1978-04-20-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 - f
Keval/20/apriim 1978
Nr. 20. spiiiii ms'
[alt kurtnud, et meit^
atsiooid ridadest ei
kes oleksid limita-elust
ning püüaksid
Kanada poliitilisel
võ|ks teatud mää-olla
ka meie vaba-
'avaliselt m profes-iiiniestest
kõig^e tim-ilise
närviga juris-leme
tõstnud sageli
ad piigud ka meie
V poole, lootes nei5-
::e ellu sukeldumist,
lon siiski jäänod täi-iiata
sellele, et eesli
'orontos on oma l i -
viimase paarikiim-
:sul umbes 15—20
eil käepärast olevale
ükski neist jin-is-st
einst .niivõrd hu-õleksid
valmis ak-öotama
mõnes po-
, rääkiniatct Kana-amenti
vÕi, provint-andideerimises.
t.
telda, millest setile
|elu vastu hnXXw'
läoliselt on siin ema
Imitmetel teguritel,
leb. arvestada, et
ine npuab ka kiatl-
|xu aluspõhja; mida
likööli lopetamm õi-ole
rmg pea-oli
alles lialiksma
stugesid rajama ;
et'eestlane ei ole
poliitikamehe a n i -
on poliitilises ei?! ^
[vaataja leul aktiiv -
htlasi tuleb arvessi' •
;r, poliitilisel arecnif
ning aiiiult simrc-iõuävad
scdä ala
lale oksale.
|(»le polfUilisel miin
|ki • täiclikislt Hma
^ki meie hulgast ei
mri tähti. Torontos
it aktiivsetest eesi-s
Meipoom. kes on
'ga olnud konserva-ge
ning on tõusnud
|te süsteemi raami-nasüdame,';
a<-:r\a
mispiirkonrixT piir
ori kj)hale, ke]]{^
|«>rganiseend'i pro-ijal,
toetust konser-kandidaadile.
Seda
lab Ontario parla-
|lJberaaude partPi;-
Imendiliige Marga-s
lõi viimastel väile
gakonservatüvi-aati.
n. see juba suur
[onservatiivide pärmine
ühes teatud
% usaldatakse
jääb ainult loota,
gus Ja et tulevi^^tis
is (Eestlasest vali-rektor
a^räb juba
Ikandidaadi kasukS:
|ipIomaadid ÖH sat-roleemide
lahenda-tdamisel
jfille uue
re ette. Nimelt te-
[da-Berliini elanik
politseivõimudele
|a ignoreerib Ida-rJikku
sõj^väetee
Liidu ia Icänerii-
[iti omal ajal kok-
Jnaselt kogu Beriij-se
demllitariseeri-liiv,
eksisteeri - sund-jt
ja kus eraisikud
l i v i .
'kelle isa on Ida-r
d knmmunistlik
|eaduse para^rahvf-oigus,
kidd vaata-beteeriti
ta silma-
^istlikkude võimu-sertöör.
Kogu lugu
jneriigid piinlikku
Mübner on piieva-jepingute
rikknmise
loolt, miil ei e 1 ä neli
kinni iihnstades
|d millele mid nüüd
|P1: Või teisel viisiJ
Inglismaa ja Prant-seni
ajani ametH-
5ukohnl. et H^»'l'in
L veel nelia võimu
üksuse ebkki nad
|lnile oma sdsukoh-
\' Vcncb.sr^l omalt
korraldanud väga
(JäTg lk. 3")
22. ja ES. aprillil on valvears-
•üks dr. T. Kaigas, ie|.;624-9080.
MÜNCHEN-Siin tähistati USA
raadiosaatja Radio Liberty 25. aasta
juubelit. Äadiojäama kaudu
saadetakse praegu saateid 22-s keeles
idabkilii riikidesse, nende hulgas
ka Eestisse.- Saatejaam alustas
oma tegevtist 1953. aasta märtsis.
Kui raadic^aam oma tööga alustas
rakendati juba 15 müiutl pärast
tegevusse venelaste segämissaat-jad.
