1980-10-30-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE Q^ljapäeval, 30. oktoobril 1980 — Thursday, October Nr/81
ILEA
CLAUS
KSENJA
MART
KARM
EDA
Toronto Eesti Baptisti Koguduse Noortekoor esines äsja MontreaUs kahe kontserdiga — kanadalastele Ja
eestlastele. Pudil näeme koori MoBtr^^ koorijuht Gk Kipperi juhatusel laulmas.
EKM<»y endise esiinehe
EESTI SIHTKAPITAL •
KANADAS
Ametused Ja testamendi-pärandnsed
on tulumaksavabacl
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto.
Ont mm 2R6
Alljärgnevalt esitame väljavõtteid Eestlaste Kesknõukogu Kana-das
endise esimehe Udo Petersoo kõnest, mille ta pidas EKN-u
peakoosolekid niöödunudlaupäevar Toronto Eesti Majas.
Aidake kaasa
,.¥ABA EEStLASE"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele I
VARJU REIO
R E M REIO
AMANDA KANN
PETER KANN
ARNE KANN sl
aga
ARMAST ÕEMEEST
sündinud IL mail 1910 Viiimiasi
stnrnid 27. oktoobril 1980 Vüimiaal
^ •. ••: VÄIKE .PURGA
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTB.
2044 Yonge St, Toronto,
Ont. M4S;1Z9 : '
(Davisville & Eglintoni vahel)
487-2147, õhtuti 447-1206
Nigul Virrö
Lõuna-F
HEAD SÕPRA
M. MÄRRAS
Jä nüüd oleme olukorras, kus : -[r-.i te võiboUa niipalju kultuurüisele
asukohamaa yaiUsusvõtab^
tõsisel meie seisukohti 3a teatad ^ ^^^^ ^ näida. Mle, alla kriipsutades eestlaste ya-
. määral rajab m o n m g a i d y « ^ badusnõuet oma kodumaale.
tüisrseisukoMimeieja t e i s ^ ^ ^ ^ t ^ t e l on loodud k a m
. tatud rabva^te^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ - ^ ^ ^ teiste rahvastega
t mQÜen^osat_Helsingi 3^^^^ ühiseH oleme suutnud seda, Mind paneb tõesti imestama mil:
jamkoostopk^vereMsi, selle ja-^ isikud ja ringkonnad,
relkorwerentsv^Belgr^^^
vast-algavat Madriidi konverentsi. ^ dokumendi koostamisel, mis seada seda suurüritust küsimus-
Nimelt, nagu teate, Helsingi kon- yalmis Ukraina, balti ja valge-ve-|.märgi ette. Nagu teame teatas
verentsü loodi kolm osa või kolm ji^i^esi^organis ühisel pa^: ESTO-80-tie esimees väga ruttu, il-kategooriat^
millede alusel jagatak- ^^^^ toetus Ukraina oma nõuetes ma teisi lähemalt konsulteerimise-
• se läbirääkimised. Esimene on rel- g^^^-jj^^^^g jyj.|i^-^ggig olukorrale, ta, et järgmised päevad tulevad
vastuse kategooria. Teine on tea- j^yjj^gggj eksisteerisid pikemat äe^ Austraalias. Seda teatas ta ametli-duse
ja M t u ^ r i , vahetarr^ise kate- ^^^^^^^^^ laulupeo al-gooria
ja kolmas on inimõiguste k a - v a b a r i i g i d 1918; aastast pea^ guses. Nüüd aga, nagu lehest loe-tegooria,
või nagu see on tuttavaks ukrainlastel säärase ulatusega me, on Austraalia olukorra ees kus
saanud nime all - ,,the third bas- j^j...^.j|g^ ^j^g^
k e t " - : . : Selles kolmandas korvis" ^.^ ukramlaste näol pen- Loomulikult kui Austraalia reso-vöi
kategoorias aga ei leita koos- gyyj.g ^^.^^^-^^^ tugeva jõu sel- luutselt ja üksmeelselt sooviks kor-tööd.
