Vaba eestlane , April 20, 1978

              B J e E S T l A N i " on
Neljapäeval, 20. apriiijj 1978 Äirsday, Äpril 20,1978
HAMILTON (VE) - 8. a;
1978. a. (toimus Hamiltoni Eesti
Seltsi Segafeoori ja j,HeIlöt;ajate"
kevatell Burlingtonis, Holiday
Iim'i liägitöaš ballisaalis. Kuna Ha­miltoni
laulukoori baliid-peod on
suure populaarsuse võitnud, siis
selgi aastal oli kogunenud hulgali­selt
balli- ja lauiu^opru, et lihisdt
,,Helle!ta}at)e*|; ja laulukooriga as­tuda
ifeevadele vastu. Külaliste
keskel oli palju noorema põlvta-aa
esindajaid, muuutes seega terve
baUiralivä ,)keskmise" üsna noo-reks
ja nägusaks.
Peale maitsvat õhtusööki rivis-
'HE.S. Segak(w>r, esiridades
noored l„Helletajad", kõik kevadi-sdt
kaunid ja särasilmsed. Balli
eeskavaüne osa algas hoogsa „Ter-vituslaulüga"
koorilt, „Helletaja-telt",
trunmiide sa^de oli H. Lü^^
ja klaverisaade koorijuhi 0. Kop-vülem'i
vilunud kätes. Kavas va­heldusid
llaulud tekstidega keva-dest,
noorusest ja rõõmust Ivar
Rammo meeldivas ettekandes. Ka­va
jätkus „Lauluga" solist Valve
Tali ja Olaf Kppvillem'iühisel et­tekandel,
millele järgnes k{K)rilt
,HeEetajatega" koos Kevad
kä^'l^ Ä ,,Helletajad"^
hieelxiivalt,,Sirel", ja selle
esitasid Vaiye Tali ja Olaf
Kx)pvlllem iJhiseit ,,0i, o i . .
Edasi oli kavas solist Hilda Sepp'a,
koori jja; Helletajat^" ühiselt
„Nii aägaš se^ kõik!" ning „Helle-tajaiteilt"
„Küu!' ja „Sinitaevas'S
millibed kõik said suure aplausi
osaliseks. Järgnes,,Vana hea valsi­viis"
-"^šüOistMeks V. Tali ja H.
Sqpp koos koori ja „Helletajatega".
Järgnevalt kõlas ,,Helletajatelt"
,,Suvekuul". Kõiki ettekandeid tä­nati
tugeva plaksutamisega. LÕpu-pailaks
oli koorilt ja „Helletajatelt''
„l!kkak6os!", milline sai väga tu­geva
ai>lausi ja tuli kordamisele;
Küllap jäi seUeät väike mõte igale
kui koorilt kõlasid read; ,,Päivad
halvad või head/ olema peab —
ikka koos!", mis näis olevat ka
õhtu motoks. Kava lõppes „Tervi-tuslauluga"
ja sooviga Ipbusalcs
õhtuks.
Majandusliku ja poliitiUsekrüsigavOT Itaaliat on hakatud Hmetema Jülba
meheks". Haige paranemist raskendavad veel osalt ise otsitud nuhtlused: nõrk valitsus Ja tööturu ra-
Isutused, millele lisaks tuleb tähele panna ka vasakpoolsete äärmuslaste üha avalikumaks irnuutuyat te­gevust.
Soome ajaleht „AamuIehti^* korrespondent Agne Hamri on jälginud Itaalia poliitilisi meeleoli-sid,
kus kõneaineks on streigiõ^
Mussolini ajal rongid iliikusid et­tenähtud
ajal Nüüd on streikide;
sageduses Itaalia Euroopas esireas
ja küsitakse üha tugevama hääle­ga,
kas ei oleks aeg hakata streigi-õigust
piü-ama. Sellele vastavad
ametiühingud järsu ei-ga. See ongi
peagu ainus küsimus, kus muidu
üksteisest eemal • olevad Itaalia
ametiühingud oii
Kuid ka kolme juhtiva parteipo­liitiliselt
värvitu ametiühingu
• (CGIL, OSL,: UIL) 'ringkonnas
kasvab üha selgemalt mure, kas
vabatahtliku enesedistsipliini
puudumisele ei lisandu polütilise
taandumisolukorda surumise
oht?
Siin käimasolevas, eriti
streigirelva käsitlevas arutluses
sukeldub vahetevahel esile selline
ameerikalik mõiste nagu ,,over-killing"
(„sumu surmamine").
