Vaba Eestlane
Harjumaal on Killamägi, kus
veel; 14. sajandil pidutseti j a pee­ti
laata, kus teiste kallihinnaliste
esemete hulgas müüdi ka naiste
pofct-mütse.
Seda muistset rahvaipidu mä­lestades
võiksme küll soojalt soo=
vitada, et meie seda Ühiš-ettevÕt-te
tava jätkaks, teda tänapäevale
kohandades. Kuna isellelis kind­lat
tähtpäeva põle ja oneüe tun­tud
rahvamängu aejg jaanipäeva
laupäevana on pidustustega üle­koormatud,
süs võiks ta jääda
hilissuvele, nagu tänavu. See äi-takis"
lühendada pikka vaheaega
sügiseste sise-meelelahutusteni.
Kuna killamängudeks kindlat
1'asupaika pole, kus saaks püsima
kokkutulekupaigana), tänavuste ehiitiisi püstitada, siis võib kiire
asupaigaks aga oli määratud ajutine ehitamine takistuste taha
Guild Hall Peterborough südalin- j takerduda, nagu tänavu juhtus
nas.
Kui sobivad eterid:usajad välja-valinud
Olin j a kohale sõitsin,
leidsin eest vaid suletud uksed;
Srfgitus! kisisin mitmelt poolt
ja iniäätaslin eelteatelehte, ent kee­gi
ei teadnud midagi, isegi mit-
Järva maakonnale. Nende; kogu­jal
tüli just enne talgusid nii kü^
reit ära reisida, et ei jõudnud osa­võtjate
telef onegi teistele teatada
Neil tuli kiiresti midagi asemele
kombineerida. Nende ridade kir­jutajaile
meenu®, et käesolev on
selle maakonna parima poja sün-te
kohapealne turismiala infor- rii-juubeliaa®ta j a tema romaani
mätsiopni-tsentnun, ,,Tõde ja õigusy* esinaese osa p^^
hiniõtet, mis käsitab inimese võit-kust
küM niuid teatreid ja mitme- lust loodusega, ei saa kunagi teat-suguseid
ümbruskonna atraktsi- j r i laval esitada, siis -tekkiski ot­sus
katsetada vabaõhu etenduse­ga.:
õnneks o l i ka neile määratud;
maalapp, mis veidi meenutas
Järvamaad tema soost j a raba-desit
kerkivate mäddingastega
mm
oone
Näis, et festival. OÜ juba. enne
etenduste väljatoomist hingusele
läinud. Kahju! Trent University's
varemnahtud olid olnud huvitar.
vad, kuigi vast riiitte eriti kõrge- ^ ^ ^ ^ ^ järele leidus ka agar
• - - ^. - noor lavajõud, vastavalt lühi-aja-le
kombineeritud stseenide esita-tasemelised,
ent nauditavad.
Kui paljud aina juurde j a juur­de
tulnud suveteatreist samal
viisid uksed sulgema on pidanud,
ei ole teaday ent eelppolmainitust
oli tõepoolest kahju.
kiriaitidsai
VARRAK nr. 8 - 1978. Sisus H.
Riga „E-V. valitsus eksiilis", F .
Saul „Eesti, meie riik'VH.R. „Lit - , .
ga pikk, k i r i ! V ; Tuusa „Mis õri. saavad selle-ilusa loodusega maa-miseks.
Käesolevaga avaldame
palju tänu Harri Miürk^ile kui la­vastajale
ja teistele noortele te­ma
trupiliikmetele..
Maakondadele omistatud nime­tuste
hulgas Oleme erilist üleko­hut
teinud meie Petseri maakon­nale.
Neid, kes käisid kõmmude
juhtimise kohaselt Vabariigi lõpu
eel riigivanemale kõnekeelu
mürglit tegemas,, ei peaks nime-tatania:„
p€tserlastek^". Meie ei
tea, kust neid toodi, võib olla, et
Narva tagant kaubarongiga. Mis
red army?", V. Obet „Lembitu jäl­gedes",
noorte osa Vabadussõjas,
üliõpilasorganisatsioonid (seekord
vaadeldakse korp! Vironiä, t)S
ühenduse ja üS Liivika osa), E.
Eichenbaum „That qld guard ima- *
ge", Diuriius ,,Mõriingaid meiii
kohtasin^'- „Sündmusi sealpool
müüreM, ^gilua Kuo-feng", J . Tiht
„Oktrevninko", v,Mõtiskhisi", R.