Esimesed kaks ei tekita erüi- ja^^ha ja ühiselt valmis dokument, raldada. järgmisi •Ülemaailmseid
sikonmkte, sest põhimõtteliselt pnj^.g;^^^^ Eesti: Päevi, annaks igaüks neüe
seal kokkulepped, vähemalt pabe- Balti riikide kui ka Ukraina tulb- selle õiguse, sest oma panusega
rü,: kergemad leida. Immoiguste^^^jjgg^^ Samasuguseid aktsioo- Imöödunud päevadel, on nad selle
,,basket';voi kategooria aga teki- j^^^ välja-asteid ja: koostöölist ak- õigusega ära teeninud. Kui aga sel-tab
suuremaid argumente ida ja-^^^^g^^ on arendatud tihedalt ka gub,. et ESTO-80-ne esimees ja mõ-laäne
vahel. Laanerugid,:kaasaar-,^gg^;p^^^^^ ungari, tshehhi ja teis-ned: teised veeMahäväd pidustusi
vatud ka Kanada, ^ei ole ;sem näi- te rahvaste ühiskondade ning kesk^ mingü põhjusel suma smiida ja sel-danud
meidrahuMavat resoluut^ gg^g^^^Q^ 'le tagajärjel need.ebaõnnestuksid.
^ - ,1 vabadusvõitluse ja üldse eesti rah-
Vabadusvõitlus aga ei pürdu va vastu. Ma; loodan, e: Kanada
.. , . ^ . . , V 1.. , mitte ainult EKN-u tegevusega, ühiskond jä^^^e^^^
EEIX .pidui^evaks, mmelt tpun^s sn,ki t u W > s ja nagu vo.b de. vabadusvõiüusega on seotud terVe nlsatsioonid tõsiselt aratateid seda
sel paeyaj koguduse te|se_ aaste- tada on need seda ^ ka novembris ^eieühiskond ja seUe tegevus. Ma olukorda ja ka va.ravad säsuko-päeva
taimtamme ja ühtlasi^ algaval Madnidi i s t u n g ü ^ ^ ^ ^ ^ . ^ . ^ ^ ^
õflnjs-tänupüha püMtsemine. Kü-muuseas lähevad ka meie esindajad J^^^^^^
lalisõpetaja And:^ Taul nü USA-st kui ka Kanadast Mo^
pidas Ä sisuga ^unalateenisv-^^^^^^^
lahkumise lanekordset aastanae- si 3a meie ranva nouaeia. bee ma- , ,, ., . . . . . . . ...^ , , - 1^
• r ^ a l t e D i ^ T k a u m s t L d t e r j a l on lisaks se^^^^ tu]evik:.üe j.: nmelt
orelif sSS me juba ämeüikult: es tanud vas^ teate neid^koiksama^liash kui; mi- poole aasta pärast toimuvatele
Sle 1^ soololauluga ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ na., Kmd koik need alad kokkupan- EKN-u Järjekordsetele vaUm.s e-jinaaie^
AiuK.^ .^^ . . . , , „ . _ ^ nes' toovad valja Ülemaailmsete l e.EKK-u töö oleneb kahest asja-:
Parast juniaiateeiustust Oli kiri-.kondadess^ , Eesti Päevade knüminatsiooni. Sin-dlust.^m wnusest ja
kusaalis kobvüaud kaetud kogu- „ na on kõik koondatud, mis meü on liikmete.^ kes selle orsanisatšioo.