Teisiti öeldes väidetakse sellega,
et ka streigirelva väärtärvitamine
on ohtlik.
1976. a. streigipaevade määr tu­hande
töötaja kohta tõusis 2200-le
(võrdluseks olgu antud, et Soomes
oli see 1490, Prantsusmaal 420,
Taanis 390, ^Inglismaal 300, Lääne-
Saksamaal 40 ja Rootsis 10).
Kui itaallased l ^ a d selliseid
andmeid, mida vahete-vahel aval­datakse
televisioomsaateis, rapu­tavad
nad pead ja arutlevad, kas
nad ei raiska astronoomiliste ar­vudega
meeletult rahvamajanduse
jõudu olukorras, kus kõik maailma
majanduslikud targad räägivad
tõstmisest Itaalia ainsa
avaldus Roomas, ei saa rääkida ai­nult
kritiseerivalt.
1960. a. suvel oli Itaalias pool-fasistlik.
valitsus, keda juhatas
kristlikdemokraat Tambroni. See
kukutati dramaatüistes olukorda­des,
mitteüksi tööliste Genuas
peetud „tum-istimgite" tõttu. Sin­na
pidi kogunema fashistipartei
MŠI oma kongressiks, milleks oli
ka valitsuse poolt antud luba. Kü­simuses
oli tüüpiline poliitiline
streik, mille järeldused aga olid
hiigelsuured. v
Samalaadiline sündmus juhtus
13 aastat hiljem. Sns, aastal 1973,
näis juba nii nagu õnnestuks MSI-l
hetkega valkitada kogu Lõuna­sele)
haaras maad võimas str^igi-iaine.
Siis streigiti rahu eest. Saksa
okupatsioon tähendas kuidagi taga-,
silööki. Aga veebruaris-märtsis
1944 Torinos, MJilaahos ja Genuas
streikisid (töölised sellises ulatu­ses,
et SS ega Gestapo ei suutnud
peatada tööstussabotaazhiks mas­keeritud
partisanisõda. •
Nüüd on ametiühingud kasuta­nud
streigirelva Andreotti valitsu­se
vastu. Aga majanduslike prob­leemide
ekspert Francesco pani
oma sõrme valusale kohale öeldes
tasaselt aga hoiatavalt:
„Demokraatia satub suuremasse
ohtu ühiskonna vastaste reguleeri­matute
streikide tõttu, kui punaste
brigaadide ja vasakradikaalsete
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuspoliitiline,komisjon
laupäeval koosoleku, kus arutati mitmeid rahvuspolütilisi küsimnsi
Komisjoni esimees Harald Teder käsitles Metsaülikooli ideoloogilisi
taotlusi, nü nagu need on väljendatud Metsaülikooli tntvustavais
väljaandeis ja senises tegevuses. Komisjoni lüge R.Moks kõneles
1980. a. olümpiaadiga, eriti Tallinnas toimuva regattiga ühenduses
eestlastele üleskerkivaist küsimusist. Lühiettekandeüe järgnesid
elavad läbirääkimised. Koosolekust võttis osa ka Mitnaeid noore­masse
põlvkonda kuuluvaid komisjon liikmeid.
Itaalia. Draama keskuseks oli Ka-laabria
pealinn Reggio ja ka seal, terroristide atteataatide tõttu."
oli metallitöölistel „turu-istung".
Metalütöölište,:: Itaalia
liselt teadlikuma ametiühingu
liikumise tegevuse tõttu
uüsfashistid taganema.
Tänu ja rõõn^u lõbusast ja hästi
esitatud 'kavast'tõendas tugev ap­laus
ja Mlled solistidele.
B. Ruhno orkesitri helide saatel
nauditi jaläkeenitusi. Tantsu vahel
ilmusid saaU loterii püetite müü­jad,
kelledel oli suur edu looside
müliniisei. Hilisemat loosimist toi­metas
iõbüsas vaimus ja muhedate
vaheniärkustega tuntud näitleja ja
kooriliige Edgar Kmk.
Ijõbus ball kestis kaugelt üle
k^köö, lahkudes viidi kaasa hul­galiselt
„kevade hõngu"^ mida ju
kõigil vaja argipäeva töös ja mu-redesnii^
kõrvu jäid helisema:
,,Meid ju aeg ei muuda, juuksed
" vaid halliks teeb!
liõpuks Hamiltoni Eesti Seltsi
Segakoor ja „Helletajad" tänavad
südamest kõiki loterü võitude an­netajaid
ning koori majanduslikult
hästi toetanud laulusõpru. Peoõhtu
hhigeks ja peategelaseks oli koori-jühit
Olaf Kopvillem. .