Kont „Hea et trellidest pääsesin!"
konna elanikud parata, et elasid
meie maale kardetava piiri ääres.
Kui meie neid selle e«est hüvitada
ei oska, siis hoidugem vähemalt
halvustamisest! ; :
Sellepärast võiksid kõik meie
lavajõud esitada meie suurteoseid
vabaõhuetendustena tulevastel
killamängudel. Selleks pakub
„Tõde j a õigus" rohkeid võima­lusi
reaalsest maaelust ja„Kale-
YEkoisi; temtooriumi .©Mbieemiilil-leks
valiti 1957. •a.F!reweed:(Ep^
lobium angustifolium) — ahtaleiii-ne
põdrakainiep, kä pajulilleks ni-metatwd,
kuna vars Ja Kiicd
meenutav vitsapajü. •Taim :kas­vab
kuni 1,5 m kõrgeks, õied aset­sevad
vaiTel püstja, tipuse koba­rana,
õite värvus purpursest val­geni,
valdavalt siiski roosa. Põdra­kanep
esineb Ameerika, Aasia ja
Euroopa parajusvöötmes, levib eri­ti
uudismaadel ja põlendikel.
Kodumaal kasvab seda liiki rohkelt
hõredates metsades, matsaserva-des,
raiesmikel, kiilvate'rabades;
K. Meikop „Eeelekursüs", „Meie vipoeg" hmlevallast. Lisaks või
sõnameistritest".' lueeiakiriu. oal-1 maakonnad esineda oma
erinevate lauludega. Ka tantsud
sõnameistritest",' lugejakirju, pai-;
ju lühemaid kirjutusi, väljavõtteid'
teistest lehtedest ja nalju.
TULlMÜLD-nr. 2
R-Kolk >,Kaks luuletust",
ro j.Pärišpäevast järelvälguseni",
S. Raatma „Luuletusi", A. WiU-maim
,,Tammsaare ja inimese hin-gepõld",.
H. Kimmel ,.Sügislend",
M. Valgemäe ,;Eestlaste teatrite­gevusest
New Yorgis 1906-1948",
E. Lindegren „Luuletusi", üj.
MüUerhof ,,Regionaalne Eesti 2000
A.D.", Ä. Mändla ,|^uletusi^',
F. J- Oinas Lutsu fantastilis-müü-tilised
näidendid", A ; Taska: ,,Rah-õigu&
est Ä e ja
^'V A J . Leinjärv„Tükk eesti
ja E. V. Saks
,,Kastre poi^ v ^ nimi". •
pakuvad söUeks võimalusi. Išikli-
1978 Sisus M t tahaksin väga näha juba
,,Kalevipoja'-6epošes mainitud
„viravalsi veeretamist" või risti-tantsu
elustamist. 0 1 ^ neid kord
näinud nooruses, samuti . k a
>amist.
HILDA LEPNI
Korrastan
Muruniitjad, kettsaed» lume-puhujad
ja piira mootorid. '
Tel. 225-3983IL KÄSK
ALFRED
ADVOEAAT-NOTAR
R®9m 1912, Royal Trust' Tewet
f oroQto Dömiidon C^^^
Postiaadress: P.O. 326, Toroati^
Ont (Bay & King) M5K 1K7
Tetefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
Chan^red Äccouiataijil
55 University Ave., Ste.
Toronto, Ont. M5J2H7
Tel. 862-7115
V Ä B A E E S
•E
sr.w
I
<:
ca
nVäba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
•'TOIMETUS MMLITÜS ^
avatud esmaspäevast
reedeni keUa 9—4-ni.
TelefoBid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675:
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro^^^^^^^^^^^T^^^^
Hannes Oja 481-5316
Kuulntüsi võetakse vastn:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmašp. homm. kella l l - n i Ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. keUa 11-Di.
/ KUULUTAMINE '
VABA EESTLASES :
pn tasuv ajalehe laialdase
leviku tovtu.
Kuulutnste hinpad:
üks toll ühel veerul - $3.25
esiküljel; j:^
tagaküljel . . $ 3 ^ 5 0
KUULUTUSI V W A V A D ,
• ^ : VASTU:
}. Vaba Eestlase talitas
135 Tecumseth Street '
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70j
Stn. C, Toronto 3v Ont.
Talitus väljaspool tööaega;
Hehni Liivandi 251-6495
. L. :Mrs. Leida'Marley /
149 Bishöp Ave.
Willowdale, Ont. :
Telefon: 223-0080