duse nobedate .daamde_^ ^ . , •« • ™ välja, panna. Selleks töötame, sel- ni. moodustavad või õieemini isi-
Koosvübimisel esitas Helmi Kate See ei ole mitte amult EKN-u va- ^ harjutame, seUeks kulutame k-utest keda meie üMskond sinna
lühiülevaate äsjalahkunud luuleta- badusvoitlus, vaid; see on j n e i e „ ^ j ^^^a aega. Ja see. kajastub valib ia kui suureulatusfikiüt ta va-ja
Marie Underi eluloostja kandis uhiskomia, Eesti ühiskonna Kana- ^^^^^ y.^ maailmas, limistest oss võtab .Pr.iesu onaeg
fette tema luuletuse ,,Mälestus ja das ^ v a b a d u s Ä '^^a .^^^j^b ^^amugavüt närvüi-bakata mõtlem.^
tõotus". Samut oU kohvüauas või- ühiskonnata EKN-u seljataga jä ,,^^3,^^ j.^^ sõimab mistrfe. Mid,. suu«m on kandidaa-malus
vaadata fotosid, mulised ilma:"hjskonna panuseta ei okks kõige ropemate sõimusõnade- tido arv. i:cviV «n-.r>>r.v on valijate
tehtud ESTO-80 ajal Stokbolmis «üdis, pnada v a l ^ ^ ^ ^ nagu oli seda näha sel suver osavõtt la Ha«s«n.fe kuju-koguduse
nõukogu liikme Evald ™mis,: ei oleks meil trükiseid saa- ng^tsis. SeUeks oli neil ka i>Õh. ncks s.niole iSr«cv vsbadusvõit-
Laagri poolt. ^ 'r ^ ^ ^ ^ ' ' ^ ^ f S a r a ^ (sm Ä v s d i posti-õpetaja:
A. Taul koos abikaasa toa ajatarjaudusele Ja ma _voiks Lääne-Saksamäa ajakirjandtis pü- tiivne, fcv; r«v! kandi-
Eneriga viibiädiMaliä^
mees E..Halduri kodus ja külasta- ^^J^^ ühiskonnata_ja lati, lee- nele ja eriti selle põhimõttele. Mit- so: v.^litstef'
sid ka Floridas asiwaid sõpni/ "J^""*^^
gari ühiskonnata, ilma tshehhi ja.:' . . ' • — • ^^^^^ ^^^^^^ ^^,v ^ -^^^^^
PK. poola pagulasühiskonnata, võibolla
sust oma nõuete esitamisel, aga
fakt on see, et inimõiguste küsimus
ja sellest lahutamatult ka ene-
' 12/ oktoober oli Lõuna-Florida semääramisõiguse küsimus — on
Ge^äa^po^lt eeldatud ja traditsiooDillseks kujaäegiiiti
©
šäma pärektnma
Moderniseeritud morn
T. L. MORRISON — Fmacral Director
Teldon
1
: ei olekski olemas kolmandat kate- t
gooriat või„basketit*' Helsingi
konverentsi lõppkokkuvõttes. Inimõiguste
ja eaesemääramiseõigus-
- j^,. V ^ te küsimused on läänemaaümas
Bernards'i himas New Jerseys j^j^g tõstnud just pagulasrahvaste
on^ voetud vastutuse^ keegi Greta samaaegselt meiega
Smte, kes poh^i andmetel oli ta;p. ^^^^
mid oma m ja ema - George ja vabadusvõiüuslikku tööd. ^^^M
Lisbeth-Suitsu. Ta oli lasknud va- ise, kas oleks üks keskmine kana-nemad
maha.gaxaazhis, kus nad^alane, või ameeriklane olnud kül-istusid
autos. Greta Suits end süü- la^^ olu-di
ei tunnistanud. Kuna tal on aga korda raudeesriide taga ja süs veel
,,emotsionaalsed probleemid'^ ta- tõs^^ nõudmisi? Kas oleks mõni:
j hetakse teda paigutada psühbiaat- Kanada valitsuse liige ise julgenud
rüisse haigla^ läbivaatamisele, tõsta üles säärast delikaatset küsi-
Eesti kartoteekides New Yorgis must,, nagu on seda Balü riikide
on sellenimeline perekond tundma- okupatsiooni mittetunnustamise kü-tu.
Nad võivad oUa kauaaegsete simus? Nad julgesid seda teha ja
väliseestlaste amerikaniseerunud ka positiivselt läbi vüa, teades, et
järeltulijad või ehk ka soome pä- neü oHd seljataga suhteliselt küU
ritohiga ameeriklased: Greta Suits väikesed aga intensiivsed ja ise-on
21 aastat yaaa. - teadlikud ühiskonnad Ida-Euröo-
4812 YONGE STREET
(Sh^jljsrdi lähedal)
WBLLOWDALE
FLOWERS & GIFTS
0
Värsked ja esmaklassilised Iflled igaks sündmuseks.
Emistkäsitoid Mnkideks: ehted, merevaik, iiahkiõ5<l.
pannikerdased, keraamika.