" NEW^^^^^Y^ kind­ral
Pjotr Grigoi^enkö, kellelt ve­nelased
võtsid Ü^esoleva aasta al­gul
teona kodakondsuse, on palu­nud
aäiiülli ühendriikides. Kind­ral
Grigcironiko, kes on N; Liidu
mõjuvõimsamaid dissidente ning
on vübinud seöfcöttu^ jpu-
M N. Lüdu vaimuhaiglates, saa­bus
möödunud aasta lõpul teuu-eks
kuuks, tfcencH&idesse, et kü­lastada
oma poega ning ravida
oma. fervisit. Tema välismaal ole­kut
'kasuteid N.. Lüdu võimud
temalt kodaiköndsuse ' äravõfcml-getks,
nulle tulemusena iial ei ole
mmivhm^^ N. l i i t u tagasi
minna. Kodaikiondsuise äravõtmi­sel
döklaireeriti Moskvast, et
A d r a l Grigorenlko kahjustab
N. Liidu 'prestiizhi.
Veel Ä s arv olukorra kohta:
üksi jaanuarist augustikuani 1976
kaotati Itaalias streikidega 127
miljonit töötundi.
Aga nüüd tullakse
Itaalia probleemi juurdele: liha
sagedamini on streigid polütilised,
ainult üksikud on seotud põhiliste
ameti- ja kuitsefeiisimustega, nagu
, . . tõstmine ja tööaja li ,
damine. 1^76. a. esimesel kaheksal
kütil poliitiliste streikide arv oli
ainult 7% kogu streikidest. Vastav
arv 1977. a. oli juba 30%. Äsjasel
aastavahetusel näis, et iga kõhnas
streigipäev oli oma iseloomult juba
Just see oMorra areng on prae-üha
selgemini yõib tõdeda, ei
v a i ^ poliitilised parteid kasuta­sid
ametiühinguliikumast (neist
kommunistidele on lähenaal CGIL)
oma kasuks. Nüüd on osad vahetu­nud:
ametiühingud on poliitiliselt
aktiivseina asunud ründama. See
tuleb eriti selgelt nähtavale, kui
ametiühingud kirjutavad ette krii-siretsepte
valitsusele.
Streigiõigus on Itaalias seaduse­ga
kindlustatud. See on pandud kir­ja
vabariigi põhiseaduse 40. para­grahvis
ja Itaalia on maailmas
kolmas riüc Mehhiko ja Prantsus-ma
järel,; kus see on põhiseadusse
selgesõnaliselt sisse võetud. .
Äga veel 30 aastat pärast põ-liiseaduse
kehtima hakkamist
pole streigiõigusele suudetud ko­haldada
sobivat seadust.
Just siia on üks põhjus olukorraks,
mida üha sagedamini paljud; ko­danikud
peavad kaootiliseks ja
seedimatuks.
Põhiseaduse koostajate silmis
oli aastal 1947 peetud esmajoones
sihnas vabaduse ja demokraatia
nõudeid. Teisiti öeldes: puhtalt po­liitilised
mõjuitused. Nüüd saadak­se
selleaegsete ideede järeldusi ki-
H. Teder oma ettekandes mär­kis,
et Metsaülikoole on toimunud
Kanadas 1967. a. alates, Rootsis
1974. a. ja kolmanda kohana Aust­raalias.
Vaatamata ermevatele
asukohtadele oh nende ideoloogia
väga samane.
Metsaüjlikooiil ei ole Mndlat or­ganisatsiooni
ja ta on teatud
määral kinnine ettevõte, kus osa­võtjaid
selekteeritakse ja juht­konna
moodustavad väikese va-
Sieldüsega samad isikud.
Metsaülikooli tutvustamisel öel­dakse,
et see tahab olla eesti sõp­rus-
ja kultuuritihiskonnaks, et sü­veneda
eesti kultuuri, ajaloo ja
tänapäeva probleemidesse. Tegeli­kult
toetub Metsaülikool rahvuspo­liitiliselt
teatud määral Rein Taa­gepera
doktriinile, mis taotleb Ees­tis
mingit rahvademokraatiat ja
satelliitsust, mida eriti propageeri­ti
Rootsi Metsaülikoolis. Poolda­takse
okupatsioonvõunudega suht­lemist
eriti kultuurilisel pinnal.