Need on olnud tegevuses juba
25 aastat, et vaikima' panna Rädio
Liberty „vabaduse h^ält". Radio
Liberty ja Radio Free Europe on
Münchenis USA riigisummadega
tegutsevad infonnatsiöoniteenistü-sed
välisministeeriumi ametliku
hääle Voice of America kõrval,
mida aga ametlikult ^ ei segata.
kuki mille sagedusel töötab vene
oma raadiojaam MAJAK,mis 4"
gBli lämmatab yälissaate.
Radio Liberty alustas juunis 1Ö75
eesti saadetega, mis varsti saavad
kahe aastaseks. Eestikeelsed saated
lähevad eetrisse Raadio Vabaduse
Hääle nime all ja nende saadete
peatoimetajaks on Äleksai^der
Terr as. Balti saadete üld juhata jaks
aa dr. Jaan Pemiär. K
Möödmiud püliapäeval toimus Peetri koguduse koori Cantate DominiJ «uiuomu. ™
¥äM laulmas,: klaveri! saatmas Oiiarles Kilppeir, Imna koori naisliikmed seisavad esireas.
Foito: Vaba .Eestlane.
SYDNEY (VE) Seekordsed Austraalia Ees tl Päevad. k ünunargust: JärjenTOforit
„iO" jä toimuvad mandri suurimas eestlaste keskuses Sydney's algega teisipäeval, 26. detsembril
^m>. Samal a^al toimuvad spoi?tlastele Austraalia XXII Eesti Mängud. Ettevalmistustesse on
rakendatud rohkearvuline tegelaskond, keda koordineerib X eesti päevade üldjuht Erik V^^
vade juhatuses töötavad kaasa Viki Valk (üldjuhi abi), Raivo Kalamäe (peasekretär), Märge Ree-laid
(sekretär), Olav Pihlak (majandusjuht), Eiik Schmidt
kiila (majandustoinikonna, juht) ja ieo Karlbv (informatsioon)
iae või seina sisse installeeritud.
Moodsad tugevajõulised ventöaa-vamütippä,
kööki või pööningule.
— Tel. 762-9190
Nagu plaanidest on näiha, leiab
avatseremoonia aset 26. detsembri
õhitiü Sydney raekoja suures
saalis ning kohe selle järel ja samas
kohas annab piduipäevadele
hoo suurejooneline söprusõhtu einega
ja eeskavaga. Koosviibimise
korraldamine on SÜvia Viher-mäe
ja tema abiliste kätes; kon-fereerib
näilileja Priit Prillup.
Änaloogüist üritust on varematel
aastajtel: lümetaitud itutvumisõh-
Insm*ance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite
Eesdale, Ont. M9V 3Y7
Tel 74.5-4622
(Algus lk. 2)
tsalt ja üldtuntud bolshevistlik-ke
printsiipide järele. Niipea kui
Ma-Saksamaa rajas 1962. aastai
Serlini poolitava häbivalli, kuulutati
Ida-Säksamaal, kaasaarvatud
Ida-Berlim, välja sunduslik sõjaväeteenistus.
Venelastel on selle lepingu
murdmise kohta välja töötatud
ka oma teooria, mille kohaselt
aelja võimu valitsus ei kehti enam
Ida-Berlilni kohta, kuna venelased
oji selle iile andnud Ida-Saksamaa-le.
Vene saadiklldi-Saksamaal on
selle omavoli kohta avaldanud väga
selgesõnalise deklaratsiooni,
mis kõlab Järgmiselt: „BerIiin
koosneb kahest täiesti erinevast
üksusest. Üks neist on Saksa Demokraatliku
Vabariigi (Ida-Saksa-maa)
pealinn Berliin ja teine lää-neliitlaste
sektoritest koosnev Lää-ne-
Ber!iin;'V
Lääneriigid on sattunud noore
ida-sakslase ootamatu ja julge käitumise
tõttu väga piinlikku olukorda.