Räägitakse eesli, läti ja inglise keeU.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 30, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-10-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801030 |
Description
| Title | 1980-10-30-04 |
| OCR text |
VABA EESTLANE Q^ljapäeval, 30. oktoobril 1980 — Thursday, October Nr/81
ILEA
CLAUS
KSENJA
MART
KARM
EDA
Toronto Eesti Baptisti Koguduse Noortekoor esines äsja MontreaUs kahe kontserdiga — kanadalastele Ja
eestlastele. Pudil näeme koori MoBtr^^ koorijuht Gk Kipperi juhatusel laulmas.
EKM<»y endise esiinehe
EESTI SIHTKAPITAL •
KANADAS
Ametused Ja testamendi-pärandnsed
on tulumaksavabacl
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto.
Ont mm 2R6
Alljärgnevalt esitame väljavõtteid Eestlaste Kesknõukogu Kana-das
endise esimehe Udo Petersoo kõnest, mille ta pidas EKN-u
peakoosolekid niöödunudlaupäevar Toronto Eesti Majas.
Aidake kaasa
,.¥ABA EEStLASE"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele I
VARJU REIO
R E M REIO
AMANDA KANN
PETER KANN
ARNE KANN sl
aga
ARMAST ÕEMEEST
sündinud IL mail 1910 Viiimiasi
stnrnid 27. oktoobril 1980 Vüimiaal
^ •. ••: VÄIKE .PURGA
Eesti ettevõte
YONGE MEMORIALS LTB.
2044 Yonge St, Toronto,
Ont. M4S;1Z9 : '
(Davisville & Eglintoni vahel)
487-2147, õhtuti 447-1206
Nigul Virrö
Lõuna-F
HEAD SÕPRA
M. MÄRRAS
Jä nüüd oleme olukorras, kus : -[r-.i te võiboUa niipalju kultuurüisele
asukohamaa yaiUsusvõtab^
tõsisel meie seisukohti 3a teatad ^ ^^^^ ^ näida. Mle, alla kriipsutades eestlaste ya-
. määral rajab m o n m g a i d y « ^ badusnõuet oma kodumaale.
tüisrseisukoMimeieja t e i s ^ ^ ^ ^ t ^ t e l on loodud k a m
. tatud rabva^te^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ - ^ ^ ^ teiste rahvastega
t mQÜen^osat_Helsingi 3^^^^ ühiseH oleme suutnud seda, Mind paneb tõesti imestama mil:
jamkoostopk^vereMsi, selle ja-^ isikud ja ringkonnad,
relkorwerentsv^Belgr^^^
vast-algavat Madriidi konverentsi. ^ dokumendi koostamisel, mis seada seda suurüritust küsimus-
Nimelt, nagu teate, Helsingi kon- yalmis Ukraina, balti ja valge-ve-|.märgi ette. Nagu teame teatas
verentsü loodi kolm osa või kolm ji^i^esi^organis ühisel pa^: ESTO-80-tie esimees väga ruttu, il-kategooriat^
millede alusel jagatak- ^^^^ toetus Ukraina oma nõuetes ma teisi lähemalt konsulteerimise-
• se läbirääkimised. Esimene on rel- g^^^-jj^^^^g jyj.|i^-^ggig olukorrale, ta, et järgmised päevad tulevad
vastuse kategooria. Teine on tea- j^yjj^gggj eksisteerisid pikemat äe^ Austraalias. Seda teatas ta ametli-duse
ja M t u ^ r i , vahetarr^ise kate- ^^^^^^^^^ laulupeo al-gooria
ja kolmas on inimõiguste k a - v a b a r i i g i d 1918; aastast pea^ guses. Nüüd aga, nagu lehest loe-tegooria,
või nagu see on tuttavaks ukrainlastel säärase ulatusega me, on Austraalia olukorra ees kus
saanud nime all - ,,the third bas- j^j...^.j|g^ ^j^g^
k e t " - : . : Selles kolmandas korvis" ^.^ ukramlaste näol pen- Loomulikult kui Austraalia reso-vöi
kategoorias aga ei leita koos- gyyj.g ^^.^^^-^^^ tugeva jõu sel- luutselt ja üksmeelselt sooviks kor-tööd.