Metsaülikooli juhtkond, lektorid jä
huvigruppide juhid pooldavad oku­peeritud
kodumaaga läbikämiist ja
mõni neist ei häbene tunnistamast,
et nad on vahetult suhelnud olcu-patsiponivõimu
fuktsionääridega
nii Tallinnas kui Torontos.
Enamik Metsaülikooli ettekan­deid
ei ärata rahvuslikku enese­uhkust
ega viita seEele, et oku­peeritud
Eestis kultuurilised ene­seavaldused
peavad teenima
kommunistlikku partel ideoloo-giat.
- V -l
Harva tuuakse esinema mõni tun-tud
kultuuritegelane täiesti apolii­tilisel
teemal. E i ole aga kunagi
kutsutud esinema kedagi meie va-badusvõitluslikes
küsimustes ega
Eesti Vabariigi esmdajat Kanadas.
Metsaülikooli senise tegevuse ta­gapõhjal
ei ole selge, mida Metsa­ülikooli
juhtkond taotleb rahvuspo­liitiliselt.'
Mitte olles põhimõtteli­selt
Metsaülikoolide vastu, tuleb
nentida, et nende funktsioneerimi­ne
praegusel kujul ei tule kasuks
meie vabadusvõitlusele. Täiesti ne­gatiivne
oli ka Metsaülikooli süm­poosionil
esitatud T.' Parmmgu et-tekanne.
H. Tederi ettekandele järgnenud
elavatel läbuaäkiraistel käsitati
mitmeid küsimusi, mis ühenduses
Metsaülikooliga üles kerkivad.
Seal tehtav puhtkultuuriline töö
eestluse huvides ja eesti keeles on
positiivne, kuid rahvuspoliitiline
hoiak on vabadusvõitluslikult sei­sukohalt
vastuvõtmata. Tuleb leida
teid, kuidas vabädusvõifcluslikku
ideoloogiat noorte juures süvenda­da.
•
R. Moks oma ettekandes tõi esile
mitmeid feüsunusi, mis on ühendu­ses
1980. a. olümpiaadi regattiga
Tallinnas. Teravamal kujul võib
sel puhul üles kerkida okupeeritud
Eesti külastamise probleem. See
võib tekitada komplikatsioone nii
vaba eestlaskonna juures kui ka
kodumaal.
Koosoleku käsitati lühidalt veel
EKN valimiste edukat läbiviimist
ja mõningaid teisi jooksvaid
vuspoliitiiisi küsimusi, j
Heino Jõe metsamehena
,„Vaba
bedalt kogeda, kiud tos* poolt, hakkab joonealusena ilmunm
p seda ei ole yom^^^^
hutada, on Itaalia tQohsklass
streigirelva abü teinud oma maale ^5^,^^
gu arutluste peaaineks. Aga neist suuri teeneid. na vaatleb ja kirjeld^a b loomi ja
poliitiMest streikidest, ...^^^ «^^J^-. nuite^'Mng
märgitavam naide on metaUitöo- jätkuna fashistidiktatuuri havmgu- tema terair pilk jõuab seUiste hu
liste lovembriimine hügelmeele- ie (ja Badoglio valitsuse upitami- ^jtavate tähelepanekuteni, milleii!
iga tavaline metsas jalutaja kuna­gi
ei jõua. Põlise skauditegelase-na,
kes on Kanada eesti skautlu­ses
tegelenud selle algaastatest
peale, annab ta ka ülevaate Kot­kajärve
otsimisest ja rajamisest
ning kirjeldab elavalt humoristli­kult
kuidas eestlased sinna kau-gesse
järvede ja metsade piirkon­da
sattusid ja miks nad selle maa­ala
meie noortele ostsid.
Aprilli alul oli kunstisündmuseks Osvald Timmase uute akvarel­lide
näituse avamine. Pildil vasakiütlainstitea^
Sepp, famstnik Osvald Tnmmas,. -Fdeite Vilmia ja Johannes Vih-
Eestlanfi!
Igasugused ALUM. TÖÖD:
UKSED, AKNA
SISEMISED PUUTÖÖD
OTTAWA — Ottawa poliitilistes
ringkondades liiguvad arvamised,
et Kanada allakäinud postiteenin-dus
kujuneb eelolevatel parlamen­divalimistel
üheks valimiskampaa­nia
tähtsaniaks probleemiks. Seda
arvestades on Kanada töömuüster
John Munro ametisse rakendanud
komisjoni, kelle aruande kohaselt
tuleb juuli kuus otsustamisele pos-tivalitsuse
ümber kujundamine
krooni korporatsiooniks. Kanada
postiteeni jäte ametiühmg on juba
aastaid nõudnud postiteenmduse
muutmiseks krooni korporatsioo­niks,
kuna see võimalda!^ postiva-litsusel
pidada otseseid läbirääki­misi
ametiühinguga, mis praegu
toimuvad Kanada varaameti kau-
1977. a. kevadel asutatud West-holmlaste
Koondis, endiste West­holmi
gümn. õpilaste organisat­sioon,
pidas oma esimese peakoos­oleku
1. apr. Torontos E.Ü.S.-i ruu­mes.