Kui nad tahavad seniste lepingute;
järele käia siis peavad nad
nõudma Nico Hübneri vabastamist,
kuna: Ida-Saksamaa ei tohi
Ida-Berliini elanikele sõjaväeteenistust
peale sundida. Sellist nõud-mist
on aga nüüd väga raske esitada,
kuna lääneriigid on juba aastaid
vaadanud Ida-Berliinis toynu-vatelc
lepingute rikkumistele läbi
sõrmede. Või peaksid nad venelastele
vastukaaluks ^ndma Lääne-
Berliiiii üle Lääne-Saksamaale,
kes seal võiks välja kuulutada
simd-sõjäväeteenistpse? Kui ve-nelased
võisid Ida-Berliiniga omavoliliselt
talitada — miks ei võiks
seda lääneriigid teha Lääne-Berlii'
niga? Viga selles seisabki, et lääneriikidest
ei ole tegijaid. See on
saanud venelastele juba ammu selgeks
ning sellega tuleb seletada ka
nende edu välispoliitilisel rindel.
tuks, sel toral aga ieitl, et Austraalia
mandri eestlased on oma-vaihel
juba küllalt tulitavad ja sobivaimaks
nimeks on soprUsõMu.
Traditsiooniliselt on Eesti Päevade
naelaÄ laulupidu.
See on planeeritud 30. detsemb-
:. ri y õhtule: ja ' toimub samuti
;Sydney . raekojas.: ^..
Esinevad iihendaitud sega-, mees-ja
naiskoorid ning suhiteliše uudsusena
noorte ühendkoor. tJldse
paistab Eesti Päevadel aktüvselt
osalejate hulgas süma noorema
põlvkonna kaal. Muušikatoim-kond
eesotsas oma juhi Arnold
Püvendiga seisab hea ka selle
eest, et kõik läheks kooride osas
korda 26. detsembri kontsertju-malateenistusel
raekoja kõrval
NiiÄetaiüd valguspidu oma
rahvatantsuga ja võimlemisega
on saanud ka Austraalias Eesti
Päevade ^ueks traditsiooniks.
Sellele massiüritusele — 29. detsembri
õhtul Sydney näituseväljaku
Hordemi paviljonis — ooda-taikse
ka feõige suuremat pealtvaa-tajaskonda,
võib-olla üle kahe
tuhande inimese, mis oleks mandri
eestlaskonna arvu silmaspidamisel
üsna /tähelepanuväärne.
MÕisitagi elab kõigepealt just sellele
iüritusele kaasa ka eestlaste
sõpru austraallaste seast. Korraldavat
(toimtanda juihib Annelie
Šüdnik.
I abi). August' Kes-eešotsas
tegutseb noor Olev
Muska, Üino Simmuli poolt
korraldatav lastepidu ja . mitu
näitust.
asuvas St. Anderw' katedraalis ja
teistel üritustel; ; . ; •
Kõik näitustega seosesolev tÖö
on ülle Slameri (koordineerida.
Valdemar Vüderi kätte on usaldatud
traditsioonilise eesti päeva^
de albumi toimetamine ja Peeter
TreffneTile pidustuste fümimine.
Spordiosas seisavad (kavas pallimängud,
'ksiTgQ]%\j^% m"umis-ja
laskevõistlused. XXII eesti
mängiid vältavad 26. detsembri
homm&ust kuni 30. detsembrini;
ametlik avamine leiab aset 27.
detsembril. Aastavahetuseiks on
. ^ . pidupäevade üldüritused põhäi-
Teatopere Alfred Tanimaeg^ ^ seljataga ning jaanuari esime.
eesotsas kavatseb lavale tuua Mi- selekaJiele päevale jäävad ees-ka
Waltari kolmevaatuselise komöödia
„Uh;tEkiiu". Etendus antakse
28. detsembrü Sydney
Baaiikstowni linnaosa: raiivamajas.
Ühe isesugusema ettevõttena tuleb
nimetada 31. detsembri nelja-tunnilist
lõbusõitu suiire mere-trammiga
Sydney sadamaakva-töoriumi
laihtedes, fcusijuüres kohti:
arvestatakse viiesajale, osavõtjale.