Esimesed kaks ei tekita erüi- ja^^ha ja ühiselt valmis dokument, raldada. järgmisi •Ülemaailmseid
sikonmkte, sest põhimõtteliselt pnj^.g;^^^^ Eesti: Päevi, annaks igaüks neüe
seal kokkulepped, vähemalt pabe- Balti riikide kui ka Ukraina tulb- selle õiguse, sest oma panusega
rü,: kergemad leida. Immoiguste^^^jjgg^^ Samasuguseid aktsioo- Imöödunud päevadel, on nad selle
,,basket';voi kategooria aga teki- j^^^ välja-asteid ja: koostöölist ak- õigusega ära teeninud. Kui aga sel-tab
suuremaid argumente ida ja-^^^^g^^ on arendatud tihedalt ka gub,. et ESTO-80-ne esimees ja mõ-laäne
vahel. Laanerugid,:kaasaar-,^gg^;p^^^^^ ungari, tshehhi ja teis-ned: teised veeMahäväd pidustusi
vatud ka Kanada, ^ei ole ;sem näi- te rahvaste ühiskondade ning kesk^ mingü põhjusel suma smiida ja sel-danud
meidrahuMavat resoluut^ gg^g^^^Q^ 'le tagajärjel need.ebaõnnestuksid.
^ - ,1 vabadusvõitluse ja üldse eesti rah-
Vabadusvõitlus aga ei pürdu va vastu. Ma; loodan, e: Kanada
.. , . ^ . . , V 1.. , mitte ainult EKN-u tegevusega, ühiskond jä^^^e^^^
EEIX .pidui^evaks, mmelt tpun^s sn,ki t u W > s ja nagu vo.b de. vabadusvõiüusega on seotud terVe nlsatsioonid tõsiselt aratateid seda
sel paeyaj koguduse te|se_ aaste- tada on need seda ^ ka novembris ^eieühiskond ja seUe tegevus. Ma olukorda ja ka va.ravad säsuko-päeva
taimtamme ja ühtlasi^ algaval Madnidi i s t u n g ü ^ ^ ^ ^ ^ . ^ . ^ ^ ^
õflnjs-tänupüha püMtsemine. Kü-muuseas lähevad ka meie esindajad J^^^^^^
lalisõpetaja And:^ Taul nü USA-st kui ka Kanadast Mo^
pidas Ä sisuga ^unalateenisv-^^^^^^^
lahkumise lanekordset aastanae- si 3a meie ranva nouaeia. bee ma- , ,, ., . . . . . . . ...^ , , - 1^
• r ^ a l t e D i ^ T k a u m s t L d t e r j a l on lisaks se^^^^ tu]evik:.üe j.: nmelt
orelif sSS me juba ämeüikult: es tanud vas^ teate neid^koiksama^liash kui; mi- poole aasta pärast toimuvatele
Sle 1^ soololauluga ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ na., Kmd koik need alad kokkupan- EKN-u Järjekordsetele vaUm.s e-jinaaie^
AiuK.^ .^^ . . . , , „ . _ ^ nes' toovad valja Ülemaailmsete l e.EKK-u töö oleneb kahest asja-:
Parast juniaiateeiustust Oli kiri-.kondadess^ , Eesti Päevade knüminatsiooni. Sin-dlust.^m wnusest ja
kusaalis kobvüaud kaetud kogu- „ na on kõik koondatud, mis meü on liikmete.^ kes selle orsanisatšioo.