Koosolekust ja sellele järgne­nud
kooli 71. aastapäeva koosviibi­misest
võttis osa 29 liiget, neist
üks õpetaja. Senise ajutise juhatu­se
organiseriv töö küdeti heaks ja
aruanded kinnitati ühel häälel.
1978/79 tegevusaasta (algusega 1.
märts) juhatusse valiti senised
ajut. juhatuse liikmed tagasi, ühe
loobumisel. Täiendavalt valiti juur­de
kaks uut liiget. Juhatus jagas
oma ametid järgnevalt: esimees —
Endel Toiger, abiesim.— Enn Sa-lurand,
sekretär — Lembit W. Pihl-berg,
abisekr. — Uno Põld (uus),
laekur — Rünnar Konze, abilaekur
— Rein Piiroja ja eriülesannetega
jühat. liige —Uno Tamm (uus).
Otsustati välja anda Westhöhni
gümn. 75. a. juubeliks (veebr. 1982)
album milleks eeltöid hakkab te­gema
juhat, liige U. Tamm. Suu­rem
Westhoknlaste kokkutulek
korraldatakse Stokholmis ESTÕ-80
ajal Kuna koondis on ülemaaihn-ne,
siis eri-maades on loomisel
usaldusmeeste võrk. Siiani on tea­da
ligi 250 kooli endist õpilast ja
6 õpetajat 14-s riigis, nende kogu­arv
peaks olema üle 400 vabas
maailmas. Entusiasm ja huvi
koondumiseks annab lootust vil­kaks
tegevuseks.
Liikmemaksuks määrati Kana­das
ja USA-s $5.00 aastas, eluaeg­seks
üikmemaksuks $50.00. Teistes
maades vastavalt rahakursile ko­halikus
valuutas, tasumisega usal­dusmeeste
kätte. Kohe koosoleku
järele tasusid eluaegse liikmemak­su
8 liiget, õpetajad otsustati j ar­vata
eluaegseiks liikmeiks i mä
liikmemaksuta. Neist Selma Tauli
Uppsalast Rootsist valiti auliik­meks,
kes oli Westhöhni gümn.
õpetajaks 24 a. järjest (1916—1940)
ja väga hinnatud kasvatajana. ^
Tel. 422-0783 ^ Lie. B 876
Fllmikatkegideid
Bühapäievase filmietenduse eel
esitas E. Kott New Yorgist ka se­da
umbes poole <tuirriüise kestvu­sega
filmi, mis oli teihfbud Eest!
Raihvusteari (külasikäigu puhul
New Yorfki, kus esitati P.
Abiahainii operett- „Havai lül".
Film andis lühiosi üksikute tege­laste
laulu ja tantsuosadest. Fil­mi
olid vaatamas külaskäiguga
seotud iteatrüinimesed ja nende
perekonnaliikmed.
„Must-Välgel" koos Prantsuse Lüt­seumi
end. õpilastega. Selle esune-ne
number ilmus aug. 1977» järgmi-ne
tuleb mai i lõpul sel kevadel.
Ajakirja saavad koondise liikmed
tasuta, teistele see maksab $1.50
numbrilt. Tasuda toimetusele või
koondise usaldusmeestele.
Peakoosolekule vahetult järgne­nud
koosviibimise avasõnad ütles
koondise esimees E. Toiger ühtlasi
ette lugedes saabunud tervitused.
Pidukõne pidas kooli 17. lennu vi­listlane
muusikaõpetaja dr. Roman
Toi. Hubane koosviibunme kooli­vennalikus
vaimus kestis varaste
hommiku-tundideni.
Koondise juhatuse ja „Must-¥al-gel"
tounetuse aadressid on aval­datud
„Vaba Eestlase" 1978. a.
kalendris (lk. 98). Montrealis on
koondise usaldusmeheks Julius R i -
dal, aadr.: 5198 Ponsard Ave.,
Montreal, Que,,H3W2A8.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ m
KOONDIS •