Sama päev lõpeb : Sydney
Eesti Seltsi poolt korraldatava , , ,j
. . n r . o o n . . ^ o T.oii4«.o feus ou clunemas eostlasi. Tuldagu
vana-aasita balliga. . , , ^ , nn. u - i '^
uliislendudega! Mdagu üksikult!
::. Kliid eelnevatel päevadel on.et-'.Nägemiseni.•. Austraalia Eesti
te nähtud veel noorte isetege-] Päevadel!
:' vusõhtu, :mille organiseerijate! \ . L.: K.
Standig General Government CJominitee vaatleb Ü-Ä.
Sessional Paper #13, ,Poliey Options for (^ntinuii^
Tenant Proteqtion", kaheksal kolmapäeval algusega
12. aprülü, 1978. Esim^el kuuel kokkutulekul vaä<M-j
dakse Rent Review Legislätion'i ja kahel vümasel'
IlieLandlordiand Tenant Act'i
Äsjast hüvitatud üksikisikud ja ettevõtted, kes soovivad
esitada ettepanekuid või esiieda komitee ees,
peavad kontakti võtma: The Qerk oi the Cpmmittee,
Room110, Legislative Biiilding, Qüeen's Park, Toronto
M7A1A2, telefon S65-l4(W. Kirjaüikud ettepanekud 1
peavad Qlemanü kokkusurutud kui võimalik ning
need tulevad esitada punktide vormis võimalikult '
Bnice McCaffrey, M P P . (Mrs.) Frances I. Mifö
Ohairmän Cleric
Austraalia Eesti Seltside
Liidu ©sindajatekogü ja teiste or-ganisabsiocmide
koosolekud ja
nooptekongress.
•. ÄustraaSia X Eesti Päevade
korraldajad nagu kindlasti kõik
pidustEstel osalevad rahvuskaaslased
loodavad tervitada
võimalikult paljii välisldilalisi
"Kanadast IJSÄ-st' ning •mujalt.
SYDNEY (Meie Kodu) - Austraalias
New South Wales'is ja
Sydneys kestis postistreik paar nädalat.
SeUe aja jooksul jäi 30 l i i l -
johit postisaadetist sorteerimata
ainult Sydneys ja kamiatas ka
Austraalia eesti ajalehe Meie Kodu"
tellijatele õigeaegne 'kättesaa-bumme;
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
"INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4 kmd
(Bathurst-St. aair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
MÜNSTER -^Euroopa Eestlaste II Laulupeo) vastu, mis
mub Münsteris laupäeval, 10. juunil valitseb kõikjal elav huvi ja
on loota peale kooriliikmete osavõtjaid ka väljastpoolt Saksar
maad. Laulupeol esineb kokku 16 laulukoori, 14 eestlaste ja 2
Maksab Kanata::
E I E I I P O S T I G A
külaliskoori, viimased on Kölni
seiMeisterkoor.;. .
. Eesti kooridest võtavad laulupeost
osa StcMioimi. Eesti Meeskoor,
Göteborgi Eesti Meesikoor,
Bradlordl Eesti Meeskoor; segakooridest
Noraköpingi :EELK
Segakoor, Esikilstuna Eesti Segakoor,
Bradfordi Eesti Segafeoör,
Leicesteri Eesti Segakoor, Belgia
Eesti Segakoor ,,yanemuhie".
Pariisi Eesti .Segakoor „Hfeli",
Reinimaa Eestlaste Laulukoor
„Leelo". Lisaks tihendatud' laste-ja
noortekoor. \ /
• •, • Laulupidu algab laupäeval, 10..
juunil kelt -3 ^.p.l..,!auljate defi-•
•leega.
Hommikupoolel on peaproovid ja
tegelaste kogunemine rongkäigule
• on: ettenähtud -: kell :2.30
MünsteriandhalleS;. /
Seoses laulupeoga on ettenäii-tud
ika teisi-üritusi. Reedel,' 9.
juunil toimub Münsterlandhalles
sõduriõhtu, sliuš esineb solistide
kontserdil lihe solistina ettenähtud
soprä.n Eva Tamulenas, teisteks
solistideks ori Linda Miobel
ja EdgajT Pent. Sõduriõhtu aseinel
pidi vai-em tolmtrnia solistide ise-ja
Münsteri Pollit-,
seisev kontsert, aga nü Eva WÜ-son-
Märtson kui jka Näan Põld
pidid ära ütlema samal ajal olevate
iõpüaste eksamite tõttu.