duse nobedate .daamde_^ ^ . , •« • ™ välja, panna. Selleks töötame, sel- ni. moodustavad või õieemini isi-
Koosvübimisel esitas Helmi Kate See ei ole mitte amult EKN-u va- ^ harjutame, seUeks kulutame k-utest keda meie üMskond sinna
lühiülevaate äsjalahkunud luuleta- badusvoitlus, vaid; see on j n e i e „ ^ j ^^^a aega. Ja see. kajastub valib ia kui suureulatusfikiüt ta va-ja
Marie Underi eluloostja kandis uhiskomia, Eesti ühiskonna Kana- ^^^^^ y.^ maailmas, limistest oss võtab .Pr.iesu onaeg
fette tema luuletuse ,,Mälestus ja das ^ v a b a d u s Ä '^^a .^^^j^b ^^amugavüt närvüi-bakata mõtlem.^
tõotus". Samut oU kohvüauas või- ühiskonnata EKN-u seljataga jä ,,^^3,^^ j.^^ sõimab mistrfe. Mid,. suu«m on kandidaa-malus
vaadata fotosid, mulised ilma:"hjskonna panuseta ei okks kõige ropemate sõimusõnade- tido arv. i:cviV «n-.r>>r.v on valijate
tehtud ESTO-80 ajal Stokbolmis «üdis, pnada v a l ^ ^ ^ ^ nagu oli seda näha sel suver osavõtt la Ha«s«n.fe kuju-koguduse
nõukogu liikme Evald ™mis,: ei oleks meil trükiseid saa- ng^tsis. SeUeks oli neil ka i>Õh. ncks s.niole iSr«cv vsbadusvõit-
Laagri poolt. ^ 'r ^ ^ ^ ^ ' ' ^ ^ f S a r a ^ (sm Ä v s d i posti-õpetaja:
A. Taul koos abikaasa toa ajatarjaudusele Ja ma _voiks Lääne-Saksamäa ajakirjandtis pü- tiivne, fcv; r«v! kandi-
Eneriga viibiädiMaliä^
mees E..Halduri kodus ja külasta- ^^J^^ ühiskonnata_ja lati, lee- nele ja eriti selle põhimõttele. Mit- so: v.^litstef'
sid ka Floridas asiwaid sõpni/ "J^""*^^
gari ühiskonnata, ilma tshehhi ja.:' . . ' • — • ^^^^^ ^^^^^^ ^^,v ^ -^^^^^
PK. poola pagulasühiskonnata, võibolla
sust oma nõuete esitamisel, aga
fakt on see, et inimõiguste küsimus
ja sellest lahutamatult ka ene-
' 12/ oktoober oli Lõuna-Florida semääramisõiguse küsimus — on
Ge^äa^po^lt eeldatud ja traditsiooDillseks kujaäegiiiti
©
šäma pärektnma
Moderniseeritud morn
T. L. MORRISON — Fmacral Director
Teldon
1
: ei olekski olemas kolmandat kate- t
gooriat või„basketit*' Helsingi
konverentsi lõppkokkuvõttes. Inimõiguste
ja eaesemääramiseõigus-
- j^,. V ^ te küsimused on läänemaaümas
Bernards'i himas New Jerseys j^j^g tõstnud just pagulasrahvaste
on^ voetud vastutuse^ keegi Greta samaaegselt meiega
Smte, kes poh^i andmetel oli ta;p. ^^^^
mid oma m ja ema - George ja vabadusvõiüuslikku tööd. ^^^M
Lisbeth-Suitsu. Ta oli lasknud va- ise, kas oleks üks keskmine kana-nemad
maha.gaxaazhis, kus nad^alane, või ameeriklane olnud kül-istusid
autos. Greta Suits end süü- la^^ olu-di
ei tunnistanud. Kuna tal on aga korda raudeesriide taga ja süs veel
,,emotsionaalsed probleemid'^ ta- tõs^^ nõudmisi? Kas oleks mõni:
j hetakse teda paigutada psühbiaat- Kanada valitsuse liige ise julgenud
rüisse haigla^ läbivaatamisele, tõsta üles säärast delikaatset küsi-
Eesti kartoteekides New Yorgis must,, nagu on seda Balü riikide
on sellenimeline perekond tundma- okupatsiooni mittetunnustamise kü-tu.
Nad võivad oUa kauaaegsete simus? Nad julgesid seda teha ja
väliseestlaste amerikaniseerunud ka positiivselt läbi vüa, teades, et
järeltulijad või ehk ka soome pä- neü oHd seljataga suhteliselt küU
ritohiga ameeriklased: Greta Suits väikesed aga intensiivsed ja ise-on
21 aastat yaaa. - teadlikud ühiskonnad Ida-Euröo-
4812 YONGE STREET
(Sh^jljsrdi lähedal)
WBLLOWDALE
FLOWERS & GIFTS
0
Värsked ja esmaklassilised Iflled igaks sündmuseks.
Emistkäsitoid Mnkideks: ehted, merevaik, iiahkiõ5 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-30-04