• Naan Põld esineb süski •pühapäevasel
kontsert-jumalateenistusel,
kus jutlustab peapiiskop
K. Veemu. ••:/'.; ' ,
Pärast laulüpidiu on kell. 8 õhtul
samas rahvatantsijate esinemine
;jä kell 9 õlitul algab rahvapidu^
: Kõrvuti^ laulupeo ja muude
pidustustega korraldatakse ka
näitus m o t t o l : „Eesti rahvakunst
ja eestlaste omalooming".
Selle korraldajaks on Berliini
Kunstiakadeemias'iõppiv Marika
Blossfeldt, kes näituse läbiviimiseks
vaj ab kaasmaalaste abi.
Lavasta ja-teatridü-ektor Äärne
Neeme pikendas oma ärasõitu
Churchül stipendiaadina Euroopasse,
kuna ta kutsuti üheks lavasta-jaks-
direktoriks Melbourne Teat^
rilfompanii 25. aasta juubeli-hoo-ajal
esitatavatele ettekamieteie
Aiheneumi ja Russel Street teatrites.
Neeme juhtimisel esitatakse
21^ märtsist kimi 13. maini Russell
Street teatris A l Euzo ,,Makassar
reef". Selle näidendi tegevus sünnib
Indoneesia rannas asuvas kaunis
turistide suvituskohas, kus on
intriige, armastust ning spekuleerimist.
Neis keerkäikudes otsib
tänase laialivalgunud ühiselu
ja tõe väärtusi: Kõige
selle lahendamine ja esiletoomine
vaatleja silma ette on eesti lavastaja
kätes, keda teatri informat-sioop
tutvustab kui üht andekamat
noort lavakunsti direktorit,: kellel
vaatamata noöruseile, oma suure
ande tõttu on võimed tolgendada
; ning- esüe tuua: pakutav - lavateos
suuremas väärtuses.
USA-BJ
1 5 3 .
; LENpjPOSTIGÄ ilemere-maaiesse: •
Aastas $62.—, poolaas^ $31.5$, veerandiiastas $i6.5i2i
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 cmU,
„POSTÄL COBE" |s •
mk aadressidele „gIP €ODB
gatshekk või p(»ti rahakaart kujutada
Free Estoffliam Pnbltehers siimele.
oma REyOLUTSIO0Nn.ISTELE' L E I U T I S T E L E ; ^ ^ ^ ^^
LEMISE^JÄ, • V A R G U S K I N D L A T E L E ; • L U K K U D E L E . Plastik
kaardiga opereeriv lukk on ideaalne korterimajadele, hotellidele
ja motellidele; Kirjad saata toimetusele märgusõna all ,JiUkud".
Palua mulle saata^ VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise V kiriipostiga alates ...
- i - — - 197 . TellimisQ katteks lisan % - .v^^Ä
rahas /. Ishekiga / rahakaardiga. (Rsha saafta ainialt tähtkirjas).
Nimi':
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 20, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-04-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780420 |
Description
| Title | 1978-04-20-03 |
| OCR text |
1 - f
Keval/20/apriim 1978
Nr. 20. spiiiii ms'
[alt kurtnud, et meit^
atsiooid ridadest ei
kes oleksid limita-elust
ning püüaksid
Kanada poliitilisel
võ|ks teatud mää-olla
ka meie vaba-
'avaliselt m profes-iiiniestest
kõig^e tim-ilise
närviga juris-leme
tõstnud sageli
ad piigud ka meie
V poole, lootes nei5-
::e ellu sukeldumist,
lon siiski jäänod täi-iiata
sellele, et eesli
'orontos on oma l i -
viimase paarikiim-
:sul umbes 15—20
eil käepärast olevale
ükski neist jin-is-st
einst .niivõrd hu-õleksid
valmis ak-öotama
mõnes po-
, rääkiniatct Kana-amenti
vÕi, provint-andideerimises.
t.
telda, millest setile
|elu vastu hnXXw'
läoliselt on siin ema
Imitmetel teguritel,
leb. arvestada, et
ine npuab ka kiatl-
|xu aluspõhja; mida
likööli lopetamm õi-ole
rmg pea-oli
alles lialiksma
stugesid rajama ;
et'eestlane ei ole
poliitikamehe a n i -
on poliitilises ei?! ^
[vaataja leul aktiiv -
htlasi tuleb arvessi' •
;r, poliitilisel arecnif
ning aiiiult simrc-iõuävad
scdä ala
lale oksale.
|(»le polfUilisel miin
|ki • täiclikislt Hma
^ki meie hulgast ei
mri tähti. Torontos
it aktiivsetest eesi-s
Meipoom. kes on
'ga olnud konserva-ge
ning on tõusnud
|te süsteemi raami-nasüdame,';
a<-:r\a
mispiirkonrixT piir
ori kj)hale, ke]]{^
|«>rganiseend'i pro-ijal,
toetust konser-kandidaadile.
Seda
lab Ontario parla-
|lJberaaude partPi;-
Imendiliige Marga-s
lõi viimastel väile
gakonservatüvi-aati.
n. see juba suur
[onservatiivide pärmine
ühes teatud
% usaldatakse
jääb ainult loota,
gus Ja et tulevi^^tis
is (Eestlasest vali-rektor
a^räb juba
Ikandidaadi kasukS:
|ipIomaadid ÖH sat-roleemide
lahenda-tdamisel
jfille uue
re ette. Nimelt te-
[da-Berliini elanik
politseivõimudele
|a ignoreerib Ida-rJikku
sõj^väetee
Liidu ia Icänerii-
[iti omal ajal kok-
Jnaselt kogu Beriij-se
demllitariseeri-liiv,
eksisteeri - sund-jt
ja kus eraisikud
l i v i .
'kelle isa on Ida-r
d knmmunistlik
|eaduse para^rahvf-oigus,
kidd vaata-beteeriti
ta silma-
^istlikkude võimu-sertöör.
Kogu lugu
jneriigid piinlikku
Mübner on piieva-jepingute
rikknmise
loolt, miil ei e 1 ä neli
kinni iihnstades
|d millele mid nüüd
|P1: Või teisel viisiJ
Inglismaa ja Prant-seni
ajani ametH-
5ukohnl. et H^»'l'in
L veel nelia võimu
üksuse ebkki nad
|lnile oma sdsukoh-
\' Vcncb.sr^l omalt
korraldanud väga
(JäTg lk. 3")
22. ja ES. aprillil on valvears-
•üks dr. T. Kaigas, ie|.;624-9080.
MÜNCHEN-Siin tähistati USA
raadiosaatja Radio Liberty 25. aasta
juubelit. Äadiojäama kaudu
saadetakse praegu saateid 22-s keeles
idabkilii riikidesse, nende hulgas
ka Eestisse.- Saatejaam alustas
oma tegevtist 1953. aasta märtsis.
Kui raadic^aam oma tööga alustas
rakendati juba 15 müiutl pärast
tegevusse venelaste segämissaat-jad.
Need on olnud tegevuses juba
25 aastat, et vaikima' panna Rädio
Liberty „vabaduse h^ält". Radio
Liberty ja Radio Free Europe on
Münchenis USA riigisummadega
tegutsevad infonnatsiöoniteenistü-sed
välisministeeriumi ametliku
hääle Voice of America kõrval,
mida aga ametlikult ^ ei segata.
kuki mille sagedusel töötab vene
oma raadiojaam MAJAK,mis 4"
gBli lämmatab yälissaate.
Radio Liberty alustas juunis 1Ö75
eesti saadetega, mis varsti saavad
kahe aastaseks. Eestikeelsed saated
lähevad eetrisse Raadio Vabaduse
Hääle nime all ja nende saadete
peatoimetajaks on Äleksai^der
Terr as. Balti saadete üld juhata jaks
aa dr. Jaan Pemiär. K
Möödmiud püliapäeval toimus Peetri koguduse koori Cantate DominiJ «uiuomu. ™
¥äM laulmas,: klaveri! saatmas Oiiarles Kilppeir, Imna koori naisliikmed seisavad esireas.
Foito: Vaba .Eestlane.
SYDNEY (VE) Seekordsed Austraalia Ees tl Päevad. k ünunargust: JärjenTOforit
„iO" jä toimuvad mandri suurimas eestlaste keskuses Sydney's algega teisipäeval, 26. detsembril
^m>. Samal a^al toimuvad spoi?tlastele Austraalia XXII Eesti Mängud. Ettevalmistustesse on
rakendatud rohkearvuline tegelaskond, keda koordineerib X eesti päevade üldjuht Erik V^^
vade juhatuses töötavad kaasa Viki Valk (üldjuhi abi), Raivo Kalamäe (peasekretär), Märge Ree-laid
(sekretär), Olav Pihlak (majandusjuht), Eiik Schmidt
kiila (majandustoinikonna, juht) ja ieo Karlbv (informatsioon)
iae või seina sisse installeeritud.
Moodsad tugevajõulised ventöaa-vamütippä,
kööki või pööningule.
— Tel. 762-9190
Nagu plaanidest on näiha, leiab
avatseremoonia aset 26. detsembri
õhitiü Sydney raekoja suures
saalis ning kohe selle järel ja samas
kohas annab piduipäevadele
hoo suurejooneline söprusõhtu einega
ja eeskavaga. Koosviibimise
korraldamine on SÜvia Viher-mäe
ja tema abiliste kätes; kon-fereerib
näilileja Priit Prillup.
Änaloogüist üritust on varematel
aastajtel: lümetaitud itutvumisõh-
Insm*ance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite
Eesdale, Ont. M9V 3Y7
Tel 74.5-4622
(Algus lk. 2)
tsalt ja üldtuntud bolshevistlik-ke
printsiipide järele. Niipea kui
Ma-Saksamaa rajas 1962. aastai
Serlini poolitava häbivalli, kuulutati
Ida-Säksamaal, kaasaarvatud
Ida-Berlim, välja sunduslik sõjaväeteenistus.
Venelastel on selle lepingu
murdmise kohta välja töötatud
ka oma teooria, mille kohaselt
aelja võimu valitsus ei kehti enam
Ida-Berlilni kohta, kuna venelased
oji selle iile andnud Ida-Saksamaa-le.
Vene saadiklldi-Saksamaal on
selle omavoli kohta avaldanud väga
selgesõnalise deklaratsiooni,
mis kõlab Järgmiselt: „BerIiin
koosneb kahest täiesti erinevast
üksusest. Üks neist on Saksa Demokraatliku
Vabariigi (Ida-Saksa-maa)
pealinn Berliin ja teine lää-neliitlaste
sektoritest koosnev Lää-ne-
Ber!iin;'V
Lääneriigid on sattunud noore
ida-sakslase ootamatu ja julge käitumise
tõttu väga piinlikku olukorda.
Kui nad tahavad seniste lepingute;
järele käia siis peavad nad
nõudma Nico Hübneri vabastamist,
kuna: Ida-Saksamaa ei tohi
Ida-Berliini elanikele sõjaväeteenistust
peale sundida. Sellist nõud-mist
on aga nüüd väga raske esitada,
kuna lääneriigid on juba aastaid
vaadanud Ida-Berliinis toynu-vatelc
lepingute rikkumistele läbi
sõrmede. Või peaksid nad venelastele
vastukaaluks ^ndma Lääne-
Berliiiii üle Lääne-Saksamaale,
kes seal võiks välja kuulutada
simd-sõjäväeteenistpse? Kui ve-nelased
võisid Ida-Berliiniga omavoliliselt
talitada — miks ei võiks
seda lääneriigid teha Lääne-Berlii'
niga? Viga selles seisabki, et lääneriikidest
ei ole tegijaid. See on
saanud venelastele juba ammu selgeks
ning sellega tuleb seletada ka
nende edu välispoliitilisel rindel.
tuks, sel toral aga ieitl, et Austraalia
mandri eestlased on oma-vaihel
juba küllalt tulitavad ja sobivaimaks
nimeks on soprUsõMu.
Traditsiooniliselt on Eesti Päevade
naelaÄ laulupidu.
See on planeeritud 30. detsemb-
:. ri y õhtule: ja ' toimub samuti
;Sydney . raekojas.: ^..
Esinevad iihendaitud sega-, mees-ja
naiskoorid ning suhiteliše uudsusena
noorte ühendkoor. tJldse
paistab Eesti Päevadel aktüvselt
osalejate hulgas süma noorema
põlvkonna kaal. Muušikatoim-kond
eesotsas oma juhi Arnold
Püvendiga seisab hea ka selle
eest, et kõik läheks kooride osas
korda 26. detsembri kontsertju-malateenistusel
raekoja kõrval
NiiÄetaiüd valguspidu oma
rahvatantsuga ja võimlemisega
on saanud ka Austraalias Eesti
Päevade ^ueks traditsiooniks.
Sellele massiüritusele — 29. detsembri
õhtul Sydney näituseväljaku
Hordemi paviljonis — ooda-taikse
ka feõige suuremat pealtvaa-tajaskonda,
võib-olla üle kahe
tuhande inimese, mis oleks mandri
eestlaskonna arvu silmaspidamisel
üsna /tähelepanuväärne.
MÕisitagi elab kõigepealt just sellele
iüritusele kaasa ka eestlaste
sõpru austraallaste seast. Korraldavat
(toimtanda juihib Annelie
Šüdnik.
I abi). August' Kes-eešotsas
tegutseb noor Olev
Muska, Üino Simmuli poolt
korraldatav lastepidu ja . mitu
näitust.
asuvas St. Anderw' katedraalis ja
teistel üritustel; ; . ; •
Kõik näitustega seosesolev tÖö
on ülle Slameri (koordineerida.
Valdemar Vüderi kätte on usaldatud
traditsioonilise eesti päeva^
de albumi toimetamine ja Peeter
TreffneTile pidustuste fümimine.
Spordiosas seisavad (kavas pallimängud,
'ksiTgQ]%\j^% m"umis-ja
laskevõistlused. XXII eesti
mängiid vältavad 26. detsembri
homm&ust kuni 30. detsembrini;
ametlik avamine leiab aset 27.
detsembril. Aastavahetuseiks on
. ^ . pidupäevade üldüritused põhäi-
Teatopere Alfred Tanimaeg^ ^ seljataga ning jaanuari esime.
eesotsas kavatseb lavale tuua Mi- selekaJiele päevale jäävad ees-ka
Waltari kolmevaatuselise komöödia
„Uh;tEkiiu". Etendus antakse
28. detsembrü Sydney
Baaiikstowni linnaosa: raiivamajas.
Ühe isesugusema ettevõttena tuleb
nimetada 31. detsembri nelja-tunnilist
lõbusõitu suiire mere-trammiga
Sydney sadamaakva-töoriumi
laihtedes, fcusijuüres kohti:
arvestatakse viiesajale, osavõtjale.
Sama päev lõpeb : Sydney
Eesti Seltsi poolt korraldatava , , ,j
. . n r . o o n . . ^ o T.oii4«.o feus ou clunemas eostlasi. Tuldagu
vana-aasita balliga. . , , ^ , nn. u - i '^
uliislendudega! Mdagu üksikult!
::. Kliid eelnevatel päevadel on.et-'.Nägemiseni.•. Austraalia Eesti
te nähtud veel noorte isetege-] Päevadel!
:' vusõhtu, :mille organiseerijate! \ . L.: K.
Standig General Government CJominitee vaatleb Ü-Ä.
Sessional Paper #13, ,Poliey Options for (^ntinuii^
Tenant Proteqtion", kaheksal kolmapäeval algusega
12. aprülü, 1978. Esim^el kuuel kokkutulekul vaä |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-20-03
